Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Läänemeri (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
                 Läänemeri.
Enricke  Raul  Havasaar.
k klass.
Pärnu Vene Gümnaasium.
 2015.
Länemere asend ja 
ümbritsevad riigid.
Eesti on mereäärne maa.  
Läänemeri 
ümbritsevad riigid on
Poola,Saksamaa,Taani,
Rootsi,Soome,Eesti,
Läti,Leedu,Venemaa.
Läänemeri piirab
Eestit läänest ja põhjast.
    Länemere vesi.
Läänemerd loetakse riimveeliseks.
 Riimveeline on selline veekogu , kus 
jõevesi ja merevesi on segunenud 
ning vee  soolsus  on palju väiksem 
kui ookeanis.
Läänemere mõju 
ilmastikule.
Ilmade kujunemist mõjutavad 
õhumassid.
Mandri k0hal tekkinud õhumass 0n 
tavaliselt kuiv.
Mere k0hal m00dustavad aga 
niisked  õhumassid.
Läänemere  rannik .
Rannaj00n 0n maismaa ja mere 
vaheline piir.
Eesti  rannik  0n  laugrannik .
Laugrand – 0n
madal,enamasti
liiva- või kivi –
rand.
Vetikad  läänemere 
elustikus.
Merevetikad 0n merel00madele  
asendamatuks t0iduks.
Nad 0n eluk00sluses t00tjateks , kes 
valmistuvad f0t0sünteesi käigus 
0rgaanilist ainet.
R0hevetikad.
R0hevetikad
leidub merepõhja
kõige madalamates
0sades.  
Pruunvetikad .
Pruunvetikad
0n enamasti 
pruunid.
Tuntuim                 
PÕISADRU.
ja suurim
pruunvetika liik
0n põisadru.
Punavetikad .
Punavetikad
kasvavad
merepõhjas
sügavamal kui pruunvetikad.
Läänemere selgr00tud 
l00mad ja  kalad .
Läänemere selgr00tute l00made 
tüüpilised  esinejad  0n kirpvähilised 
ja merepõhjas elavad karbiliigid , 
nagu söödav  rannakarp  , balti 
lamekarp ja söödav südakarp.
Läänemere 0lulised kalad 0n  kilu  , 
räim ,  lest  ja  tursk .
Karbi
d.
Söödav rannakarp.
Karbi p00lmed
0n pealt 
mustjad või
tumesinised ,
eest0tsast teravalt  ahenevad .
Eesti  leiduv  karbi suurus kuni 3 cm.
Oluliseks toiduks hahkadele ja lestadele.
Balti lamekarp.
Balti lamekarp
p00lmed
0n siledad ja 
valged või r00sakat
t00ni.
Toiduks  paljudele  kalaliikidele.
Tema suurus 0n 2,5 cm.
Söödav südakarp.
Söödav südakarp 0n
kiirelis-ribilise v0rmi.
Ta 0n kuni 3
 cm pikkune.
  Oluliseks toiduks 
meriskitele
 ja lestadele.
Kalad
Tursk.
Tursk ehk kabeljo0  on tursklaste 
sugukonda kuuluv  kalaliik .
Eesti vetes elutseb Läänemerele omane 
tursa alamliik läänemere tursk , kes 
kasvab harilikult 40–60 cm  pikkuseks  
ja kuni 1,5 kg raskuseks, suurimad 
isendid võivad olla ka üle meetri 
pikad.
Lest.
Lest ehk jõelest on lestlaste 
sugukonda 
lesta perekonda kuuluv kala. Teda 
iseloomustab lai ja  lapik  kehakuju.
Lest on põhjaeluviisiga  merekala , kes 
eelistab elupaigana madalat merd 
ning jõesuudmete läheduses olevaid 
tugevasti magestunud kohtasid.
Linnustik.
Läänemere linnustik.
Läänemere linnustik jaguneb kahte 
suurde rühma: läbirändavad ja 
haudelinnud.
Naerukajaka
s.
Kühmn0kk-
luik.
Naerukajakas on Eesti üks 
tavalisimaid kajakaid. Tema 
Kühmnokk-luik (Cygnus olor
siinset pesitsusaegset 
on partlaste sugukonda luige perek
arvukust hinnatakse 30 000 – 
onda kuuluv lind, EESTI suurim 
50 000 paarile, talvist 
lind. Linnu tiibade pikkus on 57–62 
arvukust 100 – 2000 isendile.
cm, kaal 8–13 kilogrammi.
Tänan 
tähelepanu 
eest.

