residentsideks Muinaseestlaste sõjaline tase Sõjaline tase 11. sajandi keskkpaiku rajati ringvall- linnuseid Malev = ratsamehed + jalamehed Põhiline väeüksus oli malev Relvastus Odad, sõjakirved, kilbid, kiivrid Muinasaja haldusjaotus. Märkige kaardile muinasaegsed maakonnad. Suhted naabritega.Kes olid Ingvar, Jaroslav Tark, tsuudid, sossolid Ingvar- Rootslaste kuningas Jaroslav Tark- Vana-Vene suurvürst Tsuudid- vanavene kroonikates eestlaste ja vadjalaste kohta tarvitatud nimetus Sossolid- eestlaste nimetus Vene kroonikais Kiviaeg Eestis 1.Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide? Sest jää alles taandus Eesti aladelt ja inimasutus puudus 2.Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest?' Neoliitilised tööriistad olid paremini töödeldud Pronksiaeg ja rauaaeg Eestis 1
VASTUS: a) arheoloogiline kultuur sarnaste muististe rühm, mis väliste tunnuste põhjal on sarnased, iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide b) mesoliitikumi arheoloogiline kultuur Eestis on Kunda kultuur c) Pulli (Pärnu), Lammasmägi (Kunda), Läänemere idarannik d) selle kultuuriga seotud inimeste peamised tegevused: kalastamine, küttimine, korilus 2. Selgita mõisted Arheoloogia, etnogenees, vägi, Billingeni katastroof, tsuudid, rehielamu, irdmuistis, alepõllundus, eelajalooline aeg, Asva kultuur, ringvall linnus, Kalevipoja säng VASTUS: arheoloogia - ajalooteaduse haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikku etnogenees mingi rahva kujunemise protsess vägi muinasusu põhimõiste, millega tähistati nii looduslikes objektides, elusolendeis kui ka sõnades sisalduvat erilist jõudu või energiat
1. Vasta: a) Mis on arheoloogiline kultuur? b) Nimeta mesoliitikumi arheoloogiline kultuur Eestis. c) Kus on Eestis leitud selle arheoloogilise kultuuri asukohti? (kohanimi+maakond) d) Loetle selle kultuuriga seotud inimeste peamised tegevused. 2. Selgita mõisted Arheoloogia, etnogenees, vägi, Billingeni katastroof, tsuudid, rehielamu, irdmuistis, alepõllundus, eelajalooline aeg, Asva kultuur, ringvall linnus, Kalevipoja säng 3. Vasta: a) Ruunikivi (oli pilt) b) Kust võib seda leida? c) Kuidas on see seotud Eesti ajalooga? 4. Kuidas on Eesti muinasajaga ja millise perioodiga muinasajast seotud järgmised isikud või kohanimed? a) Jaroslav Tark b) piiskop Fulco c) Sigtuna d) Jurjev 5. Nimeta neoliitikumi arheoloogiline kultuur Eestis. Miks võib öelda, et need kultuurid olid
15. Mida tähendab põllunduses kahe- ja kolmeväljasüsteem? 4p Kaheväljasüsteem on põlluharimise korraldus, kus igal aastal külvatakse täis umbes pool põllupinnast ja teine pool jäetakse kesana puhkama. Kolmeväljasüsteem ehk kesasüsteem on selline maaviljelussüsteem, kus põld on jagatud kolmeks enamvähem samasuuruseks tükiks, ja kus eri aegadel viljeletakse suvivilja, talivilja ja üks osa on jäetud kesaks 16. Kes on tsuudid? 1p Eestlased ja teised kohalikud rahvad vene kroonikas. 17. Millest järeldame, et soome-ugrilased osalevad Kiievi-Venemaa tekkes? 2 (allikat) 2p Vene kroonika räägib, et tsuudid osalesid Kiievi-Vene tekkes. Veel seal olid inimesed soome- ugri perekonnanimidega 18. Millal ja kelle poolt tehti esimene tõsisem katse vallutada Eestit? 2p 1030 Jaroslav Tark vallutab Tartu ja nimetab selle Jurjeviks. 1054 saavad venelased lüüa
põllupooled vahetatakse. · Kolmeväljasüsteem- põlluharimise viis, kus põld on jaotatud kolme osasse- ühel kasvatatakse suvivilja, teisel kasvatatakse talivilja ja kolmas osa on jätud sööti. Kolmeväljasüsteem hakkas levima nooremal rauaajal. · Tacitus- Vana-Rooma ajaloolane ja geograaf, kes oma 98.a.pKr. valminud teoses "Germania" kirjeldas aeste ja fenne. Tacitust loetakse eestlaste esmamainijaks. · Tsuudid- Vana-Vene kroonikates kasutatud termin läänemeresoomlaste kohta. Hiljem kasutati mõistet ainult eestlaste kohta. · Adramaa- maa suuruse ühik. Põllumaa, mida hariti ühe adraga. Tavaliselt oli ühe talupere valduses üks adramaa. Suurimate muinasaja maakondade (Viru, Ugandi, Sakala, Saaremaa) suurus oli ~3000 adramaad. · Aolinn- varalinnaline asula muinasajal; tähtsamate kaubateede
mida hoiti aidas. Tarapita Eestlaste jumal, peetud ka Läti Henriku valetõlgenduseks Eestlaste sõjahüüust "Taara avita". Uku arvatavasti vanem kui Tarapita, peajumal. Ennustamine maagiline toiming, mille käigus püüti ette näha saatust ja seda mõjutada . Nõidumine Maagiline toiming, mille abil loodeti saavutada mingite soovide täitumist. Maagia maagiline toiming, mis põhineb arusaamal, et asjade ja nähtuste vahel on seosed, mida on võimalik mõjutada. Tsuudid-vene kroonik. Nimet. Eestalsei ja teisi peipsi läänemeresoomlasi nii. Jurjev-tartu kohale rajatud tugipunkt ristinime juri alusel. Sossol-eesti hõimud. Konksader-põhja-lääne eestis levind üheharaline. Harkader-kahe haruga värk. Vanemad-arukamad ja mõjukamad mehed kellel oli kõrgem ühiskondlik positioon.
levis kivi- ja pronksiajal. Pulli küla on küla Pärnumaal Sauga vallas. Vanim Eesti asula, mesoliitiline (85009000 eKr) Pulli asula. Rehi talurahvaarhitektuuris hoone, kus kuivatati ja peksti vilja. Lõuna - Eesti rehtedes töödeldi ka lina. Hiied looduslik püha, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut. 22. Tacitus - ; Tsuudid - ; Veneedid - ; Igaunija - ; Tacitus oli Vana-Rooma ajaloolane ja kõnemees. Tsuudid on nimetus, mida on 9.10. sajandil algselt kõigi Kirde- Euroopa mitteslaavlaste ja hiljem Loode-Vene läänemeresoomlaste, alates 11. sajandist aga enamasti eestlaste kohta tarvitatud vana-vene kroonikates. Veneedid olid germaanlaste lääneslaavlastest naaberrahvas, kes elas Vislaääres ja sellest ida pool.
3.Idanaabrid- Ida poolt polnud 12saj oht enam nõnda suur, sest Vana-Vene riik oli osadeks lagunenud.vahel tegid nad eestisse rüüsteretki ,. Peamiselt Ida-Eestis.Suhted olid rahumeelsed. 4. Missugune oli eestlaste sõjaline tase viikingiajal? Võib arvata et tase oli küllaltki hea, tehti palju rüüsteretki. 5. Mida võib viikingiaja leidaude põhjal väita kaubanduse kohta Eestis? Eestis oli kaubanduses väga heal tasemel võib öelda. 6. Selgita mõisted: ruunikivi. tsuudid, sosselid, Jurjev. 1.Ruunkivi:On mälestuskivi, mis püstitati tähtsamate Eestimaal langenud viikingute mälestuseks. 2.tsuudid: Eestlaste ja teiste läänemeresoomlaste nimetus venemaal. 3.sosselid: Nii on kutsutud eestlasi vene kroonikates. 4.Jurjev:Baltimaade esimene linn(ehk tartu linn oli Jurjev) EESTLASED MUINASAJA LÕPUL 1.Loetle muinasmaakonnad. 1.Rävala 2.Harjumaa 3.Järvamaa 4.Virumaa 5.Saaremaa 6.Sakala 7.Ugandi 8.Läänemaa Täida lüngad 2. Eesti elanike arv oli umbes u 9
3.Idanaabrid- Ida poolt polnud 12saj oht enam nõnda suur, sest Vana-Vene riik oli osadeks lagunenud.vahel tegid nad eestisse rüüsteretki ,. Peamiselt Ida-Eestis.Suhted olid rahumeelsed. 4. Missugune oli eestlaste sõjaline tase viikingiajal? Võib arvata et tase oli küllaltki hea, tehti palju rüüsteretki. 5. Mida võib viikingiaja leidaude põhjal väita kaubanduse kohta Eestis? Eestis oli kaubanduses väga heal tasemel võib öelda. 6. Selgita mõisted: ruunikivi. tsuudid, sosselid, Jurjev. 1.Ruunkivi:On mälestuskivi, mis püstitati tähtsamate Eestimaal langenud viikingute mälestuseks. 2.tsuudid: Eestlaste ja teiste läänemeresoomlaste nimetus venemaal. 3.sosselid: Nii on kutsutud eestlasi vene kroonikates. 4.Jurjev:Baltimaade esimene linn(ehk tartu linn oli Jurjev) EESTLASED MUINASAJA LÕPUL 1.Loetle muinasmaakonnad. 1.Rävala 2.Harjumaa 3.Järvamaa 4.Virumaa 5.Saaremaa 6.Sakala 7.Ugandi 8.Läänemaa Täida lüngad 2. Eesti elanike arv oli umbes u 9
alestamine - alepõllu tegemine e. põllu saamine- metsa maharaiumise ja põletamise teel söödiviljelus - põlluharimissüsteem, mille puhul üks osa oli vilja all, osa on söödis e. puhkab kolmeväljasüsteem - põlluharimissüsteem, kus üks osa on talivilja all, teine osa suvivilja all, kolmas osa kesapõllu all kivikirstkalme - maapeale kalmeehitis tarandkalme - ristkülikukujuline kalmeehitis, mida piirasid suurtest kividest müürid linnus - kaitseehitis tsuudid - läänemeresoomlased adramaa - ühe adraga haritav maa malev - ratsa- ja jalameestest koosnev väeüksus animism - elusa ja eluta looduse hingestamine suitsutuba - väike palkidest elamuhoone, puudub korsten sumbküla - talud paiknevad keset põlde tihedalt koos ridaküla - talud rajati ridastikku hajaküla - talud paiknesid üksteisest kaugemal Pulli ja Kunda asustus: · IX a. tuh algusest ekr · Kunda kultuur
raua tootmine oma rauda toodeti soorauamaagist, mis pandi rauasulatusahju. Vanim rauasulatusahjud on Tindimurrus, Tartumaal. 5. Rahutud aastasajad §4 Linnuste rajamise eripärad, mägilinnus, neemiklinnus, linnamäed, Kalevipoja säng tüüpi linnus, ringvall-linnus (maalinn) (TÖÖVIHIK), hõbeaarded ja nende peitmine, suhted naabritega (läänes, lõunas ja idas), Ingvar (600a), ruunikivi, kääpad, Jaroslav Tark (1030 a. Jurjev), tsuudid, sossolid. Linnuseid rajati kaitsmaks oma varandust, seda oli mitmelgi pool Eestis. Kuna Lääne- Eesti oli madal ja Lõuna- Eesti künkli ei saanud linnused neis olla samad. Neemiklinnus Mäeseljakul neemikuna lõppeval otsal, teisele otsale rajati vall. Linnamäed ehitati orgudes olevatele mägedele. Kalevipoja säng rajati voortele, kus olid looduslikult hästi kaitstud N: alatskivi Ringvall-linnused Kogu linnuse õue oli kaitstud kõrge valli poolt
arvati rooma allikates põhiliselt soomlasi tähistanud rahva hulka Linnamägi- enim levinud linnusetüübid mägi-ja neemiklinnused, mida kohtab peaaegu kogu Eesti mandril Maalinn- ringvall-linnuste rahvapärane nimetus Saaremaal, Muhus ja mujal Lääne-Eestis. Nimi tuleneb seosest antud piirkonna maaga, olles ühtlasi piirkonna keskuseks. Maalinnad ehitati tavaliselt madalale kühmule või ka tasasele maale kokkukuhjatud ringvallile. Tsuudid- nimetus, mida on algul läänemeresoomlaste ja seejärel ainult eestlaste kohta tarvitatud vanavene kroonikates Malev- Muinas- Eestis põhiline väeüksus maakonnas, mis koosnes nii ratsa- kui jalameestest Vägi- muinasusundi põhimõiste ja element. Arvati, et inimesed ja üldse kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu, väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas. Mõõgavendade ordu- kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 12021237.
