Presidendi etikett (0)

Presidendietikett
Mari-Liis Kallikorm
1 S KÕ
Vabariigi president
Vabariigi President on kõrgeim põhiseaduslik isik ja Eesti riigipea.
President astub ametisse, andes Riigikogus ametivande:
"Astudes Vabariigi Presidendi ametisse, annan mina, (ees ja
perekonnanimi), pühaliku tõotuse kaitsta vankumata Eesti Vabariigi
põhiseadust ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult kasutada minule
antud võimu ning täita ustavalt oma kohuseid kõigi oma võimete ja
parima arusaamisega Eesti rahva ja Eesti Vabariigi kasuks.
Mõned põhireeglid
Presidendi saabumisel ja lahkumisel tõusevad kõik püsti.
Kätlemisel ulatab esimesena käe president või presidendi abikaasa.
Presidendi juuresolekul võib istuda alles siis kui president on andnud
selleks märku.
President alustab ja juhib vestlust.
Presidenti ei sinatata ametlikel kohtumistel.
külalised
Presidendil on õigus kutsuda kohtumisele mis tahes institutsioon või
isik oma riigist.
Kui kutsutu ei saa tulla, siis peab sellest kohe teatama
protokolliosakonnale.
Soovitud visiit lepitakse alati enne ja aegsasti kokku kantselei
protokolliosakonnaga, kelle vastutada on presidendi ajakava.
Üritused: tseremooniad,
talitused, kohtumised
Kutsekaartidel on enamasti märgitud, et kohal on Vabariigi President.
President saabub viimasena.
Majaperemees on välisukse juures vastas, et tervitada presidenti ja
juhatada ta edasi.
Presidendile ja ta abikaasale on varutud koht paremat kätt esimesse
ritta või eraldi loozi.
Adjutant istub presidendi selja taga.
Pidulikud vastuvõtud, lõuna ja
õhtusöögid
Külalised on kohal 15 minutit enne tegelikku algusaega.
Alguses juhatatakse president salongi või kõrvalruumi, kus külalised
ootavad. Külalisi esitletakse presidendile või tervitab president kõiki
korraga.
Pärast seda juhatatakse külalised söögisaali, kus kõik leiavad oma
koha vastavalt lauakaardile ja jäävad tooli taha seisma.
Seejärel siseneb peoperemehe saatel president.
Kui president on võtnud istet, istuvad ka teised külalised.
Pidulik püstijalavastuvõtt
Majaperemees on presidendil välisukse juures vastas ja saadab ta
pärast ära.
President ei tule vastuvõtule üksi, kaasas võivad olla adjutant,
nõunikud, abid.
President ajab vastuvõtul meelsasti inimestega juttu, kuid ta valib ise,
kas ja millal ta seda teeb.
Kõige parem on presidendi poole pöörduda adjutandi vahendusel.
Presidendi vastuvõtt
.. mis toimub Eesti Vabariigi aastapäeva puhul, on kõige pidulikum
vastuvõtt Eestis.
.. on parimas mõttes konservatiivne ja sümboolne sündmus.
.. on väärikate inimeste
austusavaldus oma riigile.
Presidendi vastuvõtt
Pidulik vastuvõtt, algab õhtul kell 18.00
Kätlemistseremoonia
Peale hümni presidendi kõne
Vabariigi aastapäevale
pühendatud kontsert
Avavalss presidendipaari poolt
Eesti Vabariigi 93. sünnipäev
Estonias
Kutsutud oli üle 900 külalise
Kontsert algas Tõnu Kaljuste sissejuhatusega, kus ta lubas publikule
Viini klassikute seltskonnamuusikat ja Tallinna heliloojate loomingut.
Baleriinid sinises, valges ja mustas.
Lõpetuseks tuli üheskoos ettekandmisele Rein Rannapi ja Hando
Runneli "Päike on kõikide päralt"
Mida kanda?
Riietumisjuhiseks on kutsel märge "Frakk või tume ülikond.
Rahvariided. Aumärgid"
Kui mees kannab frakki, siis on naise riietuseks alati täispikk galakleit
või komplekt.
Rahvariided on võrdsed frakiga.
Sobilik ja kõige kindlam on kanda rahvarõivaid. Need on ajatud ega
lähe moest.
suupisted
Kokku valmistati 10 800 suupistet ja neid tegid seitse peakokka.
Viinapitsidesse pandi näiteks hernesuppi ning loomulikult ei
puudunud ka klassikalised kiluvõileivad. Lisaks ootas pidulisi
kommimeistrite Koosmaa ja Kõllaste 3000 kommi.
suupisted
Paradiisiõun kanamaksa ja karameliseeritud sarapuu pähklitega
Hõrk hernepüreesupp suitsusealiha ja mustajuure tsipsiga
Karaskil serveeritud kuumsuitsu tursa kreem siia marjaga
Krõbe kitsejuustupallike murakamoosi ja meega röstitud
sarapuupähklitega
Hõrk hernepüreesupp suitsusealiha ja mustajuure tsipsiga