rahustav või ärritav mõju, mistõttu maalipind tundub olevat kas tõeliselt ruumiline või värelev. Mõnda op-kunsti teost ei saa üle mõne sekundi vaadata, sest see on silmale niivõrd ärritav. 1.7 Op-kunstnike eesmärk oli ruumilisuse või liikuvuse tunde tekitamine maalipinnal. 1.8 Otse loomulikult oli selliste teoste loomine plaanipärane ja eeldas põhjalikke teadmisi inimese silma töö põhimõtetest KOLMAS SLAID 1.9 Op kunst on tunnetusele vastav kogemus. See on dünaamiline näiline kunst, mis koosneb esiplaanist, tagapalaanist ning kõrvutab silmale pingelisuse ja vastuolulisuse. Kõige tuntumaks meetodiks on c 1.10 Op kunst on tunnetusele vastav kogemus. See on dünaamiline näiline kunst, mis koosneb esiplaanist, tagapalaanist ning kõrvutab silmale pingelisuse ja vastuolulisuse. 1.11 Kõige tuntumaks meetodiks on sellise efekti saamiseks joone ja mustri kasutamine. (Tavaliselt must-valge või hall) 1
See on janu, mis teostab uuestisündi, janu lõbu, janu elu, janu hävitamise järele. See on õige tõde teest kannatamise kaotamiseks, kaheksaosaline ülev tee, mille nimi on õige tunnetus, õige otsustamine, õige kõne, õige teotsemine, õige eluviis, õige pingutus, õige kaemus (kontsentratsioon). See on ülev keskmine tee elu vahel himudes, mis on madal ning tühine, ja enesepiinamise elu vahel, mis tume ja ebakasav, tühine on. See kesktee avab silmad ja mõistuse, viib rahule, tunnetusele, valgustusele, nirvaanasse." August Sommer, ,,Ülim usk. Usuõpetuse õpperaamat ja lugemik keskkooli V klassile", Tallinn 1933, lk 18-19.
See on janu, mis teostab uuestisündi, janu lõbu, janu elu, janu hävitamise järele. See on õige tõde teest kannatamise kaotamiseks, kaheksaosaline ülev tee, mille nimi on õige tunnetus, õige otsustamine, õige kõne, õige teotsemine, õige eluviis, õige pingutus, õige kaemus (kontsentratsioon). See on ülev keskmine tee elu vahel himudes, mis on madal ning tühine, ja enesepiinamise elu vahel, mis tume ja ebakasav, tühine on. See kesktee avab silmad ja mõistuse, viib rahule, tunnetusele, valgustusele, nirvaanasse." August Sommer, ,,Ülim usk. Usuõpetuse õpperaamat ja lugemik keskkooli V klassile", Tallinn 1933, lk 18-19.
filosoofide töid Absoluutsus Absoluutsus on vaimne Tees, antitees ja süntees Hirm killustumise ees Eraldatus inimese ja Jumala, inimese ja ühiskonna, inimese ja looduse vahel Kreeka linnriik ideaalne elustiil Religioon oli üks osa ühiskonna ja pere igapäevaelus Milline peab olema filosoofia? Filosoofia on Jumala teenimine Peab lähtuma isiklikest, ühiskondlikest ja kultuurilistest kogemustest Avar ja süstemaatiline Peab lähenema inimese "mina"-tunnetusele Ajalooline 1) Eesmärk absoluutse teadmise saavutamine 2) Dialektiline areng Jumal Jumal kui teadvust omav olend "Just see ongi jumalik idee avada ennast, kehtestada midagi teistsugust endast väljaspool ja võtta see tagasi endasse, et olla subjektiivsus ja vaim" Pattulangemine Lugu 1.Moosese raamatust Individualism ja personaalne vastutus Tänan kuulamast!
Päevade vaht L'Ecume des jours Päevade vaht on muinasjutuline armastuslugu alati ülioriginaalse prantsuse rezisööri Michel Gondry poolt. Fantaasiaküllase draama peategelaseks on elu nautiv rikkurist playboy Colin, kelle elus pole midagi olulisemat kui klaverokteil (sõna tuleneb klaverist + kokteilist; klaverist, mis valmistab kokteile vastavalt meloodiale ja tunnetusele, mida inimene klaverile parasjagu seda mängides edasi annab) oma ihuteenri ja koka valmistatud road ja oma sõber Chick. Kui Chick teatab, et on leidnud endale armastatu Alise'i, hakkab ka Colin mõtlema, et ehk pole ka tema elu veel täiuslik. Ehk on ka tema elust puudu veel armastus. Üsna peatselt kohtub Colin Chloe'iga, mis toob endaga muinasjutulise armastusloo ja abielu. Veidi peale nende kooselu tabab aga Chloe't raske haigus.