Läänemerel). 7) Mõisted (2 lausega): Ajalooline aeg keskaja algusest kuni tänapäevani. Seda uuritakse põhiliselt kirjalike allikate toel. Kunda kultuur levninud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna-Soomest kuni Leedu lõunaosani. Muistised, mis peegeldavad elustiili jnejne, on kultuuri all vms.Kammkeraamika. Kammkeraamika Vooliti välja mingi kauss vms ja sis tehti kammi meenutava hambulise templiga täkked peale. Tsuudid nii nimetati eestlasi Vene kroonikates. See oli 9.saj. Adramaa maa, mida jõuti üles künda aind 1e adraga. Tavaliselt oli 1 adramaa talunikel. Vahenduskaubandus osteti kaupa teistele edasi müümiseks/vahetamiseks. Ntks Lääne- Eur. > vein, maitseained,ehted, riided > Venemaa. Ohverdamine taheti jumalaga hästi läbi saada. Ohverdati verd, vilja, piima, liha jne. Lään Maavaldus koos talupoegadega, mille eest tuli sõjaväes teenida. Maa saaja oli läänimees e. feodaal.
Üksiktalulisus,põlluma a eraomandlus. Raud-kääpad,tarandkalmed,maeti põletatult,kaasa pandi vähem asju.Majanduse kiirem areng. Üksiktaluline asustus,varaline ebavõrdsus.maaviljelus,põlluharimine,karjakasvatus.Käsitöö kiire areng,kaubandus naabritega. Mõned linnused.Iga talu sai võrdselt põllumaad- ribapõllud.Maeti aardeid ja ohvriande sõjaohu korral. Eestlaste naabrid:põhi-hämelased,soomlased,karjalased;ida vadjalased,isurid,tsuudid,(6.saj. ida-slaavlased);lõuna liivlased,latgalid,kuralased,semgalid,kursid;lääne-götalased,svealased. Suhtlus:liivlased,kurelased,soomlased-suhted väga head.Lõuna-aega-ajalt tülid. Latgalitega sagedased tülid,latgalilid said rohkem kahju. Leedulased korraldasid mitmeid rüüsteretki.12.saj.Rootsi/Taani katsed Eestit alistada,rahvast ristida- erilisi tulemusi polnud.Eestlased muutusid aktiivsemaks rüüsteretkede sooritamisel merenaabritele.12
maha rajumise ja puude põletamise teel, söödiviljelus põlluharimissüsteem, kus osa põllust olu söödi all e puhkas ja teine osa vilja all, kolmeviljasüsteem põlluharimissüsteem, kus osa põllust oli talivilja, osa suvevilja ja osa kesa all, kivikirstkalme ringikujuliste müüridega piiratud eriline maapealne hauarajatis, tarandkalme nelinurksete müüridega piiratud maapealne hauatisaraj, linnus järskudele nõlvadele ja suurtele küngastele rajatud kaitseehitis, tsuudid eestlaste ja mõningate teiste idapool elanud läänemere soomlaste nimetus vene kroonikates, adramaa ühe adraga haritav maa, malev maakonna väeüksus, mis koosnes ratsa- ja jalameestest, animism elusa ja eluta looduse hingestamine, rehielamu, sutsutuba eestlaste väike palgist hoone, kus elati ja kuivatati vilja, sumbküla talud paiknesid keset põlde tihedalt koos (põhja eesti), ridaküla talude paiknemine
Eesti keel tänapäeval · Eestlased kutsusid ennast maarahvaks ja eesti keelt maakeeleks. · Lätlastele oleme iguanid. Soomlastele virolased. Venelastele tsuudid. · Rooma ajalooline Tacitus (55-120 pKr) mainid germaani raamatus hõimu aestii, millest ilmselt on tulnud eestlased. · Esimese eestikeelse grammatika tegi baltisakslane H. Stahl aastal 1637. · 1648 tuli teine grammantikaraamat, mille autoriks Johann Gustlaft. Keskendus lõuna-eesti keele grammatikale. · 1870 asus eesti keelt ja selle ajalugu uurima keeleteaduse doktor Mihkel Veske. · 19. sajandi keskel võttis Johann Voldemar Jannsen
põllumajandus saaduste vastu. 6. Tuli juurde elatus alasid, arenes kaubandus ja meresõit. Vahetati toorainet, kaupa ja tööriistu ka riikide vaheliselt. Mõisted: Viikingiaeg - 9-11 saj. Elasid Skandinaavias. Laevadel oli kindlad tunnusmärgid- ninas lohe. Linnus hakati ehitama 7.saj. Kaitseehitis, arvatakse, et Eestis oli kokku 120 linnust. Ruunikivi annab infot viikingite elu/olu kohta. Tsuudid- eestlased vene kroonikates 1030 - Jaroslav Targa sõjakäik Eestisse (Tartusse), Haldus korraldus muinasajal Maakonnad (8 suuremat), maakonnad jagunesid kihelkondadeks
suitsutuba-eestlaste elamu, väike, köeti ilma korstnata kerisahjuga sumbküla-talud paiknesid keset põlde tihedalt koos ridaküla-talud paiknesid ridastikku hajaküla-talud paiknesid üksteisest kaugel kihelkond- teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna Vakus-külade maksustamisüksus malev-maakonnast moodistatud väeüksus, koosnes jalaväest ja ratsaväest sigtuna- rootsi tähtsaim linn mille eestlased vallutasid sõjad pihkvalastega- tsuudid- eestlased ja läänemeresoomlased(venemaal kutsuti) jurjev- Kiievi suurvürsti poolt loodud tugipunkt Tartus mille ta nimetas enda nime järgi, ohvrikivi-kivi mille peal toodi ohvreid Isikud Kuningas Ingvar-rootslaste kuningas, kes hukkus rüüsteretkel eestalste vastu lüüa saades Tacitus-Rooma ajaloolane, kes oma teoses "Germania" on maininud ka aeste ja finne Jaroslav Tark-kiievi suurtvürst Tõnn-Pärnu-ja Viljandimaal tuntud koduhaldjas Peko- Viljasalves seisev haldjas setudel
Skandinaaviaga suhted olid veelgi tihenenud. Tänu soodsale asendile jõudis siia hõbemünte ning ka relvi. 7. Milline roll oli eestlaste ja teiste läänemeresoomlaste esivanematel Vene riigi kujunemise loos? Kus on tänapäevani säilinud tsuudi nimetus? Nad aitasid Olegil(Rjuriku järeltulijal) Kiievit vallutada, osalesid sõjakäikudel Bütsantsi ja teenisid rändrahvaste vastu. Tänapäeva tsuudid on setud. 8. Milline tähtsus on Eesti ajaloos perioodil 1030-1061? Nurjati venelaste tõsine vallutuskatse. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL 1. Mil moel muutusid eestlaste elatusalad muinasaja lõpus võrreldes varasemaga ? Peamine tegevusala oli maaharimine, võeti kasutusele kolmeväljasüsteem ning juures oli veel ka metsamesindus. Tegeldi aktiivselt vahenduskaubandusega. 2. Kas sepad võisid teie arvates ära elada põllutööd tegemata? Põhjendage oma arvamust.
Tõenäoliselt idaslaavlased siia siiski nii vara ei jõudnud. Loode- Vene (Pihkva, Novgorod) alale venelased hiljem ja nende arv pole esialgu eriti suur. Kui jõgedele käsitööliste asulad, siis mitmesugust rahvast, sinna võib vähehaaval slaavi rahvast saabuma hakata. 8.-9. sajandil suur osa Vene riigiterritooriumist asustatud erinevate slaavihõimudega. Peamiseks allikaks slaavi hõimude paika panekust on ,,Jutustus möödunud aegadest ehk Ajalike aastate lugu". Jahveti maadel: russid, tsuudid, mordvalased jne. Varjaagi mere ääres: ljahhid, tsuudid, russid (polnud algselt slaavlased). Kiievi maal vürst Kii ja tema kaks venda. Linnade nimi vanema venna järgi, sai Kiiev alguse. Vene teadlased Kiievit 7,-8. sajandisse dateerinud. 882 Oleg vallutas maid, Vana-Vene riigi alguseks peetakse. Nestori kroonikas pole slaavi rahvasteks märgitud kriivitseid ega sloveene. Iraani keeltest Depnr, Don jne. Rändrahvad Iraanist pannud. ,,Va"
Aastal 1030 korraldas Kiievi vürst Jaroslav(Tark) sõjakäigu Ida-Eestisse ja vallutas Tarbatu linnuse. Ta nimetas Tartu Jurjeviks e Juri linnaks ( Juri oli Jaroslavi ristinimi). Venelased hoidsid Tartut 30 a ja valitsesid neid samuti, pärast mida ajasid eesti hõimud nad uuesti välja. U 600 aasta paiku olevat rootslaste kuningas Ingvar teinud rüüsteretke eestimaale. Eestlastega peetud lahingus saadi lüüa, langes ka kuningas ise. Tsuudid- Vene kroonikates nim eestlasi ja mõningaid teisi isa pool elanuid läänemeresoomlasi tsuutideks.
heidavad nad viimse lõpuviske omaenda vabaduse ja keha peale" Keskmine rauaaeg (500-800 pKr) U 500 pKr hakati Eestis: ehitama LINNUSEID peitma senisest enam relvi ja ehteid. Vaenulike naabrite rünnete eest oli vaja kaitsta oma varandust. Linnuseid on 4 tüüpi Kes olid sõjakad naabrid? Lõunas latgalid, lätlaste esivanemad Idas slaavlased Läänes viikingid Katkend kroonikast: Ja nad läksid üle mere varjaagide juurde, keda kutsuti russideks Ja tsuudid, sloveenid, krivitsid ja vepslased ütlesid russidele: meie maa on suur ja lai, kuid korda ei ole seal teps, tulge valitsege meie üle ja olge meile vürstideks. Ja kolm venda valiti nende seast, need võtsid russe enesega kaasa ja tulid. Kõige vanem vend Rjurik asus Novgorodi, teine, Sineus, Valgjärvele, ja kolmas, Truvor, Irboskasse. Nende järgi sai Venemaa oma nime. Suhted slaavlastega 9-10.saj olid eestlaste - venelaste suhted rahumeelsed, siis need halvenesid
Balkani poolsaarel, pealinn kunagises Konstantinoopolis Türgi impeerium ehk Osmanite riik 13.Töö allikatekstiga. 10P A Ja ei olnud nende keskel õiglust, hõim astus välja hõimu vastu, nad tülitsesid ja hakkasid omavahel sõdima. /.../ Ning nad läksid mere taha varjaagide, russide juurde. Neid varjaage kutsuti russideks, nii nagu teisi nimetatakse sveadeks, muid aga normannideks ja angliteks või teisi veel gotlandlasteks just nii hüüti ka neid. Tsuudid, slaavlased, kriivitsid ja vessid ütlesid russidele: ,,Meie maa on suur ja rikas, aga mingit korda selles ei ole. Tulge vürstina valitsema meie üle." Ning valiti välja kolm venda/.../, kes tulid oma suguvõsade ja ustavate vägedega slaavlaste juurde. B Arheoloogilise ainese järgi tulid slaavlased Ilmenimaale alles10. sajandi keskel. Vene riigis kõneldi pärismerja keelt, mis sarnanes eesti keele võru murdega. Venelased olid 9. sajandil küll Põhja-Venes
*Kalevipoja sängi tüüpi linnus- külgedel looduslikult kaitstud, otstes kaitsemüürid. Kääbas- matmispaik, mis on liivast kuhjatud. Nende alla või sisse maeti surnud. Ribapõld- põllutüüp, mis on jagatud pikkadeks ribadeks, nii et iga talu sai võrdselt nii paremat kui ka kehvemat mulda. Latgalid- rahvus, kes elas Eestist lõunas, tänapäeva lätlaste esivanemad. Ruunikivid- mälestuskivi Skandinaavias 11.sajandil. Neil on peal märgid sõjaretkedest. Tsuudid- eestlaste ja teiste läänemeresoomlaste nimetus Vene kroonikates 9.- 10.sajandil. Adramaa- maa, mida üks talu suutis ühe adraga harida. Vahetuskaubandus- kaubanduseliik, mille käigus kaup vahetati kauba vastu. Vahenduskaubandus- kaubandusliik, mille kaup vahetati kauba vastu ning seejärel seesama saadud kaup vahetati omakorda mingi uue kauba vastu. Vägi- muinasusu põhimõiste, millega tähistati nii looduslikes objektides, elusolendites
Rooma rauaaeg · Rooma aladelt üksikud esemed · Kiire areng kõikides valdkondades · Kaubavahetuse tähtsustamine · 98 pKr Taeitus kirjutab aestidest ja fennidest Keskmine rauaaeg Linnused Mägilinnused Neemiklinnused Kalevipoja sängid Ringvall-linnused Peit- ja aardeleiud U 600 kuningas Ingvari sõjaretk Viikingiaeg Suhted Skandinaaviaga Saagad ja ruumikivid 10. Saj Norra kuninganna Astrid ja poeg Olali vangipõli Suhted Vana-Vene riigiga Tsuudid 1030 Jaroslav Targa sõjaretks, Tartu esmamainimine Hilisrauaaeg Maaharimine Adramaad Kolmeväljasüsteem Käsitöö Rauatootmine Kaubandus Vahetuskaubandus Vahenduskaubandus Elamu Suitsutuba Küla Sumbküla, riaküla, hajaküla Kihelkond Maakond Vanem Malev Eesti muinasaja lõpp 11. sajandist võetakse kasutusele talirukis Sel ajal elas Eestis vähemalt 150 000 inimest Metsamesindus Käsitöö areng Igas peres valmistati Tööriistad
