Bioloogiline mitmekesisus (1)

Bioloogia
2. põllumajandus
10k aastat tagasi:niiluse, eufrati ja tigrise vahel kasvatati nisu, peagi ka lambaid, kitsi , sigu ja veiseid.
9k aastat tagasi mehhikos kõrvitsalised, mais
8k a. kaug-idas hirss , riis
Metsade aletamine.
Mida rohkem toitu, seda enam paljunevad inimesed.
10k aastaga on hävitatud Maal,1/3 metsadest.
Kas inimkonna saatuse mudel:
Kunagi oli Lihavõttesaar (400 ruutkilti) kaetud metsaga.
1600 aastat tagasi tulid esimesed polüneeslased, tegid põllud, ehitasid maju ja paate ning paljunesid 7000 elanikuni. 1722 avastati erodeerinud muldadega, ilma ühegi puuta saar, kus elasvaidligi 200 vaenutsevat koopaelanikku. Neil polnud isegi paati, et kala püüda…kannibalism.
Kaasaja põllumajandus peab ära toitma ligi 7 miljardit inimest. Igal aastal toodetakse Maal 6 miljardit tonni toiduaineid. ¼ maismaast kasutatakse põllumajanduses. 80% inimkonnast sõltub vaid 3 põllukultuurist – nisu, riis, mais.
Uued tehnoloogiad….
GMO-taimed aitavad saagikust tõsta, kuid väheneb genotüüpide mitmekesisus …
Suur sipelgaõgijad hävivad, sest rohtlad tehakse põllumaaks.
Vihmametsi raiutakse ka õlipalmide ja soja põldudeks.
Laisiklase liha on söögiks ja küüned iluasjadeks.
Kariloomade arv kasvab sama kiiresti kui inimeste arv, sest inimesed tahavad süüa :D
Metsade raie põhjustab erosiooni – viljaka pinnase ärakandumise tuulte või vooluveega.
Erosioonile järgneb kõrbestumine. Muldade erodeerumisel, kõrbestumisel kaob 6 miljardit ha maad igal aastal. Tammid.
3.TÖÖSTUS
18 sajandiks olu Suurbritannia jt. Euroopa maade metsad hävitatud, mitte ainult põldude tarbeks, vaid peamiselt raua tootmise (rauasulatusahjud) eesmärgil.
1713.a. kasutati esimest korda raua tootmisel kivisütt. Järgnevatel aastatel juba aurumasinates – vabrikutes, raudteel ja kaevandustes.
Tööstusrevolutsioon oli alanud ja ka kõik, mis sellega kaasneb:
- Saastamine (esialgu peamiselt õhu)
- Looduse muutmine
- Rahvastiku kiire kasv.
Happevihmad
Põhjustajaks on lämmastiku ja väävlioksiidid, mis reageerides veega…
Tulemus: lehed, okkad…
Bioproduktsioon
Lagundajad mullas
Muldade leetumine…
Järvede hapestumine…
Keemiatööstus
Keemiatööstuse tekkega 20 sajandi algul
…algas kemikaalide paiskamine loodusesse : putukamürgid (DDT), väetised, umbrohumürgid, keemiatööstuse jäägid, pesuvahendid olmest jne.
(Inimese kehas on leitud üle 300 kemikaali, mida 100 aastat tagasi veel looduses üldse ei esinenud)
…ja PLASTIKU tootmine, mis vedeleb nüüd prügimägedel ja looduses.
Eutrofeerumine – veekogu muutumine rohketoitelisemaks. Tulemuseks on veeõitseng.
Lämmastikfosfor ühendid soodustavad vetikate kasvu.
4. Kalapüük
Ookeanidest (merest)püütakse nii palju kui kätte saab. Seaduseid ei järgita.
Tursa arvukus on 1850.a alates langenud enam kui 90%!
600 meetriste põhjatraalidega kammitakse meri tühjaks, mille tulemusel surevad välja ka süvamere elukad.
5. RAVIMID
Loomi tapetakse imerohtude tootmiseks: 24 miljonit merihobu .
6. LEMMIKLOOMAD ja akvaariumid
Ainuüksi Euroopasse tuuakse sisse 500 000 eksootilist lindu igal aastal.
Ohustatud on mitmed papagoiliigid, paljud on juba välja surnud (peamiselt saartel).
Kui avastatakse poegadega pesa, raiutakse puu, suurem osa poegi hukkub näljast, nokad teibitakse, tiivad seotakse, ruumid on kitsad jne. – ühe Euroopasse elusalt kohale jõudnud linnu arv…
7. MOOD
Kasukad, jääkarunahksed kotid , gorilla labakäest valmistatud tuhatoosid, elevandi jäsemetest vihmavarjuhoidjad jpt. on olnud väga moekaubad. Krokodillinahast kingad, kotid, kilpkonna kilbist meened on endiselt väga sagedased ostud .
8. BIOINVASIOON
Algas maadeavastajate uurimisretkedega 15. sajandist, mil tehti juba tõelisi ookeanilaevu. Kitsed viidi kõigile ookeani saartele, kuhu eurooplased seilasid, et oleks tagasi tulles liha võtta. Paljunesid hästi, sest puudusid vaenlased ja parasiidid. Hävitasid hulgaliselt kohalikke taimeliike, sest söövad kõike nii põõsaid kui rohttaimi. Galapagos muutus 10 aastaga rohumaaks, põõsad söödi ära.
Kassid (Austraalias on 21 miljonit) võeti pardale hiirte, rottide hävitamiseks, kuid levisid saartele ja hävitasid linnuliike jt.
Rotid ( sigivad 6 korda aastas) liikusid samuti laevadega saartele ja tegid omakorda puhta töö.
Viidi mangustid, et need vähendaksid rotte, kuid hakkasid samuti hävitama kohalikke linde, konni ja roomajaid.
Vaikse ookeani saartel on jäädavalt kadunud 2000 linnuliiki s.o. 15% linnuliikidest üldse.
Austraalia on kannatanud võõrliikide sissetoomise tõttu kõige enam.
1840. – 1880.a. tõid eurooplased üle 50 selgroogse liigi: sead kassid, rebased jt.
Kahjum ulatus üle 600 miljoni dollari.
Küülikud toodi 18.saj. lõpul, 1910 .a.-ks olid nad levinud pea kõikjale, hävitades taimestiku . (püssid, viirused , küülikuaed ja ei aita)
40% väljasuremistest viimase 400 a. jooksul tuleneb võõrliikidest.
Võõrliike võib elupaikade hävitamise järel pidada teiseks kõige olulisemaks bioloogilise mitmekesisuse kadumisele viivaks teguriks kogu maailmas.
Ohud, mida võõrliigid toovad:
- hävitavad kohalikke.
- muudavad kohalikke toiduahelaid
- võivad olla mürgised kohalikele liikidele
- toovad uusi haigusi
- on patogeenide ja parasiitide kandjaks
- hübridiseerivad lähedaste liikidega ja seeläbi nõrgendavad geneetiliselt kohalikke
Populatsioone.
Kadunud ja kadumas: Panda, kukkurhunt, nokkloom , sifaka, pähklinäpp, okassiga, inimahvid , jääkaru, hiidvöölane, morsk , kiivi, pingviinid ,