populaarseks 1960.aastatel · Tugevalt mõjutanud tänapäeva moe-, tarbe- ja reklaamikunsti Mis on op kunst? · Op kunst ehk optiline kunst on visuaalne kunst · Põhineb optilistel efektidel · Silmale kas rahustav või ärritav · Maalipind tundub olevat ruumiline või värelev · Plaanipärane loomine, mis eeldas põhjalikke teadmisi silma töö põhimõtetest Kuidas seda kujutatakse/mida ning kuidas nähtakse? · Tunnetusele vastav kogemus · Dünaamiline näiline kunst, mis koosneb esiplaanist, tagapalaanist ning kõrvutab silmale pingelisuse ja vastuolulisuse · Tuntum meetod joone ja mustri kasutamine · Getulio Alviani kasutas oma töödes alumiiniumpinda · Jooned tekitavad teatud värvi järelkujutisi · Goethe "Värviteooria" Värv · On olemas kolm suuremat viisi, kuidas värviline op kunst silmaga mängib · Vahelduv kontrast · Põhiliselt hele värv
järelduste tegemine). Tunnetame ümbritsevad, paneme tähele ümbritsevas toimuvat, loome sellest endale pildi ning salvestame mällu. Nt. Looduse tajumine. 2. Emotsionaalsed protsessid emotsionaalne reageering tunnetusele. Nt. Eelmises näites välja toodud looduse tajumine tekitab inimestes üldjuhul head emotsiooni (rahulolu). 3. Täidesaatvad protsessid teadlikud ja tahtlikud tegevused. Nt. Õppimine, planeerimine, probleemide lahendamine jne. 1
16. Konformsus on nähtus, mille puhul inimeste käitumist seletatakse lähtuvalt põhimõttest, et iseenda eksimuste puhul on olulised pigem situatsioonist tingitud tegurid ning teiste inimeste ebaõnnestumiste taga kaldutakse nägema nende isiksuseomadusi. V: VÄÄR 17. Tähelepanu lülitub muude tegurite võrdsuse korral eelkõige neile signaalidele, mis a) ei eristu foonist, b) on harjumuspärased, c) on intensiivsed. V: VÄÄR 18. Psühholoogia uurib kultuuri mõju inimeste tunnetusele ja käitumsiele: SOTSIAALKULTUURILINE PSÜH. Psühholoogia uurimisobjektiks peaks olema tunnetus ehk need vaimsed protsessid, mis on seotud info omandamise, töötlemise, salvestamise ja kasutamisega : KOGNITIIVNE PSÜH Inimese isiksust, vaimseid häireid ja motivatsiooni saab seletada alateadvusesse ehk psüühika teadvustamatusse ossa surutud konfliktsete mälestuste ja emotsionaalsete kogemuste kaudu V: PSÜHHOANALÜÜS
Ta keha reageerib saksofoni viguritele nagu iiris ja sulavõi." Mõningaid tutvustusi tema töödest Eestis: · Muusikaline tantsuetendus ,,Peegelpildid" on viiest erinevast rahvusest artistide ühine originaallooming, mis vaatleb muusikat ja tantsu kui muutliku poeesiat, manipuleerides helide ja liigutustega. Täiuslikust vitaalsusest kantud emotsioonid sünnivad vestluses iga noodi ja sammu vahel iga uus emotsioon on vastus rütmile ja svingi tunnetusele. ,,Peegelpildid" on ainulaadne etendus, kus tantsijad lähevad mängleva kergusega kaasa muusikute ootamatute improvisatsioonidega. Iga etendus on kordumatu! · "Changing Images"RUSSELL ADAMSONI TANTSUTRUPP (Jamaika / Soome / USA) "Changing Images" vaatleb muusikat ja tantsu kui muutlikku poeesiat, manipuleerides helide ja liigutustega. Koosmõjus luuakse võimas aura, mille intensiivsus tungleb aistingu poole nimega sensatsioon
väljasõite Animism- tihe side loodusega Davidsbund- rühmitus, kuhu kuulusid ühise mõtteviisiga noored muusikud ja kirjanikud. (Chopin,Liszt,Berlioz,Paganini jt) Deklamatsiooni stiil- tihe side tekstiga KUNSTIVOOLUD: *impressionism *romantism : hilisromantism,ekspressionism *realism: naturalism, neoklassitsism, sümbolism,juugent Romantism muusikas- 1830a levis üle kogu Euroopa. Muutus helilooja mõtteviis-rõhk läheb mõistuselt üle tunnetusele. Vormi piirid muutusid hägusemaks , aga mõtlemine jäi samaks. Meloodiad muutusid pikemaks. Harmoonia- hakati rikastama kromantismiga. Rütm- muutus vaheldusrikkamaks, kasutati trioole.Tempo-armastati suuri äärmusi, palju juhuslikke kiirendusi ja aeglustusi. Huvi hakati tundma vanema muusika ja heliloojate vastu.Sümfooniaorkestri pillid said tänapäevase kuju. Uued pillid nt. Inglissarv, pikolo. 1835a sündis tuba ja 1840a sündis saksofon. Põhizanr oli ooper.
eraldiseisvana. * Dualism - reaalsus on jagunenud kaheks, koosnedes kahest teineteisest sõltumatust algprintsiibist ehk substantsist. * Empirism - kogemusel põhinev. * Eksistentsialism - Olemisfilosoofia, mille põhiliseks eesmärgiks on indiviidi eksistentsi teadvustamine. * Eudaimonism - Isiklikku või kollektiivset (sotsiaalne-)õnne ülimaks väärtuseks pidav õpetus. * Fenomenoloogia - Filosoofiline suund, mis vaatleb asju ja sündmusi sellisena, nagu need tunnetusele ilmnevad. * Filosoofia - kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises; mõtteks - püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti; kujundab ja süstematiseerib mõtlemise piirsõnavara. * Gnoseoloogia e epistemioloogia tunnetusteooria, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust ja päritolu. * Idealism - teooria, mille kohaselt reaalsus on vaimne või sõltub olulisel viisil teadvusest. * Immanentne - Esemele või nähtusele seesmiselt omane, loomusest tulenev
Osalt põhjustas selliseid mõtteid pettumise kaasajas ja arvamus, et teaduse ja tehnika areng pole muutunud ühiskonda humaansemaks ega inimesi õnnelikumaks. Uuesti tugevnes religiooni autoriteet, kuid traditsioonilisest kristlusest olulisemaks said tihti eklektiliselt mõistetud Euroopavälised usundid (Idamaadest, aga ka VanaEgiptusest ja Mesopotaamiast) ja parateadused (spiritism, teosoofia). Populaarseks osutusid filosoofid, kes olid teaduslikule tunnetusele vastandanud sesekaemuse, irratsionaalse tahte või intuitsiooni. Kunsti ei näinud uusromantikud enam kui teaduse liitlast, vaid omaette väärtust, mis suudab lahendada inimeste eksistentsiaalseid probleeme või vähemalt ületada igapäevase elu tühisust. Tugevnes estetism, mis peab kunsti ülimaks väärtuseks ja elule mõtte andjaks. Sümbolism. Uusromantiliste ideede üheks väljundiks oli sümbolistlik kunst. Sümbolistid
vajab. Rakendus: Suunatud kliendile. Baas: Suunatud teadlaskonnale. 4) Mis on teaduslik hüpotees? - Oletus, mis on esitatud mõne nähtuse seletamiseks ja mis nõuab kontrollimist ja tõestamist faktide varal, et muutuda usaldatavaks teadusteooriaks. 5) Mis on teaduslik tunnetus ja mille poolest erineb see empiirilisest tunnetusest? - Siht vabastada tunnetusprotsess kõigist neist puudustest, mis on omased kaemuslikule ja empiirilisele tunnetusele. Teaduslik tunnetus põhineb faktide kogumisel, süstematiseerimisel ja üldistamisel. Empiiriline tunnetus põhineb kogemuste üldistamisel. Nt- empiirilise tunnetuse puhul: inimene, keda usaldad, räägib sulle ühte fakti, kuigi andmed usaldusväärsetest allikatest räägivad teist, usud ikka inimest. Teaduslik tunnetus: uurid paljusid andmeid ja allikaid enne, kui teed järeldusi. 6) Koosta võrdlus kvantitatiivse ja kvalitatiivse meetodi kasutamise
• Psühhodünaamiline (psühhoanalüütiline) psühholoogia a) Varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule b) Alateadvuse mõju käitumisele c) Unenägude analüüs d) Isiksus koosneb 3 komponendist – Id, Ego, Superego Esindajad: Alfred Adler, Carl Jung, Sigmund Freud • Biheiviorism (käitumispsühholoogia) a) Käitumine kui lihtne vastus stiimulile b) Enamik käitumisi on omandatud John Watson • Humanistlik psühholoogia a) Sisemisele subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetusele keskendumine (eneseteostusvajadus, tunnetusvajadus, armastus- ja kuuluvusvajadus, kaitsevajadus, füsioloogilised vajadused). C. Rogers, A. Maslow • Kognitiivne (tunnetus-) psühholoogia a) Inimese enda ja maailma seletamise viis, infotehnoloogiline, andmebaasi, süsteemi tasemel. Jean Piaget • Psühholoogia (bioloogiline) a) Käitumine, kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemus
ei saa väita ennem seda tuba külmana olevat kui ma pole seda tunnetanud ning teiseks, et see tundub ainult minule külm, mõni teine kes on suure külmaga harjunud võib see tuba tunduda palav. Meie otsustused pärinevad erinevatest allikatest, kuid millised need ka ei oleks ning millist loogilist vormi nad ka ei omaks, on erinevus siiski nende sisus, mille kohaselt on nad kas analüütilised - ainult seletavad, mis ei anna üldisele tunnetusele midagi juurde, või sünteetilised - nad on avardavad ning annavad antud tunnetusele palju juurde. Analüütilist võib mõista kui liigendavat. Näiteks, kui õelda et kõik ruudud on kandilised või kõik kehad on kolmemõõtmelised. Siis õeldakse predikaadis seda, mis on subjektiga juba ära õeldud ning on analüütilised otsused, sest mõiste ,,ruut" tähendab et tal on neli nurka ja ,,keha" ruumilisust ja kolmemõõtmelisust. Sünteetiline on
Programmiline muusika on muusika, mis püüab muusikaliselt väljendada teose pealkirja kajastuvat süžeed või filosoofilist ideed. 9. Straussi helilooming hõlmab peamiselt sümfoonilist ja ooperimuusikat. 10. ’’Salome’’ aluseks on Oscar Wilde samanimeline draama. See teos põhjustas ooperimaailmas tõelise tormi. Ooperi sümfonism ja orkestrikäsitlus pärineb hilisromantismist, kuid süžeest tingitud sünge ja pingestatud atmosfäär viitab juba ekspressionistlikule tunnetusele ja kirjutusviisile. Ooperi aluseks on väga traagiline lugu. Umbes kahetunnine teos esitatakse ilma vaheaegadeta. 11. Impressionismi mõiste pärineb prantsuse 19. sajandi lõpu maalikunstist. Monet andis ühele oma maalile nimeks ’’Impressioon. Tõusev päike’’ ja sealt tuletasidki kriitikud uue voolu stiilimõiste. See oli alguses iroonilise varjundiga mõiste. Sõna ’’impressionism’’ tähendab muljet. 12
kajastuvat süzeed või filosoofilist ideed. 9. R. Strauss kirjutas peamiselt sümfoonilist ja ooperimuusikat. 10. Straussi ooper ,,Salome" saavutas eriti suure kuulsuse seetõttu, et teos on kirjutatud Oscar Wilde´i samanimelise romaani järgi. Lisaks, ooperi sümfonism ja orkestrikäsitlus pärineb hilisromantismist, kuid süzeest tingitud sünge ja pingestatud atmosfäär viitab juba ekspressionistlikule tunnetusele ja kirjaviisile. Muljetavaldav! Impressionism 11. Impressionismi mõiste pärineb prantsuse 19. saj lõpu maalikunstist. 1874. a toimus Pariisis näitus, kus oma töid panid välja akadeemilise kunstimaitsega vastuolus olevad noored kunstnikud Monet, Pissar jt. Monet andis ühele oma maalile nimeks ,,Impressioon. Tõusev päike" ning sealt tuletasidki uudse kunstivoolu kriitikud algselt iroonilise varjundiga stiilimõiste. 12
viimaseil kümnendeil teravat kriitikat. Kipume Fröbeli pedagoogikat liialt sageli kõrvutama Maria Montessori pedagoogika konkreetsete saavutustega. Fröbelil ei olnud kasutada füsioloogia ja psühholoogia kui iseseisvate spetsiaalteaduste uurimistöö hästi põhjendatud meetodeid ja rikkalikke tulemusi. Fröbel võis kasutada ainult oma otseseid isiklikke vaatlusi ja toetuda intuitsioonidele. Ta on jõudnud tunnetusele, mis ei kaota veel oma väärtust selle tõttu, et nad pole igakülgselt metoodiliselt põhjendatud. Fröbeli maailmavaade, millesse on raamitud tema pedagoogilised ideed, on kujunenud kaasaegsete filosoofiliste süsteemide taustal. Ta elas ajas, mida õigusega on nimetatud suurte filosoofiliste süsteemide ajastuks. Igal looval inimesel oleks olnud raske vältida idealismi mõju. Tema suhtumine
Võrdle: empirism. sensualism Tunnetusteoreetiline suund, mis peab kõikide teadmiste allikaks aistinguid. agnostitsism Maailma tunnetatavust täielikult või osaliselt eitav filosoofiline õpetus. pragmatism Õpetus ja elukäsitlus, mis peab tõe kriteeriumiks praktilist tegutsemist ja selle tulemuslikkust. fenomenoloogia Filosoofiline suund, mis vaatleb asju ja sündmusi sellisena, nagu need tunnetusele ilmnevad. 2 relativism Tunnetusteoreetiline seisukoht, mille kohaselt teadmine on alati teatud viisil tinglik ja suhteline. Metafüüsikas: seisukoht, mille põhjal reaalsuse struktuur sõltub vaatenurgast või taustsüsteemist. Vastandiks sellele on absolutism, mis rõhutab tõe või väärtuse objektiivset üldkehtivust.
keelesüsteem. Keelelise vastanduse käsitlus. Keeleline variatiivsus ühtse keelesüsteemi asemel. 1970. alguses sotsiolingvistika teke: William Labov ,,New Yorgi inglise keel" 1966. Labov (1971): on selge, et paljudele lingvistidele on Chomskylik competence/performance eristus vajalik selleks, et jätta uurimise alt välja ebamugavad teemad. Keeletüpoloogia vastandub Chomsky generativismile eelkõige uurimismeetodi poolest (ei põhine oma emakeele tunnetusele). Püüab klassifitseerida teatud tunnuste järgi võimalikult paljusid maailma keeli, asju paratamatult lihtsustades. Alguse sai Humboldtist. Keelelise relatiivsuse teooria liini jätk. 1963 Joseph Greenbergi artikkel sõnajärje tüpoloogiast, seejärel energiline universaalide uurimine: kaasaegse keeletüpoloogia sünd, üks funktsionaalse keeleteaduse baaslähenemisi. . 3
religioosseteks, puudutades näiteks Jumala olemasolu. Ent skolastikud püüdsid neid küsimusi selgitada loogika ja teaduse abil. Uus õpetamise meetod oli vastuolus kloostrikooli vaimsusega. Kloostriõpetlaste püüdlused võttis hästi kokku Canterbury Anselm oma kuulsa fraasiga „usk, mis otsib mõistmist”. Siin oli esikohal usk, mitte mõtlemine. Skolastika aga püüdis mõistust ja usku omavahel lepitada ning asetas suuremat rõhku just mõistmisele, ratsionaalsele tunnetusele ja maailma paremale tundmaõppimisele. Enamik 13. sajandi kuulsamatest skolastikutest olid siiski mungaseisusest, frantsisklased või dominiiklased. Seega ei olnud skolastika vastuolus munkluse kui sellisega, vaid selle konservatiivsemate suundadega. Frantsisklased ja dominiiklased tegutsesid peamiselt linnades ning oskasid selle kiiresti muutuva keskkonnaga hästi arvestada. Seevastu paljud vanad vaimulikud ordud ei suutnud 12.– 13. sajandil toimunud arenguga nii kiiresti kohaneda
agnostitsism Maailma tunnetatavust täielikult või osaliselt eitav filosoofiline õpetus. pragmatism Õpetus ja elukäsitlus, mis peab tõe kriteeriumiks praktilist tegutsemist ja selle tulemuslikkust. 2 fenomenoloogia Filosoofiline suund, mis vaatleb asju ja sündmusi sellisena, nagu need tunnetusele ilmnevad. relativism Tunnetusteoreetiline seisukoht, mille kohaselt teadmine on alati teatud viisil tinglik ja suhteline. Metafüüsikas: seisukoht, mille põhjal reaalsuse struktuur sõltub vaatenurgast või taustsüsteemist. Vastandiks sellele on absolutism, mis rõhutab tõe või väärtuse objektiivset üldkehtivust. anamnese Teadmine on meeldetuletamine (Platon).
agnostitsism Maailma tunnetatavust täielikult või osaliselt eitav filosoofiline õpetus. pragmatism Õpetus ja elukäsitlus, mis peab tõe kriteeriumiks praktilist tegutsemist ja selle tulemuslikkust. 2 fenomenoloogia Filosoofiline suund, mis vaatleb asju ja sündmusi sellisena, nagu need tunnetusele ilmnevad. relativism Tunnetusteoreetiline seisukoht, mille kohaselt teadmine on alati teatud viisil tinglik ja suhteline. Metafüüsikas: seisukoht, mille põhjal reaalsuse struktuur sõltub vaatenurgast või taustsüsteemist. Vastandiks sellele on absolutism, mis rõhutab tõe või väärtuse objektiivset üldkehtivust. anamnese Teadmine on meeldetuletamine (Platon).
2. Milline oli uusromantismi ideoloogia? - Usuti, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. - Pettumine kaasajas: tehnika ja teaduse areng ei muuda inimesi õnnelikumaks ega ühiskonda humaansemaks. - Tugevnes religiooni autoriteet. (Eriti Idamaade aga ka Vana-Egiptuse ja Mesopotaamia religioon) - Edenevad parateadused (spiritism, teosoofia) - Populaarsed olid filosoofid, kes vastandasid teaduslikule tunnetusele sisekaemuse, irratsionaalse tahte või intuitsiooni. - Näit: A.Schopenhauer, F.Nietzsche, H.Bergson) 3. Mis on sümbolism? (Lemmikteemad, sisu ja vormi suhe, 3 kunstnikku, nenede teosed ja analüüs) - Arvasid, et elu on müsteerium. - Lemmikteemad: surm, sünd, elu kulgemine, armastus, kirg, erootika, üksindus. - Literatuurne kunst st. teose pearõhk on süžeel.
peab Kant tunnetust ja kuidas ta neid jaotab. Põhiideena toon välja selle, et metafüüsika tõeliseks alaks on sünteetilised aprioorsed otsustused ning ainuüksi need on tema eesmärk. Kanti arvates on metafüüsiline tunnetus puhas filosoofiline tunnetus, mis tähendab, et tegu on sealpool kogemust asuva tunnetusega. Esmalt tuleb meeles pidada, et soovides mingit tunnetust teadusena esitada, peab olema võimalik määratleda seda, mis on sellele tunnetusele iseloomulik ning mis teda teistest eristab. Kant selgitab oma nägemust metafüüsilisest tunnetusest, milles jagab tunnetuse analüütiliseks ning sünteetiliseks. Ta ütleb, et metafüüsiline tunnetus peab sisaldama ainult aprioorseid otsustusi, st puhtast arust ja mõistusest tulenevaid tunnetusi. Otsustuste erinevus sõltub aga nende sisust. Analüütiliste otsustuste korral on tegu vaid seletamisega ning see ei anna tunnetussisule midagi juurde, kuid
Kui inimene tunneb end õnnelikuna, on ta õnnelik, isegi siis, kui teised inimesed ta eluviisi või kombeid põlgavad. Õnn on suhteline mõiste. Iga inimene võib õnnelikuks saada, kui ta teadvustab endale, mis on tema õnn ja kuidas püüelda õnnelikkuse poole. Mõttejõud on kõige tugevam jõud, see võib liigutada paigast nii seinad kui panna tundma õnnelikkust. Tuleb vaid tunnetada end õnnelikuna, siis on inimene õnnelik. Tunnetusele kaasa aitamiseks peaks inimene tegelema just nende asjadega, mis tal kõige enam meelejärgi on. Tuleks vaid jälgida seda, et päris moraalist ja eetikast kõrvale ei kalduks. KASUTATUD KIRJANDUS Heaolu mõiste käsitlused WWW [URL] http://221484.edicypages.com/onn (10.11.2012) Law, S. 2008 Filosoofia. Tallinn. Varrak Pojman, L. P. 2005 Eetika. Tallinn. AS Pakett Õnne valem WWW [URL] http://www.sirp.ee/index.php?
1,5-2-aastane laps teeb elu suurima tähelepaneku avastades, et igal asjal on oma nimi, et sõnadel on mingi tähendus. Algul on sõnad lapse jaoks vaid signaalid, mis kaasnevad täiskasvanu ja lapse vahelise vastastikuse tegutsemisega. Laps saab eseme ja sõna seosest aru ainult siis, kui ese on lapse vaateväljas. Kolmandal eluaastal hakkab laps aru saama kõnest, mis pole vahetult seotud konkreetse situatsiooniga. Kõne abil hakkab saama teadmisi, mis on kätteasaamatud ta enese tunnetusele. 2. 2.a laps grammatika omandamise periood Kaheaastseks saades kasutab laps juba 200-300 sõna. Passiivne sõnavara (sõnad, mille tähendust lapsed mõistavad, aga ei kasuta) on tunduvalt suurem. Kolmandal eluaastal suureneb lapse arusaamine kõnest ja kujuneb õige grammatika. Laps mõistab täiskavanu kõnet hoopis enam, kui ta ise on võimeline väljendama. Maimik räägib palju- ka iseenda ja mänguasjadega. Lapse hääldamine on veel pehme
kahtlemisele. Valedele andmetele tuginev või vale otsustusprotsessi kasutamine võib tuua kaasa palju probleeme. Infosüsteemid peavad vastama järgmistele kriteeriumitele: 1. Peavad olema võimalikult paindlikud ja võimaldama erinevaid andmete töötlemise ja informatsiooni analüüsi võimalusi. 2. Peavad toetama erinevaid stiile, oskusi ning teadmisi. 3. Peavad võimaldama erinevatele mudelitele ning vaistlikule tunnetusele tuginevat andmete analüüsi, erinevate alternatiivide võrdlemist ning lahendusmeetodite talletamist. 4. Peavad arvestama bürokraatiast ja poliitikast tulenevate nõuetega. 5. Peavad arvestama infosüsteemidest ning muudatustest tulenevate kitsendustega. 4. VASTUSED 1. Ratsionaaltehnilises mudelis on infosüsteemil eelkõige mehhaanilisi toiminguid hõlbustav ja täiustav roll
foobiat 3)Humanistlik psühholoogia- *..loojad toonitavad eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid om,muis eristavad teda loomast *..esindajateks olis Albraham Moslow ja Carl Rogersi. *Rogersi arvates peaks humanistl psüh uurima alasid ja valdkondi nagu inimese eesmärgid,väärtused,valiku tegemine,enese ja teise tajumine jne,mille alusel me looma omaenda maailma *..keskenduvad inimese sisemisele,subjektiivsele minale,teadvusele ja tunnetusele,rõhuasetus on inimese vabal tahtel,tema vormil langetada oma elu puudutavaid otsuseid *...lähtuvad veendumustest,et inimese olemus on oma loomult positiivne,loov ja arengut taotlev,ehkki teda on muderdanud kogemus *inimest julgustatakse väljendama oma tundeid ja ise leidma oma probleemidele lahendusi *humanistid vaatlevad iga indiviidi kui kordumatut isikut 4)Tunnete psühholoogia - *..uuris eeskätt info vaimset töötlemist *...huvitab,kuidas inimesed loovad maailma
Teadusliku käsitluse spetsiifika Teaduslik teooria peab olema nii ennustamis- kui kirjeldamisvõimeline (verifitseeritav) ning selles peab sisalduma ka nende piiride, olude ja tingimuste kirjeldus, millistel juhtudel see teooria ei toimi (falsifitseeritavuse põhimõte). (Marek Strandberg) Teadusliku käsitluse spetsiifika Mille poolest erineb teaduslik arutlus argiarutlustest? Mille poolest erineb teaduslik keel tavakeelest ja teaduslik mõtlemisviis, intuitiivsele tunnetusele toetuvast, nö tavalisest mõtlemisviisist, religioossest mõtlemisviisist, kunstilisest ja filosoofilisest mõtlemisviisist? 4 3.11.2009 Teadusliku käsitluse spetsiifika Teadusliku käsitluse tuumaks on olemuslik tasakaal kahe näiliselt vastuolulise hoiaku vahel avatus uutele ideedele, ükskõik kui veidrate ja ebausutavatena need
Riigi ja tead.suhted Teaduslik-vabast. Tunnetus- intervjuud, eelnevalt koost. tradit.mõtlemisest, rikastab ja a)riigi võim.d ja funkt.d protsess puudustest, mis oma- ankeedi alusel. Küsimustik võib mitmekesistab argi mõtlemist, teaduslik-tehnilises valdkonnas sed kaemuslikule ja emp.le olla nii avatud, kui valikvastus- uued ideed töö arendam., huvi b)riigi poolt finants. uuringute tunnetusele. Põhineb faktide tega. Eksperiment on katse, kus uute valdkondade vastu,süst.lt prioriteetide hinnang ja valikute kogum.l (sihipäraselt) süstem.l uurija sekkub aktiivselt nähtuse tungid uutesse asjadesse, uued süst. Fundametaal-teaduse ja üldistam.l. Tunnetus, sihipära- loomulikku olemusse mõjutades mõisted, mille abil uued osas d)riigi kaudne sus, aktiivsus, näht.te olem.e seda uute tingimustega
on ta leidnud viimaseil kümnendeil teravat kriitikat. Kipume Fröbeli pedagoogikat liialt sageli kõrvutama Maria Montessori pedagoogika konkreetsete saavutustega. Fröbelil ei olnud kasutada füsioloogia ja psühholoogia kui iseseisvate spetsiaalteaduste uurimistöö hästi põhjendatud meetodeid ja rikkalikke tulemusi. Fröbel võis kasutada ainult oma otseseid isiklikke vaatlusi ja toetuda intuitsioonidele. Ta on jõudnud tunnetusele, mis ei kaota veel oma väärtust selle tõttu, et nad pole igakülgselt metoodiliselt põhjendatud. Fröbeli maailmavaade, millesse on raamitud tema pedagoogilised ideed, on kujunenud kaasaegsete filosoofiliste süsteemide taustal. Ta elas ajas, mida õigusega on nimetatud suurte filosoofiliste süsteemide ajastuks. Igal looval inimesel oleks olnud raske vältida idealismi mõju. Tema suhtumine oma ajastu filosoofiasse polnud mitte ainult täiesti poitiivne, vaid
kujutlusi väljendada. Blake on inglise kunstis ainulaadne, ta oli nii suur luuletaja kui ka suur kunstnik. Paljud tema raamatud on illustreeritud käsitsi (akvarellidega) koloreeritud gravüüridega, kus värss ja illustatsioon on kokku sulanud nagu keskaegsetes illustreeritud käsikirjades. Blake ei käinud kunagi välismaal, kuid ta tervitas vaimustunult vabadussõdu nii Ameerikas kui ka Prantsusmaal. Ta allus omaenese inspiratsioonile, omaenese sisemisele tunnetusele. Tema stiilis on tunda Michelangelo kunsti mõju, mis levis sel ajal gravüüride vahendusel ja võibolla ka gooti teravkaare mõju. Loomingu paremik on just vaselõikes. Peale oma loomingu illustreerimise, alustas Blake 1824. aastal Dante ,,Jumaliku komöödia" illustreerimist. Nõustumata paljude Dante nägemustega, püüdis ta oma illustratsioonidega autori ,,vigu" korrigeerida. See töö jäi lõpetamata. 1826. aastal valmisid tema illustratsioonid Iiobi raamatule.
"Puhas" mõistus peab tähendama teadmist, mis ei saabu meelte kaudu, vaid on sõltumatu igasugusest meelelisest kogemusest. See on teadmine, mida omame vaimu sünnipärase loomuse ja struktuuri tõttu. See teadmine on ratsionalistide sünnipärased ideed. Kõik tunnetused algavad kogemusega. Selle empiristide lause paneb Kant algusesse. Kuidas me võiksime midagi mõista, kui objektid ei puudutaks meie meeli ja ei paneks meie mõistust liikuma? Ajaliselt eelneb kogemus igasugusele tunnetusele. Aga sellega pole veel öeldud, et iga tunnetus lähtub kogemusest. Võib ju ka olla, et see, mida meie nimetame kogemuseks, on juba ise midagi kokkupandut, kokkupandud väljastpoolt tulevatest aistingutest ja millestki, mida me ise lisame. Kriitiline analüüs peaks mõlemad faktorid isoleerima. Tuleb uurida, kas ei ole midagi, mis meil on olemas enne iga kogemust a priori (enne kõike). Empiiriline tunnetus on alati a posteriori (pärast kogemust) saadud. A priori
tunnetuse põhiprintsiipide uus valgustamine“ („Principiorum primorum cognitionis metaphysicae nova dilucidatio“) (1755): „...eelkõige tuli mul teha hoolikalt vahet tõe aluse ja eksistentsi aluse vahel...“. Tendents aluse ja suhte nende kahe liigi üha sügavama eristamise suunas viis Kanti lähedale Hume`i agnostitsismile. Ta jõuab loogiliste seoste vastandamisele reaalkausaalsetele ja väidab viimaste kättesaamatust ratsionaalsele tunnetusele üldse. Seega hakkavad Kantil juba „kriitika-eelsel“ perioodil välja kujunema seisukohad, mis saavad aluseks tema küpsele loomigule. Püüdlikud kommentaatorid on fikseerinud mitmesuguseid välismõjutusi, mis põhjustasid murrangu Kanti filosoofilistes vaadetes. Kõige sagedamini viidatakse Hume`ile, kes Kanti enda sõnade järgi äratas ta dogmaatikaunest./2, 13-21/ Kant ja „kriitiline periood“
2. Metalingvistiline: sõna kasutatakse, tähistamaks teist (või sedasama) sõna. Universaalide küsimus: nominalism/realism/kontseptualism Keskajal kerkis küsimus: milline on universaalide, st soo ja liigimõiste vahekord neile vastavate tegelike esemetega (res). Üldmõistete kujutlus pärineb platonismis (idee muutumatu ja igavene antus, võrreldes teda peegeldava, kopeeriva esemega). Aristoteles polemiseeris Platoniga, kuid ka tema käsitluses võisid küll esemed olla meie tunnetusele primaarsed, kuid nende olemuse tuuma moodustas nende sisemuses olev üldmõiste või idee kui liigi tunnus, olles seega eseme suhtes primaarne. Seetõttu tekkiski nominalistide ja realistide vaidlus. Realism: omane eelskolastilisele mõtlemisele Duns Scotus oli mõõdukas realist. Eriugena ka. Nominalism: Roscellinus, seadis kolmainuse kahtluse alla ja läks kirikuga vastuollu. Ocham oli ka nominalist. 1) Üldmõisted, olles primaarsed, muutumatud ja igavesed, on esemetest reaalselt
ei looda kunagi mingeid teooriaid. Teine osa on viljakad universumid -- neis tekib aja jooksul mõistuse kandja ja sellega seoses ka mõistus, mis viib universumi teooria(te) tekkeni. Me ei kasuta sõna "elu", kuna mõistus ei pea ilmtingimata olema seotud valkainetel funktsioneeriva ajuga. Põhimõtteliselt võivad sellised universumid ja nende kohta käivad teooriad olla hoopis erinevad meie omast. Kõigil neil hüpoteetilistel universumitel on ühine omadus: nad ei ole meie tunnetusele kättesaadavad. Ainus Universum, mida me näeme-kuuleme, on meie oma. Ta on täpselt selline, et me teda näha saaksime. Seda ja ainult seda väidabki antroopsusprintsiip. Aja probleem kosmoloogias. Püha Augustinuse õpetuse järgi koosneb aeg minevikust, olevikust ja tulevikust ning sel viisil on nii olnud kui tulev tegelikult alati olemas. Loodusteaduste jaoks on aeg muutunud füüsikaliseks mõisteks: teda saab mõõta ja matemaatiliselt kirjeldada. Füüsikaliselt on reaalne
toonud talle oodatud rahu vaid pigem tühjustunde, mille täitmiseks oli vaja teha tõsist tööd ja usu ülesehitamiseks läbida ülejäänud viis meditatsiooni. 9 KOKKUVÕTE Kahtlemata on René Descarte üks silmapaistvamaid ja huvitavamaid filosoofe. Descartes, tuginedes oma meditatsioonidele järeldab, et kõik see, mida on võimalik selgelt tunnetada, on tõene, nii et ta on leidnud läbi kuue meditatsiooni oma filosoofilisele tunnetusele kindla aluse. Descartes'i tuntuim panus teadusesse on küllap tema uurimismeetod ja filosoofiline järeldus, millele sellise meetodiga jõutakse. Descartes soovitab tõeni jõudmiseks lugeda valeks isegi sellised väited, mis tunduvad pelgalt kahtlased ning mille suhtes ilmselget kindlust ei ole. Sel kombel jõuab ta veendumuseni, et ainus kindel asi siin ilmas on mõtlemine. Selle väitega võib
Teadusliku juhtimise koolkonnas on põhiline see, et tahetakse töötajate tööd efektiivsemaks muuta. Administratiivne koolkond töötab ülevalt alla ja teaduslik koolkond töötab alt üles. 9. Mis oli Elton Mayo poolt juhitud Hawthorne´i eksperimentide eesmärk, mida eksperimendid tõestasid? Eesmärk uurida töökoha ergonoomilisi aspekte. Tõestasid, et inimesed kas muudavad või parandavad oma käitumise aspekte vastusena tunnetusele, et neid jälgitakse. 10. Millised on vastavalt Douglas McCregori teooriale X ja Y inimese omadused ja oskused? X-teooria: Firmajuhi otsused ja tegevus rajanevad oletustel inimloomusest ja inimese käitumisest. Juhid arvavad, et inimesed ei taha töötada ja ei armasta tööd. Töötajaid on vaja pidevalt kontrollida, tööle sundida ja karistada. Väldivad vastutust ja eelistavad töötada alluvatena. Y-teooria
süsteemiks nimetatakse mingite elementide kogumit koos nende elementide vahel kindlaks määratud seostega 8. Mis on induktsioon ja mis on deduktsioon? Milles seisnevad induktiivse ja deduktiivse arutluse eripärad? Induktsioon- Liikumine üksikult üldisele. (Rangelt võttes ei saa induktsiooniga jõuda tõsikindla teadmiseni. On vaid tõenäosus) Deduktsioon on liikumine üldiselt üksikule. Omane nt filosoofilisele tunnetusele. Ka deduktiivne lähenemine ei taga 100% tõest tulemust(kuigi jõuab ligilähedale) Induktiivne arutlus on arutlus, mida võetakse niisugusena, et eelduste tõesuse puhul on järelduse tõesus tõenäoline ja järelduse väärus ebatõenäoline. Deduktiivne arutlus on arutlus, mille eelduste tõesust peetakse järelduse tõesust tagavaks. Teiste sõnadega, peetakse võimatuks, et eelduste tõesuse korral oleks järeldus väär. 9.Mis on teooria
teadmise võimalikkust. Ta rajas terve filosoofide koolkonna, kes said tuntuks skeptikuina, ja neile iseloomulikku süstemaatilist, kõikehõlmavat filosoofiat skeptitsismi nimetatakse tänini mõnikord pürronismiks. Nii Pyrrhon kui ka Phliuse Timon (u 320-230 eKr), kes oli Pyrrhoni üks õpilastest, esindavad nn vanemat skepsist antiikses filosoofias. Pyrrhon oli sellise kahtlusprintsiibi rakendaja, kes asetas kõik kahtluse alla ega tahtnud tunnistada mingit kindlat lähistki inimlikule tunnetusele ning järelemõtlemisele. Tema elust ja isikust on teateid üsna napilt. Naasnud Aleksandri sõjaretkelt, millest osa võttes olevat jõudnud India piirini, asutas ta oma kodulinnas Elises filosoofilise õppeasutuse, mille eesotsas ise seises surmani. Näib, et õppeasutusel ei olnud erilist menu. Teada on, et Pyrrhon ise midagi pole kirjutanud ja vähesed säilinud pärimused, mis käsitlevad tema õpetuslikke seisukohti, on pärit peamiselt tema õpilastelt (eriti Timonilt).
Paraku on aga nende probleemiks see, et nad ei ütle midagi uut maailma kohta. Sünteetiliste väidete puhul ütleb predikaat midagi subjekti kohta. Sünteetilised väited ütlevad midagi uut maailma kohta. 2.Kanti teoreetilise filosoofia põhiprobleem: Kanti jaoks on keskne meie tunnetuse võimalikkuse tingimuste analüüs. Seega on tema jaoks keskne küsimus: kuidas on meie tunnetus võimalik? Ja ennekõike keskendub Kant just sellisele tunnetusele, mis inimesel on sõltumatult igasugusest kogemusest. Kõige üldisemalt viitab a priori (aprioone) alati kogemust sõltumatusele ja a posteriori ( aposterioone ) kogemusest sõltuvusele. Kanti järgi võibki öelda, et teadmiste puhul on oluline küll kogemus, aga samas on meil ka teadmisi mis ei sõltu kogemusest. Lisaks sellele leiab ta, et meie tunnetuses on alati aprioone komponent. Kanti huvitab ennekõike meie tunnetus a priori
6 tunnetusvõimet ja teised võimed, siis need toimivad täielikus harmoonias. Võib näida esialgu teistmoodi: subjektis on midagi korrast ära? See on näivus. Tulen analüüsida edasi subjekti struktuur ja mis on õige funktsioon ja kuidas seda peaks rakendama - kõigil on oma funktsioon mõistuses laias tähenduses. Legitiimsed rakendusvõimete piirid. Funktsiooni erinevus – metafüüsika ebaõnnestumine on selles, et pole erinevust märgatud. Kui substants rakendub objekti tunnetusele, siis ka lihtsubstantsi jaoks peaks leiduma mingi objekt, aga seda objekti pole olemas ja on ekslik. Milleks siis olemas on? Funktsionaalselt seotud arutegevusega, mitte vahetult objekti tunnetusega, vaid arutegevuses süstematiseeritakse üheks tervikuks et hõlmata kogu olemasolevat teadmist- teadvust. Süsteem –olemasolevate mõistete seostamine selle kaudu, mis on ühtne algne ehk printsiip. Täielikkus küll, aga on üks printsiip, kus olemasolev teadmine tuleb, see ei puuduta
- "Puhas" mõistus tähendab teadmist, mis on sõltumatu igasugusest meelelisest kogemusest. S.o. Teadmine mida omame vaimu sünnipärase loomuse ja struktuuri tõttu. (Ratsionalistide sünnipärased ideed) Kogemuse tähtsus - Kõik tunnetused algavad kogemusega. Kant küsib: Kuidas me võiksime midagi mõista, kui objektid ei puudutaks meie meeli ja ei paneks meie mõistust liikuma? - Niisiis ajaliselt eelneb kogemus igasugusele tunnetusele. - Aga sellega pole veel öeldud, et iga tunnetus lähtub kogemusest. - Võib olla, et kogemus ise on millestki, mida me lisame, kokku pandud. Mis on enne kogemust? - Tuleb uurida, kas ei ole olemas midagi enne kogemust a priori (enne kõike). - Empiiriline kogemus on alati a posteriori (pärast kogemust) saadud. - Millega eristada sellist puhast tunnetust empiirilisest? - Kaks tunnust, mis ei peta: - Hädavajalikkus (paratamatus) ja
ühes või teises olukorras kasu võiks olla, mitte alla vanduma võitluses täiesti õiglaseks jäämise eest. Ainult aukartusel elu ees põhinev eetika on täielik. Ta on seda igas suhtes. Eetika, mis käsitleb ainult inimese suhtumist kaasinimestesse, võib olla väga sügav ja elujõuline. Juba hakatakse tunnistama, et aukartusel elu ees põhinev eetika, mis nõuab headust kõikide elusolendite vastu, vastab mõtleva inimes loomulikule tunnetusele. Eetiline suhtumine läbi kõigesse elavasse saavutame vaimse sideme universumiga. Maailmas on elutahe iseendaga konfliktis. Meis teeb ta rahu iseendaga. Maailmas 8 elutahe avaldub, meis ta ilmutab end. Vaim nõuab, et me oleksime teistsugused kui maailm. Aukartusega elu ees saame lihtsalt, sügavamalt ja elujõuliselt vagaks.