assimileerumiseni. · Vastavalt Vana- Vene kroonikale ,,Jutustusi möödunud aegadest" olevat slaavlased ja teised Peipsi taga elanud rahvad kutsunud endale 862.a Rootsist kolm viikingist venda valitsejaks (Rjurik, Sineus ja Truvor) · 882.a vallutas Rjuriku kaaskondlane Oleg (Helge) ära Kiievi linna ja viis sellega lõpule Venemaa põhja- ja lõunapoolsete alade ühendamise. Sellega pandi alus Vana-Vene riigile. · Esialgu olid slaavlaste ja tsuudide suhted rahumeelsed. Tsuudid olevat osalenud vene vürstide korraldatud sõjaretketel ja kaitsnud piiriäärseid kindlusi rändrahvaste kallaletungide eest · Alates 11. sajandi algusest eestlaste suhted Vana-Vene riigiga teravnesid. 1030.a tuli suurvürst Jaroslav Tark ja vallutas ära Tartu ning rajas sinna tugipunkti, mille nimetas Jurjeviks. Venelaste katsed järgmistel aastakümnetel mõjualuseid territooriume laiendada ebaõnnestusid ja 1061.a vabastasid eestlased (vene kroonikates sossolid) Tartu
Fennid- Fennideks nimetati rooma allikates põhiliselt soomlasi. Linnamägi- Rahvasuus tuntakse mägi- ja neemiklinnuseid linnamägedena ja neid kohtab kogu Eesti mandril (va. Lääne- Eestis). Maalinn- Rahvasuus tuntakse maalinnadena ringvall-linnuseid, neid iseloomustab umber kogu linnuseõue rajatud kõrge kunstlik vall. Kõige võimsamate vallidega ringvall- linnuseid rajati enim saaremaale ja lääne- eestisse. Nt. muhu linnus Tsuudid- Vene kroonikates nimetati eestlasi ja mõningaid teisi ida pool Peipsit elanud läänemeresoomlasi tsuudideks. Malev, maleva- Põhiliseks väeüksuseks oli maakonnas mood. malev, mis koosnes nii ratsa kui ka jalameestest. Vägi- oli üheks muinasusu põhimõisteks ja elemendiks. Arvati, et inimesed ja üldse kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge ja jõudu. Väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas. Viimsases ilmnes see eriti selgelt äikese ajal
küngastele. 19. Neemiklinnus Linnused, mis on püstitatud mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale.Kuhjati kunstlik vall seljakupoolsele küljele. 20. Kalevipoja säng tüüpi linnus Linnuse rahvapärane nimetus, kui külgedelt kaitsesid järsud nõlvad ning vallid ja kraavid rajati vaid otstele. 21. Ringvalllinnus Linnused, mis on tasasel maal ja ümber selle kuhjati kunstlik vall. 22. Ruunikivi annab infot viikingite elu kohta.Mälestuskivi.Kivile graveeriti peale ruunikirjas. 23. Tsuudid eestlaste läänemeresoomlaste nimetus Venemaal 24. Adramaa maamõõduühik Eestis.Muinasaja lõpul nimetati adramaaks sellise suurusega põllumaad, mida hariti ühe adraga. 25. Kaheväljasüsteem, kolmeväljasüsteem Ühele poole külvati vili, teine põllu pool puhkas. 26. Alepõld Põld, kus mets raiuti maha, seejärel põletati ja tuhka külvati seemned. 27. Suitsutuba/rehielamu Eestlaste elamu. Väike palkidest hoone, mida köetiilma korstnata kerisahjuga
Ringvalli-linnuseid-iseloomustab ümber kogu linnuseõue rajatud kõrge kinstlik vall. Maalinnad-kõige võimsamate vallidega ringvall-linnuseid püstitati Saaremaal ja Lääne-eestis,kus neid tuntakse rahvasuus maalinnadena. Ingvar-rootslaste kuningas tuli umbes 600. aastal väega Eestimaale. Ruunikivid-XI sajandi esimesel poolel püstitati neid Rootsis,Eestis langenud tähtsamate viikingite auks. Kääpad-liivast kuhjatud põletusmatused Tsuudid-Vene kroonikates nimetati eestlasi ja mõningaid teisi ida pool Peipsit elanud läänemeresoomlasi tsuutdideks. 1030.aastal-Kroonika põhjal tegi Jaroslav Tark sõjakäigu eestlaste vastu,võitis neid ja rajas Tartu kohale tugipunkti,mille nimtas Jurjeviks Sossolid-Izjaslavi kroonikas nimetatud eesti hõimud 5 konksader-ühesahaline adratüüp,kasutati õhemate muldadega Põhja-ja Lääne-Eestis. Harkader-kahesahaline adratüüp,kasutati paksemate muldadega Kesk-ja Lõuna-Eestis.
vastandusid Skandinaavia sõjaretked eestisse. 600.aastal rootsi kunn Ingvar tuli väega eestisse. Peale seda,viikingite ajal, suhted elavnesid jälle. toimus ka viikingite sõjakäike eestisse. Ruunikivid-püstitati mälestusmärke eestisse langenud viikingitele. Suhted vana-vene riigiga- ,,Jutustus möödunud aegadest"- vanavene kroonika. põhjal,kutsusid venelased endale valitsejateks rjuriku, sineuse ja truvori. Suhted olid rahumeelsed. tsuudid- eestlaste nimetus eestlastele. Hiljem suhted halvenesid, võimukad vürstid tahtsid endale saada Eesti valdusi. 1030.-Jaroslav Tark lõi Tartu linna, nimetas selle Jurjeviks., tegelikult oli seal juba enne asula ja Jaroslav lihtsalt vallutas selle. sossolid-eestlaste nimetus. Eestlased muinasaja lõpul- rahvaarv kasvas, maa sai tihedasti asustatud. leitud on kirj. allikaid. Elatusalad- maaharimine-. kas. erinevaid adratüüpe-konksader(ühesahaline), harkader(kaheharuline)
saj. Põllumajanduses? 11-12 saj.hakkati kasvatama talirukkist,millest sai peamine leiva vili,Euroopa turgudel oli see nõutud kaup,sest oli kuivatatud aga idanemisvõimeline. Kuidas hinnata eestlaste rahvaarvu 12.saj. Lõpus. Eesti alal oli umbes 45 kihelkonda, elanike arvu on hinnatud 150 000 180 000 inimesele ,mis on päris hea.Arvestades et muistse vabadusvõitluse tagajärjel Eesti rahvaarv tunduvalt vähenes .1230. aastaks oli rahvaarv Eestis 75 000-120 000 inimest. Mõisted tsuudid-Vana-Vene leetopisside nimetati nii eestlaseid veneedid-Ida- Euroopa rahvas,varajased slaavi hõimud adramaa-sellise suurusega põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga Igaunija-Eesti läti keeles Perun-slaavi mütoloogias äikese ja kõuejumal Hiltinus-munk, kes määrati 1070. aastale läänemererahvastale piiskopiks. 2 aasta jooksul misjonitöös tulemusi ei saavutanud ja piiskopisaua tagastas.
saj. Põllumajanduses? 11-12 saj.hakkati kasvatama talirukkist,millest sai peamine leiva vili,Euroopa turgudel oli see nõutud kaup,sest oli kuivatatud aga idanemisvõimeline. Kuidas hinnata eestlaste rahvaarvu 12.saj. Lõpus. Eesti alal oli umbes 45 kihelkonda, elanike arvu on hinnatud 150 000 – 180 000 inimesele ,mis on päris hea.Arvestades et muistse vabadusvõitluse tagajärjel Eesti rahvaarv tunduvalt vähenes .1230. aastaks oli rahvaarv Eestis 75 000-120 000 inimest. Mõisted tsuudid-Vana-Vene leetopisside nimetati nii eestlaseid veneedid-Ida-Euroopa rahvas,varajased slaavi hõimud adramaa-sellise suurusega põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga Igaunija-Eesti läti keeles Perun-slaavi mütoloogias äikese ja kõuejumal Hiltinus-munk, kes määrati 1070. aastale läänemererahvastale piiskopiks. 2 aasta jooksul misjonitöös tulemusi ei saavutanud ja piiskopisaua tagastas.
vaenlaste korral kogunesid inimesed linnustesse. Ühiskonna struktuurid: Inimesed olid kiviajal peaaegu võrdsed, igaüks hankis ise endale eluks vajaliku. Juba pronksiajal kujunes välja varanduslik ebavõrdsus, olid rikkamad inimesed ja talupojad. Rauaajal olid ülikud ja talupojad ehk maaomanikud, talupojad pidid maksma andmait ülikutele. 9. Eestlaste lähimad naaberhõimud: Lõunas: liivlased, latgalid,kursid, kuralased. Idas: vadjalased, tsuudid, isurid. Põhjas: karjalased, hämelased, soomlased. Läänes: svealased. 10. Muinasmaakonnad: Hiiumaa, Saaremaa, Rävala, Sakala, Läänemaa, Harjumaa, Alempois, Järvamaa, Virumaa, Vaiga, Mõhu, Sakala, Nurmekund, Jogentagana, Ugandi, Soopooliste.
eesotsas nende kuningas Ingvar(maeti saaga kohaselt Eesti rannikule)...kaotusele järgnenud suvel teinud Ingvaripoeg Eestisse eduka tasuretke. Ruunikivi...rootsis rajatavad mälestusmärgid Eestis langenud viikingite auks Kääpad...liivast kuhjatud põletusmatuste paigad. Jaroslav Tark (1030 a. Jurjev)...Vene vürst, kes tuli eestisse vallutusretkele/võitis eestlaste vastu astutud sõjakäigu ja rajas Tartu kohale tugipunkti mille nimetas Jurjeviks. tsuudid...idapool peipsit elanud eestlaste ja läänemeresoomlaste nõ hüüdnimi... sossolid...eesti hõimud, kes said selle nime kroonikas. Eestlased muinasaja lõpul §5 adramaa...maa suuruse mõõtmise ühik. kolmeväljasüsteem...põllu ühel osal kasvas talivili, teisel suvivili ja kolmas oli kesaks. käsitöö areng ja meistrite väljakujunemine...kujunesid välja ka oma ala meistrid///eraldi käsitööaladena käsitleti raua tootmist ja töötlemist.///enamik
Ohverdati "pühal päeval" ehk neljapäeval. Ohverdamise juures oli tähtis osa ennustamisel, nõidumisel ja maagial. Vähe oli kõrgjumalaid. 11. sajandi paiku hakkas ristiusu mõju suurenema. Levis laibamatmise komme (pea lääne poole). Muistse usu kohta annavad ajaloolastele teavet: Läti Henriku kroonika, rahvaluule, naabrite usundilised pärimused ja arheoloogilised leiud ja kinnismuistised. Mõisted: Ruunikivi- tähtsamate langenud Viikingite auks püstitatud mälestuskivi. Tsuudid- ida pool elanud läänemeresoomlased. Sossolid- eesti hõimude nimetus Izjaslavi kroonikas. Jurjev- praegusesse Tartusse rajatud Vana-Vene riigi tugipunkt. Vakust- maksustamisüksus. Vägi- muinasusu põhimõiste, millega tähistati nii looduslikes objektides, elusolendeis kui ka sõnades sisalduvat erilist jõudu või energiat. Hing- muinasusu põhimõiste, millega tähistati mittemateriaalset alget, mis oli vajalik keha elus hoidmiseks ja mis kandis ka elusolendi isikupära.
Neemiklinnus-Rõuge- 3 külge looduslikult kaitstud Ringvall-linnus-Saaremaa- Linnuse ümber on kuhjatud vall ja sellele ehitatud tara Kalevipojasäng-Alatskivi- Ehitatud vortele, küljed looduslikult kaitstud, otsad lauged 17.Milliste ohtudega puututi kokku mere tagant?Millal? Vastus.Viikingitega. Sõja ja rõõvretkede oht. 8-11 saj. 18. Millised olid suhted Vana-Vene riigiga? Vastus.9-10 sajand rahumeelsed. Eestlased ja teised ida pool elanud läänemeresoomlased e. tsuudid, aitasid vana-vene riigil kiiveit vallutada, osalesid sõjakäikudel bütsantsi ja treenisid riigi lõunapiiril rändrahvaste vastu rajatud kindlustes. 10. sajandi lõpul suhted vana vene riigiga teravnesid. 10.30 vallutati tartu, rajasid sinna tugipunkti Jurjevi.1054. said venelased eestlastelt lüüa. 1030-1061- nurjati venelaste tõsine vallutuskatse. 19. Kuidas arenes põlluharimine? Kuidas mõjutas selle arengut raud? Vastus. Põhiliseks põllukultuuriks oli talirukis
tõus. Suurenes kaubavahetus välisriikidega. Kujunes välja tüüpiline rehielamu. Vili korjati kokku ja pandi rehe alla kuivama, sest põllul vili valmis ei saanud. Rehielamud olid ehitatud palkidest, maani ja tegevusi tehti koos ühes ruumis. Kujunes välja perekondlikkus, individualism. Hakati rohkem tegelema käsitööga, paranes relvade kvaliteet. Rauaajast on pärit kõige varajasemad nimetused rahva kohta. AESTID, FENNID, TSUUDID. Kasvas inimese arv, parem ja rohkem toitu. Hakati rajama linnuseid, kõige rohkem asus linnuseid L-Eestis, sest seal tuli kõige rohkem vaenlasi. Mägilinnus (Otepää) Looduslike küngaste otse ehitati linnused müüridega. Neemiklinnus Looduslike poolsaartele ehitati, kolmest küljest kaitses jõgi, neljandale küljele rajati vallikäär.(Keava) Ringvalllinnus e. maalinnus (Varbola) rajati kunstlikult kõrgem koht, linnusele tehti ümber muldvallid ja palkseinad
