Eelarve, tulud ja kulud 1. Eelarve on riigi majandusplaan üheks aastaks, kuhu on kirja pandud riigi tulud ja kulud. Eelarve koostab rahandusministeerium ja võtab vastu riigikogu sellest saab seadus. Kui eelarve tulud on suuremad, kui kulud, on eelarve ülejäägis; kui kulud on suuremad kui tulud, on eelarve puudujäägis ehk defitsiidis, kui kulud võrduvad tuludega, on eelarve tasakaalus. Eelarve maht 2013 7,5 miljardit eurot kulud on ~200 miljoni euro võrra suuremad. 2. Eelarve tulud: kõige suuremad on maksutulud. Kõige rohkem laekub raha sotsiaalmaksust ja käibemaksust. 3. Kõige suuremad kulud on riigis sotsiaalsele turvalisusele pensionid, haigekassa, toetused. Suuremad kulutajad on ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja haridus- ja teadusministeerium. 4
Raha ajaväärtus – raha maksab täna alati rohkem kui homme Raha väärtus võib muutuda Inflatsioon Inflatsioon – raha ostujõu langus, mida iseloomustab hindade üldine tõus Mis seda põhjustab? Nõudlusinflatsioon – ’’Liiga palju raha jahib piiratud hulgal kaupu’’. Nõudlus kasvab kiiremini kui pakkumine. Kuluinflatsioon – Tootmiskulude kasvust põhjustatud hinnatõus Kes saavad inflatsioonist kahju: Kindlate tuludega inimesed Hoiustajad Laenuandjad Ettevõtlus Kes saavad inflatsioonist kasu: Kellel on kerge oma tulusid suurendada Laenuvõtjad
Peagi saab sellest võib-olla varasemast väiksest külast korralik väikelinn. Üldiselt ilusas põhjenduses haldusreformile võib aga leida ka vastuväiteid. Alustada võiks kindlasti sellest, et igal väiksel vallal on oma ajalooline väärtus, mida tajuvad selle elanikud. Väikeste valdade elanikele võib teiste valdadega ühinemine tunduda sama ülekohtune kui Nõukogude Liidu okupatsioonipoliitika. Kui üldiselt peaks suurem vald saama kulude-tuludega paremini toime, siis valdade liitmisel kaotab rikas väike vald, mis liidetakse vaesega, võidab aga viimane. Sotsiaalteenuste kvaliteet võib halveneda suurvaldade äärealadel, mille vajadusetele ei pöörata piisavalt tähelepanu. Suurvaldade puhul koondub elu tihti ühte keskusesse ja nii jäävad väljaspool keskust elavad inimesed endiselt loomulikuna tundunud teenustest ilma. Näiteks kui suuremaks omavalitsuseks liidetavates valdades oli enne kokku
eurot • riigi kanded kohustuslikku pensionifondi 33,6 mln eurot • töötuskindlustusmaksed 27,6 mln eurot • otsetoetused põllumajandustootjatele 11,9 mln eurot • kõrgkoolide tegevustoetus 14,9 mln eurot • Euroopa Liidu makse 10,5 mln eurot RIIGIEELARVE TULUD • 2015. aasta riigi tulude prognoos lähtub Rahandusministeeriumi 2014. aasta suvisest majandus-prognoosist. Võrreldes 2014. aasta prognoositava laekumisega kasvavad tulud (koos edasiantavate tuludega) 2015. aastal 556 miljoni euro võrra ehk 7%. Mittemaksuliste tulude osakaal suureneb peamiselt välisvahendite mahu kasvu tõttu. RIIGIEELARVE TULUD • Tulude mahuks 2015. aasta riigieelarves on kavandatud 8 445 mln eurot. Sellest 5 803,4 mln eurot ehk 68,7 protsenti moodustavad maksulised tulud, 1 477,5 mln eurot ehk 17,5 protsenti mittemaksulised tulud ning edasiantavad tulud 1 164,1 mln eurot ehk 13,8 protsenti. Maksukoormus püsib 2015. aastal 32,7% tasemel.
teiste ettevõtjate vastu. · Nõuded omanike vastu aktsiate emiteerimise või muude omakapitalitehingute käigus tekkinud nõuded aktsionäride vastu. · Muud lühiajalised nõuded antud lühilaenud ja muud mitte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalised nõuded. Viitlaekumised Viitlaekumised on aruandeperioodi laekumata tulud ja viitlaekumistega näidatakse lepingu või mõne muu alusdokumendi alusel tekkepõhiselt arvestatud tuludega kaasnevaid nõudeid, mis on bilansipäevaks laekumata ning laekuvad järgmisel perioodil. Aruandeperioodi laekumata tuludeks on: · Intressid tekkepõhiselt arvestatud intressidega seotud nõuded · Dividendid tekkepõhiselt arvestatud dividendinõuded aktsiatelt või osadelt. · Muud viitlaekumised muud tekkepõhiselt arvestatud tuludega seotud nõuded (nt rendinõuded). Ettemaksed Bilansirühmas "Ettemaksed" kajastuvad maksude ettemaksed ja tagasinõuded ning
emiteerimisel, keskpank ei saa omatahtmist mööda raha juurde trükkida ja seda käibele lasta. Inflatsiooni liigid · Nõudlusinflatsioon kui kaupade üldine nõudlus kasvab kiiremini, kui tootmine seda rahuldada suudab, siis hinnad tõusevad. · Kuluinflatsioon tootmiskulude kasvust põhjustatud üldine hinnatõus Kes saab kasu, kes kahju inflatsioonist? Kahju: suhteliselt kindlate tuludega inimesed (elukalliduse tõusuga on vaja endise elatustaseme säilimiseks teenida rohkem raha; hoiustajad (kui intressimäär ei ole vähemalt sama kõrge kui inflatsioonitempo, saab raha tagasisaamisel selle eest vähem kui varem); laenuandjad (nagu hoiustajate puhul ei pruugi olla tagasi makstav summa samaväärne laenatuga); ettevõtlus (tekitab ebakindlust, halvendab edaspidiste kulutuste prognoosimist, tootmiskulude kasv)
esimeste tulude laekumiseni,mis katavad jooksvad kulud. 8.Bilanss on finantsolukorra aruanne teatud kuupäeva seisuga,hõlmates varad,kohustused ja omakapitali.Raamatupidamisbilanss-on raamtupidamisaaruanne,mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara,kohustusi ja omakapitali. VARAD = KOHUSTUSED - OMAKAPITAL 9.Kasumiaruanne iseloomustab aruandeperioodi tulude ja kulude formeerumist.Aruandeperioodi tuludega viiakse vastavusse selle tulu saamiseks tehtud kuludega.Ei näita aruandeperioodi tegelikke rahavoogusid.* Raamatupidamisaruanne,mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulusid,kulusid ja kasumit(kahjumit). TULU KULU = KASUM 10.Kassavoog iseloomustab ettevõtte rahaliste vahendite jääkide muutust:jooksvast majandustegevusest;investeerimisest;finantseerimisest. 11. AS Juhatuse liikmed Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik ja/või FIE
kulusid (arvestuslikke kulusid), need on kulud, mida konkreetses ettevõttes ei teki, kuid mis igas sarnases ettevõttes tavaliselt peaks tekkima. · Et erinevate ettevõtete majandustulemusi võrrelda, esitatakse neid väga tihti suhtena mõnda teise näitajasse. · Enam kasutatav näitaja on kasumi suhe ettevõtte käibesse. · Selle saamiseks jagatakse ettevõtte mingi perioodi, näiteks ühe kuu, kasuminumber tema sama perioodi tuludega. · Kulud väljendavad ressursside kasutamist tootmises. · Kuluarvestus võimaldab määrata ettevõtte tegevuse ja tõhususe ning on aluseks järgnevate otsuste vastuvõtmisel. · Liigituse aluseks on kasutusotsatarve ja seadusandlus. · Tootmiskulud on vahetult kaupade ja teenuste valmistamisega seotud kulud. · Tootmise üldkulud on tootmise teenindamisega seotud kulud. · Lühiperiood on ajavahemik, mille jooksul ettevõte pole suuteline muutma oma võimsust.
