Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kirjand Juhani Liivi loodusluulet lugedes (0)

1 Hindamata
Punktid
Juhan Liivi loodusluulet  lugedes
Juhan Liiv on kirjutanud palju luuletusi erinevatel  teemadel
Tema luuletustest on mulle kõige hingelähedasemaks muutunud 
loodusluule.
Erinevalt Juhan Liivist ei tundu  talved   minule  nii nukrad, kuigi 
mõnikord tekitab valge monotoonne  maastik  tüdimust küll. Ka poriga 
segunenud lumi tekitab mõnikord ebameeldiva tunde. Aga enamasti 
tunnen ma talvest siiski rõõmu. Talvel näeb paljusid looduse varjatud 
saladusi. Lumi on nagu omamoodi  juturaamat , kust võib nii mõndagi 
välja lugeda. Talvel saab aimu ka sellest, kui palju loomi tegelikult 
inimeste juures käib. Lumel on tuhandeid jälgi -  huntide , kitsede, 
põtrade, jäneste. Ma julgen arvata, et ka Liiv suutis talve rõõmsana 
näha, aga  kurbus  oli suurem ja seetõttu oli ka kirjutatud  luuletus  
nukker
Lumi tuiskab , mina  laulan
laulan kurba  laulukest,
lumi keerleb tuulehoodest
minu süda valudest.
Lumi tuiskab , mina laulan
laulan kurba laulukest,
lumi kogub aia äärde
valu minu südame.
Lumi tuiskab , mina laulan
laulan kurba laulukest
laulan, kuni hauas kaetud
olen jääst ja lumedest.
(„Lauliku talveüksindus“)
Talvest enam meeldib mulle kevad. Siis ärkab loodus pikast 
talveunest , lumi sulab ja paistma hakkavad juba rohelised toonid. Ei 
pea kaua ootama, et esimesed arglikud lilled oma pea maa seest välja 
pistaksid. Eriti meeldib mulle see, kui kevadel lühikeste riietega õues 
olla, päike paistab juba soojalt, aga jahedad tuuleiilid tuletavad veel 
meelde äsjalahkunud talve. See tuul on nii värske, muudel 
aastaaegadel võib sellist mõnusat õhku tunda vaid avamere ääres, aga
seegi pole täpselt sama. Juhan Liivi  luuletuse  põhjal on väga raske aru 
saada, kes kevad teda rõõmsaks või nukraks teeb. Luuletuse pikkust 
vaadates võib esialgu arvata, et ta kevadest eriti ei hoolinud, aga keegi
ei tea, kui palju tundeid ja emotsioone ta nende sõnade sisse on 
pannud
- 1 -
Paju otsast patsatas
lobjakuda,
lepa otsast latsatas
sula lunda.
Hüüti õhus üleval:
kuulen , kuulen
Mina tulen kevade,
tulen, tulen!
(„Tulen, tulen!“)
Luuletus suvest on  Liivil  ilus ja rõõmus. Paremini ja täpsemini nii 
väheste ridadega on väga raske luuletust kirjutada. Suve vältel õitseb 
tuhandeid lilli erinevates variatsioonides. Kui just põuda pole, on kõikjal
lopsakad  taimed.  Tasapisi  hakkavad kasvama ja ilmet võtma mitmed 
marjad ja  viljad . Loodus on oma õitsengu tipul.   
Kuis lõunapäike  iluga
pann'd roosilille põlema!
Ja vili lookas palaval
löönd längu lõunapäikse all.
Ja  palava  käes peab ta
ka ükskord valmis küpsema!
Jah, soojust ahmib loomurind
ja eluks muutub mullapind!
(„Lõuna“)
Kui vaadata  tervikuna  Liivi luuletusi, siis pole  erandiks  ka sügise 
kohta kirjutatud luuletus - ka see on täis liivilikku nukrust. Sügise algus
muudab tihti ka minu meele nukraks. Päevad on  hallid , sajab vihma, 
tuul tugevneb.  Linnud  alustavad oma rännakut soojale maale ning 
loodus on kurnatud ning väsinud ja valmistub talveunne  jääma . Järele 
jääb vaid mudane puru, suured porilombid ja raagus puud. See tekitab 
väga tühja tunde. Ainsaks  lohutuseks  on teadmine, et ka loodus vajab 
õitsemiseks ja säramiseks puhkust. Aga sügis annab alguse ka uutele 
metsaasukatele -  seentele . Pidevast vihmasajust saavad nad juurde 
jõudu ning peagi pistavad nad  sambla  seest välja oma kübarad. Aga 
kaua nemadki suudavad särada, peagi lõppeb ka nende aeg ning 
väsinud loodus peitub pehme lumeteki alla ja jääb talveunne, et uuel  
aastal uuesti oma ilu täies võimuses näidata.
- 2 -
Tuulehoog  lõi vetesse,
lehed lang’sid laintesse:
lained olid tuhakarva,
taevas üle tinakarva,
tuhakarva sügise.
See oli hää mu südamel:
sääl olid tunded tuhakarva,
taevas üle tinakarva,
tuhakarva sügise.
(“Lehed langsid”)
Lugedes Liivi luuletusi, tekivad vastandlikud tunded. Ühest 
küljest võlub mind Liivi sõnade lihtsus, teisalt  tekitab meelehärmi tema
luuletuste nukrus. Kas Liiv oli õnnetu inimene, seda ma öelda ei oska, 
küll aga julgen öelda, et ta oli suurepärane luuletaja, kes suutis leida 
väga täpsed ja ilusad sõnad looduse kirjeldamiseks.
- 3 -
Kirjand Juhani Liivi loodusluulet lugedes #1 Kirjand Juhani Liivi loodusluulet lugedes #2 Kirjand Juhani Liivi loodusluulet lugedes #3
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Kirjand, mis on kirjutatud Juhan Liivi loodusluule põhjal. Sisaldab ka nelja loodusluuletust. Sain selle eest viie.

