suurendab südame väljutusmahtu Väheneb vistseraalne perfusioon Akuutse faasi vastus Koordineeritud reaktsioon, hõlmab leukotsüüte, endoteliaalseid rakke, epiteliaalseid rakke, kaitseb koekahjustuse eest Tsütokiinid vahendavad palavikku, leukotsütoosi, suurenenud akuutse faasi valkude sünteesi, HPA telje stimulatsiooni IL-6, mida toodetakse kuumastressi ajal, vahendab lokaalset ja süsteemset põletikulist vastust, kontrollides põletikuliste tsütokiinide taset Kuumasoki vastus Rakud reageerivad kuumusele, tootes kuumasokivalke ja stressiproteiine Kuumasokivalkude ekspressioon on kontrollitud geeni transkriptsiooniga Kuumarabanduse kaitse korreleerub HSP72 tasemega, mis kuhjub ajus pärast esmast kuumarabanduse ravi HSP-de kaitsev mehhanism on seotud nende ,,chaperon" funktsiooniga ja et nad käituvad baroretseptoorsete reflekside tsentraalsete regulaatoritena Kuumarabanduse patofüsioloogia
31. Fc retseptorid ja nende funktsioon. 32.Kameliidide IgG2 eripära. 33.Komplemendi aktiveerumise erinevad teed. 34.Zümogeenid. 35.C3 konvertaas, mis see on ja mida teeb? 36.Tioesterside-mis see on ja kuidas aktiveerub. 37.Tioestersideme bioloogiline roll. 38.Kuidas kaitseb organism oma rakke komplemendi aktivatsiooniga kaasneva osmootse lüüsi eest? 39.Mis on opsoniseerimine? 40.Mis on anafülotoksiinid? 41.Komplemendi aktivatsiooni bioloogiline roll. 42.Tsütokiinide ja hormoonide sarnasused ja erinevused. 43.Kaasasündinud ja omandatud immuunsusega seotud tsütokiinide sarnasused ja erinevused. 44.Millised on tsütokiinide retseptorid? 45.Kuidas jõuab signaal tsütokiinide retseptorilt tuuma? 46.TNF ja tema näitel võrrelge signaalmolekuli parakriinset ja endokriinset toimet 47.Ülitundlikuse neli erinevat klassi ja nende lühike iseloomustus. 48.Mis toimub (ja millistes rakkudes) allergilise reaktsiooni käivitumisel? 49
Kontrolltöö1 1. Stafülokoki antifagotsüteerivad faktorid Antifagotsüteerivad faktorid ehk rakuga seotud komponendid. * proteiin A – S. aureus’e pinnaproteiin, mis seob IgG molekule vales orientatsioonis ehk tõkestab fagotsütoosi. * kapsli polüsahhariidid – takistavad antikehade kinnitumist, indutseerivad tsütokiinide vabanemist * adhesiinid – pinnaproteiinid (kollageen, fibronektiin), mis soodustavad kinnitumist peremeeslooma valkudele, moodustavad biofilmi. * peptidoglükaan ja lipoteihhoiinhape – stimuleerivad tsütokiinide vabanemist 2. Stafülokoki eksotoksiinid ja nende aktiivsused * alfatoksiin – alfa-hemolüsiin – toksiinile on tundlikud vereliistakud, makrofaagid, granulotsüüdid. Neile seondudes vallandatakse keeruline
Millise pH juures saab lahti nukleiinhapetest – aluselises keskkonnast lasevad ahelad lahti, pH normaliseerudes tõmbuvad kokku tagasi, Alpides kõrge pH ja neandertaallased näevad välja nagu uued ja DNA ka säilid, Taani rabades jälle inimesed super hästi säilinud aga DNA on juppideks. Valkudest saab vabaneda pH 13. Ja nukleiinhapetest pH happeline juures. Mõlemal korral juppideks. Humoraalsed (signaalid mida antakse edasi vere või lümfiga) ja tsütokiinide (signaalmolekulid, kiire süntees, peavad kiirelt retseptorile seonduma muidu lagunevad) abil vahendatud reaktsioonid. Immuunsüsteemi rakkude poolt vahendatud reaktsioonid (fagotsütoos, NK rakud, põletik) Kus on immunoloogia piirid? Kus saame hakata rääkima äratundmisest ja kaitsest. Bakterid-restriktaasid ja metülaasid (arhedel ka), oma DNAd ei restrikteerita, äratundmispiirkond palindroom (alati?). Seened-antibiootikumid,
Puudub TCR ja MHC klass I/II restriktsioon. Reageerivad MHC I puudumisele teistel rakkudel. Ei vaja eelnevat aktiveerimist. Sihtmärkraku lüüsimine toimub perforiini abil. Toodavad tsütokiine: IFNgamma. Intratsellulaarsete infektsioonide ja kasvajate vastane kaitse. Mõningane immunoloogiline mälu. Esmaseks ülesandeks on kiiresti ära tunda ja hävitada kasvajarakke ja viirusega infitseeritud rakke. Teiseks tähtsaks funktsiooniks on immuunvastuse kulu regulatsioon tsütokiinide tootmise kaudu (IFNgamma). 6. Mis on lümfisõlme funktsioon? Kirjelda lümfisõlmes toimuvaid protsesse, rakkude tüüpe ja nende terminaalset differentseerumist, GC kujunemist, klonaalset selektsiooni ja FDC osa selles. Lümfisõlmede funktsiooniks on lümfi filtreerimine. Lümfisõlmedes toimub lümfogeensete ehk kudedest lümfiga saabunud patogeenide kahjutustamine. Seal toimub immuunvastuse algatamine.
