Muusikud ja romantismi muusika (1)

Soololaul on vokaalmuusika alla kuuluv muusikažanr, kus heliteos esitatakse ühe laulja (solisti) poolt, tavaliselt klaveri või muu instrumendi saatel.
Operett on lõbusa sisuga elurõõmus muusikaline lavateos, milles vahelduvad laul, kõne ja tants.
Lied (laul sks.k) on läbikomponeeritud soololaul, mille terviku moodustavad vokaal - ja saatepartii. Vokaal zanr
Programmiline muusika on instrumentaalmuusika , millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, pühenduse, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks.
Monotematism – kõik teemad lähtuvad ühest teemast
Schubertiaad- õhtud, kus esitati schuberti laule, luuletusi, joodi veini, lavastati ja tehti väljasõite
Animism - tihe side loodusega
Davidsbund - rühmitus, kuhu kuulusid ühise mõtteviisiga noored muusikud ja kirjanikud .
(Chopin, Liszt ,Berlioz, Paganini jt)
Deklamatsiooni stiil- tihe side tekstiga
KUNSTIVOOLUD :
*impressionism
* romantism : hilisromantism, ekspressionism
*realism: naturalism , neoklassitsism, sümbolism,juugent
Romantism muusikas- 1830a levis üle kogu Euroopa. Muutus helilooja mõtteviis-rõhk läheb mõistuselt üle tunnetusele. Vormi piirid muutusid hägusemaks , aga mõtlemine jäi samaks. Meloodiad muutusid pikemaks. Harmoonia- hakati rikastama kromantismiga. Rütm- muutus vaheldusrikkamaks, kasutati trioole.Tempo-armastati suuri äärmusi, palju juhuslikke kiirendusi ja aeglustusi. Huvi hakati tundma vanema muusika ja heliloojate vastu.Sümfooniaorkestri pillid said tänapäevase kuju. Uued pillid – nt. Inglissarv , pikolo. 1835a sündis tuba ja 1840a sündis saksofon. Põhizanr oli ooper .
Franz Schubert - 1792-1828. Ta oli esimene tõeline romantik , temaga saavad alguse kõik romantilised zanrid-laul, valss ,marss jne. I romantiline sümfoonia-nr.7 h- moll “lõpetamata” .Andis ainult ühe kontserdi, 2 kuud enne ta surma. Tema looming pärineb saksa-austria folkloorist. Tegi 1500 teost. Rändamine, lied, deklamatsiooniline stiil.
Robert Schumann - 1810- 1856 . “mõistus eksib , tunded mitte kunagi” R.Schumann. Sündis saksamaal, õppis leipsigi ülikoolis juurat. Klaveri õpetaja oli Friedrich Wieck. Naine oli Clara (klaveriõpetaja tütar). 1834a. asutab ta muusika ajakirja. Davidsbundi rühmitus –ülistab romantilise muusikaga seotud kujutlevaid mõttekaaslasi. FLORESTAN – kirglik pool. EUSEBIUS-lüüriline pool. Töötas Düsseldorfi linna muusika juhina. 1844a tabas schumanni vaimuhaigus. Muusika oli tal elurõõmus, elujaatav: kontrastid, tormakus, heledad karakterid. Laiendas sümfooniaorkestri kõlavõimsust. Ebatavalised rütmid, arendas edasi variatsiooni printsiipi , eelistas väikevorme-klaveriteostes. “Lastestseenid” , “album noortele”
Johannes Brams - 1833- 1897 . Sündis Hamburgis. Teenis raha sadama teatris klaverit mängides. 1853- 1862 sõidab mööda saksamaad ja annab kontserte kammeransamblites. 1862a töötas Hamburgis, toimetas vanade heliloojate teoseid. Tegutses dirigendina ja andis klaveri tunde. 1862a saavutab oma kuulsuse ja tuntuse Viinis . Bram soli Viini heliloojateliidu üks asutajates. Kunstiideaaliks oli tal klassikaline vormiselgus. Tagasihoitud tundemaailm.mitteprogrammiline muusika. Kaks poolsust : kodu ja töö. Kirjutas palju ja erinevates zanrites (v.a ballet ja ooper ). Sobitas romantilise ja klassikalise muusika omavahel. Brams kuulub maailma võimsamate sümfoonikute hulka. “saksa reekviem”- ladinakeele tekst asendati esmakordselt , saksa keelega. Teda peetakse laululoojaks. Tema laulud sisaldavad palju looduslüürikat ja saksa rahvalaule. “ungari tantsud”-neljale käele.
Ferenc Liszt- 1811-1886. 19saj üks kõige väljapaistvamaid peaniste ja üks andekamatest heliloojatest. Oli dirigent , pedagoog, muusikapublitsist. Sündis saksa keelt kõnelevas Ungari piirkonnas. Publiku ees esinema hakkas juba 9aastaselt. Muusika õpetajad olid Czerny ja Salier- õppis Viinis nende käeall ja kohtus Beethoveniga, kes mõjutas ta muusikat. Liszt on tuntud eelkõige superpianistina.1827a tabab Liszti kriis- sureb isa,ebaõnn armastuses. Eraldub sõpradest ning süveneb religioosesse müstikasse. Liszt kohtubs Paganiniga, Lisztil süttib soov saavutada klaveriga sama mida Paganini viiuliga. 1867 a. alates hakkab ta külastama Ungarit vähemalt kord aastas. Liszt on Budabesti muusikaakadeemia üks asutajatest, ta töötas seal ka õppejõuna. Tal oli suur kujutlusvõime, otsis pidevalt uusi ideid. Liszti elu kajastus tema muusikas ja loomingus. Ta oli proglammilise muusika pooldaja ning sai oma inspiratsiooni kirjandusest ja kunstist. Tõi muusikasse monotematismi. Suutis klaveri kõlama panna nagu orkestri. Sümfooniasse tõi uue zanri – üheosaline sümfooniline poeem. “tasso” , “Prometheus” “ hamlet ”. Sümfooniad – “hamlet” “ faust ”