Sarnased õppematerjalid

Juhan Liiv
8
doc

Juhan Liiv

Juhan Liiv on sündinud 30. aprillil 1864. aastal Kodavere kihelkonnas Peipsi-äärsel Riidma kandikohal. Ta õppis algul Naelavere külakoolis, seejärel Kodavere kihelkonnakoolis ning lõpuks lühikest aega H. Treffneri gümnaasiumis Tartus (1886. aastal). Liiv polnud veel lõpetanud kihelkonnakooli, kui ta ootamatult läks Väike- Maarjasse Triigi-Avispeale asetäitjaks õpetajaks. Ta vend Jakob oli haigestunud ja kutsus teda oma asemikuks. Kui seni oli Juhan Liivi pilgatud tema saamatuse pärast, siis tahtis ta Väike-Maarjas näidata, et ta midagi suudab korda saata. Kõigepealt ta katsetas muusika alal. Muusika alal ta edu ei saavutanud, nii otsustaski ta, e kui tast muusikameest ei saa, siis kirjanik kindlasti. Juhan Liivist saigi kirjanik, ta on tuntud nii luuletaja kui proosakirjanikuna. Kirjanduslikku tegevust alustas ta 1880. aastatel järelromantilises laadis keskpäraste värssidega. Alates 1885

Eesti keel
Liivi ja Koidula luulevõrdlus
6
doc

Liivi ja Koidula luulevõrdlus

"Talveunest ärkamine" Lydia Koidula ja Juhan Liivi loodusteemalise luule võrdlus Kevadest ei saa loodusluules üle ega ümber, samuti kui ühel luuletajal näib võimatu ignoreerida täielikult loodust kui kõige alust, algust ja tuge. Kevad on aastaaeg, kus loodus ärkab talveunest. Lumi sulab, lilled hakkavad õitsema, mets läheb vaikselt rohelisemaks, lõunast saabuvad linnud. Pakane on möödas, kuigi viimasel ajal on talved suhteliselt soojad olnud, võrreldes varasemate aastatega. Päevad muutuvad pikemaks ja soojemaks.

Kirjandus
Juhan Liiv
8
doc

Juhan Liiv

ja kastekullal hiilgas iga roos, mis mururinda rikkalikult toitis. Sääl jarve pinnal tõusev päike loitis, ta peegel säras kuldses värvivoos ja nagu hingas pehme ohu hoos, ­ mu silm ta pinnal igatsevalt uitis. ,,Sügis"-Oma iseloomult jagunevad Liivi sügisluuletused kahte rühma. Üks rühm näitab sügismaastikke veel rõõmsailmeliste ning päikesepaistelistena, kus kanarbik, kulu ja hilised sügislilled ehivad väljad ja nõmmed kauni, karge iluga. Aga üle oru, sääl kus põllupind, sügissuve päiksest hiilgab mäerind

Kirjandus
Juhan Liivi Loodusluule
8
doc

Juhan Liivi Loodusluule

2. Loodusluule Juhan Liivi elu ei olnud kerge, ometigi on eesti kirjandus saanud temalt hindamatu kultuuripäran-di luuletuste ja juttude näol. Ühte tema luulezanrit ­ loodusluulet ­ tahan siinkohal ka põhjaliku-malt käsitleda. Miks just loodusluulet? Nimelt seetõttu, et olen isegi kiindunud Eestimaa kaunisse loodusesse ning Juhan Liivi loodusluule, mis on ühtaegu nukker ja luuleline, suudab anda edasi reaalsuselähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. Juhan Liiv veetis oma lapsepõlve Peipsi kalda äääres. Tema nukrasse argipäeva tõi rõõmu või-malus viibida maalilises koduümbruses. Liiv vaatles looduse pisiasju ja suhtus neisse kui endasu-gustesse. Tema loodusluules ei ole võltsina tunduvaid kirjeldusi, mis tihti kipuvad sattuma luulesse, kui kirjanik ei suuda loodusele piisavalt lähedal viibida. Juhan