sündmustest; · Näidete eelistamine faktide süsteemikindlale kogumisele; · Seoste põhjuslikkuse/juhuslikkuse määramine suva, mulje põhjal; · Nähtuste ja seoste tegeliku olemuse lahendamata jätmine. 3) Teaduslik tunnetus eesmärgiks on vabastada tunnetusprotsess kõigist neist puudustest, mis on omased kaemuslikule ja aldsele empiirilisele tunnetusele. Nagu empiiriline tunnetuski nii ka teaduslik tunnetus põhineb faktide kogumisel, süstematiseerimisel ja üldistamisel. Kuid siin toimib faktide kogumine sihipäraselt. Empiirilise tunnetuse korral on faktide kogumine juhuslik ja subjektiivne. Tunentuse teaduslikkuse määravad ära järgmised põhitunnused objektiivsus, sihipärasus, aktiivsus, nähtuse olemuse selgitus. 11
Ümbritsev maailm on muutunud keeruliseks, see tuleb sisemiselt vastuvõetavaks muuta. Maailma tutvumine algab lihtsate tegevuste, vanade tööviiside tundmaõppimisega. 4.kl. 10-11-aastane hakkab õpetustega tutvuma. Alustatakse inimesele lähima - loomariigi tundmaõppimisest. Ajalugu ja maateadus saavad alguse kodupaiga tuttavast ümbrusest. 5.kl. 11-12-aastased on algastme "täiseas". Möödunud õppeaastad on kujundanud teadmisi ja kunstilisele tunnetusele toetuvat usaldusväärset hindamisvõimet. Süvenetakse kaugesse ajalukku ja uuritakse inimese elu erinevates paikkondades. 6.kl. 12-13-aastane õpilane on valmis tegelema looduse elutu osaga ja abstaheerima. Hakatakse tegelema füüsika, geomeetria ja mineraloogiaga. 7.-8.kl. 13-15-aastane murdeealine õpib tundma võõraid maid ja ühiskonna seaduspärasusi. Põhjus-tagajärg-seoste tuletamisel lähtutakse konkreetsetest tõsiasjadest. 9.-12.kl
rõhutab, et selle lahendamiseks on vaja fundamentaalset muutust meie mõistetes (‘teadvus’, ‘keha’, ‘mentaalne’, ‘füüsiline’, ‘subjektiivne’, ‘objektiivne’ jne.) Erinevalt Nagelist arvab McGinn, et see muutus ei pruugi olla meile võimalik. Ta usub, et teadvus on mingi aju naturalistlikult seletatav omadus, kuid väidab, et inimene ei pruugi mõista seda omadust. Teadvuse probleem ei ole ontoloogiline - teadvuse tekkimine ajust ei ole metafüüsiliselt võimatu. Tunnetusele suletus. Tunnetusele suletus: omadus P on teatud tüüpi mõistuse tunnetusele suletud parajasti siis, kui seda tüüpi mõistus on kujunenud selliseks, et tema mõistelised struktuurid ei suuda haarata seda omadust P. Tunnetusele suletus on suhteline, sõltub mõistuse tüübist—see, mis on avatud ahvile, on suletud rottidele. Oletame, et leidub mingi aju omadus P, mis seletab naturalistlikult teadvuse. McGinni järgi
inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomast. Humanistliku psühholoogia esindajateks olid Albraham Moslow ja Carl Rogers. Carl Rogersi arvates peaks humanistlik psühholoogia uurima alasid ja valdkondi nagu inimese eesmärgid, väärtused, valiku tegemine, enese ja teise tajumine jne, mille alusel me looma omaenda maailma. Humanistlik lähenemine keskendub inimese sisemisele, subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetusele, rõhuasetus on inimese vabal tahtel, tema vormil langetada oma elu puudutavaid otsuseid. Humanistid lähtuvad veendumustest, et inimese olemus on oma loomult positiivne, loov ja arengut taotlev, ehkki teda on muserdanud kogemus. Inimest julgustatakse väljendama oma tundeid ja ise leidma oma probleemidele lahendusi. Humanistid vaatlevad iga indiviidi kui kordumatut isikut 4)Tunnete psühholoogia - uuris eeskätt info vaimset töötlemist, huvitub, kuidas inimesed loovad
4. Uni -Kantola P (2007). Sleep deprivation: Impact on cognitive performance. Neuropsychiatr Dis Treat. 3(5): 553567. Unedeprivatsioon ja (osaline, krooniline) unerestriktsioon. Une regulatsiooni kahe-portsessi mudel (two-process model of sleep regulation) ja unepuuduse kaks peamist mõju (üldine mõju ärksusele ja tähelepanule; selektiivne mõju teatud ajupiirkondadele, nt prefrontaalse tundlikkuse hüpotees). Akuutse täieliku unedeprivatsiooni mõju tunnetusele (sh tähelepanu ja töömälu, pikaajaline mälu, motivatsioon, oma kognitiivse soorituse hindamine). Kroonilise unepuuduse mõju. Taastumine unedeprivatsioonist. Treatment of Insomnia: An Update. An American Academy of Sleep Medicine Report. Sleep 29(11): 1415-1419. Tõenduspõhised soovitused unetuse raviks (sekkumised; stiimulikontroll; lõõgastumine; unerestriktsioon; KKT; multikomponentne teraapia; paradoksaalne intentsioon; biotagasiside;
annaabi.ee 