suuremad tulud. Üks põhilisi valikuid noore inimese jaoks on haridus. Hariduse omandamist ja uute oskuste arendamist nimetatakse investeeringuks inimkapitali. Õppida või mitte õppida? Vähemalt sama oluline on mida õppida? NB! Just omanditulud on väga erinevad! 1.Pärimine – vaesus ja rikkus on päritavad. 2.Säästmine – oluline tegur, mis võimaldab luua rikkust. 3.Riskimine – turg premeerib riski keskmisest kõrgemate tuludega. Pärnumaa Kutsehariduskeskus TULUDE ÜMBERJAOTUS Kuigi majanduslik ebavõrdsus on mingil määral paratamatu, saab valitsus oma maksupoliitikaga seda mõjutada. Heaoluriigiks (majanduslikus mõttes) nimetatakse sellist ühiskonda, kus valitsus pehmendab turujõudusid selleks, et kaitsta osasid inimesi ning tagada neile minimaalne elatustase sõltumata nende tuludest turul. Tulude ümberjaotamine – see on kõrged maksud.
150 p=- q + 150 350 q 1 150 p = + 50 q = 100 : + = 201,92 15 , avaldame 15 350 , seega p=63,46 V: turu tasakaalupunkt on (63,46; 201,92) Ülesanne 2. CF=12 000kr, c=400kr, p=650kr 2.1 Kulufunktsioon q toote valmistamisel: C(q)=c·q+ CF = 400q+12000 2.2 Tulufunktsioon q toote valmistamisel R(q)=p·q = 650q 2.3 pq=cq+ CF, kui 650q=400q+12000, q=48 V: Kui q=48, on kulud võrdsed tuludega. 2.4 Kasumi avaldis P(q)=R(q)-C(q)=650q-(400q+12000)=250q-12000 P(q)=250q-12000 2.7 P(q)=0, kui 250q-12000=0 Sel juhul q=12000:250=48. Järelikult minimaalne puhaskasumit toov toodete arv on 49. 2.8 Suurim võimalik kahjum, kui q=0, on 250·0-12000=12000kr 2.9 Et kasum oleks 18 000kr, tuleb toota 120 toodet. P(q)=18000, 250q-12000=18000, seega q=120 Ülesanne 3. C(q)=120q+48 000 p(q)=180-3q Tulenevalt kulufunktsioonist, c=120 ning CF=48000 3.1 Kasumifunktsioon: R(q)=pq =(180-3q)q=180q-3q2 3
Tarbijahinnaindeks Tarbijahinnaindeks saadakse teatavate ostukorvi (THI) kuuluvate kaubagruppide hindade muutuse võrdlemisel teise perioodiga. Mis põhjustab 1. nõudlusinflatsioon liiga palju raha jahib inflatsiooni piiratud hulka kaupu. 2. kuluinflatsioon tootmiskulude kasvust põhjustatud üldine hinnatõus. Kes saab kahju 1. suhteliselt kindlate tuludega inimesed inflatsioonist 2. hoiustajad 3. laenuandjad 4. ettevõtlus Kes saab kasu 1. need, kellel on kerge oma tulusid suurendada inflatsioonist 2. laenuvõtjad Kust tulevad Eesti Sente ja münte valmistas 1991-96 Eesti Panga rahatähed ja mündid tellimusel Tallinna Juveelitehas, Soome ettevõte Suomen Rahapaja OY aastatel 97 ja 98, ning Lõuna-
Selleks tuleb mingi aeg riigis elada ja siis kodakondsus test teha. Kodanikul on oma põhiõigused. Põhiõigus on sellist tüüpi õigus mida ei ole võimalik inimeselt ära võtta. Põhiõigusteks on õigused : elule, kodakondsusele, haridusele, perekonnale ja eraelule. Vabadust nimetatakse ka valikuvõimaluseks. Eestis on meie vabaduse : sõnavabadus, trükivabadus ,koosolekute vabadus, usuvabadus. Peamisteks kohustusteks on : looduse kaitsmine, täita põhiseaduslikku korda, tuludega kodanikud peavad maksma makse, kohustus võtta osa valimistest, Eesti iseseisvuse kaitsmine. Eesti vabariigi põhiseadus võeti vastu 28.06.1992, ning see jõustus 03.07.1992. Põhiseadus ehk konstitutsioon määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused. Põhiseaduses on kirjas kõik seadused õigused jne. Eesti Põhiseadusel on 15 peatükki. Kuid põhiseadus on demokraatliku riigi osa. Demokraatial on siiski oma vead, see kui rahvas valib oma esindajad valib ei
Võrdluseks Saudi Araabiale võib tuua Eesti, kus alates 1992. aastast on kaubandusbilanss olnud negatiivne. Pilt 1: Naftatanker Positiivne kaubandusbilanss on riigi majanduslikule arengule kasulik. Riik Allikas: Postimees saab toodete ekspordist tulu. Eriti kasulik on siis, kui eksporditav toode on kogu maailmas nõutud nagu näiteks nafta. Selle kaudu saab riik rohkem tulusid ning nende tuludega on võimalik arendada riigi nt infosüsteeme või panustada tooraine tootlikuse suurendamisse. 2. Riigi ekspordi struktuur ja muutused Peamised Vastava toote Vastava toote Peamised ekspordi turud eksporttooted osatähtsus riigi osatähtsus ekspordis, % maailmakaubanduses, %
1. Toote müügihind on 80 krooni ja muutuvad kulud toote kohta on 60 krooni. Ettevõtte püsikulud aastas on keskmiselt 200 000 keooni. Mitu toodet tuleks müüa, et kõik kulud oleksid kaetud tuludega? Tk kohta MH= 80 kr MK= 60 kr PK= 200 000 (80 60)* x 200 000=0 20x- 200 000=0 20x= 200 000:20 x= 10 000 tk Vastus: 10 000 tk tuleks müüa, et kõik kulud oleksid kaetud. 2. Mügimaht on A, muutuvad kulud on B. Jääktulumäär on 40%. Püsikulud on 50 000 krooni ja ärikasum on 100 000 krooni. Leida puuduvad arvväärtused. MK= B NK= A NK- MK= JT- PK= EBIT
Tulud laekuvad Maksu- ja Tolliameti riigieelarveliste kontode kaudu. 2) Kui tahetakse eelarvet muuta aasta keskel,siis valitsus esitab riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu. 3) Aasta l6pus tehakse kokkuv6tted riigieelarve täitmiseks ja jrg aasta 1. juuniks. esitatakse riigieelarve täitmise aruanne Riigikogule 67. Riigikassade ülesanded 1) Riigieelarve tulude ja kulude kassaline teenindamine, tagades riigile vajalike kulude 6igeaegse katmise tuludega 2) Koos riigieelarvega vastuv6etud ja seaduses sätestatud eelarvete kassaline teenindamine 3) Riigi sise- ja välisvõla kassaline teenindamine ja arvestus a) Riigi likviidse vara haldamine. Riigi likviidseks varaks on Riigikassa pangakontodel olev ja tema poolt deponeeritud sularaha ning riigile kuuluvad aktsiad- osatähed ja võlakirj ad 5) Arvestuse pidamine riigieelarve tulude ja kulude täitmise ning riigi likviidsete varade seisu üle
v Karistus trahviühikutes (sõltuvalt rikkumisest varieeruvad vahemikus 3 300 trahviühikut) v Trahv rahalises vormis (aluseks on võetud päevamäär) v Füüsilisele isikule- kuni 10a vanglakaristus v Juriidilisele isikule sundlikvideerimist Milline oleks kõige õigem viis riigile vajalike tulude kogumiseks? v Müües midagi (nt maavarud, kvoodid) v Luua `mängupõrgu',et sellest laekuvate tuludega katta riigieelarve kulud(nt Monaco) v Maksude kogunemine Mille poolest erinevad Eesti erakondade maksupoliitikad? Keskerakond: v Eestis tuleb kehtestada astmeline tulumaks v Eestis tuleb maamaksu asemel sisse seada kinnisvaramaks v Sotsiaaltagatiste suurendamiseks tuleb makse tõsta v Toidukaupade käibemaksu tuleb langetada Rerformierakond: v
Millist poliitilist ideoloogiat te eelistate, miks? Mina eelistan sotsiaaldemokraatiat-mõõdukat vasakpoolset ideoloogiat. Eestis kannavad seda ideoloogiat Keskerakond ja Mõõdukad. Mulle meeldib see, et sotsiaaldemokraadid nõuavad kõikidele võrdseid võimalusi. Ühiskond peab tagama igale oma liikmele inimõigused, võimaluse saada haridust, omandada elukutset ja leida tööd. Valitsus reguleerib kogu majandust ning väldib maksusüsteemi abil osa inimeste liikset rikastumist. Suuremate tuludega ettevõtjad ja isikud peavad maksma kõrgemaid makse. Laekuv raha kasutatakse ära sotsiaalsfääris, mille arendamisel on esmajärguline tähtsus. Nii rikkad kui vaesed, põliselanikud, kui ka immigrandid võivad võrdselt nautida odavaid meditsiini ja haridusteenuseid ning taotleda abiraha.
intressid. Kui ettevõtte ostab sõiduki, siis kajastatakse seda bilansis põhivarana. Kui ettevõte ostab sõiduki laenuga, siis kajastatakse seda bilansis kohustusena ning intressi osa finantskuluna. Ideaalis finantseeritakse ettevõtte tegevust tuludega, mis on laekunud müügist. Alati ei pruugi nendest jätkuda ning tuleb leida muid võimalusi ettevõtte rahastamiseks. Enamasti on alternatiivseteks rahaallikateks pangalaen, väärtpaberiemissioon, omanike laen või mingi muu täiendav investeering. Tuleks otsida võimalikult väikse intressiga rahaallikaid, kuna siis on ka finantskulud väiksemad. Kuidas saab ettevõte parandada oma kasumlikkust? Ebaefektiivsuse korral protsesside korrastamine
senjöör andis asulale linnaõiguse (mis määras kindlaks linna valitsemise korra ja inimeste vahelised õigusnormid) senjöörid polnud huvitatud linnade mõjuvõimu ja iseseisvuse suurenemisest (P: linnadest saadav tulu) · Linnad saavutasid iseseisvuse: sõdadega senjööride vastu osteti end senjööri võimu alt vabaks NB! Kõige kiiremini iseseisvusid Itaalia linnad 11.-13.saj. (P: seos aktiivse kaubandusega ja sellest saadavate tuludega) Näiteks: · Genua kujunevad iseseisvateks linnvabariikideks: · Firenze > sõltumatu sise- ja välispoliitikaga · Veneetsia > oma sõjaväe ja kohtuga > iseseisva maksusüsteemi ja müntimisõigusega · Saksamaal olid: vabalinnad - laialdase omavalitsusega linnad (Köln, Worms, Maintz) riigilinnad - linnad, kus kõrgem haldus- ja kohtuvõim kuulus Saksa- Rooma keisri ametnikele
Kui tulusid ei ole või tulud on väiksemad, kui tarbimise mah,t siis säästa pole võimalik, tarbitakse vanasid varusid või laenatakse. Tulude suurenemisel tarbimiskalduvuse tõttu algab säästmise võimalus. * Investeeringud on reeglina planeeritud ehk autonoomne muutuja nagu on planeeritud ka avaliku sektori kulutused ehk eelarvekulutused ja ka netoeksport. Import on seotud impordikalduvusega, mis tähendab et üks osa impordist on autonoomne import ja teine osa on tuludega seotud impordi suurenemine, mõõdetakse impordi piirkalduvusega. Kindlasti peaks piirkalduvuste kasutamist arvutamistes vaatama! * Multiplikaatorefekt- kuidas kogutoodang suureneb autonoomsete muutujate suurenemisel, kuidas see efekt toimib? peab arvestama kahte lihtsustatud kulude multiplikaatorit- kui kulusid suurendatakse investeeringutele siis kuidas arvutatakse multiplikaator välja? 1/säästmise piirkalduvus ehk 1/1-tarbimise piirkalduvus. täiustatud multiplikaatorefekti
Tootmisvõimaluste kõver • Tootmisvõimaluste piir – tootmine on piiratud olemasolevate ressurssidega • Tootmisvõimaluste kõvera kasutamine: poolt ja vastu – Poolt – võimaluste ja alternatiivkulude kergem analüüs – Vastu – Toodete paljusus Piirprintsiip: Mida see tähendab? • Kuna otsustame nappuse tingimustes, siis abiks on meetod, mis on seotud “piiriga” • “Piir” on seotud otsuste kaasnevate lisakuludega ja –tuludega toote ühe lisaühiku tarbimisega • Kompromissotsuses piirprintsiibist lähtuvalt tuginetakse piirtulude ja piirkulude ristumispunktile • Ristumispunktis meie heaolu suureneb Ettevõtete dilemmad • Juhtimisotsused ja ressursside nappus • Juhtimisotsused ja kasumimotiiv • Juhtimisotsused ja piirprintsiip Majandusotsuste kolm rühma Majanduse põhivalikud • Mida toota? • Kuidas tuleb hüviseid toota? • Kellele toota?
sellega saab hoida ka püsikulud madalamad. 6 Riskianalüüs Juhtimisrisk firma juhil puuduvad varasemad kogemused firma juhtimisel ja võib töö korraldamisel vigu teha. Lahenduseks sobiks juhil läbida juhtide alane koolitus ning esimesel aastal firma juhtimisel ja otsuste tegemisel küsida nõu ka teistelt töötajatelt. Finantsrisk ettevõte ei suuda tuludega tegutsemiskulusid katta. Seepärast tuleks firma püsikulud võimalikult madalad hoida, ostes võimalikult vähe teenuseid sisse ning eelistades nende töödega ise toime tulemist. Näiteks raamatupidamine. Personalirisk raske leida sobivate teadmiste ja keeleoskustega inimesi. Üheks võimaluseks oleks otsida töötajaid koolidest pakkudes näiteks praktikakohta. Teine võimalus on töötajaid ise koolitada, kui neil on vähemalt üks neist vajalikest oskustest olemas. Näiteks on
kulud ja tulud Küsimus 25 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kas bilansi valem on tõene või väär? VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 26 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tasuvuspunkt on müügimaht, mille korral kulud võrduvad tuludega ja kasum on null. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 27 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Alexander Osterwalderi ärimudelil on järgmised komponendid: Vali üks või enam: a. mõõdikute süsteem b. kliendid c. võtmetegevused d. võtmepartnerid Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: võtmetegevused, kliendid, võtmepartnerid Küsimus 28 Õige Hinne 1,00 / 1,00
Turul üldjuhul hinda ei teki, seetõttu võib neid 12. Looduse mitteutilitaarsete väärtuste nimetada ka turuvälisteks ressurssideks majandusliku hindamise meetodid. Näited. (nonmarket resources) · Kaudsed mteetodid: majandusliku kahju Probleemiks on, kuidas omistada turuvälistele meetod (võrreldakse eelneva olukorra ressurssidele väärtus, et teha nad kulude/tuludega), preventiivkulude meetod otsustusprotsessis võrreldavaks teiste, turul (hinnatakse kulusid keskkonnakahjustute osalevate hüvistega. ärahoidmiseks), taastamiskulude (Hinnatakse kulusid, mis on vaja teha kahjustusele eelnenud 8. Kardinalistid ja ordinalistid, nende võrdlus. olukorra taastamiseks.), reisikulude (Hinnatakse
Kasum=kogutulu- kogukulu. Näide: Väikefirma toodab söögitoa toole. Muutuvkulud on 400 krooni ühe tooli kohta, püsivkulud 30000 krooni kuus. Firma müüb toole hinnaga 700 krooni tükk. Kuu jooksul müüakse 200 tooli. Milline oleks ühe kuu ärikasum? Kasum = 200 x 700 - 200 x 400 - 30000 = 30000 krooni. Reeglina tunneb firma huvi, mitu tooli tuleks müüa, või kui suur peaks olema müügikäive, et kõik kulud oleksid tuludega kaetud. Selgitamiseks arvutatakse tasakaalupunkt ehk kasumilävi. Viimane on kergesti leitav kui lähtume sellest, et kasumilävepunktis on nullkasum. Müügihind x tegevusmaht - muutuvkulude määr x tegevusmaht - püsivkulud = 0 700 x - 400 x-30000 = 0 30000 x =--------------------- =100 tooli; 700-400 Nullkasumi saavutamiseks peab firma tootma ja müüma 100 tooli. 2)jääktulust lähtuv. Jääktulu kogusumma muutub proportsionaalselt müügimahu muutumisele, kuid
käigus kaotsi läheb. Keskkonnamõju hindamine (environmental impact assessment) – Kavandatava tegevuse poolt loodus-, majandus- ja sotsiaalkeskkonnale avaldatava eeldatava mõju kirjeldamine ja hindamine, negatiivsete mõjude vältimis- või leevendamisvõimaluste analüüsimine ning sobivaima lahendusvariandi soovitamine. Tasuvusanalüüs ehk kulu-hüve analüüs (cost-benefit analysis) – Analüüs, mis võrdleb mingi tegevuse kulusid sellest sündiva väärtuse või tuludega. Kaudne kasutusväärtus (indirect use value) – Väärtused ja hüved, mida saab kasutada, ilma et ressurssi füüsiliselt tarvitataks või hävitataks (nt. väärtus turismi- või haridusobjektina, veekvaliteet jms). Tulevikuväärtus ehk võimalusväärtus (option value) – Elurikkuse või mingi muu ressursi potentsiaalne kasu inimühiskonnale tulevikus (nt. võimalike uute ravimitena). Olemasoluväärtus (existence value) – Hüve või rahulolu, mille inimesed saavad teadmisest,
töötasu suurusega); 5. 23500 (normaalkasum on sisuliselt võrdne kaudsete kuludega ehk teisisõnu sellega, kui palju oleks võinud saada tulu alternatiivsetest tegevustest); Ülesande lahendamisel on keskseks küsimuseks kaudsete kulude (nende laias, üldises mõistes) väljatoomine ehk sisuliselt alternatiivkulude (loobumiskulude) kindlaksmääramine. Kaudsed kulud võrduvad alternatiivsetest võimalustest loobumise tõttu saamata jäänud tuludega, seega saamatajäänud töötasu + saamata jäänud intressitulud (10% 25000-st), kokku kaudsed kulud 21000+2500=23500; 9.c; püsikulud TFC ei muutu toodangu koguse suurendamisel või vähendamisel; vastusvariantides a) b) d) esitatud kulud kuuluvad aga muutuvkulude TVC hulka; 10.b; lühiperioodil SR (short run) saab muuta ainult nn muutuvsisendeid (näiteks palgata uusi töötajaid), mitte aga püsisisendeid (uus tootmishoone); lühiperioodi reaalne kalendaarne kestus (mitu nädalat, kuud
Puhaskasumi osatähtsus käibes = (puhaskasum / netokäive) * 100 2012. aasta puhtakasumi osatähtsus käibes = (4008493 / -4041361) * 100 = -99,8% 2013. aasta puhtakasumi osatähtsus käibes = (1428426 / -6131900) * 100 = -23,3% Omakapitali rentaablus = (puhaskasum / keskmine omakapital) * 100 2012. aasta omakapitali rentaablus = (4008493 / 15710608) * 100 = 25,5% 2013. aasta omakapitali rentaablus = (1428426 / 15667777) * 100 = 9,1% 4.3. Hinnang Tallinna Tehnikakõrgkooli kulud võrreldes tuludega on üsna suured, 2012. aastal moodustasid tulud kuludest 49,8% ja 2013. aastal oli see vaid 18,9%. Samas moodustavad kulud väga väikese osa kogu netovarast, aastal 2012. oli see 25,5% ja 2013. aastal vaid 9,1%. 5. RAHAVOOGUDE ARUANNE Rahavoogude aruandes kajastatakse raamatupidamiskohuslase aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid, rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimise rahavoogudeks.
INIMKAUBANDUS- MIS SEE ON ? Inimkaubandus on raske inimõiguste rikkumine. See on muutunud laialdaseks, organiseeritud kuritegevuslikuks äriks, mis toob inimestega kaubitsejatele ja kuritegelikele rühmitustele suurt tulu tulu, mis on võrreldav illegaalse relva- ja uimastikaubanduse tuludega. Inimkaubandusest on saanud praegusaegse migratsiooni üks traagilisemaid külgi, arvestades et aastas kaubitsetud inimeste arvu hinnatakse kuni kahele miljonile. Ahvatletuna lubadustest mujal hästi teenida, võtavad paljud ohvrid vabatahtlikult vastu kaubitsejate poolt pakutavaid teenuseid, mõistmata täielikult oma tulevase teenistuse iseloomu või tingimusi, milles nad töötama peavad. Kui inimene on juba kindlalt lõksus, petetakse teda või sunnitakse prostitutsioonile või
12 kuud Kuni poolteist aastat 1 kalendriaasta Iga ettevõte määrab majandusaasta pikkuse ettevõtte põhikirjas Tagasiside Õige vastus on: 12 kuud. Küsimus 13 Millistest märkidest koosneb roomanumbrite süsteem? A, B, C, D, E, F, G I, V, X, L, C, D,M 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 0 Tagasiside Õige vastus on: I, V, X, L, C, D,M. Küsimus 14 Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest: Ainult reservidega Kogu oma varaga Kogu oma tuludega Ainult likviidsete varade ulatuses Tagasiside Õige vastus on: Kogu oma varaga. Küsimus 15 Milliseid alljärgnevaid kirjeid ei kajastata kuluna: Ettevõtte omakapitali vähenemine Varude vähenemine Dividendide maksmine omanikele Kohustuste suurenemine Tagasiside Õige vastus on: Dividendide maksmine omanikele . Küsimus 16 Bilansi passivas näidatakse: Käibevara Akumuleeritud kulumit Varade moodustamise allikaid Ettemakstud käibemaksu
Sageli annavad suurema osa väärtpaberituru käibest hoopis spekulandid, kes püüavad lõigata kasu väärtpaberihindade lühiajalistest muutustest. Väärtpaberituru alternatiiv on rahavoogude tasakaalustamine panga vahendusel. Investeeringu tasuvuse hindamine Lihtsaim viis inveteeringu tasuvusest aimu saada on arvutada investeerngu tasuvusaeg- kui pika ajaga äri käivitamiseks kulunud raha tagasi teenitakse. Tasuvusaja leidmiseks tuleb alginvesteering jagada äriprojektist saadavate tuludega. Suure või pika kestvusega äriprojektide puhul ei anna tasuvusaeg tasuvusest õiget pilti, sest see ei arvesta raha aegväärtust. Raha aegväärtuse reegel ütleb, et iga rahasumma on praegu väärtuslikum kui tulevikus, sest täna käes oleva raha saab tulu teenima panna kohe, tulevikus laekuva rahaga saab seda teha alles hiljem. Kui palju maksab kapital? Võõrkapitali hinna leidmine sisaldab subjektiivset hinnangut palju vähem kui omakapitali hinna leidmine
c) Tartu piiskopkond d) Sääre-Lääne piiskopkond e) Kuremaa piiskopkond Järvamaa ja Virumaa, Sakala(valitseti Viljandi linnusest)- Mõõgavendade ordu, Rävala, Harjumaa ja Tallinn- Taani (1346 loovutas oma valdused 19000 hõbemarga eest Saksa ordu kõrgmeistrile), osad Ida-Eesti alad, Ugandi- Tartu piiskopkond, Lääne-Eesti- Saare-Lääne piiskopkond 3. Kogu maa, mida harisid talupojad, jagunes maaisanda domeenideks. Maaisanda katsid maaisandate domeenide tuludega riigi valitsemise kulud. Vasallide sõjateenistuse eest jagatud maad- läänivaldused. 14. saj hakkasid maaisandate kõrval Liivimaa elus üha suuremat rolli mängima läänimehed ja linnad. Oma huvide kaitseks ühinesid vasallid territoriaalseteks rüütelkondadeks. 14. saj keskpaigast hakati Liivimaal korraldama linnadepäevi, kus arutati põhiliselt kaubandusega seotud küsimusi. Seisute tähtsuse tõusuga kaasati nad Liivimaa sisepoliitikasse.