Document Outline

  • Slide 1
  • Länemere asend ja ümbritsevad riigid.
  • Slide 3
  • Länemere vesi.
  • Läänemere mõju ilmastikule.
  • Läänemere rannik.
  • Vetikad läänemere elustikus.
  • R0hevetikad.
  • Pruunvetikad.
  • Punavetikad.
  • Läänemere selgr00tud l00mad ja kalad.
  • Slide 12
  • Söödav rannakarp.
  • Balti lamekarp.
  • Söödav südakarp.
  • Slide 16
  • Tursk.
  • Lest.
  • Slide 19
  • Läänemere linnustik.
  • Slide 21
  • Slide 22
Vasakule Paremale
Läänemeri #1 Läänemeri #2 Läänemeri #3 Läänemeri #4 Läänemeri #5 Läänemeri #6 Läänemeri #7 Läänemeri #8 Läänemeri #9 Läänemeri #10 Läänemeri #11 Läänemeri #12 Läänemeri #13 Läänemeri #14 Läänemeri #15 Läänemeri #16 Läänemeri #17 Läänemeri #18 Läänemeri #19 Läänemeri #20 Läänemeri #21 Läänemeri #22
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-10-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 123aab Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Läänemeri
34
pptx

Läänemeri

Läänemeri Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kus? Mis? Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Liigestus Rannajoon on väga liigestatud. Läänemere põhjaosa, mis jääb Ahvenamaa saarestikust põhjapoole

Bioloogia
Referaat läänemeri
9
odt

Referaat läänemeri

2 Lääne m e r e pindala on umb e s 366. Mere keskmine sügavus on 55 m. Umbes 20% 000 km Läänemerest on alad, mille sügavus on alla 10 meetri. Läänemere suurim sügavus on 459 meetrit. Läänemere põhjaosa kerkib, aga lõunaosa vajub, vee maht on umbes 20 000 km3 . Läänemere kaldal on 9 riiki. Ta on ka maailma suurim riimveekogu. Täpsemalt on ta nimetus selfimeri ( mandrilava meri ). Läänemeri on sisemeri, mida eraldavad Atlandi ookeanist kitsad Taani väinad on PõhjaJäämerega ühenduses Suur ja VäikeBelti, Sundi, Kattegati ja Skagerraki väinade kaudu. Soomes ja Rootsis on palju liigestunud viljakandmatuid kiviseid randu. Seevastu on Läänemere lõunaosas palju madalaid liiva ja luiterandu, mis sobivad hästi plaazideks. Eesti, Ölandi ja Gotlandi saartel on kõrge lubjakivist pankrannik. Läänemeri muudab suvel lähialade kliima külmemaks, talvel aga pehmemaks

Loodusõpetus
Lnemeri 9 klassidele
120
ppt

Lnemeri 9 klassidele

Läänemeri https://svs.gsfc.nasa.gov/cgi-bin/details.cgi?aid=4573 Läänemere nimetus Üldandmed • Läänemeri on sisemeri, mis on Põhjamerega ühendatud Taani väinade kaudu • Suuremad lahed on Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht • Suuremad saared on Sjaelland, Gotland, Fyn, Saaremaa, Öland • Läänemerd ümbritseb 9 riiki Läänemere osad Soome laht Põhjalaht Liivi laht Landsorti süvik (459 m). Läänemere valgala Soome lahe valgala Valgla ehk valgala on maa-ala, millelt vesi suuremasse veekogusse voolab.

Kategoriseerimata
Tv-lk-37
120
ppt

Tv-lk-37

Läänemeri https://svs.gsfc.nasa.gov/cgi-bin/details.cgi?aid=4573 Läänemere nimetus Üldandmed • Läänemeri on sisemeri, mis on Põhjamerega ühendatud Taani väinade kaudu • Suuremad lahed on Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht • Suuremad saared on Sjaelland, Gotland, Fyn, Saaremaa, Öland • Läänemerd ümbritseb 9 riiki Läänemere osad Soome laht Põhjalaht Liivi laht Landsorti süvik (459 m). Läänemere valgala Soome lahe valgala Valgla ehk valgala on maa-ala, millelt vesi suuremasse veekogusse voolab.

Kategoriseerimata
Läänemere loomastik ja taimestik
10
docx

Läänemere loomastik ja taimestik

Sisukord Läänemeri ......................................................4lk Läänemere taimestik.......................................5lk Läänemere loomastik......................................7lk Kokkuvõte.......................................................9lk Kasutatud kirjandus........................................10lk Sissejuhatus See referaat on taimestikust või loomastikust. Me teame, et Läänemeri on meri.Kuid kui suur ta on ja mis loomad ja taimed seal on, seda saadki lugeda siit referaadist. Läänemeri Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mida ühendavad ookeanigaTaani väinad. Läänemere ääres asub üheksa riiki. Läänemere pindala on 373 000 km ruudus. Läänemere kuju ja rannik on tuhandete aastadega väga palju muutunud.Läänemere keskmine sügavus on vaid 60 meetrit. See on Läänemeri ja selle kaldal asuvad maad. http://lemill

Eesti hüdrometeoroloogilised tingimused
Referatiivne uurimustöö läänemere kohta
17
doc

Referatiivne uurimustöö läänemere kohta

Antsla Gümnaasium Läänemeri Referatiivne uurimustöö Juhendaja õpetaja: Antslas 2007 SISSEJUHATUS Mandri ja saarte rannnajoone pikkuselt ­ ligi 3500 km . Läänemeri, mis piirab Eestist nii lääanest ja põhjast, on etendunud minevikus kui ka praegu suurt osa meie rahva elus, eriti kalastus- ja küttimispakigana ning liiklusteena. Läänemerega on seotud palju Eestis looduse omapärast ja ilust. Eesti mererannmik on arvukate paikade ja vaadetega, kohti suurepärse liivarannaga ja karge mereveega. Läänemerei, samuti nagu teisd meresid, iseloomustab rikkalik elustik. Mere elu on väga mitmepalgeline ja keerukas, ning sisaldab palju huvitavat

Geograafia
Läänemeri ja Läänemere kalad
13
docx

Läänemeri ja Läänemere kalad

Limneamerd ning rahvakeeli kui Balti merd. See on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Lisaks Eestile on Läänemere äärsed riigid veel ka Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega Taani kitsad väinad. Läänemeri on maakera üks suurimaid sisemeresid, mille kogupindala on 373 000 km² ning keskmine sügavus ulatub 52 meetrini. Kuna Läänemeri on suhteliselt madala soolasisaldusega (8-10%), siis seetõttu on tegemist ka võrdlemisi liigivaese merega. Samas on aga Läänemere kalapopulatsioonid küllaltki arvukad. Seda tõestab ka fakt, et sellest merest püütakse ca. 1% kogu maailmamere kalasaagist. (Keskkonnaministeerium 2014)

Bioloogia
Läänemeri
21
docx

Läänemeri

LÄÄNEMERE ÜLDISELOOMUSTUS Läänemeri ehk Balti meri, Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel olev Atlandi ookeani sisemeri, on sügavale mandrisse ulatuv riimveekogu, mida maailmamerega ühendavad kitsad ja madalad väinad. Läänemere pindalaks on 365 000 km², koos Taani väinadega 386 000 km², Koos Kattegatiga 420 000 km². Läänemere keskmiseks sügavuseks on 55 meetrit, maht umbes 20 000 km³. Põhjareljeefi ja hüdroloogilise reziimi sarnasuse alusel käsitletakse mõnikord Kattegatti Läänemere osana

Läänemere elustik




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun