Ajaloo arvestus. Teemad: 1. Ajaloo põhiteemad. Ajalugu jaguneb esiajalooks ja ajalooks: Esiajalugu periood, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad. Ajalugu alates tsivilisatsioonide st. kirja tekkimisest. Põhiperioodide nimetused ja ajalised piirid: - Esiaeg ehk muinasaeg kuni kirjalike tekstide ilmumiseni. - Ajalooline aeg muinasaja lõpust alates kuni... on omakorda jagunenud vanaajaks, keskajaks ja uusajaks. * Vanaaeg algas Mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega. Sellesse perioodi kuulub ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivilisatsiooni teke. Antiikaeg Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg. ~8.sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr vanaaja lõpp Euroopas 2. Tsivilisatsioonid Mõiste hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. (Tuletatud ladina keelsest sõnast civilis kodanikesse puutuv; üldkasulik.) Tunnused: viljelusmajandus, ühiskondlik tööjaotus, kihistun...
VIHMAGA NIISUTAVATE TSIVILISATSIOONIDE SARNASUSED JA ERINEVUSED Sõna"tsivilisatsioon" tuleb ladina keelsest sõnas civilis ja tähendab suhteliselt kõrgelt arenenud kultuuritasemega ühiskonda. Tsivilisatsiooni tekke eelduseks on varanduslik kihistumine, riiklikuse olemasolu, ühiskondlik tööjaotus, rahva olemasolu ühiskondlik tööjaotus ja kirja olemasolu. Vihmaga niisutavad alad on need, kus põhiline niisutus on vihm. Selleks, et põlluharimine ja saak oleks hea, on vaja sooja kliimat ja piisavas koguses sademeid. Hiljemalt alates II aastatuhandest eKr Väike-Aasia tasandike steppides, Indiani ulatuval mäestike ja kiltmaade vööndil elasid Hetiidid. Hetiidis, lõunas asusid mitmed seedrimetsad. Nende võimu ajal hakati esimesena kasutama tööriistade valmistamiseks rauda, ning õppisid valmistama sellest tööriistu ja relvi. Nende käest levis see kunst teistesse maadesse ning pronksi ei kasutanud pe...
Olmeegid Olmeegid on 14. 3. sajand eKr. Mehhikos elanud indiaani hõimud. Nende esiletõusuga (u 1200a. eKr) algab Keks-Ameerikas, Mehhiko lahes, suurte tsivilisatsioonide aeg. Olmeege võib nimetada, kui Uue Maailma sumerid nemad leiutasid Uue Maailma jaoks kalendri, kirja, lõid organiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Nende linnad ei olnud suured (arvatavasti 1000 elaniku kandis) ja nende keskel olid püramiidikujulised templid. Põhikeskused olid La Venta, Tres Zapotes ja San Lorenzo. Olmeekide kultuurist on suhteliselt vähe teada. Pika peale on nende linnad hävinenud koos kultuursete päranditega, näiteks nende hieroglüüfkirja ei suudeta tänapäevalgi veel lugeda. Igapäeva elus tegeleti alepõllunduse (kasvatasid maisi, ube, kõrvitsaid) ja kalastamisega, kaevati tiike ja maa-aluseid kanaleid ja valmistati nefriidist väikeplastikat. Nende silmatorkavaimad mälestised on kõvast baasaldist välja raiutud inimpead (2-3 m kõrged, 15...
VANAAJA TSIVILISATSIOONID Religioon Muistne Egiptus Egiptuse ühiskonna harituim osa olid preestrid, kes kujundasid nende vaimuelu ja mõttemaailma. Seega tuntaksegi egiptuse religiooni ja maailmapilti eelkõige preesterkonna pilgu läbi. Egiptlased austasid paljusid jumalaid. Neid võis olla üle 800. Osad kehastasid loodusnähtuseid, pajude puhul oli tegu mõne pühaks peetud looma jumalustamisega. Jumalate seast oli tähtsaim päikesejumal Ra, kes oli maailma looja ja esmane valitseja. Teda hakati samastama Teeba jumala Amoniga. Uue riigi ajal sai Amon-Ra tõeliseks peajumalaks. Tema tähtsaim pühamu oli Karnaki tempel Teebas. Järgmiseks valitsejaks sai tema pojapojapoeg Osiris, kes oli viljakuse jumal ja suur inimkonna heategija. Temaga seondub egiptuse mütoloogia tähendusrikkaim lugu. Tema õde ja abikaasa oli jumalanna Isis. Nende kuri vend, viljatu läänetuul Seth tüke...
Tsivilisatsiooni tekkimine Alates III aastatuhandest eKr hakas mõnes maailma piirkonnas kujunema tsivilisatsioon. Tsivilisatsioon hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. Sageli nim. Esimesi tsivilisatsioone ka varasteks kõrgkultuurideks. Inimühiskond oli rohkem organiseeritus, mis omakorda ilmnes riiklikus korralduses. Varane tsivilisatsioon ja riik olid lahutamatult seotud. Varajaste tsivilisatsioonide peamised tunnused: 1)Piirkonnas oli juba üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandusele. Tsivilisatsioonid on põlluharijate ning karjakasvatajate ühiskonnad. Enamasti llanges tsivilisatsioonide algus varasesse pronksiaega, niisis kerkisid nad esile ulatuslikuma metallikasutse algusega umbes ühel ajal.; 2)Ühiskonna selge varanduslik kihistumine.; 3)Kujunenud riiklus osad rikkamad olid nn valitsev klass, kes kontrollisid enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil....
I Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed 1. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul. Enne I maailmasõda kujunesid sõjalised suurriikide blokid: • Kolmikliit (1882) – Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari; algselt oli Kaksikliit (1879) Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; eesmärk – uute kolooniate haaramine, oma poliitika laiendamine maailmatasandil. • Antant (1904/1907) – Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa; eesmärk – Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas, Elsass-Lotringi tagasi saamine. Inglismaal olid peamiselt probleemid oma kolooniate või iirlastega. Prantslased olid Saksamaa vastu meelestatud ja soovisid tagasi saada Elsass-Lotringi. Huvi pakkusid suhted Venemaa ja Inglismaaga. Sakslased kartsid nö „kahe tule vahele jääda” ehk siis ühelt poolt Prantsusmaa, teiselt Venemaa. 1871 loodi Saksamaa Keisririik, riigikorralduseks oli monarhia – keisriks Wilhelm II. Austria-Ungaris olid huvitatud Balkani poo...
AJALUGU 1. Kooli ajalugu · 5 teadmist Hugo Treffneri kohta: o 1845-1912 o Sündis Kanepis o Kolm venda, üks õde o Töötas koduõpetaja eratundide andjana o Aitas korraldada II üldlaulupidu · detsember 1883 Treffneri koolil tegutsemisluba · kool tegutses Hobuse tänaval · 1919 HTG liideti Kubermangugümnaasiumiga · alguses (kuni 1954.a) HTG poistekool · NL'i ajal nimeks A.H.Tammsaare nimeline Tartu I Keskkool · 1961 avati Eesti esimene matemaatika eriklass · 1990.a taastati HTG nimi (7.-12.klass), põhikool eraldus gümnaasiumist (Tartu Kesklinna Kool) · ainult gümnaasiumiklassid ca 10 aastat · 1998.a tulekahju, õppetöö erinevates hoonetes üle Tartu, renoveeritud koolimaja avati 2002 2. Muinasaeg · Ajaloo põhietapid: o Muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiaeg (8 milj 3000 eKr) o Vanaaeg (3000 476 eKr) o Keskaeg (5.-15.saj) o Uusaeg (16.-19.saj) ...
põllumajanduse ja päikeseliste tsüklitega. Maajade kalender. Inkade kadunud tsivilisatsioon. Inkade tsivilasatsioon õitses umbes aastatel 1000 1532 pKr. Nende kohta ei ole palju andmeid. Umbes aastal 1100 pKr asustasid nad linna nimega Cuzco. Sellest ajast alates hakkasid nad vallutama teisi alasid. Inkade tsivilisatsioon ulatus Ecuadorist Põhja Tsiilini. Nende tsivilisatsioon hõlmas millioneid inimesi. Erinevalt teistest Lõuna Ameerike tsivilisatsioonidest vallutasid inkad teisi rahvaid ja valitsesid vahenikkudena. Pärast ala vallutamist kaasasid nad selle ala kohalikud juhid oma keisrilikku süsteemi. Neile, kes neid ootasid, anti rikkalikke auhindu. Kõik vallutatud alad olid ikka iseseisvad, kuid nad olid inkadele truud. Inkad pidasid endid jumalikeks ja arvasid, et nende valitseja oli päikese jumala poeg, keda nad kummardasid. Kuningat ennast kutsuti Sapa Inkaks. Ta võim oli piiramatu
alamjooksu aladel tänapäeva Iraagis. Põhja ja kirde poolt piirnes Mesopotaamia Iraani kiltmaa ääremäestikega, lõunas ja edelas ulatus aga Araabia kõrbeni. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse ja ulatuslikum põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niiluse regulaarsetele üleujutustele, millest jäi maha pehme ja viljakas mudakiht. Mesopotaamias sadas samuti vähe vihma ning põlluharimine oli võimalik üksnes maa kunstlikul niisutamisel. Egiptus oli rangelt teistest tsivilisatsioonidest eraldatud, mis tagas tema stabiilse arengu, kuid mesopotaamlastel olid juba üsna varakult suhted naabritega, samas tuli neil tihti ennast teiste sissetungide eest kaitsta. Mesopotaamia oli seega Egiptusega võrreldes vähem suletud ning seal toimusid aja jooksul ka suuremad muutused. Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline. Selle otsas seisis absoluutse võimuga vaarao (jumal-kuningas). Teisel kohal oli ülikkond: preestrid ja sõdurid, kolmandal
ROOMA Rooma Merilin Kuld Mariliis Pallon 10A Itaalia geograafilised olud Apenniini poolsaar Mägine maa Mõjutused teistest tsivilisatsioonidest Alus keskaegse Euroopa arengule Etruskid Elasid itaalia loodeosas Päritolu teadmata Tähestik alfabeedi järgi 7-6 sajandist eKr. oli kujunenud 12 linnriiki Etruskid olid: Head meresõitjad Kardetud piraadid Käsitöölised Etruski religioon Jumalike ennete tõlgendamine Usk surmajärgsesse ellu Naised olid meestega võrdsed Rooma linna tekkimine Tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Ladina keelest sai Rooma ametlik keel Pärimuse järgi rajas
Kreeka kunst ja arhitektuur Silver Salundo 10. märts 2010.a. Kreeka kunst ja arhitektuur Muistsed kreeklased lõid ühe maailma suurimatest tsivilisatsioonidest. Nendelt oleme pärinud kestvad arhitektuuri-, kirjandus- ja kunstistiilid ning valitsusviisid. Kunstiliikidest on olulisimal kohal arhitektuur. Märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal. Kreeka arhitektuur Kreeka kunsti tähtsaim ala on templiehitus. Kreeklased kaunistasid oma templeid uut laadi, looduslikus stiilis marmorkujude ning reljeefidega.
Tsivilisatsioonide kokkupõrke võimalikkus Tsivilisatisoon on kõige suurem kultuurilis-eneseteaduslik jaotus inimkonna sees. Tsivilisatsiooni kuulumise määrab vastava inimhulga enesemääratlus. Enesemääratlusel on neli määratlust: keel, tavad, religioon ja ajalugu. Samuel Huntingtonil, Francis Fukuyamal ja Pippa Norrisel on kõigil omad maailmavaated ja arvamused tsivilisatsioonidest ja nende kokkupõrke võimalikkusest. Tsivilisatsioonide kokkupõrke hüpoteesi alustas Samuel Huntington. Ta kinnitas 1996. aastal ilmunud sama pealkirja kandvas raamatus, et pärast külma sõda ei domineeri maailmapoliitikas enam konkureerivate ideoloogiate konfliktid, vaid tsivilisatsioonide ja kultuuride konfliktid. Huntington ütles, et kultuuri jõud on suurem kui üleilmastumise lõimiv jõud ja et inimeste lojaalsuse määravad lõplikult kindlaks kogukondlikud sidemed, mille
Keel kui nähtus on tekkinud ligikaudu saja tuhande aasta jooksul. See ühendas inimesi läbi oma omaduse avaldada rääkija mõtteid ja soove ning ühise keele tekke põhjuseks on välja pakutud suisa Darwinian’i idee, et keeled algselt tekkisid ema ja lapse vahel ning mida edasi generatsioonid liikusid seda laiemale levis ka algse ema ja lapse vaheline keel. Ilma keeleta poleks tekkinud külasid, linnu rääkimata tsivilisatsioonidest. Keel hõlbustas massi kommunikatsiooni tuues läbi oma ühendava mõju järjest enam inimesi kokku kogukondadesse kus hakkasid tekkima sarnased maailmavaated ja dialoogid elu hõlbsustamiseks ja teadmiste arenguks. Läbi aja ja keele arenesid kauplemine ja põllumajandus ning ühiste plaanide korraldamine. Keele arengu ja suhtluse tekke käigus kaasnes ka selle ühtlustava ja ühendava mõju mõistmine ning eri maa aladel hakati läbi ajaloo ka sunniviisiliselt ühist keelt suhu suruma
tasane ja soine suudmeala, kus jõgi moodustas kolmnurkse delta. Ülem-Egiptust piirasid idast ja läänest poolkõrbed ning kõrbed. Mesopotaamia asus Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksu aladel, kus tänapäeval on Iraak. Mesopotaamia suhtles teiste maadega rohkem, kuna toimus kauba vahetus. Egiptusel aga oli raskem teiste riikidega kontakteeruda, kuna seda ümbritses kõrb. Selle pärast polnud Egiptuse tsivilisatsiooni areng nii võrd teistest tsivilisatsioonidest mõjutatud. Kuna mõlemad maad asusid jõgede kallastel, siis olid seal ka üleujutused, mis aitasid kaasa põlluharimisele. Egiptuses olid need väga tähtsad ja lausa nii korrapärased, et nede järgi võeti kasutusele päikesekalender. Mesopotaamias ei peetud üleujutusi nii tähtsaks, sest nad asusid viljaka poolkuu alal, ning need üleujutused polnud ka nii korrapärased. Egiptuses ühiskond oli rangelt hierarhiline. Ühiskonna tähtsaim isik oli vaarao. Vaarao oli
hiinlased olid esimesed oopiumi kasutajad. Kuid osad on arvamusel, et esimesteks oopiumi tarvitajateks olid assüürlased. Paljudes vanale Egiptusele pühendatud kirjatöödes räägitakse sageil uimastite kasutamisest nii kultuslikel kui ka muudel eesmärkidel. Maagial rajanevas meditsiinis ning ka jumalate auks korraldatid pühade tseremooniate ajal kasutati algmaterjalina uimasteid. Ajalugu Veel paljud hääbunud tsivilisatsioonidest säilinud tundemärgid viitavad sellele, et oopium oli rahustina laialt levinud juba tuhandeid aastaid tagasi. Juba vanal ajal pandi tähele, et magunast saadav rohi on mürgine ja ei soovitatud isegi kasutada teda uinutina. Oma uinutava ja naudingut tekitavale omadustele levis oopium kiiresti üle kogu maa. Oopiumit on toodud ka ettekäändeks sõdadele. Levik Eestis kasutatakse opiaate laialdaselt Tallinnas ja Narvas.
tsivilisatsiooni kujunemisel pikk ajalugu, mis on kindlasti kogukonniti erinev, kuid samas ka sarnane ning sisaldab huvitavaid fakte kogukondade kultuuri arenemise kohta. Peale kirja tekkimist leidsid inimesed, kui hea on kõiksuguseid teadmisi kirja panna. Hakati üles tähendama uskumusi, pärimusi ja ajaloosündmusi. Kirja levikuga hakkaski arenema ka kultuur, eriti kirjandus ja teadus. Osa primaarsetest tsivilisatsioonidest olid eriti targad matemaatikas ja astronoomias. Võrreldes kõigi tsivilisatsioonide teket ja arengut, on märgata väga palju sarnasusi. Igal tsivilisatsioonil on küll rääkida oma lugu, kuid raske on leida tsivilisatsiooni, mis erineks oma arenguloo poolest kõigist teistest. Kõik tsivilisatsioonid tekkisid loogiliste tegurite mõjul ja arenesid edasi väga sarnaselt, sest olid üksteisest algusest peale mõjutatud. Kõik inimesed on ju siiski
Alkoholi tarbimine on vaieldamatult üks omapärasemaid inimkonda iseloomustavaid nähtusi. Selle mõjude uurimisel lähevad arvamused lahku, ent ollakse ühel meelel alkoholi liigtarvitamise kahjulikkuses. Kust aga jookseb piir lubatu ja lubamatu vahel ning kas vägijoogi head omadused kaaluvad halvad üles? Eranditult kõikidest iidsetest tsivilisatsioonidest on leitud märke õlle, veini või sarnaste jookide tootmisest. Alkohol on alati olnud au sees. Paljudel rahvastel olid isegi vastavad jumalad, kes kandsid hoolt märjukese kestmise eest. Üks tuntum neist oli näiteks kreeklaste veinijumal Dionysos. Raske on öelda, kas ja kui palju probleeme võis see suhteliselt lahja alkohol põhjustada, ent see ei saanud olla väga suur probleem selle ajani, kui hakati tootma kangemaid jooke, piiritust ja sellest saadavat viina
Tsivilisatsioonide kokkupõrke võimalikkusest Maailmas on väga palju erinevaid tsivilisatsioone ja kultuure. Paratamatult puutuvad eri tsivilisatsioonidest ning kultuuridest inimesed omavahel kokku, sest maakera mõõtmed on piiratud ja riikidel ei ole võimalik olla üksteisest väga kaugel. Kokkupõrge tähendab tihti siiski konflikti, kuid on ka erandeid. Tegelikult pole muidugi konflikt tsivilisatsioonide olemusse sisse programmeeritud. Võib-olla parim näide tsivilisatsioonide rahulikust kokkusaamisest on õhtumaise tsivilisatsiooni jõudmine Jaapanisse 19. sajandi keskel. Ühelt
eest.Ning on olnud juhuseid kus juhid on hakanud endid isegi jumalatega samastama. Kuna esmaste tsivilisatsioonidega koos tekkis ka kiri ja ajalugu peale kirja tekkimist on hoopis selgem siis nimetatakse seda aega mil tekkisid tsivilisatsioonid ka esiaja e. Muinasaja lõpuks ja koos tsivilisatsioonide algas ajalooline aeg,millest esimeste tsivilisatsioonide aega nimetatakse vanaajaks,mis algas mesopotaamias ja egiptuses. Kahjuks on tänapäevaks kõigist algsetest tsivilisatsioonidest alles vaid võimsad ehitised mis sümboliseerivad selle aja leidlikust ja selle aja juhtide võimu,ning sellega kaasneb ka palju müstilisi asju mida ei suudeta seletada ,nagu näiteks kuidas või ehitatud püramiidid. Martti Järv 21.09.2009
Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine Samuel P. Huntington Lugesin USA politoloogi Samuel P. Huntingtoni raamatut ,,Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine". Minu jaoks oli raamatu kõige huvitavam osa just seletus tsivilisatsioonidest ja sellest, miks osad sõjad on märksa suuremate tagajärgedega kui teised. Tsivilisatsioon on kultuuriliselt, ajalooliselt ja usuliselt seotud maailmaosa. Huntingtoni meelest on maailmas 7 tsivilisatsiooni. Nendeks on: lääne, ladina-ameerika, aafrika, islami, hiina, hindu, õigeusu, budistlik ja jaapani tsivilisatsioon. Tsivilisatsioonide piirid on ühest küljest veidi üllatavad. Lääne tsivilisatsiooni põhiosa on Euroopas, kuid piirid ei ole ühesed Euroopa Liidu piiridega
kohapeal, ning nende elulaadi rõõmsale rahumeelsusele ei leia vastet kummastki nimetatud tsivilisatsioonist. Kreeklased omakorda võtsid suurel määral üle nii keetalaste materiaalse kultuuri kui ka nende lossimajanduse ja kohandasid selle kõik oma sõjakale ühiskonnale ning meelelaadile. KreetaMükeene kultuur on küll Idamaade tsivilisatsioonidest mõjutatud, kuid samas siiski omanäoline ja originaalne sulam kahe eri päritoluga rahva kultuurist. Ühtlasi tähistab KreetaMükeene ajastu Euroopa tsivilisatsiooni algust. Linnriiki valitsesid ning ka selle põhilise kaitsejõu moodustasid kodanikud. Paljudes linnriikides loeti kodanikeks kõiki vabu põliselanikest mehi. Naised, orjad ja võõramaalased jäid kodanike seast välja
,,MUISTSE-EGIPTUSE PANUS MAAILMA AJALUKKU" Üks esimestest tsivilisatsioonidest, mis tekkisid maal, on Egiptus, mis ilmus umbes 5000 aastat eKr, kui Niiluse äärde tekkisid varasemad põlluharijate asulad. Mõne aja pärast tekkis juba riik, ja tänu Egiptuse asukohale, mis eraldas teda teistelt riikidelt, arenes Muistne Egiptus väga kiiresti. Egiptlastel tekkis oma ainus ja unikaalne kultuur, usk, arenesid teadused ning tekkis omapärane ühiskonnakorraldus. Ja kõik, mida nad tegid, on mõjutanud järgnevaid riike ja tsivilisatsioone
vesi voolas siia ja sinna“. (tsitaatide tõlge August Annist) • See on esimese groti ehk nümfaioni kirjeldus. „Odüsseia“ kaks aiakirjeldust • 7. laulus: Alkinoose lokkav taraga piiratud puuviljaaed • 24. laul: Odüsseuse isa Laertese hoolikalt hooldatud aed. Nendes leiduvad kõik aia elemendid: külluslikud viljapuud, kaunid lillepeenrad, kanalitega veevarustus ja viinamarjaistandused. Kõik see on tuttav juba varasemast: Egiptusest ja Lähis-Ida tsivilisatsioonidest. Kreekale kuuluvae asumaade aiad • Väike-Aasia (Makedoonia) aedadesse ulatus idamaade mõju. • Sitsiilia kreeka asurkondades elegantseid aedu juba 5. saj. eKr. Luksuslike vesiehitiste ja grottidega residentside aedu nimetati pärsia eeskujude järgi paradeisos´teks. Minose ajastu linn Akrotiri Info freskodelt ja potikildudelt: Thera (antiikne Santorini) fresko punaste liiliatega Punane liilia (lilium chalcedonicum) sama Minose ajastu Liilia-prints
Kuid tervikuna oli kreetalaste kultuur kahtlemata algupärane. Nende kiri polnud üle võetud ei Egiptusest ega Mesopotaamiast, vaid leiutatud kohapeal, ja nende elulaadi rõõmsale rahumeelsusele ei leia vastet kummastki nimetatud tsivilisatsioonist. Kreeklased omakorda võtsid suurel määral üle nii keetalaste materiaalse kultuuri kui ka nende lossimajanduse ja kohandasid selle kõik oma sõjakale ühiskonnale ning meelelaadile. Kreeta- Mükeene kultuur on küll Idamaade tsivilisatsioonidest mõjutatud, kuid samas siiski omanäoline ja originaalne sulam kahe eri päritoluga rahva kultuurist. Ühtlasi tähistab Kreeta-Mükeene ajastu Euroopa tsivilisatsiooni algust. Linnriiki valitsesid ning ka selle põhilise kaitsejõu moodustasid kodanikud. Paljudes linnriikides loeti kodanikeks kõiki vabu põliselanikest mehi. Naised, orjad ja võõramaalased jäid kodanike seast välja. Kuid osas polistes ei kuulunud ka kõik meessoost põliselanikud kodanikkonda, et
5 miljardit, kasvab kõige kiiremini.) Hinduism- (900 miljonit) Hiina traditsioonilised usundid-394 miljonit Budism-376 miljonit. Hõimureligioonid-300 miljonit. Aafrika traditsionaalsed usundid-100 miljonit KRISTLASKOND Rooma-katoliku krik-1.05 miljonit idakirikud-240 miljonit Aafrika iseseisvad kirikud-110 miljonit nelipühalised-105 miljonit kalvinistid-75 miljonit anglikaaid-73 miljonit baptistid-70 miljonit metodidtid-70 miljonit luterlased-64 miljonit SAMUEL HUNTINGDON TSIVILISATSIOONIDEST jaotab maailma 8 erinevaks tsivilisatsiooniks 1.HIINA EHK SINOILINE-hiina tsivilisatsioon on rohkem kui konfutsianism, see kirjeldab ühte ühiskultuuri hiinas a hiina kogukondades kagu aasias ning mujal väljaspool hiinat, sauti on sellega seotud vietnami ja korea kultuurid 2. JAAPANI TSIVILISATSIOON- hoiakutelt väga erinev lääne kulturist, kuigi teaduse ja tehnoloogia järgi väga lääne-sarnane ühisond. 3
Millised olulised erinevused ja sarnasused olid Egiptuse ja Mesopotaamia arengus? Egiptuse ja Mesopotaamia areng on mõnes mõttes väga sarnased, kuid neis võib leida palju erinevusi, mis on väga huvitavad võrdlemiseks. Egiptus ja Mesopotaamia (tänapäeva Iraak) olid mõlemad ühed esimestest tsivilisatsioonidest, sest nad asusid Lähis-Ida piirkonnas, Vahemere äärses põlluharimise sünnipiirkonnas, mida nimetati viljaka poolkuu alaks oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. Seal arenes kiiresti põlluharimine, karjakasvatamine ja tekkis varanduslik kihistumine. Ühiskonna areng oli tihedalt seotud religioossete tõekspidamistega ning ühiskonna elu korraldasid ülemkihist esile tõusnud pealikud. Muistne Egiptus jagati kaheks Alam- ning Ülem-Egiptuseks. Egiptuse veeallikaks oli Niilus,
Sellest võib järeldada, et hiinlased olid esimesed oopiumi kasutajad. Kuid osad on arvamusel, et esimesteks oopiumi tarvitajateks olid assüürlased. Paljudes vanale Egiptusele pühendatud kirjatöödes räägitakse sageil uimastite kasutamisest nii kultuslikel kui ka muudel eesmärkidel. Maagial rajanevas meditsiinis ning ka jumalate auks korraldatid pühade tseremooniate ajal kasutati algmaterjalina uimasteid. Veel paljud hääbunud tsivilisatsioonidest säilinud tundemärgid viitavad sellele, et oopium oli rahustina laialt levinud juba tuhandeid aastaid tagasi. Juba vanal ajal pandi tähele, et magunast saadav rohi on mürgine ja ei soovitatud isegi kasutada teda uinutina. Oma uinutava ja naudingut tekitavale omadustele levis oopium kiiresti üle kogu maa (vt. pilt nr.2). Pilt nr. 2: oopiummooni ehk unimaguna põld Kagu-Aasias Kasutatud allikad http://math.ut
läänelike ideede, väärtuste ja religiooni ekspansioon ja lõpuks ka nende domineerimine. 20. sajandi rahvusvahelistes suhetes muutus Lääne tsivilisatsiooni ühepoolne mõju ülejäänutele ,,mitmesuunaliseks vastastikuseks mõjuks kõikide tsivilisatsioonide vahel". Kultuurilised mõjud tsivilisatsioonide vahel on nüüd üksteisest sõltuvad, Lääne tsivilisatsioon mõjutab ja on mõjutatud teistest maailma tsivilisatsioonidest. Samas Huntington väidab aga, et rahvusvaheline kommunikatsioon on siiski Lääne poolt domineeritud ja see on ka mitte- Lääne tsivilisatsioonide lääne-vastase suhtumise üks põhipõhjuseid. Ta ka selgitab, et mida tihedamaks kultuuride vaheline kommunikatsioon muutub, seda sarnasemaks need kultuurid ka muutuvad. Rääkides moderniseerumisest Huntington väidab, et kuigi kogu maailm moderniseerub, muutub ta aga ka vähem läänelikuks.
Nii jõudis ka Puskin tasemeni, et suudab lugeda Byronit. Avastab ta enda jaoks ja see avaldab talle väga suurt mõju. Periood pagenduses on 1820-1824. 1821-1823 kirjutab ta lõuna-poeemid. Puskin toob vene kirjandusse romantilise kangelase, keda enne polnud. Kuulsaim lõuna-poeemidest on ,,Kaukasuse vang". Seal on romantiline kangelane. Vastab pettunud, kibestunud kangelasele primitiivsest tsivilisatsioonist pärit rahvalikud karakterid. Ehk need inimesed, kes on pärit primitiimsematest tsivilisatsioonidest. Metsikud, vabad inimesed. Nad on võimelised tõeliselt armastama ja vihkama. Isegi surema armastuse nimel. Selleks pettunud romantiline kangelane võimeline ei ole. Poeem räägib sellest, kuidas üks noor mees on lahkunud Venemaalt (oma kodumaalt), sest Venemaa tundub talle vale kohana te pettus selles ja pettus armastuses, tundis elutüdimust. Teda jälitati ja laimati. Põgeneb Kaukasuse mägedesse. Ta loodab seal leida seda õnne ja vabadust, mida Venemaal ei saanud
· Kunst arenes ulatuslikult edasi koopamaalid asendusid maalitud seintega. Ka religioon arenes uuele tasemele. 5. Muudatused muinasaja inimeste usundis: põhjused ja näited. Vihik ja TV 5 Muinasaja inimeste muutused olid tingitud elukoha muutumisest. Muutsid ka inimeste eluolud ning enese ülalpidamisviisid. Nt. enam polnud esmane metsaloomaküttimine vaid asendamisega seotud usundid aega-ajalt teistega. 6. Primaarne ja sekundaarne tsivilisatsioon. Näited primaarsetest tsivilisatsioonidest. TV 8-9 Primaarne tsivilisatsioon: · Tekkis sisemistel põhjustel teiste kultuurist sõltumatult Sekundaarne tsivilisatsioon: · Kujunes arenenuma naaberpiirkonna mõjul · Mesopotaamia 3000 a eKr Eufrati ja Tigrise alamjooksul · Egiptus 3000 a eKr Niilus · India 2500 a eKr Indiuse jõe kallastel · Kreeta 2000 a eKr Vahemeres · Hiina 1600 a eKr Huang He jõe orus 7
mäed: Vindhya ja Satpura põhjas ning rannikuga paralleelselt kulgevad Lääne- ja Ida- Ghatid. Metsasel Malabari rannikul lanes kasvatatakse kookospähkleid, beetlipähkleid, pipart, kardemoni, kautsukit ja kassapähkleid, mis meelitavad tänini laevu üle Araabia mere. Palmid ääristavad kogu India poolsaare rannikut Mambaist kuni Gangese deltani. India maastikut kaunistavad ka inimkäte loodud arhitektuuriaarded, mis annavad tunnistust arvukatest seda maad rikastanud religioonidest ja tsivilisatsioonidest. Neid monumente kaitseb ja taastab nüüd, pärast sajandipikkust hüljatust India Arheoloogiaamet. Vaatamisväärsusi on lõputult: Hindu gopura väravatornid lõunas, Varanasi templid Benareses, Ajanta ning Ellora koobastemplid jne. India suuremad linnad on Mumbai, Delhi, Chennai, Kolkata, Bangalore, Hyderabad, Ahmedabad, Pune, Surat ja Kanpur. Pealinn on Delhi kus on elanikke 14 miljonit. India on 1,1 miljardi inimesega rahvaarvult Hiina järel maailma riikidest teisel kohal.
Vana-Kreeka kunst Kreeka rahvas kujunes välja keetalaste, ahhailaste, doorlaste ja joonlaste segunemise tulemusena 12-8 saj eKr. Kreekalaste usund oli polüteistlik kuid erines tunduvalt teistest vanaaja tsivilisatsioonidest. jumalaid ei kummardatud pimedas usus. Neid peeti vägevateks ja surematuteks kuid inimestega sarnasteks. Kunsti traditsioonid tekkisid 6. saj eKr. 1. arhailine e vanaaeg 600-480 eKr 2. klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr 3. hiline e hellenistlik aeg 323eKr-30 pKr Arhitektuur Kõige rohkem ehitati templeid, mis olid ristküliku kujulise põhiplaaniga. Põhilised ehitusmaterjalid olid kivi ja marmor, mida kaunistati värvidega. Kivide sidumiseks kasutati mördi asemel klambreid
vorme – moraalseid, religioosseid, sotsiaalseid, esteetilisi, - mis erinevad kõige rohkem nendest kultuurilistest vormidest, millega meie end samastume. 3 Seda mõtet peab ilmselt orientalismi all silmas ka Edward Said, kes eelkõige heidab lääne inimestele ette Oriendi ebaadekvaatset kujutamist, mida inimesed, kes pole sellega kokku puutunud, on hakanud tõe pähe võtma ning paljude aastasadade jooksul ongi sellest kujunenud kindel ja paljuski negatiivne arusaam Ida tsivilisatsioonidest.4 Samamoodi on lääne maailm moslemite jaoks midagi mõistetamatut. Praegusel ajal on Euroopas eelkõige moslemite populatsioon aina tõusmas ning liberaalsemad vaatlejad leiavad pigem, et nende assimileerimisel ühiskonda pole midagi keerulist. Probleemi tekib just eelarvamuste kuvand, mis neile külge pannakse. 5 Huntington aga leiab, et kuna Lääne mõjuvõimsus kahaneb, siis seetõttu kannatab ka
uurimine pädevate spetsialistide poolt ei võimalda vaadeldud nähtuse iseloomu üheselt tuvastada. Algselt oli mõiste kasutusel lennunduses, sõjanduses ja mujal, tähistamaks lendavaid objekte, mida ei olnud veel identifitseeritud. Selle mõiste järgi ei saa lendav objekt, mis on tuvastatud näiteks planeetidevahelise kosmoselaevana, enam olla UFO, sest ta pole tundmatu objekt. Alates 1950. aastatest on UFO hakanud tähendama pigem oletatavaid Maa-välistest tsivilisatsioonidest siia saabunud lennumasinaid ("lendavaid taldrikuid") koos tulnukatega. 1. Visuaalne kontakt: tulnuka vi tema transpordivahendi nägemine 2. Materiaalne kontakt: leitakse materiaalseid tendeid (näiteks võimaliku eelneva 1. tasandi kontakti järel) nagu praht, lennuaparaadi osad vms või UFO mõjutab füüsiliselt inimtegevust 3. Füüsiline kontakt: isik või isikute grupp kontakteerub otseselt olenditega väljastpoolt meie planeeti 4
liikumistee,dünaamika ning kiirus ei ole ühitatavad tavapäraste loogiliste seletustega ning mille põhjalik uurimine pädevate spetsialistide poolt ei võimalda vaadeldud nähtuse iseloomu üheselt tuvastamist. Algselt oli mõiste UFO kasutusel lennunduses, sõjanduses tähistamaks lendavaid objekte , mida ei olnud veel identifitseeritud . Alates 1950. aastatest on UFO hakanud tähendama pigem oletatavaid Maa-välistest tsivilisatsioonidest siia saabunud lennumasinaid ( ``lendavaid taldikuid`` koos tulnukatega. Ufoloogid on jaganud UFO-vaatlused ja -kontaktid nelja kategooriasse: 1. Visuaalne kontakt: tulnuka vi tema transpordivahendi nägemine 2. Materiaalne kontakt: leitakse materiaalseid tendeid (näiteks võimaliku eelneva 1. tasandi kontakti järel) nagu praht, lennuaparaadi osad vms või UFO mõjutab füüsiliselt inimtegevust 3
Kuigi sellega tegelevad ka mitmed teadlased (füüsikutest folkloristideni), pole ufoloogia siiski üldtunnustatud teaduslik distsipliin ning seda on nimetatud ka pseudo-, proto- ja parateaduseks. Kriitikute arvates ei järgi enamik ufolooge oma tegevuses korrektset teadusliku uurimistöö metoodikat. 3.2 Ufode saladuste varjamine UFO-de saladuse varjamine on vandenõu, mille olemasolu väidavad mitmed vandenõuteooriad. Teooriate kohaselt on Maad külastanud tulnukad Maa-välistest tsivilisatsioonidest UFO-dega. Suurriikide (eelkõige USA) valitsused aga varjavat seda ning hoidvat väärtuslikku informatsiooni saladuses. Saladuses hoidmise põhjused varieeruvad: kas ei taheta inimkonda sokeerida; tahetakse varjata tehnoloogilist või sõjalist informatsiooni vms. Teooria ainetel on tehtud teleseriaalid "Salatoimikud" (The X-Files) ning "Tume Taevas" ("DarkSkies") ja mõned populaarteaduslikud minisarjad; seda pooldavad mitmed New Age- liikumised jt. 2007
ja astronoomilisi anomaaliaid. Kas me oleme universumis ainukesed? See on meie üks põhilisi suuri eksistentsiaalseid küsimusi. Tuhandeid aastaid otsisid sellele vastust vaid filosoofid ja teoloogid, kes teadsid maailmaavarustest nii palju, kui nende usk ja oma silm seletas, kuid 50 aastat tagasi jõudis see ka teadusesse. 1960. aasta aprillis tuli USA astronoomil Frank Drake'il geniaalne mõte raadioteleskoobi abil uurida, kas meie poole võiks olla teel signaale maavälistest tsivilisatsioonidest. Maavälise elu otsimine sai tuntuks SETI (Search for Extraterrestrial Intelligence) nime all ning tänaseks on saanud sellest rahvusvaheline ettevõtmine, millega on seotud mitmete riikide teadusasutused ning mida toetavad mitmed hollywoodi näitlejad ja helgete peadega teadlased. Kui üksikud anomaaliad kõrvale jätta, ei ole raadioastronoomide instrumendid püüdnud kinni aga midagi peale kõhedust tekitava vaikuse.
Hädaoht varitses pikkadel reisidel, eriti merereisidel:laevahukud, piraatide või konkureerivate kaupmeeste rünnakud. Ohud tulenesid segadustest turul, aga oht peitus ka inimestes, kellega kaupmehed pidid suhtlema. Seepärast hoiatataksegi kaupmeeste kirjutatud märkmetes ja õpetussõnades tungivalt äripartnerite, kaaslinlaste, sõprade ja isegi sugulaste eest. Kaupmehel soovitatakse pidevalt valvel olla. Kui Euroopa läks keskaja lõpul teistest maailma tsivilisatsioonidest ette, kuna tal õnnestus ületada traditsionalismi ja arhaismi barjäär, ning alustas oma ülemaailmset ekspansiooni, mis muutis lõpuks radikaalselt meie planeedi nägu ning avas tõelise ülemaailmse ajalooetapi, siis nende seas, kes sellele ennekuulmatule ja pretsedenditule esiletõusule kõige enam kaasa aitasid, tuleb esmajärjekorras nimetada kaupmehi. Eesti kaubandus Eesti kauge ajalugu, keskaegsete linnade teke ja areng põhinevad meie geograafilisel
Uurimuse käigus õppisin erinevate perioodide hügieenikommetest ning sain ka teada, miks nad muutusid aja jooksul. Sain ka teada, mis muutused on viimastel aastakümnetel toimunud. 2 1. Hügieenikommete muutus ajas 1.1 Esiaja kõrgkultuuride hügieenikombed( 10000 eKr- 13. saj pKr) Üks varasemaid kultuure, kelle hügieenikommetest me teame on Induse oru tsivilisatsioon, mis on üks kolmest vanimatest tsivilisatsioonidest Mesopotaamia ja Egiptuse kultuuride kõrval (Bushak, 2015). Induse oru tsivilisatsiooni linnas olid reo- ja puhtavee kanalitesüsteem (Indus Valley), mis näitab, et linnas oli mitte ainult isenda puhtus hinnatud vaid ka ümbruskonna. Kuna kehapuhtus oli hinnatud oli enamus majades vannituba ning tualettruum, mis oli ühendatud linnas oleva veevärgiga (Indus Valley). Tihti pesti ennast püsti seistes vett peale valades ning vesi valgus tänavatel olevatele