Etioloogia · UV-kiirgus · Ravimid · EBV · Häired rakkude apoptoosis · Geenid: CRP ja seerumi amüloid P geenid, FCR retseptorid · Silikaat, pestitsiidid, elavhõbe Luupusnefriit · Tõsine SLE tüsistus · 30-50% diagnoosimise hetkel, 60-80% tekib haiguse edasise kulu jooksul · Tsirkuleerivad immuunkompleksid ladestuvad neerudes: komplement-vahendatud kahjustus leukotsüütide infiltratsioon prokoagulantsete faktorite aktivatsioon tsütokiinide vabanemine · Antifosfolipiid Ak trombootiline mikroangiopaatia Sümptomid · Sagedaseim proteinuuria · Hematuuria · Hüpertensioon · Neerupuudulikkus · Uriinis erütrotsüütide silindrid Diagnostika · Patoloogilise uriinianalüüsi korral neerubiopsia · Luupuse ekstrarenaalsed avaldused · Seroloogia ei ole diagnostiline · Anti-dsDNA antikehad korreleeruvad kõige paremini neerukahjustusega · Hüpokomplementeemia (70-90%)
Nõrgad ärritajad kutsuvad nahapõletikku esile siis, kuid toimivad nahale korduvalt või pika aja jooksul. Tugevad e absoluutsed ärritajad Kontsentreeritud happed ja alused Mõned metallid ja nende soolad (arseentrioksiid, krikromaadid) Eeterlike õlide kontsentreeritud alkoholilahused (äädikaessents) Tekitavad põletiku juba esimesel kontaktil. Patogenees Ärritajad kahjustavad otseselt epidermise ja pärisnaha rakke, vallandades põletikku algatavate tsütokiinide produktsiooni Atsetoon ja naatriumdodetsüülsulfaat soodustavad TNF- vabanemist keratinotsüütidest, mis stimuleerib IL-1 jt põletikumediaatorite sünteesi. Põletikumediaatorid moduleerivad moduleerivad T-lümfotsüütide, makrofaagide, endoteelirakkude liikuvust ja funktsioone epidemioloogia Võib tekkida igal inimesel Naistel ja meestel naha tundlikkus ärritajate suhtes samasugune Naistel sagedamini suurema kokkupuute tõttu
oluliselt muutunud. Mitmete müeliini geenide avaldumine on tõkestatud CDV-DLi ajal. (Lempp jt., 2014). CDL-DL ajal domineerivad proinflammatoorsed tsütokiinid, mida võib leida nii verest kui ka tserebrospinaalvedelikust. Kui tuumori nekroosi faktori (TNF) mRNA ekspressioonitase on infektsiooni ajal tõusnud, siis anti inflammatorsete tsütokiinide transkriptsioon hoopis vähenud. Juba enne leukotsüütide infiltratsiooni ajju vabastavad mikrogliia ja astrotsüüdid proinflammatoorseid tsütokiine: IL-8, IL-6, IL-1 ja TNF. Katsetes in vitro rakkudega korreleerus põletikumediaatorite vabastamine viiruse produktsiooniga. Haiguse arengu kriitiliseks punktiks on leviku moment kesknärvisüsteemi, mida võimaldavad
mõjuda) • Prednisoloon. Metüülprednisoloon. Prednisoon • Eesmärk: Astma kontroll • Kaua manustada? Keskmiselt 3-10 päeva. Eesmärk kupeerida ägenemist, ei ole ravi. Teraapia lõpetamine peab toimuma aeglaselt (iga päev tuleb aeglaselt annust vähndada). See välistab neerupealiste reaktsiooni. Seega kõrvaltoimed minimaalsed. K. Vahenõmm 2018 • Steroidid kontrollivad põletikulises protsessis osalevate geenide transkriptsiooni: Tsütokiinide, lipooksügenaasi, endoteliini ja (võimalikult) tsüklooksügenaasi negatiivne regulatoorne efekt. Lipokortiini-1 ja - adrenoretseptorite positiivne regulatoorne efekt (stimuleeriv toime) • Toimemehhanism: ▪ PAF, LTC4, LTD4, tsütokiinide tootmist ▪ eosinofiilide ja teiste põletikuliste rakkude aktivatsiooni ▪ Eosinofiilide kontroll a) tsirkuleerivate eosinofiilide hulga vähendamine
(Vandenabeele et al., 2014) Haiguse vallandumist põhjustavad tegurid ei ole veel täielikult kindlaks tehtud. Arvatakse et geneetiline taust mängib selle haiguse puhul olulist rolli. Samuti on leitud, et võimaliku välisemõjurina tingivad PFi avaldumist manustatavad ravimid. Võimalik PFi esile kutsuv faktor arvatakse olevat ka parasiidid, kes toodavad keratinotsüütide nikotiin atsetüülkoliini retseptori signaali blokeerivaid aineid ja põhjustavad suuremal määral tsütokiinide produktsiooni ja neoantigeenide moodustamist. See omakorda viib immuunsüsteemi tasakaalust välja ja võib olla autoimmuunhaiguse põhjustajaks. (Bizikova et al., 2014a) Samuti on potentsiaalne PFi mõjutav keskkonnategur UV-kiirgus. On leitud et PFi haigestumine on intensiivsev suvel ja vähem esinev talveperioodil. (Tater et al., 2010) Naha epidermis toimib välismõjude vastase kaitsekihina, seda aitavad koos hoida keratinotsüüdid
- Osaleb PG-prostoglandiini kondrotsüütides sünteesis, mis stimuleerivad - PG ja teised põletikumediaatorid lima (kaitse) sekretsiooni maos, (palavik, suurenenud laiendavad neeruveresooni, vaskulaarne permeaablus, suurendades tursed, punetus, valu) glomerulaarfiltratsiooni - Aktiveerub tugevalt tsütokiinide - Osaleb tromboksaani sünteesis toimel põletiku puhul trombotsüütides - LTB4 suurendab põletikueelsete - Aktiveeritakse füsioloogilise tsütokiinide produktsiooni mõjuri poolt, suhteliselt vähe põletiku puhul (läbi vabade radikaalide, histamiini, bradükiniini, kasvufaktorid, adrenaliin, trombini ja tsütokiinid) - Ravimite kõrvalmõjud
Molekulaar-ja rakubioloogia YTM0011 KTIII kordamisküsimused, 2020 Sirjo Spuul Mõisted: Kotranslatoorne translokatsioon – valk liigub otse ribosoomidelt läbi Eri membraani – sekretoorsed valgud (kuigi mitte kõiki ei kereteerita). Endotsütoos – raku väliskihi lähedal olevad ained ümbritsetakse välismembraaniga nii, et moodustuvad transportervesiikulid, mis sisenevad rakku. Eksotsütoos – jääkained pakitakse membraani vesiikulitesse, mis sulavad kokku raku välismembraaniga, mis väljutavad oma sisu keskkonda. Sekretoorsed valgud – sekretoorsed valgud sisaldavad oma N-terminaalses otsas (aminoterminuses) lühikesi järjestusi, mis suunavad nende valkude sünteesitava ahela tsütoplasmavõrgustiku valendikku (luume...
PUFA-de derivaadid: prostanoidid, leukotrieenid, hüdroperoksüeikosatetraienhape ja hüdroksüeikosatetraeenhape. Arahhidoonhape on eikosanoidide põhiline eelühend, mida sünteesitakse toidu-linoolhapest. Arahhidonaadi kaskaad (vaata pilti!) Tsüklooksügenaas: COX-1: PG ja tromboksaani süntees (aktiveerub vähe põletiku puhul) põletikuvastased kortikosteroidid COX-2: leidub makrofaagides, fibroblastides, endoteelirakkudes, sünoviaalvedelikus, kondrotsüütides (aktiveerub tsütokiinide toimel) NSAID, aspiriin, põletikuvastased kortikosteroidid Paratsetamool pärsib PG-de sünteesi ajukoes PG ja TX toimed: Vererõhu regulatsioon Hemostaasi ja verehüübimise regulatsioon Põletikulise vastuse ja infektsioonide kulu moduleerimine Mao sekretsiooni mõjustamine Osalemine reproduktsioonprotsessis Luukoe kasvu stimuleerimine (PG) HETE ja LT-de füsioloogilised toimed: Hüperreaktiivsuse ja põletiku mediaatorid Bronhide, peensoole, veresoonte silelihaste kontraktsioon
tunnevad organismile omaseid valk . Th ja Tc =2:1 (kui tasakaal rikutud, siis autoimmuunhaigused ja im.puudulikkus). T raku membraani retseptor TCR tunneb ära AG + MHC kompleksi, seejärel T rakk hakkab prolifereeruma ja differentseeruma efektor ja mälu T rakkudeks. CD4+ nimetatakse T-helperiks (Th). Tekitavad ägedat põletikulist reaktsiooni ja potentseerivad B-lümfotsüüte antikehade tootmisel. Eristatakse CD4+ kahte subtüüpi vastavalt erinevate tsütokiinide (tsütokiin immuunsüsteemi hormoon, valgeliblesid mõjutav valguline aine) produktsioonile. Th1 vastus toodab tsütokiine, aktiveerib põlet.vastust ja makrofaage. Th produtseerib interleukiin-1 (IL-1) ja interferoon (IFN-). Th2 vastus aktiveerib B rakke ja AK tootmist. Ta produtseerib IL-4 ja IL-5. T-supressor (T-killer e tsütotoksiline T- lümfotsüüt) on võimeline oma tsütotoksilisusega hävitama kahjustunud rakke ja avaldab supressiivset efekti B-lümfotsüütidele
Sellele mittespetsiifilisele immuunvastusele järgneb spetsiifiline immuunvastus: patogeen aktiveerib otse või makrofaagide vahendusel lümfotsüüdid. Makrofaage leidub ringlemas kõikides kudedes. Makrofaagid on tavaliselt esimesed rakud, mis kohtavad organismi tunginud antigeeni. Makrofaagid lagundavad patogeeni ning sellest pärinevad peptiidid eksponeeritakse makrofaagi pinnal koos koesobivuskompleksi valkudega, kus T-abistajarakud need ära tunnevad ning alustavad tsütokiinide sünteesi. Fagotsüüt ehk õgirakk lagundab fagotsütoosi (kapseldavad võõrkeha enda sisse) teel võõrkehi ja apoptoosi läbinud raku osakesi. Seega mängivad fagotsüüdid olulist rolli hulkraksete organismide immuunsüsteemi funktsioneerimises.Teatud suuri õgirakke nimetatakse makrofaagideks. Erütrotsüüdid e. punased vererakud. LEUKOTSÜÜDID e. valged vererakud: 1. Granulotsüüdid a) Neurtofiilid e. polümorfonukleaarsed leukotsüüdid
hüdrolüüs, vastsündinute piimarasva seedimine, peroksüdatsiooniproduktide püüdmine, viirusevastane toime 8) Histatiin Päritolu: süljenäärmed Roll: antimikrobiaalne ja fugaalne toime (Candida albicans inhibeerimine); haavade paranemine, mikroobide glükolüütilise aktiivsuse suurendamine; potentsiaalsete kahjulikke ainete neutraliseerimine, Fe ioonide eemaldamine, tsütokiinide moodustumise, CaF kristallide kasvu, parodontiide progreseerumise, kollagenaaside ja proteinaaside inhibeerimine 9) Beeta-defensiinid Päritolu: süljenäärmete juhade rakud, immuunsüsteemi rakud Roll: bakteri-, viiruse- ja seenevastane toime 10) Alfa-amülaas Päritolu: kõrvasüljenäärmed ja alalõua-aluse näärme serossed rakud Roll: polüsahhariidide lõhustumine disahhariidideks (tärklise (1-4) sidemete
inimese tervisele. 8. Immuunsüsteem. Organismil on spetsiiflised ja mitespetsiiflised mehhanismid, mis kaitsevad neid mikroorganismide ja infektsioonhaiguste eest. 1) Loomulik (natiivne) e. kaasasündinud immuunsus e. organismi loomulik resistentsus ehk mitespetsiifline immuunsus – vastus kiire, paljudele tekitajatele; pidev valmisolek. 2) Omandatud e. spetsiifline immuunsus e. adaptiivne - vastus kindlale tekitajale, täpselt reguleeritavad. Humoraalne: (tsütokiinide produksioon: tagavad kommunikatsiooni immuunrakkude vahel, komplement jne.) Rakuline: (neutrofilid, makrofaagid, NK rakud jne.) T-lümfotsüüdid – rakuline immuunsus: Lümfsõlmedes naiivne T-lümfotsüüt diferentseerub ja toimub klonaalne paljunemine. Tsütotoksilised, T-killer (CD8) - märklauaks viiruste, rakusisese bakteri või parasiidiga nakatunud või kantserogeensed rakud. Regulatoorsed, T-helper (CD4)
olla füsioloogilised alloantikehad seemnevedeliku FSH vastu. Seminal priming – naise immuunsüsteem tunneb seemnevedeliku komponendid ära kui võõra ja reageerib. Hakatakse tootma rasedust soodustavaid antikehasid seemnevedeliku antigeenidele, nagu Anti-sperm AK, anti-solMHCI ja –MHCII AK, anti-FSH AK. Progesteroon viib makrofaagide tsütokiinsuse alla, suurendab tolerogeenset aktivatsiooni. Mehe seemnevedelik põhjustab immunosupressiivsete tsütokiinide juurdevoolu. Põhjustab tsütokiinide ja põletiku aktivaatorite juurdevoolu, mis tagab naise suguteedes põletikulise vastuse, et meelitada sinna makrofaage ja spetsiifilisi dentriitrakke. Limaskesta põletik algatab tolerantsuse asemel immuunreaktsiooni ning häirunud tolerantsusmehhanismid põhjustavad viljatust. 2. Kirjeldage millisel viisil mõjutavad naise autoimmuunhaigus(ed) raseduse püsimist ehk rasedusaegset tolerantsi püsimist loote antigeenide suhtes?
hormoonide eemaldamine kehast on häiritud. Tekib unestud, ollakse närvilised, higistatakse, vererõhk püsib kõrgenenuna. (Paju, Raudsik 2007) Ebaadekvaatne reaktsioon päästab valla kompensatsiooni mõnes teises süsteemis. Kui üks süsteem ei vasta adekvaatselt stressile, siis võib teiste, asjasse mittepuutuvadte ühendite aktiivsus tõusta. Näiteks, kui stressi puhul ei tõuse kortisooli hulk veres, kasvab samal ajal hoopis põletiku-tsütokiinide sisaldus veres. Arvatakse, et see on üks fibromüalgia ja kroonilise väsimussündroomi põhjusi. Lasteb tekib ebaadekvaatne reaktsioon atoopilise dermatiidina. (Paju, Raudsik 2007) STRESSI TAGAJÄRJED ORGANISMILE Püsiv stres võib tekitada häireid viies põhilises organsüsteemis: o Hormonaalsüsteemis (põhjustab kasv- ja arenguhäireid) o Immuunsüsteemis (väheneb vastupanu haigustekitajatele) o Luu-ja lihaskonnas (tekivad pingevalud, valud liigestes)
Toksiinid Toksiinid on mürgised ained, mis on kas mikroobirakud osad, nende poolt väliskeskkonda produtseeritavad (eksotoksiin) või mõlema kombinatsioon ning mis kahjustavad teisi rakk. Endotoksiinid e. LPS või LOS - on Gram- negatiivsete bakterite välismembraani lipopolü(oligo)sahhariidsed komponendid, Eksotoksiinid spetsiifilise toimega, enamasti valgulised. Endotoksiini toime LPS vabaneb mikroobide paljunemisel ja lüüsil. LPS seostub TLR-4 ning indutseerib proinflammatoorsete tsütokiinide (TNFalfa, IL-1, IL-6 vabanemist). Järgnevad organite kahjustused nagu palavik, veresoonte kahjustus, sokk, vere koagulatsioonihäired. Eksotoksiinid - mikroobide poolt produtseeritud valgud. Membraane kahjustavad toksiinid: S.aureuse alfa-toksiin, L.monocytogenese listeriolüsiin, C.perfringensi perfingolüsiin. A-B toksiinid: C.tetani tetanoplasmiin (pidurdab inhibeerivate neurotransmitterite vabanemist), C.diphtheriae pärsib elongatsiooni faktor (EF2) ja takistab valgu sünteesi, V
Tekkinud antikehad ja T-lümfotsüüdid tunnevad spetsiifiliselt ära seda ainet, mis kutsus esile nende sünteesi. 36. Adaptiivne immuunsus. Ehk omandatud immuunsus, milles on kesksel kohal antikehavastus ning B- ja T-lümfotsüüdid. Avaldub 7 päevaga. CD4+ - T-rakud, kes ekspresseerivad rakupinnal valku CD4+. 37. T-rakud. Ehk T-lümfotsüüdid (luuüdi-tüümus). Fagotsüüdid eksponeerivad antigeene TH1-rakkudele, millele järgneb tsütokiinide vabanemine ning nendega teiste rakkude aktivatsioon põletikulistes protsessides. Tsütoksilised Tc-rakud toodavad aktiveerituna perforiine ja gransüüme, millega lüüsitakse märklaudrakke. 38. B-rakud. Ehk B-lümfotsüüdid (luuüdi). Seovad antigeeni ja eksponeerivad selle TH2-rakkudele. TH2-rakud toodavad tsütokiine, viimaste toimel muutuvad B-rakud plasmarakkudeks, mis toodavad antikehasid. 39. Immunoglobuliinid. Ehk antikehad
Eriti tugeva rakuseinaga, mistõttu antibiootikumid pääsevad halvasti rakku. Adhesiinid – kinnitumine uroepiteelile. Tsütolüsiin – teiste G+ ja eukarüootsete rakkude lüüs. Toodavad teisi baktereid inhibeerivat bakteriotsiini. Agregatsioonisubstants – seostumine rakuretseptoritele endokardil, neeruepiteelil; konjugatsiooni võimaldamine. Enterokokiline pinnavalk – kollageensiduv adhesiin E. faecalisel Lipoteihhoiinhape – tsütokiinide tekke stimulatsioon. Proteaas, hüaluronidaas. Želatinaas – hüdrolüüsib želatiini, kollageeni, Hb-d, väikseid peptiide. Feromoonid – soodustavad plasmiidide ülekannet konjugatsioonil, neutrofiilide kemoatraktant põletik. Haigused. • Kõhuõõneinfektsioonid (peritoniit) eriti pärast traumat, millega kaasneb õõnesorgani rebend või perforatsioon. Sümptomitena turse, hellus, palavik, positiivne verekülv. • Uroinfektsioonid
DG aktiveerib proteiinkinaas C-d PKC fosforüülib tsütoplasma ensüümide Ser ja Thr jääke Fosforüülitud ensüümid katalüüsivad aktiivses olekus spetsiifilisi keemilisi reaktsioone 1 TM Üheaegselt retseptor ja ensüüm. C-terminuse lähedal on katalüütiline piirkond ja N-terminuse lähedal on ligandi sidumise piirkond. Insuliini retseptor. Kasvofaktorite retseptorid, tsütokiinide retseptorid. IP3, inositooltrifosfaat toimib organellidele, mis seovad Ca+ Ca vabaneb ja aktiveerib Ca-sõltuva proteiinkinaasi Proteiinkinaas fosforüülib spetsiifilisi ensüüme Vabanenud Ca2+ seondub kalmoduliiniga, mis aktiveerib Ca-kalmoduliin- sõltuvad proteiinkinaase Need proteiinkinaasid forsforüülivad edasi. Signaali ülekanne intratsellulaarsete retseptorite kaudu