- Läänenaabrid (skandinaavlased) 600 rootslaste kuninga Ingvari rüüsteretk ; norra kuningapoja tapmine ; rootsis ruunikivid tähtsate eestis langenud viikingite mälestuseks. - Lõunanaabrid (balti hõimud) esim linnuseid 8 saj kagu-eestis kaitseks lõunanaabrite vastu - Idanaabrid (idaslaavlased, vana-vene riik) 9-20 saj rahumeelsed suhted (tsuudid - venelaste nimetus eestlastele) ; 1030 jaroslav tark vallutab tartu linnuse ; 1060 eestlaste vasturetk kuni pihkvani. 10. Eesti muinasaja lõpul a) Elatusalad - Peamine maaharimine künnipõllundus, rauast ader. oder ja talirukis. Kahe- ja kolmeväljasüsteem (talivili, suvivili, kesa). Adramaa põllumaa, mida hariti 1 adraga. - Loomapidamine
Fennid Eestlasi arvati rooma allikates põhiliselt soomlasi tähistanud fennide hulka. Linnamägi Mägi- ja neemiklinnused olid kõige levinumad linnusetüübid, mida tuntakse rahvasuus linnamägedena. Kohtab neid Eesti mandril, v.a Lääne- Eesti Maalinn Ringvall-linnuseid iseloomustab kogu linnuseõue rajatud kõrge kunstlik vall. Kõige võimsamate vallidega ringvall-linnuseid püstitati Saaremaal ja Lääne-Eestis, kus neid tuntakse ka maalinnadena. Tsuudid - nimetus, mida on algul läänemeresoomlaste ja seejärel ainult eestlaste kohta tarvitatud vanavene kroonikates. Lisaks sellele on tsuudid mütoloogiline rahvas mitmete rahvaste suulises pärimuses, sh saami, vene ja komi rahvaluules Malev - Malev oli Muinas-Eestis sõjaväe koondüksus ning keskajal (alates 13. sajandi teisest veerandist) Liivi ordu abiväeosa, mis oli kogutud ühest või mitmest kihelkonnast või maakonnast. Malev koosnes nii ratsaväest kui jalameestest
varasematel. Enne teda huvi bütsantsi vastu aga tema arendas sidemeid skandinaavia ja euroopa omadega. Seda näha ka perekondlikest sidemetest, naine oli rootsi kuninga tütar, oma tütred pani mehele lääne valitsejatele, norra ja hungarisse, Prantsusmaale. Põhjus võis olla selles et venemaa lõuna piirilie olid saabunud 11 saj rändrahvas tolovetsid ja nendega olid suhted keerulised. Sõjakas rahvas. Samal ajal teeb ka ise sõjakäike nt poola aladele. Tema huvisfääri satuvad tsuudid e eesti ala asukad. Põhjuseks pakutud ka nede enda aktiivsust nt piraatlus jne. Tegelikult sel ajal ei ole teateid eestlaste suurest aktiivsusest. Seega pigem tundis huvi ,et oma valdusi laiendada. Oma abikaasale kinkis ingerimaa nimi ka sealt. 1030 suut sõjakäik siia ja võitis ning rajas Jurjevi linna eesmärgiga allutada hiljem kogu eesti ala. Jaroslav viimane valitseja kess sõdis Bütsantsiga. Pani oma poja Vsevolodi paari keisri tütrega
· Sõjaohu korral. · Ohverdamisel. · Skandinaaviast levinud uskumus esemete kasutamisest teispoolsuses. 5. Naabrid ja suhted naabritega Lääne naabrid Lõuna naabrid Idanaabrid idaslaavlased, skandinaavlased Vana-Vene riik · U 600 a rootslaste · Enim linnuseid 8. saj · 9.-10. saj rahumeelsed kuninga Ingveri rüüste- Kagu-Eestis kaitseks suhted tsuudid retked. lõuna-naabrite vastu? venelaste nimetused · Norra kuningapoja eestlastele. tapmine (saaga · 1030 Jaroslov Tark andmetel). vallutab Tartu linnuse. · Rootsis ruunikivid · 1060 eestlaste vasturetk
Mõnes kohas ka linnuse sees küla. Paranesid relvad-sõjakad Pärit kõige vanemad muinasteestlaste nimetused. Aestid,fennid, tsuudid(ida pool) Rauaaeg ka nn viikingiajastu. 9- 10saj üldiselt. Kaubatee läks Eestis juurest. Viikingid käisid ka Eesti alasid ründamas Eraldi räägitakse ka eestlaste
Vana-Vene riik ehk Kiievi-Vene riik Esimene venelaste riik, mis oli püsiv ja laius nüüdise Venemaa territooriumil oli Vana-Vene riik ehk Kiievi-Vene riik. Hiigelaegadel ulatusid riigi piirid Läänemere kallastelt Musta mereni ja Lääne-Bugist Volgani. Selle suure ja võimsa Vana-Vene riigi teket kirjeldati 12. sajandil kirjutatud kroonikas järgmiselt. Slaavlaste põhjapoolsed hõimud: Ilmeni slaavlased, krivitsid ja nende soome hõimlastest naabrid, vepslased, vadjalased, tsuudid (eestlased) maksid andamit mere tagant tulnud varjaagidele (normannidele), lõuna-slaavlaste hõimud poljaanid ja nende naabrid kasaaridele. Põhjahõimud polnud asjade käiguga nõus. Nad ajasid varjaagid mere taha ja otsustasid "ise maada valitseda". Kuid vabadus osutus neile üle jõu käivaks ning nende vahel puhkes vaen ehk üks hõim tõusis teise vastu. Siis tulid nad kokku ja otsustasid endale vürsti otsida, kes "korra majja" lööks. Nad saatsid
- osa idaslaavlasi püüdis asuda Eestisse, idaslaavlastest sisserändajatega seostatakse liivast kuhjatud põletusmatustega kääpaid Suhted Vana-Vene riigiga - vene vanema kroonika "Jutustus möödunud aegadest" põhjal kutsusid 862.a venelased ja mõned teised Põhja-vene rahvad endale Skandinaaviast valitsejaiks 3 venda Rjurik, Sineus ja Truvor - 9-10 saj olid eestlaste suhted Vana-Vene riigiga rahumeelsed (nende kroonikates nim meid jt läänemeresoomlasi tsuudideks) - tsuudid aitasid Olegil Kiievit vallutada (siis sai alguse Vana-vene riik), osalesid sõjakäikudel, teenisid kindlustes - 10.saj lõpul eestlaste suhted venelastega halvenesid vene vürstid püüdsid oma valdusi Eesti arvel laiendada ja elanikke alistada - 1030 tegi Jaroslav Tark sõjakäigueestlaste vastu, võitis need ja rajas tugipunkti Tartu kohale, mille nimetas Jurjeviks - 1054 sõjakäigul said venelased lüüa - 1060 maksustas vürst sossoliteks nimetatud eesti hõimud
arvati ka Tveris elavaid soomeugrilasi karjalasteks just sarnase keele tõttu, ehkki selleks ajaks olid kadunud nii merjalsed, muromlased ja muud tsuudide rahvad. Sellal ei taibatud veel neid tsuude mujale paigutada), Novgorodi kubermangus 27 076 ( arvatavasti "tegelikud tsuudid"(, Aunuse kubermangus 43 810 ja Valgemere aladel Põhja- Karjalas 11 288). 1897. aasta Venemaa rahvaloenduse tulemused näitavad, et karjalaste üldarv on 1835. aastaga võrreldes kasvanud, seda eeskätt Tveri karjalaste arvel: Venemaal elas karjalasi 208 101, neist Tveri kubermangus 117 679, Novgorodi kubermangus 9 980, Aunuse kubermangus 59 414, Põhja-Karjalas (ehk Viena Karjalas ehk Valgemere Karjalas) 19 522. Karjalaste arv
Ajaloo konspekt AJ-5 1. Sajandivahetus "The races of Europe" (1899) On kahte tüüpi soome sugu rahvast: Põhja-Eestis elavad tsuudid (Tchouds) ja Lõuna-Eestis eestlased (Esths). Nad kõnelevad keelt, mis sarnaneb ungarlaste ja baskide keelega, kuid struktuurilt sarnaneb Aasia primitiivsetele keeltele ja Austraalia aborigeenide keelele. 1902. a. vene ajalehes: Mitte kaugel Vene keisri residentsist asub oma eraldatuses üksildane hall maa. See rahulik, külm põhjapoolne nurgake on lähedal riigi peamisele arterile, kuid samal ajal kauge kõigest venelikust nii oma mineviku kui oleviku poolest.
Külade kujunemine. Siis tekkisid ka Ribapõllud. Nüüd kivikuhelikud tarandkalm asemele. Hästi palju väärtuslike leide on leitud. Arvatakse, et maeti maha sõjaohu korra või usuti, et kui koos surnuga maetakse, saab ta järg, elus neid kasutada. Aastal 600 tegi rootsi kunn Ingvar rüüsteretke Eestisse Saadi lüüa, kuningas langes. Suurrahvasteränne kui Viikingi aeg lõppes, rahu ikka ei tulnud, Oht venelt. Kuni 9-10 sajand olid suhted Vana-Vene riigiga rahumeelsed. Tsuudid. läänemeresoomlased. 1030. Kiievi vürsti Jarsolav Tark tegi rüüsteretke Eestisse. Võitis, Tartus tugipunkt - Jurjev. Eestlased Muinasaja lõpul: maaharimine, kolmeväljasüsteem, loomapidamisega, küttimine ja kalapüük, metsamesindus. Käsitöö meistrid, ka peredes ise, rauatootmiskeskused, relvasepad, pronksehted, hõbeehted koos sellega hõbesepad. Vahekaubandus, vahenduskaubandus. Elamu: suitsutuba, Põ-Eesti, Saaremaa sumbkülad, Lõ-Eesti
kaitstud. (Alatskivis) o Ringvalli linnused ümber linnuse rajatud tehisvall. (Saaremaal)(Tuntakse ka maalinnusena) · Peit- ja aardeleiud · Umbes 600a kuningas Ingvari sõjaretk Viikingiaeg 800-1050 · Suhtlemine naabritega · Saagad ja ruunikivid · 10.saj võeti kinni Norra kuninga naine ja poeg, müüdi edasi orjadeks. · Seisti silmitsi idanaabriga Vana-Venega o Tsuudid o 1030 Jaroslav Targa sõjaretk. Tartu esmamainimine o 1061 Izjaslavi tagasilöömine Hiline rauaaeg 1050-1200 · Maaharimine o Adramaad o Kolmeväljasüsteem · Käsitöö o Rauatootmine o Rauatootmiskeskused · Kaubandus o Vahetuskaubandus o Vahenduskaubandus · Elamu o Rehielamu o Suitutuba · Küla o Sumbküla, ridaküla, hajaküla · Kihelkond · Maakond o Vanem
Viikingid tegid sõjakäike ka Eestisse, kuid nad ei olnud siin eriti edukad, eestlastest viikingid tegid sõjaretki Skandinaaviasse samuti. Osa idaslaavlasi, kes 8.-9. sajandi paiku soome-ugri rahvaste elumaadele elama asusid, püüdsid asuda ka Eestisse, kuid see ei õnnestunud neil. Eestlaste suhted venelastega olid 9.-10. sajandil rahumeelsed. Eestlasi ja mõningaid teisi ida pool Peipsit elanud läänemeresoomlasi nimetasid venelased tsuudideks. Tsuudid said venelastega väga hästi läbi, aitasid neid isegi sõjakäikudel. 10.sajandi lõpul suhted halvenesid vene vürstid püüdsid oma valdusi Eestimaa arvel lauendada ja siinseid elanikke alistada. Jaroslav Tark tegi eestlaste vastu 1030.aastal sõjakäigu, võitis neid ja rahas Tartu kohale oma tugipunkti, mille nimetas Jurjeviks. 1060. aastal maksustas vürts Izjaslav kroonikas sossoliteks nimetatud eesti hõimud, kes aga maksukogujad üsna pea minema kihutasid
Mis teid kurvastab? Kurvastab see, kui inimesed on üksteise peale kurjad. See on just asi, mispärast poliitika on halb - ta ajab inimesi omavahel tülli. Ka sarnase maailmavaatega inimesi. Kui oleks võimalik Eestimaale ja eestlastele uus nimetus anda, kuidas teie neid oma äraanägemise järgi ümber nimetaks? Neid nimetatakse vist ka tsuudideks, mis on uhkem nimetus kui eestlased. Eestlased on kummalised olendid, keda maailmarändurid käivad vaatamas, tsuudid seevastu vintsked sellid, kelle käest käisid makse kogumas Vene parimad vägilased. Tsuudimaa ka siis. Ja kas ei kõla (luuletaja kõrvale vähemalt) hulga kenamini Tsuudi-Juudi, kui Eesti-Iisraeli vastasseis. Huvitav oleks teada kuidas Võrumaal elavad inimesed suhtuvad neisse, kes on nn. sisserändajad, pole Võrumaal sündinud ega ka ülesse kasvanud? Huvitav jah. Vallavalitsus on meil selline, no ikka vaadatakse natuke kõõrdi. Ja mitte ainult
annaabi.ee 