Kapitalirendi nõuded ja kohustused teiste kontserni ettevõtete vastu kajastatakse selleks bilansis ettenähtud kirjetel. Kasutusrendi nõudeid ja kohustusi kajastatakse sõltuvalt ettevõtte tegevuse eripärast kas bilansikirjetel «Viitlaekumised» ja «Viitvõlad» või bilansikirjetel «Nõuded ostjate vastu» ja «Võlad tarnijatele». Kapitalirendiga seotud intressikulusid ja -tulusid kajastatakse kasumiaruandes analoogiliselt muude intressikulude ja -tuludega finantstulude ja -kulude koosseisus. Kasutusrendiga seotud rendikulusid ja -tulusid kajastatakse kasumiaruandes selleks sobivatel kirjetel äritulude ja -kulude koosseisus, sõltuvalt ettevõtte tegevuse eripärast ja rendilepingute kasutuseesmärgist. 7 Lisades avalikustav informatsioon
noortel kodus ka vanemad, sest nemad omal ajal ei saanud välismaast isegi mitte unistada. Inimkaubandus julm globaalne äri (3) 21.06.2005 00:01 Kirsti Pent, IOM Tallinna esindus Kommenteeri | Loe kommentaare Inimkaubandus on raske inimõiguste rikkumine. See on muutunud globaalseks, organiseeritud kuritegevuslikuks äriks, mis toob inimestega kaubitsejatele ja kuritegelikele rühmitustele suurt tulu tulu, mis on võrreldav illegaalse relva- ja uimastikaubanduse tuludega. Inimkaubandusest on saanud praegusaegse globaalse migratsiooni üks traagilisemaid külgi, arvestades et aastas kaubitsetud inimeste arvu hinnatakse kuni kahele miljonile. Ahvatletuna lubadustest mujal hästi teenida, võtavad paljud ohvrid vabatahtlikult vastu kaubitsejate poolt pakutavaid teenuseid, mõistmata täielikult oma tulevase teenistuse iseloomu või tingimusi, milles nad töötama peavad.
protsendiline palkade kasv 2003. aasta I kvartalis. Samuti oli suur palgalangus 8 Tiia Saarna, Kaili Olgo AK - 11 kaubanduses. 2005. aasta riigieelarve maht oli 52,4 miljonit krooni. Riigieelarve kulud olid tuludega kaetud ja üldise valitsussektori eelarve positsioon oli tasakaalus. 2005. aasta eelarve tõi töötavatele inimestele nii tulumaksu määra alanemise 24%le kui ka maksuvaba miinimumi tõusu 1700 kroonini, mis koos muutsid töötamise tulusamaks ning soodustasid uute töökohtade teket. Tänu sellele jäi keskmiselt igale töötavale inimesele aastas kätte 2400 krooni rohkem. Eelarve oli iseloomult konservatiivne: tulud ja kulud on tasakaalus ehk teisisõnu
mis kindlustab väärika elatustaseme igaühele. Põhiseisukohad: - keskseks väärtuseks on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile, st. - ühiskond peab tagama igale oma liikmele võimaluse saada haridust, omandada elukutset, leida tööd, edasi sõltub heaolu juba sellest, kuidas keegi ühiskonna pakutud väljavaateid suudab realiseerida - majanduses pooldatakse segamajandust - majandust reguleerib valitsus, maksusüsteemi abil - suuremate tuludega ettevõtjad ja isikud peavad maksma kõrgemaid makse (progresseeruv maksumäär) - see kasutatkse ära sotsiaalsfääris - riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme - sotsiaalpoliitikasfääri sees samuti pooldatakse võrdsuse ideed odavaid haridus-, meditsiiniteenuseid ja abirahasid võivad taotleda kõik (rikkad, vaesed, põliselanikud, immigrandid); 13.Mõisted
Levinumad on näiteks opositsioon, mis annab õiguse kuid mitte kohustuse osta või müüa väärtpaberit eelnevalt kokkulepitud hinnaga. Lisaks eksisteerib ka futuur, mis paneb peale kohustuse müüa või osta väärtpaberit eelnevalt kokkulepitud hinnaga. 6 3.2. FINANTSTURG JA SELLE LIIGID Finantsturuks nimetatakse turuvormi, mille kaudu liigub ajutiselt suuremate tuludega ettevõtte raha neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga. Seda nimetatakse finantsvahendite liikumiseks. Väärtpaberite kustutusaja järgi jagatakse finantsturud raha- ja kapitaliturgudeks. Rahaturuks on intuitsioon, kus kaubeldakse krediidivõimeliste laenuvõtjate poolt lühijaliselt (kuni 1 aasta) väljaantud laenuinstrumentidega. Kapitaliturul liiguvad väärtpaberid, mille kustutusaeg on üle ühe aasta, see on ka põhjuseks miks kasutatakse neid likviidsuse juhtimiseks.
35 Tunnus Kulude liigitus antud tunnuse järgi Kulude tekke aeg ja kuludesse Aruandeperioodi kulud kandmise aeg Ettemakstud tulevaste perioodide kulud · Aruandeperioodi kulud ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud · Aruandeperioodi kuludena kajastatakse ainult neid kulusid, mis olid seotud aruandeperioodi tuludega (müüdud toodanguga, tehtud tööd, osutatud teenused). · Kui tegelikud väljaminekud ei ole seotud perioodi tuludega, kajastatakse need ettemaksud kuludena ning perioodi kuludes kajastatakse tulu tekkimisel. 36 Tunnus Kulude liigitus antud tunnuse järgi Kulude tegemise otstarve Tootmiskulud Turustuskulud (tööjõukulu)
sotsiaalseks heaoluks peavad esmatähtsaks traditsiooniliste kollektiivide rolli. Sotsialism: tänapäeval mõeldakse sotsialismi all enamasti mitte kommunismi ja marksismi, vaid sotsiaaldemokraatiat mõõdukat vasakpoolset ideoloogiat. ülimaks väärtuseks võrdsus: varem majanduslik võrdsus, praegu võrdsed võimalused majanduses mitmesektoriline konkurentsimajandus suuremate tuludega ettevõtetel, isikutel kõrgemad maksud riik peab tagama igale inimesele normaalse elatustaseme 5) Kas riik peaks parteisid rahastama? positiivsed ja negatiivsed küljed. NEGATIIVSED: Kui riik maksab poliitilistele parteidele, siis eeldab ta, et võib neile öelda, millesse nad uskuda tohivad. Belgias on separatism. Hollandis otsustas kohus hiljuti, et kalvinistlik
nägemusest kultuuri suunamisel. Kuna kunst ise on juba väärtus ning selle ,,tegemisel" (teatrietenduste, kirjatükkide jms näol) ei ole üldiselt eesmärki ainult puhast kasumit toota vaid luua kultuurilist väärtust, sõltub ta suuresti toetustest. Näitlejate ja teatritöötajate palgad, ruumide rent ja ülalpidamine on tihtipeale väga kallis ning kapitalistlikus majandussüsteemis ei suuda tihtipeale teater oma kulude-tuludega hakkama saada. Seetõttu võib tekkida ka olukord, kus tehakse palju järeleandmisi, mistõttu kunsti kvaliteet ja areng võib saada kannatada. Üheks oluliseimaks toetuseks on tänini olemasolev 1925. aastal vastu võetud Eesti Kultuurkapitali seadus, mille põhjal hakati alkoholi ja tubaka aktsiisist ning lõbustusasutuste maksust saadud rahaga toetama kultuuriasutusi ja tegelasi. Kuigi majanduslik seis mõjutas ka teatritegevust, toimus siiski ka kultuuriline õitseng.
efektiivsuse mõningaid aspekte. Fiskaalpoliitika efektiivsuse tõstmine on eriti oluline tingimustes, kus Eesti on endale seadnud eesmärgiks ühineda Euroopa Liiduga. Valitsussektori tulud Fiskaalpoliitika järjekindlus on siirderiikide stabiilsuse üheks olulisemaks näitajaks. Taasiseseisvumisest alates on Eestis rakendatud ranget fiskaalpoliitikat, mis eeldab piiratud kulutamist ja kulutuste tasakaalustamist tuludega ning samuti piiratud ulatuses laenamist. Teatavasti on valitsussektori tulude peamiseks allikaks maksud. Eestis on viimastel aastatel maksukoormus püsinud stabiilselt 36-37% piires (Tanzi, Tsibouris, 2000). Nagu tabeli 1 andmetest näha, on suurimateks tuluallikateks sotsiaalmaks, käibemaks ja üksikisiku tulumaks. Sotsiaalmaksu osakaal tulude struktuuris on vähenenud ning kui võrrelda Eestis kehtivat 33%
5) arvestuse pidamine riigieelarve tulude ja kulude täitmise ning riigi likviidsete varade seisu üle. 6) riigieelarve kassalise täitmise aruande koostamine 65. Kes kontrollib kohaliku omavalitsuse eelarve täitmist? Koh.omav, eelarve täitmist kontrollib kohaliku omavalitsuse valitsus, peamiselt kohalik volikogu 66. Riigieelarve kassaline täitmine Riigieelarve kassaline täitmine (1) Riigieelarve kassaline täitmine on riigieelarve kulude katmine tuludega ning tulude ja kulude vahe haldamine. Sissemaksed riigieelarvesse ja sealt väljamaksed toimuvad Riigikassa kaudu. (2) Riigieelarve kassalist täitmist korraldab Riigikassa rahandusministri poolt kinnitatud eeskirja alusel. 67. Maksuhaldurid Maksu- ja Tolliamet on Eesti maksuhaldur. 68. Kindlustuse peamised rühmad Kindlustuse liigitus: o Kahju- e varakindlustus eesmärgiks kinlsutusjuhtumiga seotud kahjude hüvitamine
väärtus kandub elavtöö abil toodangu väärtusele. Kallimatest komponentidest saab ka kallima toote. Muutuvkapital V paigutatakse tööjõu palkamisse. See osa kapitalist kasvab, kuna töö loob vajaliku produkti samas suuruses V, mille arvel makstakse palka, ning lisaprodukti M omanikule. Nõnda saab kauba väärtuse suuruseks C+V+M. (Kumm, 1998, 42) Marx luges A. Smithi suureks veaks nn Smithi dogmat – kauba väärtuse ja hinna võrdsustamist tuludega V+M, kuna hind kätkeb endas ka kulu C. Ettevõtte puhul see tõepoolest nõnda ongi. Kuid see, mis firma jaoks on kulu, on toorme, kütuse ja masinate tarnijatele tulu. Selle tõttu mõõdetaksegi nüüdisajal riigi majanduse koguprodukti nii kulude kui ka tulude alusel nagu tuleneb A. Smithi teooriast. (ibid) Marxi järgi lisaprodukt ehk lisaväärtus M võõrandatakse selle loonud tööliselt. Nõnda tekivad ekspluataatorlike klasside tulud kasumi, rendi ja intressi näol
kaubandusbilanss olema negatiivne. Võrdluseks Saudi Araabiale võib tuua Eesti, kus alates 1992. aastast on kaubandusbilanss olnud negatiivne. Positiivne kaubandusbilanss on riigi majanduslikule arengule kasulik. Riik saab toodete ekspordist tulu. Eriti kasulik on siis, kui eksporditav toode on kogu maailmas nõutud nagu näiteks nafta. Selle kaudu saab riik rohkem tulusid ning nende tuludega on võimalik arendada riigi nt infosüsteeme või panustada tooraine tootlikkuse suurendamisse. 2. Riigi ekspordi struktuur ja muutused Peamised Vastava toote osatähtsus Vastava toote osatähtsus Peamised ekspordi turud eksporttooted riigi ekspordis, % maailmakaubanduses, % Toornafta (2007) 76,6% 17,1% Jaapan 30%, Taipei 25% Sektoris 27
tasu.Investeeringute klassifikatsioon investeeringu tegemise põhjuse alusel: Alginvesteering; Jooksvad investeeringud; Asendusinvesteeringud; Täiendinvesteeringud (lisainvesteeringud). Risk investeeringute analüüsi kontekstis tähendab võimalust, et projektist saadavad tegelikud rahavood erinevad prognoositud rahavoogudest. MIRR- modifitseeritud sisemine rentaablus; Tasuvusaeg mõõdab ajaperioodi, mille jooksul kaetakse tuludega algne investeeringuväljaminek. Tasuta emissiooni puhul jagatakse aktsiad Jaotamata puhaskasumi arvelt. Pankrot on kohtu poolt kohtumäärusega välja kuulutatud maksejõuetus. Väikeettevõttes on töötajate arv alla 50. Absoluutne tasuvus saavutatakse, kui investeeringu tegemise kogukulud on madalamad kui investeeringu mittetegemise kogukulud. Staatiline tasuvusaeg näitab mitu aastat kulub esialgsete rahavoogude korvamiseks, katmiseks.
kaubandusbilanss olema negatiivne. Võrdluseks Saudi Araabiale võib tuua Eesti, kus alates 1992. aastast on kaubandusbilanss olnud negatiivne. Positiivne kaubandusbilanss on riigi majanduslikule arengule kasulik. Riik saab toodete ekspordist tulu. Eriti kasulik on siis, kui eksporditav toode on kogu maailmas nõutud nagu näiteks nafta. Selle kaudu saab riik rohkem tulusid ning nende tuludega on võimalik arendada riigi nt infosüsteeme või panustada tooraine tootlikuse suurendamisse. Riigi ekspordi struktuur ja muutused Peamised Vastava toote Vastava toote osatähtsus Peamised ekspordi turud eksporttooted osatähtsus riigi maailmakaubanduses, % ekspordis, % Toornafta (2007) 76,6% 17,1% Jaapan 30%, Taipei 25% Sektoris 27
Hindamine on töömahukas ja aega nõudev- sellepärast ei taheta seda kasutada, välditakse. Hindamise vajadus tekib siis, kui maksuhalduril on alust kahelda maksukohuslase arvestuse ja esitatud andmete õigsuses. Kui maksukohuslane keeldub selgitustest, annab vastakaid ütlusi või on muu alus nende usaldusväärsuses kahelda. Hindamismeetodit kasutatakse siis, kui isiku kulud on mittevastavuses deklareeritud tuludega. Maksuhaldur tõendab, et tehtud kulud ei vasta tegelikult deklareeritud tulule ja maksukohuslase ülesanne on seda vastavust tõendada. Maksusumma määramisel hindamise teel kasutatakse erinevaid meetodeid: · Võrdlusmeetod- võrreldakse maksumaksja erinevate maksustamisperioodide majandustulemusi. (kui dokumendid on näiteks kadunud) · Analoogia meetod- maksumaksja majandustegevust võrreldakse temaga sarnaste maksumaksjatega.
Ökosüsteemide kasutamise võimalikku kasulikkust tunnistades on vaja mõista ökosüsteemi majandusliku kontekstis. Igasugune ökosüsteemi majandamine peaks: o Vähendama bioloogilisele mitmekesisusele galvasti mõjuvad turumoonutusi o Leidma säästlikku kasutamist soodustavad stiimulid o Võimalikkuse piires arvestama konkreetse ökosüsteemi majandamise kuludega ja tuludega. Ökosüsteemse lähenemise põhijooneks on ökosüsteemi struktuuri ja talitlemise säilitamine Ökosüsteeme tuleb majandada nende talitlemise piirides. Ökosüsteemset lähenemist tuleb rakendada mõistlikus ulatuses. Ökosüsteemseid protsesse iseloomustavate ajaliste mastaapide varieeruvust ja viivitusi arvestades peavad ökosüsteemse lähenemise eesmärgid olema pikaajalised.
Pealkirjale Hind on toote väärtus rahalises väljenduses, rahasumma, mida nõutakse toote või teenuse järgnev lõik eest. Laiemalt võttes on hind väärtuste kogum, mida ostja on nõus vahetama toote omami- Spacing Before 18 sest või tarbimisest tulenevate kasude omandamiseks. (Uustal) pt Taandeta Turundusmeetmestiku osana omab hind teatud eripärasid. Esimene nendest seisneb selles, et hind on ainuke turundusmeetmestiku osa, mis on seotud tuludega. Teine eripära Tekstilõik seisneb aga selles, et kuigi hind tundub olevat kombatav (aineline) ja konkreetne, on see te- taandega First Line gelikult kõige abstraktsem ja meeltele tabamatum turundusmeetmestiku osa. … By 1,27 cm Teise tasandi pealkiri: Bold 14 pt 2.1 Võrdlushinnad Spacing Before 36 pt Pealkirjale järgnev
tasuvusaega, sest ta ei kata kunagi esialgseid kulutusi ja seega tuleb ta tagasi lükata. Põhiline probleem seoses diskonteeritud tasuvusajaga seisneb firma maksimaalse lubatud tasuvusaja määramises. Igal juhul on diskonteeritud tasuvusaja meetod objektiivsem tavalisest tasuvusaja meetodist. Lõpetuseks tuleb märkida, et vaatamata puudustele saab tasuvusaja meetodite abil selekteerida projekte, mis ei hakka tulu tooma lähiaastate jooksul. Need meetodid arvestavad lähiperioodide tuludega, mille laekumine on tõenäosem kui kaugema perioodi tulude laekumine ja mis aitavad leevendada firma likviidsusprobleeme. PRAEGUNE PUHASVÄÄRTUS (net present value - NPV) võrdub projekti eluea iga-aastaste puhasrahavoogude summaga, millest on lahutatud projekti esialgsed väljaminekud. Ajaldatud puhasmaksumust saab väljendada järgnevalt: n ACFt NPV = - IO t =1 (1 + k ) t
annaabi.ee 