poolt vahendatud tsütotoksilisus) ¤ põletikureaktsioon Immuunvastusega kaasneb põletik, mille esilekutsujaks on põletikumediaatorid (eeskätt põletiku tsütokiinid, inflammatory cytokines) - IL-1, IL-6, IFN, IFN , TNF. NB! Tsütokiin TGF omab põletikku moduleerivat toimet. 8. Omandatud immuunsuse efektormehhanismid (mikroorganismi ja antigeeni kahjutuks tegemise ja elimineerimise võimalikud mehhanismid). Vt eelmise küsimuse vastus. 9. Tsütokiinide iseloomustus ja toime põhimõtted. Tsütokiinide tähendus loomuliku ja adaptiivse immuunsuse reaktsioonides, lümfotsüütide kasvu ning diferentseerumise kontrollis. Tsütokiinide iseloomustus ja toime põhimõtted. Tsütokiin on üldnimetus kõigile immuunsüsteemi rakkudevahelistele mediaatoritele. Tsütokiinid on väiksed, umbes 25 kDa valgud, mida sekreteerivad keha mitmed rakud reeglina vastusena aktiveerivale stiimulile
Kui viiruse kinnitusproteiin muutub, siis muutub ka viirus. Peremehe resistentsus sõltub: vanus, toitumus, hormoonide tase, immuunsüsteemi tase. Väga noored ja vanad on tundlikumad. Kortikosteroidid reaktiveerivad latentseid viirusinfektsioone (herpes). 2. Interferents ja interferoonid, interferoonide kasutamine Interferents - viiruse poolt põhjustatud seisund, mis tekib inteferoonide toimel. Tekib kui viirus kinnitub rakule ja seejärel raku retseptor kahjustub. Inteferoon – kuulub tsütokiinide alla, signaalproteiin, viirusvastane valk. Toodetakse peremeesrakus patogeeni esinemisel. Fibroblastid ja monotsüüdid toodavad INF tüüp I – aktiveerib molekule, mis takistab viiruse DNA/RNA paljundamist. Samuti takistab kasvajate kasvu. Viirusega nakatunud rakk vabastab viiruseosakesi, mis saavad naabruses olevaid rakke nakatada. Nakatunud rakk hoiatab teisi vabastades samal ajal ka inteferoone. Teised rakud toodavad vastusena intederoonile suurtes kogustes
8. Antikeha ülesanded sh põhiülesanne SEOSTUDA ANTIGEENIDEGA JA NEUTRALISEERIDA NENDE KAHJULIK TOIME! Antigeen ja antikeha seotakse omavahel mittekovalentse sidemega ning on seotud omavahel väga nõrga interaktsiooni kaudu. Teised ülesanded: A. Toksiinide neutralisatsioon B. Mikroobide lüüs komplemendiga C. Mikroobide adhesiooni takistamine (peamiselt pärsivad IgA tüüpi antikehad) D. Rakuväliste viiruste neutralisatsioon 9. Tsütokiinide ülesanded - Tagada kommunikatsioon immuunsüsteemi erinevate rakkude vahel - Lisaks on nad süsteemsed põletikureaktsioonide mediaatorid Väited (küsin kas õige või vale, võin muuta vastupidiseks): KÕIK VÄITED ON ÕIGED!! Lümfotsüüdid kuuluvad leukotsüütide hulka. Lümfotsüüdid moodustavad 95% lümfirakkude üldhulgast ja 20% vererakkude üldhulgast. Morfoloogiliselt on B- ja T-lümfotsüüdid eristamatud B-lümfotsüüdid küpsevad luuüdis, seotud humoraalse immuunsusega
Psoriaas on küllaltki sage haigus, mida põeb ~1,5-3% (1-5%) elanikkonnast, erinevused sõltuvad kliimavöötmest ning ka rassilistest omapäradest (kõige rohkem esineb seda valgetel). Haigus ei ole nakkav. Psoriaasi otsene tekkepõhjus on jäänud ebaselgeks. Haiguse autoimmuunset päritolu kinnitab seoste olemasolu mitme autoimmuunsust soodustava geenilookuse ja psoriaasi avaldumise vahel, psoriaasi koosesinemine teiste autoimmuunhaigustega ning erinevate põletikuliste tsütokiinide üleekspressioon psoriaasihaigete nahas ja veres. Erinevate psoriaasi vallandavate faktorite mõjul immuunsüsteem aktiveerub ning see põhjustab uute naharakkude tootmist normaalsest palju kiiremas tempos. Normaalne naharakk küpseb ja irdub 28 kuni 30 päevaga, kuid psoriaasi korral juhtub see juba kahe kuni kolme päevaga. Kui normaalses olekus naharakud irduvad, siis psoriaasi puhul nad kuhjuvad ja põhjustavad psoriaasile iseloomulike haiguskollete tekke.
Uus, teravnev keskkonna- ja terviseprobleem on müra. Kliimamuutused, stratosfääri osooni lagunemine, bioloogilise patsiendiõigustega kursisolek võimaldab isikut enam kaasata raviprotsessi ja heaolu (wellness) o kohesiooni- ja kuuluvustunne, võrdsus, üldine ligipääs madalama igapäevase sülje kortisooli, põletikku tekitavate tsütokiinide, parandada ravitulemust. tervishoiuteenustele, demokraatlikud traditsioonid kogukonna/ühiskonna kardiovaskulaarse riski taseme ja kestvama REM unega; madalama Tervisedenduse eetika - • Tervisedendaja peab olema tõenduspõhise heaolu 4. Strategies – tegevusplaan peab olema suunatud samaaegselt glükosüleeritud hemoglobiini taseme ning väiksema talje-puusa ümbermõõdu
Näiteks koerte või metsloomade hammustuse järgselt võib haigestuda ravimatusse marutaudi, kudede vigastusel ja eriti kokkupuutel mullaga aga kangestuskramptõvesse ehk teetanusse. Immuunsus kujuneb immuunsüsteemi osavõtul. Sellesse süsteemi kuuluvad punane luuüdi kui vereloome kude, lümfotsüüdid, harknääre, lümfisõlmed, mitmesugused humoraalse iseloomuga ained, mida tuntakse tsütokiinide nime all. Immuunsuse kujunemises on eriline osa antigeenidel ja antikehadel. Antigeenideks on potentsiaalsed haiguslike muutuste tekitajad – mikroobid, viirused, võõrvalgud, võõrkehad. Antigeenide mõjul tekivad organismis immunsüsteemi osavõtul spetsiifilised kaitsekehad, mida nimetatakse antikehadeks. Nad kujutavad endast γ–globuliinide hulka kuuluvaid vere valke. Antikehade süntees toimub
5 ehituskomponentidena ja teisteks ülesanneteks. Poluküllastamata rasvhapetest (PUFA) vajame nii oomega-6 kui ka oomega-3 rasvhapeid. Inimorganismi jaoks on asendamatu üks oomega-6 rasvjape (linoolhape) ja üks oomega-3 rasvhape (alfa- linoleenhape). Mõningane PUFA-de väga mõõdukas eelistarbimine on õigustatud, sest nüüdisaja toit on tihti pisut PUFA-defitsiitne. PUFA-d on mitmete metabolismi võtmeensüümid ja tsütokiinide biosünteesiga seotud geenide otsesed regulaatorid. Nende tarbimine peab arvestama inimese biokeemilist-ökogeneetiliset individuaalsust ja nende meelevaldne megatarbimine on kindlasti kahjulik, eriti liialdamine oomega-3 rasvhapetega. Trans-rasvhapetest on toidus enim eladiinhapet. On toonitatud trans- rasvhapete aterogeensust: tõstavad LDL-kolesterooli taset ja vähesel määral langetavad HDL-kolesterooli taset, kuid normaalse tarbimise puhul pole leitud otsest
kahjustuvad membraani retseptoreid, häirub signaali liikumine ja membraaniga seotud ensüümide aktiivsus, rakumembraani permeaablus, plastilisus jt funktsioonid kahjustuvad. Rakk hävib või kahjustub. · Raku sisemuses: Rakumembraani funktsioonide häirumise tõttu tekib pidurduv toime DNA, RNA ja proteiini sünteesile. · Plasmas: Et immuunreaktsioonides osalevad rakud ning nendevaheline kommunikatsioon on häiritud, pidurdub makrofaagide poolne tsütokiinide, eikosanoidide jt süntees, lümfotsüütide poolne antikehade süntees, komplemendi ja interferooni süntees. 3.4. Terviseprobleemid lüpsilehmadel Äge mürgitus mkotoksiinidest on iseloomulik tungaltera või endofüütsete seente produtseeritud alkaloidide, indooli terpeenide jt neurotoksiinidena toimivate mükotoksiinide tarbimise järgselt. Haigestunud lehmal esineb gangreen või konvulsioonid ja on selge, et sellise lehma piim inimese toidulauale ei jõua
Patogenees. Viirus siseneb nina, suu, silmade kaudu, algatab ülemiste hingamisteede infektsiooni (k.a. kurgu). Viiruse replikatsioon peamiselt ninas, sümptomite tõsidus vastab viiruskoopiate arvule ja eritamise kestusele. Infitseeritud rakud vabastavad bradükiniini ja histamiini, mis tingivad ninajooksu :P (nohu ei kirjelda pilti „running nose“ üldse nii hästi). IFN vastusena infektsioonile võib progressiooni pärssida ning sümptomitele kaasa aidata. Tsütokiinide vabastamine põletiku ajal võib promoda viiruse levikut, kuna suureneb ICAM-1 ekspressioon. Immuunsus on mööduv, taasnakatumist suure tõenäosusega ei enneta, kuna on palju serotüüpe. Primaarse infektsiooni korral tekivad nasaalsed sIgA ja seerumi IgG, aga sIgA kaob ruttu, immuunsus nõrgeneb umbes 18 kuu pärast infektsioonijärgselt. Rakulisel immuunsusel ilmselt roll puudub. Haigused. Sümptomitelt teistest (entero, paramükso, korona) eristada ei saa
võib aidata hoida organismi alistumast haigusele, või kui haigus/ ebaõnn on juhtunud, võib aidata kaasa kiirele taastumisele. • Psühholoogiline heaolu võib olla tervist kaitsev. • Hedooniline heaolu näitas vaid üht seost biomarkeritega: HDL oli seotud positiivse afektiga, mõõdetud MASQ abil, mis hindab õnne ja elu naudingut. • Kõrge eudaimooniline heaolu vananevatel naistel seostus: madalama igapäevase sülje kortisooli, põletikku tekitavate tsütokiinide, kardiovaskulaarse riski taseme ja kestvama REM unega; madalama glükosüleeritud hemoglobiini taseme ning väiksema talje-puusa ümbermõõdu suhte ja kogu/HDL- kolesterooli suhtega, samuti kaalusid nad vähem. • Kõrge autonoomiaga naistel oli noradrenaliini tasemed kõrgemad. Hedooniline ja eudaimooniline heaolu- sarnasus ja erinevus, seos tervisega. Hedonism ‘lõbu, nauding’ • Elukäsitus ja eetikaprintsiip, mille järgi inimese elu peamine eesmärk ning
komplemendi valgus. Fagotsüüdi pinnal on retseptorid, mis hõlpsasti seonduvad opsoniinide molekulidega. Ilma opsinatsioonita ei saa toimuda enamik fagotsütoosist. 3. Interfreoon · Nii tähistatakse gruppi antiviiruslikult mõjuvaid glükoproteiine, mida peamiselt lümfotsüüdid produtseerivad infitseerumise puhul haigusetekitajatega, eriti viirustega, aga ka bakterite, parasiitide ja kasvajatega · Kuuluvad tsütokiinide hulka · Interferooni produktsioon toimub kiiresti (mõne tunni jooksul), nii et teatav kaitse sissetunginud viiruste paljunemise vastu on garanteeritud juba enne spetsiifiliste antikehade hulga kasvu veres. · Interferoon Inhibeerib viiruste replikatsiooni peremeesrakus Aktiveerib NK-rakud Soodustab antigeeni esitlemist lümfotsüütidele 4. Komplement
komplemendi valgus. Fagotsüüdi pinnal on retseptorid, mis hõlpsasti seonduvad opsoniinide molekulidega. Ilma opsinatsioonita ei saa toimuda enamik fagotsütoosist. 3. Interfreoon · Nii tähistatakse gruppi antiviiruslikult mõjuvaid glükoproteiine, mida peamiselt lümfotsüüdid produtseerivad infitseerumise puhul haigusetekitajatega, eriti viirustega, aga ka bakterite, parasiitide ja kasvajatega · Kuuluvad tsütokiinide hulka · Interferooni produktsioon toimub kiiresti (mõne tunni jooksul), nii et teatav kaitse sissetunginud viiruste paljunemise vastu on garanteeritud juba enne spetsiifiliste antikehade hulga kasvu veres. · Interferoon Inhibeerib viiruste replikatsiooni peremeesrakus Aktiveerib NK-rakud Soodustab antigeeni esitlemist lümfotsüütidele 4. Komplement
hormoon). Korisool on negatiivseks tagasisideks nii ajuripatsi kui ka hüporalamuse jaoks. Kortisool: aeglased kataboolsed toimed; vastus pikaajalisele stressile. Suurendab valkude lammutamist lihastes ja easvade lammutamist rasvkoes, suurendades veres amino- ja rasvhapete taset. Suurendab glükogenolüüsi ja glükoneogeneesi maksas, tõstab vere glükoosi taset. Sünergistilik toime glükagooni ja adrenaliini suhtes, suurendamaks glükoosi taset. Põletikuvastane: pidurdab tsütokiinide poolt immunsüsteemi aktiveerimist. Pikaajaline kortisooli üleliig võib põhjustada lihaste lammutamist, lipolüüsi ja hüperglükeemiat. Hüpersekretsioon võib olla kasvajast (Cushing‘i tõbi) või AKTH üleliiast. Neerupealiste säsi sekreteerib adrnaliini ja noradrenaliini (katehhoolamiine), kuid mitte hüpotalamuse ja ajuripatsi otsese kontrolli all, kuid mõned efektid on tihedalt põimunud kortisooli ja glükagooni omadega.
raku kontrollile ja on n-ö õnnetuslik Apoptoosi puhul rakk laguneb väikesteks membraaniga ümbritsetus vesiikuliteks, blebbing, nekroosi puhul kaob membraani terviklikkus Apoptoosi pugul tsütoplasma komponenid ei satu EC ruumi, vaid fagotsüteeritakse teiste rakkude poolt. nekroosi puhul satuvad (kahjustab teisi rakke ja põhjustab põletikku) 90. Apoptoosi põhjustavad tegurid/signaalid. Retseprotite aktivatsioon: (Fas retseptor/fas ligand; tsütokiinide poolt indutseeritud) Otsene mitokondri kahjustus: (vabad radikaalid, hüpoksia (kudede hapnikuvaegus), tsütosoolis oleva vaba kaltsiumi taseme tõus, atp vähenemine) Rakumembraani kahjustus: vabad radikaalid, radiatsioon Parandamatu DNA kahjustus: radiatsioon, kemoteraapia, mitoosi vead 91. Apoptoosi etapid ja faasid (millisest faasist alates on apoteoos pöördumatu?). 1) Käivitamise/signaliseerimise faas – pöörduv etapp, morfoloogilisi muutuseid pole veel näha a
Enamus bakteriaalseid mRNAsid on väga ebastabiilsed (lagundatakse minutite jooksul), nii et nende poolt kodeeritud valkude süntees kestab oluliselt kauem pärast vastavate geenide transkriptsiooni repressiooni. See võimaldab bakteri rakul kiirelt kohaneda keskkonna muutustega. Enamus hulkraksete organismide puhul aga on mRNAde eluiga mõõdetav tundidega. Mõnede geenide regulatsioon toimub hüppeliselt, näit tsütokiinide (immuunvastusega seotud valgud) puhul on see nii. Selline regulatsioon on võimalik tänu sellele, et nende geenide transkriptsiooni reguleeritakse kiire vastustena vastavate mRNAde eluea kaudu. Tsütoplasmaatiliste mRNAde lagundamine algab polü(A) sabast, kuni see on nii lühike, et PABPi ei saa enam siduda ega stabiliseerida 5'cap-i ja initsiatsioonifaktoritega moodustunud kompleksi. Eksponeeritud 5' cap struktuuri eemaldab decapping ensüüm ning kaitsmata mRNA
annaabi.ee 