Kirjandus
Juhan liivi referaat
10
doc

Juhan liivi referaat

ajaloos. Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste(kopsutiisikuse) kui ka vaimsemate haigustega (skisofreenia, jälitusmaaniad). Kurb- naljakas tõsiasi on seegi, et suur kirjanik pidas end teatud haigushetkedel Poola kuningakski. Teda on püütud mõista, lahata tema luuletusi ja seeläbi ligi pääseda sügavatesse hingesoppidesse, kuid vaevalt leidub inimest, kes suudaks täielikult mõista Juhan Liivi hingeelu kogu selle üksinduses ja nukruses. Ja kui keegi mõistakski, ehk peaksime tedagi omamoodi hulluks, veidi nõdrameelseks oma piiritus isamaa- ja loodusarmastuses, isegi enesehaletsemises? Elulugu Juhan Liiv pärineb Peipsi äärest Alatskivilt kehvast ja lasterohkest usklikust taluperest. Sellest perest tuli teinegi luuletaja ­ vanem vend Jakob Liiv. Pere seitsmest lapsest noorimat Juhanit mäletati kui põdura tervisega ja üksildusse kalduvat poissi. Suviseid karjaspoisiks

Kirjandus
Juhan Liiv ja loodusluule
13
docx

Juhan Liiv ja loodusluule

Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste(kopsutiisikuse) kui ka vaimsemate haigustega(skisofreenia, jälitusmaaniad). Kurb- naljakas tõsiasi on seegi, et suur kirjanik pidas end teatud haigushetkedel Poola kuningakski. Teda on püütud mõista, lahata tema luuletusi ja seeläbi ligi pääseda sügavatesse hingesoppidesse, kuid vaevalt leidub inimest, kes suudaks täielikult mõista Juhan Liivi hingeelu kogu selle üksinduses ja nukruses. Ja kui keegi mõistakski, ehk peaksime tedagi omamoodi hulluks, veidi nõdrameelseks oma piiritus isamaa- ja loodusarmastuses, isegi enesehaletsemises? On olnud ainult üks Juhan Liiv ja vaevalt tuleb teist samasugust inimest kunagi veel. Meie võime üksnes lugeda tema teoseid ning neid ka enda hingeeluga põimida. Siin referaadis on püütud kõigepealt panna kirja Juhan Liivi eluetapid, mis mõjutasid kirjaniku

Eesti kirjandus
Hiir rätsepaks
57
doc

Hiir rätsepaks

Nägin unes, et olin veel pisike trull ja keksisin kodumäe nõlvakul, mu ümber lambad ja kadarik ning mänguks õhtuni aeg nii pikk. Oli kevad ja taevas nii sinine, all orus niit lillist kuldsilmine. Ei häirinud mõtteid päevade rutt, veel kastena kerge nii naer kui nutt... Muri ja Mall Õues kõndis väike Mall, leivapäts käes oli tal. Ja kui Muri nägi Malle, haukus, nurus, ütles talle: ,,Minu kõht on tühi ka, luba leiba hammusta!" Väike Mall oh hää ja pai: Muri tüki leiba sai. Korstnapühkija Korstnapühkija imelik mees: nägu must, pool pääd kübara sees, kõnnib tänaval, redel õlal, luud kaenla all... Hoia, Mann, ta tuleb ligi: tõuseb käsi lai, teeb sulle pai -- ning oled must kui pigi! Kiisu Õues jooksis kiisuke, meie Tiisu-Miisuke, luusis üksi pisi poju. Kes viiks kiisukese koju? Varblane Varblane, pisike linnuke, õue pääl nokitseb kaeru, Nakitseb, nokitseb

Kirjandus
LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES
32
docx

LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES

LOODUSNÄHTUSE D VANARAHVA KÄSITLUSES ÕPIMAPI SISU: 1. Sisukord .................................................................................... 2 2. Sissejuhatus ................................................................................ 3 3. Materjal õpetajale: ......................................................................... 4 3.1. Loodusnähtused........................................................................... 4 3.2. Vanarahva arvamusi ilma kohta......................................................... 9 3.3. Kuude rahvapärased nimetused, tähtpäevad ja ilma ennustamine vanasti......... 12 4. Tegevuskavad: .............................................................................. 18 4.1 .Õppekäik Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumi..................................... 18 4.2 .Aastaajad (tunnused, nähtused)......................................................... 22 5. Ülesanded, katsed ja töölehed

Füüsika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun