............................................. 16-17 7. LÄÄNEMEREISELOOMUSTUSE KOKKUVÕTE................................................................... 18 8. KALADE KOKKUVÕTE....................................................................................................... 19-20 Kasutatud kirjandus........................................................................................................................... 21 Sissejuhatus Käes olev referaat kirjeldab Räime,Kilu,Lesta,Tursa ja Lõhe elu, sigimist ja elupaiku ning samuti ka toitumist. Iga kala kohta on lühikirjeldus ja samuti illustreeriv pilt.On ära toodud ka kalade ladina keelne nimetus. Iga kala liigi kohta on ka välja toodud tabel, kui palju on konkreetset kala aastas tonnides püütud . Referaadis on kirjeldadud ka Läänemerd. Läänemere suurim sügavus 459meetrit ja keskmine sügavus 55meetrit. Samuti on kirjeltatud Läänemere soolsusest, eri paikadest. Läänemere ääres asub üheksa riiki.
Prot. seed. Rasv. süsiv. lahja veiseliha 8,4 10 1,59 0,30 lehma udar 12,8 21 1,34 1,58 0,05 veise vats, lahja 12,0 10 1,52 0,33 0,05 trahhea 11,6 10 1,00 0,50 0,23 tursapead 13,3 10 1,84 0,12 0,15 tursa selgroog 13,8 9 1,84 0,08 KOKKU liha ja kalasöötasid 72,1 70 9,13 2,91 0,48 nisu 9,0 22 0,70 0,11 4,34 hapendatud kapsas 23,1 3 0,18 0,53 söödapärm 1,2 3 0,42 0,02 0,23
Vastus:Sest, et väikestel kaladel meeldib rohevetikatesse peituda. 9. Mis soodustab Läänemere talvist jäätumist? Vastus:Sest, et suvel päike soojendab Läänemerd 10. Milliseid imetajaid elab Läänemeres? Vastus:1)Hallhüljes 2)Viigrit. 11.Kuidas mõjutab Läänemere madal soolsus siin elavaid liike? Too vähemalt üks konkreetne näide. Vastus:Peaegu sama mis ka mage vees. Kui oleks soolsus suurem siis kalad sureks ära. 12. Millest sõltub tursa arvukus Läänemeres? Vastus: kui tursa ei oleks loodus kaitse all siis teda oleks väga vähe ehk mõned üksikud.
Tegelased: Jüri Tuisk endine Maia laevakapten Kustas Tuisk koer Sulli suri Ameerikas oldud aja jooksul Kaarel Tuisk Lui Tuisk Juta Tuisk õppis kodumajanduse koolis Viia Kaarli naine; lapsed Heino ja tüdruk; tugev, kaalukas naine Rannavälja Hilde Kustase noorpõlvearmastus, abielus Veere Alleksiga kellega tal ka kaheaastane laps Tursa Simmu rannapops, õllemeister Võrke talu omad Peeter, Leena, Villem ( uppus, kui käisid 4kesi hülgejahil), tütar Linda elab Tallinnas, üks poeg Ameerikas, Jaan laomees Tallinnas. Kalamaja Priidu kutsus Kustast aina piule pilli mängima Ohtja Tooni Lui naine, õbluke, õrn, vaikne, jumalakartlik, tütar Ehte Koolmeister Tammis Juta kaasa Lühike kokkuvõte:
(Statkus,2006) · Avaveeliigid o Räim, kilu, lõhi, meriforell Joonis 3. Läänemere püügipiirkonnad 2 Rahvusvaheline Läänemere kalanduskomisjon IBSFC International Baltic Sea Fisheries Commission a) Annab iga-aastased soovitused räime, kilu, tursa, lõhi Rahvusvahelise püügi reguleerimise osas Soovitused põhinevad Rahvusvahelise Mereuurimisnõukogu ICES Läänemere äärsete riikide teadlaste töörühmadelt. Andmed kalapüükidelt ja tööndusliku kalapüügi saakide analüüsidest b) Andmeid tuleb veel koguda erinevatel riikidel teatud kalaliikide kohta (Eesti liikidest angerjas ja meriforell) c) Enamuuritavad kalaliigid jäävad riigi otsustada, aga meriforelli, lesta, kammelja, koha,
Väiksemad ja nooremad kaheksajalad on mahedamad ja vähem vintsked. Kaheksajala kaheksa haarmed ehk 'jalad' on söödavad, ent silmad, suuümbrus ja soolikad visatakse minema. Kaheksajalga võib süüa mitmel moel- toorelt, keedetult, marineeritult, hautatult, frititult. Vanemaid isendeid võib mitu tundi keeta või hautada. 4. TURSK Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo (Gadus morhua) on tursklaste sugukonda kuuluv kala. Eesti vetes elutseb Läänemerele omane tursa alamliik läänemere tursk, kes kasvab harilikult 4060 cm pikkuseks ja kuni 1,5 kg raskuseks, suurimad isendid võivad olla ka üle meetri pikad. Looduses elab tursk tavaliselt 9...10 aastat vanaks. Tursk on omapärase ja hõlpsalt äratuntava kehakujuga kala. Ta ruljas keha on kõige kõrgem kukla kohalt, siis aga aheneb ühtlaselt saba suunas. Pea ja suu on suhteliselt suured. Tursa värvus sõltub elukeskkonnast, kuid enamasti on küljed
põhjakaladeks) on kalavarude koguväärtuselt järgmine. Läänemere põhjaosas on selle rühma kaks kõige tüüpilisemat liiki tursk ja lest. Vähem tuntud, kuid sama tüüpilised esindajad on võldaslased (näiteks merihärg, nolgus ja meripühvel). TURSK (Gadus morhua callarias). Kõrge arvukuse aastatel võib turska kohata ka lahtedes ja mere põhjaosas, varude vähenemise perioodidel aga koondub liik üksnes lõunasse. Liik elab kuni 150 m sügavusel. Tursa kudemisperiood kestab veebruarist oktoobrini, olles peamiselt märtsis-mais. Kudemiseks ja toitumiseks võtab tursk tavaliselt ette väga pikki rännakuid. LEST (Platichthys flesus). Esineb rohkelt kogu Läänemeres, välja arvatud magestunud lahtedes ja avameres enam kui 150 meetri sügavusel. Olemas on kaks ökoloogilist rühma: sügaval kudev lest ning rannikul kudev lest. Noored kalad veedavad esimesed eluaastad madalates rannikupiirkondades mõne meetri sügavusel.
Sellise liikumise põhjustab asjaolu, et kilud ei talu eredat päikesevalgust, samal ajal on aga ülemine veekiht soojem ja hapnikurikkam ning seal on rohkem toitu. Kilu on ka ise toiduks paljudele loomadele - röövkaladele, hüljestele ja veelindudele, samuti on tal tugev toidukonkurents noorte räimedega. Kilu elule mõjub väga soodsalt soolase vee sissevool Põhjamerest Läänemerre, sest see rikastab ta toidulauda. Kilu arvukust kahjustab vaenlaste arvu (tursa) suurenemine. Ta on üks tähtsamaid töönduslikke masskalu, keda kasutatakse ka loomasöödaks. Sügiskuudel on kilul suur rasvasisaldus (10...18 %) ning temast toodetakse sprotte ja vürtsikilu.
Sellise liikumise põhjustab asjaolu, et kilud ei talu eredat päikesevalgust, samal ajal on aga ülemine veekiht soojem ja hapnikurikkam ning seal on rohkem toitu Toiduks teistele loomadele: Kilu on ka ise toiduks paljudele loomadele - röövkaladele, hüljestele ja veelindudele, samuti on tal tugev toidukonkurents noorte räimedega. Kilu elule mõjub väga soodsalt soolase vee sissevool Põhjamerest Läänemerre, sest see rikastab ta toidulauda. Kilu arvukust kahjustab vaenlaste arvu (tursa) suurenemine. Ta on üks tähtsamaid töönduslikke masskalu, keda kasutatakse ka loomasöödaks. Sügiskuudel on kilul suur rasvasisaldus (10-18 %) ning temast toodetakse sprotte ja vürtsikilu. 3 PILDID KILUDEST 4
vanim kilu tabati Soela väina piirkonnast 1976. a ja see oli kahekümnesuvine (19+). Samal aastal tabati Ahvenamaa juurest 21 aastane kilu, mis on ilmselt ka rekordvanuseks kogu euroopa kilu jaoks. Kilu on ka ise toiduks paljudele loomadele - röövkaladele, hüljestele ja veelindudele, samuti on tal tugev toidukonkurents noorte räimedega. Kilu elule mõjub väga soodsalt soolase vee sissevool Põhjamerest Läänemerre, sest see rikastab ta toidulauda. Kilu arvukust kahjustab vaenlaste arvu (tursa) suurenemine. Ta on üks tähtsamaid töönduslikke masskalu, keda kasutatakse ka loomasöödaks. Sügiskuudel on kilul suur rasvasisaldus (10...18 %) ning temast toodetakse sprotte ja vürtsikilu. Räim ehk läänemere heeringas on atlandi heeringa Läänemeres elav alamliik. 22. veebruaril 2007 kuulutati räim Eesti rahvuskalaks. Eesti rannikuvetes saab 5 eristada kolme räimeasurkonda: Liivi lahe räim, Läänemere kirdeosa avamereräim
6 7 Retsepte Röstitud Läänemere tursk selleri, lillkapsapüree ja võikastmega Vaja läheb: ·· 1 terve tursk ·· 200 g varssellerit, 1 lillkapsas ·· 1 l piima, 500 g võid ·· 20 cl valget kuiva veini (Hugel Gentil), 6 cl kanapuljongit, 1 spl mett ·· värskeid salatilehti (seller, verioblikas, till) ·· soola, valget pipart, muskaat-pähklit Valmistamine: ·· Enne tursa ostmist vaata talle silma silmad peavad olema kristallselged. ·· Fileeri kala ja lõika 120-grammisteks tükkideks. Mahlase tursa saladus on või, mida tuleb panna palju ning mis peab olema selitatud. Selitatud või on või ilma piimata. Selle valmistamiseks on mitu viisi. Kõige lihtsam on asetada või sooja kohta (4070 kraadi) mõne aja pärast vajub piim põhja ja või tõuseb üles. ·· Prae turska, kastes seda kogu aeg ühtlaselt võiga ja liigutades.
eemaldada. Puhastatud kaladele või kalatükkidele piserdatakse sidrunimahla või lahjendatud äädikat, mis teeb kalaliha heledamaks ja vähendab erilist lõhna ja maitset. Ühtlasi puistatakse kalale soola (l triiki sl. l kg puhastatud kala kohta) ja lastakse jahedas kohas 2030 minutit seista. Siinjuures pidada meeles, et pikemat aega soolaga seismisel muutub kalaliha tuimemaks, sool tõmbab kalalihast mahla välja. Hakkliha valmistatakse lahjemate kalade tursa, haugi, koha jt. puhtast nahata fileest. 500 g kalafilee kohta tuleb arvestada 75100 g saia, 50 g seapekki, võid või rasva, 1/23/4 klaasi piima, l muna, soola, pipart või muskaati. Rasva asemel võib lisada ka koort. Kalaliha lastakse koos piimas leotatud saia ja pekiga l2 korda läbi hakkmasina, lisatakse soola ja pipart, muna, sulatatud rasva või koort (viimaseid siis, kui pekki pole kasutatud) ning segatakse kloppides ühtlaseks massiks
merelinnud Ta on väike saleda kehakujuga sinikas- rohelise seljaga hõbedane kala Temast tehakse konserve ja vürtsikilu TURSK Täiskasvanult 40-60 cm pikkune Elab Läänemere kesk- ja lõunaosas Elab parvedes Elab merepõhja lähedal Tursasaak on kõikuv On röövtoiduline: sööb peamiselt räime, kilu ja ka lesta Ruljas keha, mis on enamasti hallikas või pruunikas Tursa maks on väga väärtuslik kuna see sisaldab A- ja D-vitamiini Sellest tehakse kalamaksaõli LEST Lest on kuni 50 cm pikk Elutseb kuni 40 m sügavusel Elavad üksikuna Süvikulestad, kes koevad Gotlandi sügaviku piirkonnas Rannikukudulestad, kes koevad 4-22 m sügavusel Sööb merikarpe ja väikesi kalu Laia ja lapiku, veidi pikliku kehaga Lesta silmad on ühel küljel Tal on väga maitsev liha, mida
Eesti mereala asustab ligikaudu 25 võõrliiki: · 17 põhjaloomastiku liiki (sh. nektobentilised) · 2 põhjataimestiku liiki · 3 zooplanktoni liiki · 3 kala Kammloomad (Ctenophora) · Sattus Läänemerre umbes aastal 2006. ballastveega · Paljuneb kiiresti · Oht räimede ja kilude arvukusele, kuna see sööb nendega sama toitu. · Võimeline ka toituma tursa- ja kilumarjast ning nende vastsetest. · Läänemeres looduslikku vaenlast ei ole. Kanada vesikatk ja väike vesika(Elodea canadensis, E. Nuttallii) · Mõlemad kuuluvad kilbukaliste sugukonna vesikatku perekonda. · On levinud Eesti veekogudes kõikjal peale
Tooni ootab last ning tema elab nüüd Tuisu peres. Talvel, lähevad mõned külamehed jääle hülgekütile. Esimene kord kui mindi jala saadi kätte mõned hülgenahad ning tagasi jõuti elusatena ja tervetena. Kui aga mindi veel hiljem paadiga, siis nii hästi enam ei läinud. Ilm oli külm ning järsku tõusnud tuul jättis mehed jääpangale ning ära uppus Peetri ja Leena poeg Villem. Õnneks pääsesid Läti rannikule ülejäänud mehed- Kustas, Lui ning Tursa Simmu. Kustas ning Simmu said peagi koju, kuid Lui sai tugevasti külmetada ning jäi veel Läti haiglasse ravile. Lui jõuab küll lõpuks koju, kuid ta tervis oli rikutud, tema hing ei pidanud vastu ning peagi ta suri. Kogu pere oli väga suures kurbuses, Tooni aga oli nüüd lesk. Kustas aga on läinud Võrke tallu elama ning abistab seda pere. Vahepeal on mehed ette võtnud uue hülgepüügi retke. Kuid seegi retk mõõdus kiiresti ning halvasti. Jää surus paadi kokku
ÕNGENÖÖRI OTSAS 1 ÕPPEMATERJAL VASTA KÜSIMUSTELE, ARUTLE Herman Eek TURSA LIIGPÜÜK Mis oli Newfoundlandi peamine sissetulekuallikas? Kõige olulisem majandustegevus oli tursapüük. Vähesel määral ka põllumajandus ning hiljem ka metsandus ja maavarade kaevandus. Missugune tähendusrikas sündmus juhtus aastal 1992? Kanada valitsus kuulutas moratooriumi põhjas elavate turskade püügile. Selgita, mida tähendab "moratoorium" selle filmi kontekstis.
p00lmed 0n siledad ja valged või r00sakat t00ni. Toiduks paljudele kalaliikidele. Tema suurus 0n 2,5 cm. Söödav südakarp. Söödav südakarp 0n kiirelis-ribilise v0rmi. Ta 0n kuni 3 cm pikkune. Oluliseks toiduks meriskitele ja lestadele. Kalad Tursk. Tursk ehk kabeljo0 on tursklaste sugukonda kuuluv kalaliik. Eesti vetes elutseb Läänemerele omane tursa alamliik läänemere tursk , kes kasvab harilikult 4060 cm pikkuseks ja kuni 1,5 kg raskuseks, suurimad isendid võivad olla ka üle meetri pikad. Lest. Lest ehk jõelest on lestlaste sugukonda lesta perekonda kuuluv kala. Teda iseloomustab lai ja lapik kehakuju. Lest on põhjaeluviisiga merekala, kes eelistab elupaigana madalat merd ning jõesuudmete läheduses olevaid tugevasti magestunud kohtasid. Linnustik. Läänemere linnustik. Läänemere linnustik jaguneb kahte
Sellise liikumise põhjustab asjaolu, et kilud ei talu eredat päikesevalgust, samal ajal on aga ülemine veekiht soojem ja hapnikurikkam ning seal on rohkem toitu. Kilu on ka ise toiduks paljudele loomadele - röövkaladele, hüljestele ja veelindudele, samuti on tal tugev toidukonkurents noorte räimedega. Kilu elule mõjub väga soodsalt soolase vee sissevool Põhjamerest Läänemerre, sest see rikastab ta toidulauda. Kilu arvukust kahjustab vaenlaste arvu (tursa) suurenemine. Ta on üks tähtsamaid töönduslikke masskalu, keda kasutatakse ka loomasöödaks. Sügiskuudel on kilul suur rasvasisaldus (10...18 %) ning temast toodetakse sprotte ja vürtsikilu. Joonis 3. Kilu Räim Räim ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras) on atlandi heeringa Läänemeres elav alamliik. 22.veebruaril 2007 kuulutati räim Eesti rahvuskalaks. Eesti
Sellise liikumise põhjustab asjaolu, et kilud ei talu eredat päikesevalgust, samal ajal on aga ülemine veekiht soojem ja hapnikurikkam ning seal on rohkem toitu. Kilu on ka ise toiduks paljudele loomadele - röövkaladele, hüljestele ja veelindudele, samuti on tal tugev toidukonkurents noorte räimedega. Kilu elule mõjub väga soodsalt soolase vee sissevool Põhjamerest Läänemerre, sest see rikastab ta toidulauda. Kilu arvukust kahjustab vaenlaste arvu (tursa) suurenemine. Ta on üks tähtsamaid töönduslikke masskalu, keda kasutatakse ka loomasöödaks. Sügiskuudel on kilul suur rasvasisaldus (10-18 %) ning temast toodetakse sprotte ja vürtsikilu. 2.2 Räim Räim on olnud peamiseks kalaks eestlaste toidulaual juba sajandeid. Ta on suhteliselt väike,
Need on ajatud ega lähe moest. suupisted Kokku valmistati 10 800 suupistet ja neid tegid seitse peakokka. Viinapitsidesse pandi näiteks hernesuppi ning loomulikult ei puudunud ka klassikalised kiluvõileivad. Lisaks ootas pidulisi kommimeistrite Koosmaa ja Kõllaste 3000 kommi. suupisted Paradiisiõun kanamaksa ja karameliseeritud sarapuu pähklitega Hõrk hernepüreesupp suitsusealiha ja mustajuure tsipsiga Karaskil serveeritud kuumsuitsu tursa kreem siia marjaga Krõbe kitsejuustupallike murakamoosi ja meega röstitud sarapuupähklitega Hõrk hernepüreesupp suitsusealiha ja mustajuure tsipsiga
AUGUST MÄLK ,,Taeva palge all" TURSA SÕBRAD, TUTTAVAD SIMMU RANNAVÄLJA REIN VEERE ALLEKS (Hea sõber KALAMAJA PRIIDU ja abimees) HÜDJAPE JUHAN abielus VEERE LAPS Noorpõlve armastus HILDE TUISU KUSTAS (peategelane) JUTA Koolmeister VÕRKE (Kustase õde) abielus Tammise VILLEM poeg isa LEENA TUISU JÜRI poeg KAAREL abielus (isa) ja MARI(ema) (Kustase vend) ...
ookeanipüüki. Lääne- Kanada ja Alaska aladel püütakse Vaiksest ookeanist lõhe ja heeringat. Mehhiko rannikupiirkondades püütakse koorikloomi(homaare ja krevette). Ajaloos on aga Põhja- Ameerika kalavarusid palju hävitanud peamiselt rannikulähedane kalastamine ja röövpüük kaugemates vetes välismaalaste poolt. Atlandi ookeani veed USA rannikul on peaaegu kalast tühjad. 14)Atlandi ookeani põhjaosa varustab kalamehi rikkalike mereandide saakidega. Tänapäeval on tursa, kilttursa ja makrelli varud ülepüüdmise eest kaitse alla võetud. 15)Seal paiknevad põhiliselt segametsad, kus kasvavad peamiselt pöögi-ja tammemetsad. Riigid ostavad suhteliselt odavalt puitu sisse ja säilitavad nii oma puiduvarusid. Samuti toimub Euroopas pidev metsaistutamine ja on välja töötatud kaitsealade võrgustik Natura 2000. 16)Riigi metsavarusid hinnatakse metsamaa pindala(km2), metsasuse(%) ja puiduvaru(tm) alusel.
Maailmemere reostmuse tagajärjed - Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis - Vähenevad kalavarud - Mõju inimese toidualauale - Mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimeseni - Rannikualad reostuvad-mõju turismile - Vetikate vohamine - Korallide hävimine Maailmameres on hinnanguliselt umbes 6 tonni biomassi iga maakera elaniku kohta, kuid see on peamiselt planktoni kujul. Kalu arvatakse olevat biomassist 1%, kuid kõik pole söödavad. Kõige rohkem on vähenenud tuunikala, tursa ja meriahvena varud. Kalaliikide biomassi vähenemine ei tule ainult aktiivsest püügist või ülepüügist, vaid ka mere saastumisest. Ülepüük on töönduskalade liigne püük, mille tagajärjel kalavarud lokaalselt vaadeldavas veekogus või globaalsel tasandil maailmameres vähenevad. Rahvusvahelisel tasandil on ülepüüki proovitud reguleerida kvootidega. Veekogu võime taastuda pärast ülepüüki oleneb ökosüsteemi tingimusest.
ehitada. Samuti mõtles Kustas aina Veere Hildest. Järgmisel päeval angerjamõrra vaiu üles kiskudes nägigi ta Veere Alleksit, kes pabeross suus Tallinnast tagasi oli tulnud ja sellel ööl oli ta voodis nagu veel enam nõgeseid. Samas läks Tooni kõht aja möödudes ikka suuremaks ja suuremaks. Jõudsid kätte jõulud. Kaarel jupjas korstna ära, isa lubjatas seest, Tooni pesi tuhaveega põrandaid. Lui ja Kustas käisid metsas puid lõikamas ja märkisid ära ka jõulukuuse. Varsti tuli Tursa Simmu, kes aitas perel alati õlut tähtpäevadeks valmistada. Järgmise päeva õhtul saigi oasupi kõrvale õlut juua. Mõne päeva pärast hakati Jutat koju ootama ja Viia ei saanud märkimata jätta, et küllap Juta läks uut kohta üle vaatama, vihjates selgesti sellele, et koolmeister Tammise ja Juta vahel midagi toimumas on. Juta tuli alles pühadelaupäeval ja hakkas kohe majas talitama. Kustas tõi sisse masinapahna ja laotas selle esiseina äärde
ulatuslikke merealasid. Kõige suuremas ohus on siis veelinnud. Eriti talvel võib saatuslikuks saada ka väike udusulgedesse kleepuv naftapiisk. Naftast saastunud sulgede kohalt tungib külm merevesi linnu nahani ning lind külmubsurnuks. Suuremad naftakogused kleepuvad linnu tiivasulgedesse ja muudavad ta lennuvõimetuks. Kalade koelmustele tungiv nafta ei võimalda vastsel areneda või tekib noorkaladel arenguhäired. Naftakahjustusi on täheldatud tursa- ja kilu maimudel. Rannamadalale triivinud naftalaikudes hävivad taimed ja loomad ning elu on neil aladel aastateks häiritud. Tanklaevadega veetav toornafta laguneb väga aeglaselt ja ka lained ei uhu seda kohe ära. Rannakaljudele sattunud nafta reostab need aastateks. Kivipragudesse ja maasse tunginud naftat on peaaegu võimatu eemaldada. Naftareostus võib mererannal säilida aastakümneid. 4 Läänemere kaitse 1974
keemiatööstuse jäägid, pesuvahendid olmest jne. (Inimese kehas on leitud üle 300 kemikaali, mida 100 aastat tagasi veel looduses üldse ei esinenud) ...ja PLASTIKU tootmine, mis vedeleb nüüd prügimägedel ja looduses. Eutrofeerumine veekogu muutumine rohketoitelisemaks. Tulemuseks on veeõitseng. Lämmastikfosfor ühendid soodustavad vetikate kasvu. 4. Kalapüük Ookeanidest (merest)püütakse nii palju kui kätte saab. Seaduseid ei järgita. Tursa arvukus on 1850.a alates langenud enam kui 90%! 600 meetriste põhjatraalidega kammitakse meri tühjaks, mille tulemusel surevad välja ka süvamere elukad. 5.RAVIMID Loomi tapetakse imerohtude tootmiseks: 24 miljonit merihobu. 6. LEMMIKLOOMAD ja akvaariumid Ainuüksi Euroopasse tuuakse sisse 500 000 eksootilist lindu igal aastal. Ohustatud on mitmed papagoiliigid, paljud on juba välja surnud (peamiselt saartel).
7) Lõpp Praktiliselt elu lõpuni Menopausini (u. 45-50 a.) Viljastumine 4. Tooge näiteid kehavälisest viljastumisest. (Küpseb palju sugurakke , viljastumine on juhuslik , hukkub palju ebasoodsate tingimuste tõttu. Kalade ja kahepaiksete liigid, kelle munarakud viljastuvad vees). Et viljastumine aset leiaks, heidavad nii emas- kui ka isasloomad sigimisperioodil vette väga palju sugurakke. Näiteks koeb angerjas ligikaudu pool miljonit munarakku, tursa kudemisel ulatub munarakkude arv aga üle viie miljoni. 5. Millistel organismidel esineb kehasisene viljastumine? Rästik, kass, kana, harilik majaämblik. 7. Millisel perioodil on inimese munarakk viljastumisvõimeline? Inimese munarakk on viljastumisvõimeline umbes 14. päeval pärast menstruatsiooni, ligikaudu 36 tundi. Kui sel perioodil viljastumisvõimalisi sperme ei ole, hävib ta järgneva paari päeva jooksul. Munaraku liikumine läbi munajuha emakasse kestab umbes 4-5 päeva.
püügivahendeid jne Rahvusvahelised organisatsioonid reguleerivad kalaliikide püügikvoote ja- piirkondi Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO) -kehtestanud nõuded püünistele, teatud kalade püügikeelu, kalade alammõõdud Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (NEAFC) - reguleerib mereahvena ja makrelli väljapüüki, laiendab kvootide kehtestamist merilutsule, moivale jmt Rahvusvaheline Läänemere Kalanduskomisjon (IBSFC) piirab kilu, tursa, lõhe väljapüügimahtu Läänemere avaosas, Soome lahes. Räime püüki ka Liivi lahes. Rahvusvaheline Vaalapüügikomisjon (IWC) 1868 1986 a püüti üle kahe miljoni vaala 1962a püüti 66 000 vaala 1986a keelustati IWC poolt vaalade töönduslik küttimine Vaalu võib püüda vaid teaduslikul eesmärgil Vaaladel on 2 suurt Piirangud soovituslikud kaitseala - India Vaalu kütitakse jätkuvalt ookeanis ja Antarktika
Puuduvad täpsed andmed, miks mõni aeg tagasi hakkas arvukus meres vähenema, kuid arvata võib, et selle põhjuseks on kas liiga intensiivne kalapüük või mere saastumine. Tänu rangetele kalapüügipiirangutele on kiluvarud viimasel ajal hakanud jälle kasvama. Läänemere tursasaak on väga kõikuv. Tursk koeb avamerel, Ta sigimiseks vee soolsus olema vähemalt 1%. Aeg-ajalt tuleb Põhjamerest Läänemerre tavalisest rohkem soolast ookeanivett, siis laienevad ka tursa kudemiseks sobivad alad. Soome lahest ja Põhjalahest püütud tursad on sinna rännanud lõunapoolt, Läänemere soolasematest osadest. Lest koeb Läänemere lõunaosas avamerel, tema mari hõljub vees, Läänemere põhjaosa lest koeb madalatel ja vastsed arenevad merepõhjal. Tänu Sellisele kohastumisele on lest levinud kogu Läänemeres. Latikas Latikas on kõrget kasvu külgedelt lapik kala. Ta on suur ja pikaealine. Rekordsuurused on: kaal 5,5 kg, vanus 32 aastat ja pikkus 82 cm.
2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel Teadlaste hinnang kolme viimase aasta Eesti peamiste kalaliikide varu arvukuse ja kasutamise tasemete kohta on toodud Lisas 2, nii tähtsamate veekogude kui ka kalaliikide lõikes. 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe Eesti majandusvööndis võib kiluvaru lugeda suhteliselt heaks samal ajal kui Läänemere lõunaosas on viimaste aastatel toimunud biomassi vähenemine. Üheks põhjuseks võib siinkohal olla tursa arvukuse suurenemine. Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) hindab Läänemere kiluvaru ekspluateerimise jätkusuutlikuks. Läänemere avaosa räimevaru ekspluateerimise intensiivsust ei ole saanud viimastel aastatel kestlikuks lugeda, seda peamiselt suure kalastussuremuse tõttu. Siiski on see tendents hakanud viimasel ajal vähenema. Liivi lahe räimevaru haldamine on toimunud lähiminevikus jätkusuutlikult ja probleemiks on sarnaselt avaosa räimele kõrge kalastussuremus.
· Avameri kõigile avatud. · Eelisõigus rannikualaadele. · Püügimäärad ja alammõõdud, Rahvusvahelised organisatsioonid NAFO Loode atlandi kalandusorganisatsioon. Kehtestatud nõuded püüniste, teatud kalade püügikeely, kalada alammõõdud NEAFC- Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon reguleerib mereahvena ja makrelli väljapüüki, laiendab kvootide kehtestamist merilutsule, moivale IBSFC Rahvusvaheline Läänemere Kalanduskomisjon piirab kilu, tursa, lõhe väljapüügimahtu Läänemere avaosas, Soome lahes. Räime püüki Liivi lahes IWC - Rahvusvaheline vaalapüügikomisjon. Vaalu võib püüda vaid teaduslikul eesmärgil, Piirangud soovituslikud, ( Suuremad kaitsealad India ookean., Antarktika übrus, rasv erinevad määrdeid) *merevoorimees- teiste riikide kaupa vedav riik, kus veoteenuste pakkujaid on enam kui tarbijaid. Norra, rootsi, venemaa, hiina, jaapan Kalandus Euroopa liidus
· Ärge sulatade külmunud kala vees, muidu uhute vitamiini sellest välja. Keetes asetage kala keevasse vette, praadides aga kuumale pannile. Keedetud kalast aitavad D vitamiini omastada hapukoorekaste ja poola kaste. Poola kastme retsept : Sulatage pannil 5 spl koorevõid, pange sellesse peenestatud kõvaks keedetud muna, hakitud peterselli, 2 spl kalapuljongit, 1 tl sidrunimahla ja maitse järgi soola ning laske keema. Kaste sobib keedetud koha, ahvena ja tursa juurde. D-vitamiini vaegus põhjustab kaltsiumi ja fosfori ainevahetuse häirumist, mistõttu luud pehmenevad ja deformeeruvad. Sümptomid: halb uni, ärrituvus, loidus, kiire väsimine, pakitsevad ristluud ja puusad, punnkõht. Kuid ettevaatust, liigne D- vitamiini tarbimine tekitab paljudel inimestel neeruliiva ja kive. Täiskasvanud peaksid saama D-vitamiini umbes 400 RÜ. Kui töötate tingimustes, kus napib päikesevalgust, suurendage päevanormi 750 RÜ-ni. (rahvusvaheline ühik).
püügiobjektist (Loengud 2 ja 3) Instituudis uuriti silmasuurust 20 a. Enamvähem leiti õige suurus . Ja siis hakati uurima et see kala mis väljub traalipärast hukkub suures ulatuses. Kui sai kontroll siis leiti et 99 % isenditest hukkub . Mehhaanilised vigastused. (soomuste kahjustamine, kui 8-10 % on soomust kadunud siis enam pikka aega ei ela ,stress ( piimhappe suurenemine maksas ). Ja see pole taastuv. See sõltub liigist,kala suurusest jne. Tursa isendite suremus on väike, kes väljuvad traalipärast. Selektiivsustarindid on kaasajal tehtud. Mitmete konstruktsioonidega. Restid . mida kasutatakse teatud nurga all ,kasvõi järjestikku mitu tk. Bakoma selektiivsus aken tursapüügil. Ruutu rakendatud noodalina ,traalnooda lõpu poole. Passiivsete püüniste puhul võib tekkida moment kus kala jääb nakkesse. 18. Kalapüügi reguleerimine ,,tehniliste meetmete" abil, näited. L4a..slaid kuni 29
Sõideti poest läbi, osteti martsipani ning heeringaid ja seejärel mindi isa vanasse koju- Tuudakule. Vaadati ringi, söödi ära pool martsipanjänesest ning siis mindi tagasi, peatudes Liisu juures. Isa jäi välja Liisu seinakella parandama, mt. läks sisse. Magamistoast sängist nägi mt. võõra mehe silmi ning püssirauda, ta ehmus ning jooksis tagasi vaatamata koju. Hommikul läks isa ära. Külla tuli Ilves, raamatukogu juhataja, kes tuli läbi viima tursa tutvustamise kursusi. Vanaema andis talle tänuks 10 muna, minategelane läks neid kohale viima. Ta valis endale raamatukogust kaks rasket raamatut, Ilves aga võttis need ära ning andis talle hoopis "inetu pardipoja", öeldes minategelase protestile vastuseks, et ka siin on ridade vahel peidus inimesed. Paula- toa Aime tuli külla. Nad söötsid kahekesi koeri pekiga, hrimutasid kanu ning viskasid kuke katusele, seejärel tantsisid grammofoni
aine ületootmise, mis lööb süsteemi tasakaalust välja . Eutrofeerumise kõige ilmsemaks märgiks on vetikate ulatuslik õitsemine soojadel suvekuudel suurtel merealadel. See põhjustab omakorda teise, mitte nii märgatava, kuid veelgi kahjulikuma nähtuse hapnikutarbimise suurenemise, mille tulemuseks on lahustunud hapniku puudujääk ja põhjaorganismide, sealhulgas kalade surm. Samuti avaldab see olulist mõju ka töönduslike kalaliikide, näiteks lesta ja tursa sigimisele. Ning lisaks on see ka juba mainitud surnud põhjatsoonide põhjuseks. Peamiseks eutrofeerumise põhjuseks on maismaal asuvatest allikatest pärinev kõrge lämmastikuJa fosforikoormus. Ligikaudu 75% lämmastikust ja 95% fosforist jõuab merre jõgede kaudu, ning poole sellest annab põllumajanduslik äravool. Muud reostusallikad on metsandus, tööstuslik ja munitsipaalne reovesi, laevadelt ja sõidukitelt pärinev saaste. Umbes 25% lämmastikukoormusest saabub õhust
Lähisekvatoriaalne piirkond –liiga soe vesi ja toitainetevaene Ekvatoriaalne –liiga soe, väike soolsus Polaarse avaookeanikihid –liiga külm, väike soolsus 14.Nimetage kolm riiki, mis on 1) suurimad kala eksportijad 3p. 2) suurimad kala importijad 3p. Suurimad kala eksportijad: Norra, Taani ja Hiina Suurimad kala importijad: Jaapan, Taani, Hispaania, USA 15.Kirjeldage ühte kalandusega seotud riikidevahelist konflikti maailmas 3p. Island-Suurbritannia olid konfliktis tursa pärast. 16.Iseloomustage Euroopa Liidu kalanduspoliitikat 3p. Euroopa Liidu kalanduspoliitika Kalandus varustab liikmesriike kalavarudega Kalalaevastik peab olema puhas Turism ei tohi kalandust segada 17.Milliseid kalu kasvatatakse vesiviljeluse aladel? 3p. Vikerforell, angerjas, tursk, lest, karpkala 18.Selgitage mõisted: vesiviljelus, šelf, veeringe, veerežiim, hüdrograaf, jõgede äravool, valgla, infiltratsioon, niisutuspõllundus
Sellise liikumise põhjustab asjaolu, et kilud ei talu eredat päikesevalgust, samal ajal on aga ülemine veekiht soojem ja hapnikurikkam ning seal on rohkem toitu. Kilu on ka ise toiduks paljudele loomadele - röövkaladele, hüljestele ja veelindudele, samuti on tal tugev toidukonkurents noorte räimedega. Kilu elule mõjub väga soodsalt soolase vee sissevool Põhjamerest Läänemerre, sest see rikastab ta toidulauda. Kilu arvukust kahjustab vaenlaste arvu (tursa) suurenemine. Ta on üks tähtsamaid töönduslikke masskalu, keda kasutatakse ka loomasöödaks. Sügiskuudel on kilul suur rasvasisaldus (10...18 %) ning temast toodetakse sprotte ja vürtsikilu. ANGERJAS Angerja puhul on eriti omapäraseks tema elukäik. Nimelt hakkavad kõigi Euroopas elavate angerjate maimud arenema ühes kohas Sargasso meres. Seal tõusevad vähem kui ühe
sisaldab lühikirjeldust läänemerest ja tähtsust püügil. Väliskeskonna tegurid, mis mõjutavad kalade käitumist - mis mõjutab kalade käitumist ja olemist läänemeres. -2- Püügiobjektid Läänemeres, nende liigitus ja levik. Eesti jaoks on majanduslikult tähtis Läänemerest püütav kilu ja räim. Nende varude seisundit hinnatakse Eesti majandusvööndis heaks, kuid varu väheneb. Samas tursa- ja lõhevaru hinnatakse ebarahuldavaks.Läänemere püük jaotub avamerepüügiks ja rannapüügiks. Avamerepüügi sihtliikideks on kilu, räim ja tursk. Peamisteks püügivahenditeks on traalid. Rannapüügil püütakse palju erinevaid kalaliike. Majanduslikult tähtsamad on räim, ahven, meritint, lest, tuulehaug, samuti koha,särg ja vimb. Peamisteks püügivahenditeks on mõrrad, võrgud, õngejada. Peale kalade omab kutselises rannakalanduses olulist osa ka agariku varumine.
Üleüldse on toidu ja joogi valmistamine Iirimaa kõige olulisem tööstusala, selle käive läheneb 24 miljonile eurole. Iirimaa peamine majanduslik ressursid on suured viljakad karjamaad saare kesk-ja lõunaosas. Kõige rohkem saadetatakse välja veiseliha- ja piimatooteid, eriti Suurbritanniasse. Iirimaal jääb puudu aga metsast ja puidust, tegemist on Euroopa Liidu kõige metsavaesema riigiga, seega veetakse sisse enamasti puitu. Iirimaa rannikujoon on kalarohke, eriti tursa poolest, ning on seepärast minevikus kannatanud ülepüügi all ja alates 1995.aastast on kalatööstus keskendunud rohkem vesiviljelusele. Iirimaa ekspordib EL-i palju tsinki ja seal kaevandatakse ka palju piid ja alumiiniumoksiidi. Lisaks sellele on riigis palju kipsi, lubjakivi, väiksemas koguses ja vaske, hõbedat, kulda ja dolomiiti. Ajalooliselt on olnud oluline ka turba kaevandamine, eriti Kesk-
(McGavin, 2006) Neid liike, mida ei ole kodustatud ega kultuuristatud, tuleb püüda metsikust loodusest. Keskkonnasõbralik tegutsemine eeldab, et iga liigi puhul tohib loomi püüda vaid ilma populatsiooni taastumisvõimet kahjustamata. Ületarbmise oht on kõige teravamalt esile kerkinud mereökusüsteemis. Veel sada aastat tagasi arvati, et atlandi turska leidub nii külluslikult ja liik on sedavõrd kiiresti sigiv, et inimesed ei saa mingil moel tema arvukust mõjutada. Täna teame, et tursa arvukus on 1850. aastast alates langenud enam kui 90% ning seda tänu suurenenud püügile ja eriti püügile kudemispiirkondadest. (McGavin, 2006) Loomsetele toodetele on suur ja mitmekesine turg. USA-s ja Euroopas on tohutu nõudlus lemmikloomade ja moodsate aksessuaaride järele. Euroopa ja USA mereakvaariumite varustamiseks püütakse igal aastal 25 miljonit kala, kooriklooma, meriroosi ja muud 5 selgrootut ning 1000-2000 tonni koralle
WHO-TEQ kehakaalu kilogrammi kohta. Dioksiinid läänemeres Läänemere kalade dioksiinisisaldus on Põhjamere kalade omast suurem. Arvatakse, et Läänemere äärsete riikide elanikud saavad toksikantide summaarsest sisaldusest 80-85% kalast. Läänemeres püütud kaladest 90% moodustavad räim, kilu ja tursk. Lõhi moodustab Läänemere püükides ligikaudu 1%. Seoses madala merevee soolsusega Eesti rannikumeres on viimasel aastakümnel tursa osatähtsus tööstusliku kalana praktiliselt olematu. Et dioksiinid ladestuvad rasvas, siis on toksikantide suuremaid sisaldusi täheldatud just rasvasemates kalades nagu räim ja lõhe. Saksamaal 1995. aastal analüüsitud 184 kalaproovis osutus dioksiinisisaldus kõige suuremaks Läänemere räimes (2,885 pg TEQ/g). Euroopa Liit on kehtestanud dioksiinide maksimaalseks lubatavaks sisalduseks kalas 4 pg TEQ kala märgkaalugrammi kohta. Eestis määrati
kala, kes elutseb Euroopa ja Põhja-Ameerika rannikul Atlandi ookeanis, Vahemere lääneosas ja Suures järvistus. Ta on silmlaste suurim esindaja. Iseloomulik lehterjas suu, mis on ümbritsetud sarvhammastega, millega nad kinnituvad ohvrite külge. Neid iseloomustab kõhrest skelett, sarvainest hambad ja limane soomusteta nahk. Merisuttidel pole eristunud sabauime ega pole paarisuimi. (Johnson et al., 2006) Merisutt toitub imedes end suurema kala (peamiselt lõhe, meriforelli, angerja ja tursa) külge rännates niimoodi ohvriga päevi või isegi nädalaid. Suti süljenäärmete eritised takistavad vere hüübimist ja põhjustavad punaste vereliblede hävimist ning kudede lagunemist. 9 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Heather A. Dawson, Michael L. Jones. 2009. Journal of Great Lakes Research, Volume 35, Issue 3, 353-360. [Online] (www.sciencedirect.com) (03.05.2012) [URL] http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0380133009001312 2
aastal siis ei ole just väga edukalt seda osatud ära kasutada. Euroopa Liit on küll saanud uusi liikmeid aastate möödudes juurde, kuid 1990-2004 on siiski toimunud drastilised langused saagikuses. 7 2. ELI KALANDUSPOLIITIKA RAKENDAMINE EESTIS 2.1. Kalavarude olukord Eestis Eesti üks enimpüütuid kalu on kilu ja räim, mille varud on Eestis head, samas kui Läänemere lõunaosas on toimunud kiluvarude vähenemine, mida võib seostada tursa populatsiooni suurenemisega. Soome lahe lõhe looduslike populatsioonide seisund on paranenud, kuid enamus neist on endiselt kehvas seisundis ning noorkalade arvukus jões madal (nelja viimase aasta andmete põhjal 20% kogupotentsiaalist). Viimastel aastatel on Läänemere avaosa lõhe merre laskunud noorkalade suremus olnud suur ning seetõttu püsib ka püügivaru väiksena. Ahvena saagid on olnud viimastel aastatel suhteliselt stabiilsed, kuigi teadlaste
Kuigi kilu mari on väike, koeb üks isend kudemisperiooni jooksul 10 000 30 000 marjatera. Viimased koetakse pikema aja jooksul ja ebasoodsate välistingimuste korral ei hukku mitte kõik marjaterad ja vastsed. Ülejäänud aga, sattudes sobivatesse tingimustesse, saavad anda küllaldase järglaskonna. 3. TURSK massiivse süstja kehaga kala, keda iseloomustab3 seljauime ja 2 pärakuuime olemasolu ning alalõual paiknev poise. Tursa levila hõlmab Läänemere avaosa, vähemal määral esineb teda ka külgnevates lahtedes. Kõige arvukam lõunaosas. Elab põhjalähedastes külmemates veekihtides. Läänemeres hoidub ta peamiselt kihtidesse, kus temperatuur on alla 6 kraadi. Noore tursa peamiseks toiduks on väiksed põhjaloomad. Suguküps tursk toitub mitmesugustest koorikloomadest ning kaladest. Tursk on väga ablas röövkala.
järvedest püütakse mägihõrnast, lõhet ja forelli. Põhjapõdrad asutavad kõrglavasid, metsades elavad põdrad, hundid ja metskitsed. Põhja suunas muutub maastik ebatasasemaks. See on karu, ilvese ja polaarrebase elupaik. Jääkarusi näeb Teravmägedel. Rannik on üle külvatud fjordidega, kus võib näha hülgeid ja isegi vaalasid. Kaljulaiud ja saared on ideaalseks pesitsuspaigaks mitmele riigi 250 linnuliigist. Avameri on rikas tursa, süsika , makrelli ja heeringa poolest. Pool Norra maismaast on metsadega kaetud, seega põtrade ja metskitsede, jäneste, rebaste ja oravate looduslik kodu. Näha saab metsisemängu või metskurvitsa rännet, kuulda tedrelaulu või hariliku sookure hüüet. Looduslike energiavarude hulk ühe elaniku kohta on Norras väga suur, millest olulisim on hüdroenergia. Riigi topograafia ja hüdroloogiline olukord põhjustavad läänepoolsetel aladel palju sademeid, mistõttu kosed ja jõestikud
kõrgustikupäike) nende D vitamiini sisaldavust tõsta. Ka inimene ja loomorganismid on võimelised vastavast provitamiinist ultraviolettkiirte abil valmistama D vitamiini-see protsess toimub nahas näiteks päevitamisel. Kehas toimub vitamiin D salvestamine mitmesugustesse organitesse (maks, aju, neerud, neerupealised, nahk jt.)-seega on loomsed organismid vitamiin D rikkad. Väga rikkad D vitamiini poolest on mitmesuguste kalade maksad (näiteks tursa maks). Taimsed toiduained on üldiselt D vitamiini vaesed.Vitamiin D puudusehaiguse ehk rahhiidi puhul tekivad kehas mitmesugused ainevahetuse häired: luustiku lubjasoolade sisaldavus väheneb, mille tõttu luud kaotavad oma tarvilise kõvaduse ja muutuvad pehmeks ja järeleandlikuks. Luustikul lasuv keharaskus, samuti ka lihastetegevus kutsuvad esile pehmetes, lubjasooladevaestes luudes mitmesuguseid ebanormaalseid vormimuutusi. Luude kasvamine pidurdub, luu ja kõhre üleminekukoht pakseneb
Mille eesmärgid: Eesti kultuuriruumi elujõulisus; heaolu kasv; sidus ühiskond; ökoloogiline tasakaal 14. Milles seisneb ühisvara tragöödia põhimõte? Tooge näited. Ühisvara tragöödia - jagatud ressursi ammendumine olukorras, kus erinevad osapooled saavad seda kasutada sõltumatult (ja mitte ratsionaalselt), lähtuvalt enda isekatest huvidest, hoolimata sellest, et ühisressursi ammendumine on vastuolus grupi pikaajaliste huvidega. Nt tursa ülepüük Atlandi ookeani põhjaosas 1960-ndel; avaliku ranniku kasutamine; võimsa autoga sõitmine 15. Mis on suhteline ja absoluutne vaesus? Miks ülemaailmset vaesust vaadeldakse säästva arengu piirina? Suhtelise vaesuse indikaatorit: vaeseks peetakse seda, kes teenib oma riigi keskmisest sissetulekust kaks või enam korda vähem (Eestis alla 60%). Absoluutse vaesuse indikaatorit: vaene on see, kes ei saa endale
kalarikkustest ja nende ekspluateerimise tingimustest veekogudes. Selline sõltuvus avaldub eriti selgesti Läänemere kalavarude kasutamisel. Läänemere kalavarud, s. o. kalavarud selles veekogus, ei ole püsiva suurusega, vaid muutuvad pidevalt mitmesuguste looduslike tegurite ja inimese tegevuse mõjul. Läänemere muutliku hüdroloogilise režiimi tõttu kõigub mitmete kalaliikide varude suurus selles veekogus üsnagi tunduvates piirides. Võib meenutada tursa ja kilu arvukuse ulatuslikke kõikumisi, milledest tingituna nende liikide üldsaagid muutuvad kümneid, mõnedes piirkondades isegi sadu kordi. Inimese tegevus, samuti nagu looduslikud tegurid, avaldab kalavarudele negatiivset või positiivset mõju. Intensiivne töönduslik püük võib vähendada kalavarusid, põhjustades saakide langemist, äärmuslikel juhtudel koguni mõne kalaliigi väljasuremist. Siinkohal tuleb meenutada tuurakala arvukuse katastroofilist
- Soome lahe lääneosas - 15 20 m; 45 55 m ja 45 55 m - Liivi lahes - 10 12 m; 25 30 m ja 35 40 m Põhjatraalnootade mõõted on regiooniti ja ka laevatüübiti väiksemad. Maksimaalne traalimiskiirus peaks olema vahemikus: - pelaagilisel püügil - 3.0 3.5 sõlme - põhjatraalpüügil - 2.7 3.0 sõlme 2) Tursa traalpüük Tursa põhjatraalnooda vertikaal ja horisontaalava (traallaudade vahekaugus) mõõted ja traalikere kogupikkus piki topenanti (koos tiivaga, kuid ilma traalipärata), kuni: - 4 7 m; 70 90 m ja 30 40 m Maksimaalne traalimiskiirus peaks olema vahemikus: - 3.2 3.5 sõlme Tormikindlus, s.o. võimeline traalima tuulega kuni (6 tunni keskmine näit):
need olid kulunud, järgmisena asus ta sahtlikallale, kust leidis oma nürid värvipliiatsid ja joonistusvihiku, kuhu olid kõik pereliikmed midagi sisse joonistanud - vanaema käis jälle tüdrukut sööma kutsumas, kuid viimane protestis et sööb vaid inimeseliha, lootes sellest vanaema ärritumist, kuid eestoa uksele koputati ja uksele ilmus võõras vanamees, kes tutvustas end kui raamatukogu juhata Ilves, kutsudes inimesi ukselt uksele raamatukogusse ning viies läbi maanaistele tursa tutvustamise kursusi, vanaema andis allkirja ANNA KITSIG - vanaema käskis korvi laduda 10 muna ja need Ilvesele anda, kui tütar eestuppa tagasi läks, teatas ta, et tahab raamatukogusse minna ja Tommi kaasa võtta, seda ta ka sai - raamatukogust valis ta välja 2 raamatut, mida laenutada tahtis, ühe vahetas Ilves ringi muinasjuttude raamatu vastu, seejärel neiu lahkus kodupoole tagasi ja lubas teinekordki tulla
annaabi.ee 