manner. See nimetus on tulnud poolahvide hulka kuuluvate leemurite nimest, keda esineb ainult India ookeani rannikul ja Madakaskaril. Teadlased jõudsid järeldusele, et mingil ajal pidi olema maismaasild Indiast Madakaskarini. Muidu ei oleks leemurid suutnud kuidagi neid suuri mereavarusi ületada. Mida teavad pügmeed? Prantsale Pierre Hallet elas poolteist aastat pügmeede juures Ituri metsas ja temast sai Efi suguharu aupealik. Teda pani imestama, et pügmeed, kes elavad teistest tsivilisatsioonidest eraldatuna, on nimetanud planeet Saturni iidsetest aegadest saadik üheksa kuu täheks. Üheksas kuu, mis on Saturni imetilluke kaaslane, mille läbimõõt on ainult 200 kilomeetrit ,avastati alles 1966. aastal. Ta ütleb aafriklaste teadmiste kohta:"Ma pole kohanud ainsatki Bantu või Sudaani neegrit, kes ei teaks et Saturnil on 9 kuud. Aga mul pole aimugi kuidas nad seda teavad." Kes ehitas Stonehenge'i? Üks suurimaid mõistatusi on kindlasti Stonhenge'i tohutu kiviring Inglismaal
püramiidid, nagu näiteks Huaca de la Luna ning Huaca del Sol, ning ka muljetavaldava kõrbekastmise kanalite võrgustiku. Nad on kuulsad ka oma kaunilt meisterdatud metallurgia ning keraamika, mille parimad näited on Sipan'i Isanda hauakamber ning tätoveeritud naissoost muumia hauakamber El Brujo's asuvas Huaca Cao Viejo's, pärast. Mõlemad andsid arheoloogidele ümberlükkamatuid tõendeid selle kohta, et Moche oli üks kõige peenelt arenenud tsivilisatsioonidest Kolumbia-eelses Peruus. Usutakse, et põud oli nende allakäigu üheks põhjuseks. Umbes samal ajal näitas Nazca (100 eKr 700 pKr) märkimisväärset leidlikkust oma tekstiilides ja keraamikas. Arvatakse, et Nazcad on kõrbejooniste, mida tuntakse ka kui Nazca joonised, toimepanijad ning et nad ehitasid ka Cahuachi, templi ja matmiskompleksi, mis muutus selle piirkonna peamiseks palverändurite keskuseks umbes aastal 100 pKr. Kaugemal sisemaal, Titicaca järve lähedal ehitas
Kõnnib kahel jalal ja tema peaaju on arenenud kõrgemale tasemele. · Neandertallane on Homo erectus (sirginimese) ja Homo sapiensi vaheline lüli. · Homo sapiens on tarkinimene. Osavad käed ja arenenud aju. 3. Tsivilisatsioonid Mõisted · Tsivilisatsioon - hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond · Primaarne tsivilisatsioon - kujunenud sõltumatult. · Sekundaarne tsivilisatsioon - saanud mõjutusi teistest tsivilisatsioonidest. Teoreetikud · Spengler - oli 8 tsivilisatsiooni, ,,kultuuri arend on nagu aastaring" · Fukuyama - ,,elavad ja surnud tsivilisatsioonid", kokku on 23 · Huntington - tsivilisastioonide kokkupõrge, kuid see pole igavene Tsivilisatsioonide tunnused ja tekke põhjused · Tunnused - väga arenenud kirjaoskus, põlluharimine, kunstiteosed, käsitöö, kirjandus. Tekkinud on ühiskonnaklassid.
Ilmselgelt vihmametsad pole lihtsalt mõtetud ega ka asustamata. Põliuselanikud on loonud tehnoloogiaid ja resursside kasutamiseks süsteeme, mis on lasknud neil elada sellisel maastikul. Kuid kui vihmametsad hävivad, hävinevad ka nendes elavad põliselanikud. 16 sajandil oli umbes 6-9 miljonit põliselanikku, kes elasid Brasiilia vihmametsades. Kui Lääne ja Euroopa kultuurid maabusid Brasiilia Amasoonasesse, lootes leida rikkust ja tähtsaid esemeid tsivilisatsioonidest, mis on ammu välja surnud, jätsid nad maha endast oma kultuuritusetuse. 20 . sajandiks oli alles jäänud ainult 1 million põliselanikku Brasiilia Amasoonasesse. Tänapäeval on alles vähem kui 250 tuhat põliselanikku, kes on suutnud elada üle sellest katastroofist, kuid siiski vihmametsade hävitamine jätkub. Need alles jäänud põliselanikud näitavad vihmametsa imelist mitmekesisust, sest neis sisaldub 215 etnilist gruppi ligi üle 170 erineva keele
Tekkisid rassid: must, kollane (indiaanlane), valge Tekkisid religioonid 1. religioon =Loodususk (alimism) Tekkis kunst Inimesel oli arenenud abstraktne mõtlemine (mõisteline n: lein=kurbus) Inimkonna ajalugu: Muinasaeg (lõp: 13. Sajand, mil kujunesid tsivilisatsioonid ehk riigid: Egiptus, Babüloonia, Hiina, India) Kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg VAATA VIHIKUST!!!!!!!! EGIPTUSE KUNST Egpitus on üks vanimatest tsivilisatsioonidest. Egiptlased arvestasid oma aega iga kord uuest vaaraost peale. Vana Riigi periood=3-6 dünastia (valitsev perekond) u. 2650-2130 eKr. Sellele eelnes Vara Dünastiline periood alates 3000 eKr, kui 3000 a. Kuningas Menes ühendas Alam-ja Ülem Egiptuse üheks riigiks. Vana riiki iseloomustab suurte püramiidide ehitamine. Esimene vaheperiood= 7-11 dünastia u. 2130-1950 eKr (SEGANE AEG, VALITSEJAD VAHETUSID KIIRESTI, Teeba tugevnemine) Keskmine riik=12-14 dünastia u
Aleksander Keskküla – luurega seotud tegelane, kes organiseeris Lenini tuleku tagasi Venemaale Saksamaalt pagulusest. Tsivilisatsioonid ja kultuur (maailmajaotuse alusena) mõte on jagada maailma vastavalt kultuuriliste ja tsivilisatsioonilistele eripäradele (nii hetkeolukorra kui ka ajaloo põhjal). Spengler – sai kuulsaks oma käsitlusega õhtumaade allakäigust, mille ta kirjutas I ms lõppedes (Saksamaa kaotusega seotud pessimism). Väidab, et maailma ajalugu (ja maailm) koosneb tsivilisatsioonidest, mida on kokku 8: 1) Babüloonia (salapärane kõrgkultuur) 2) Egiptus (ajaliselt varem kui Babüloonia) 3) Hiina 4) India; 5) Mehhiko (asteekide Mehhiko) 6) Klassikaline (Antiikmaailm, apolloonlik – elurõõmus) 7) Araabia (maagiline) 8) Läänekultuur (faustlik) Spengleri teine mõõde: tekkimise-hävimise lugu – metafoor=aastaajad (kevad-suvi-...) Mis on Lääne kultuuri hävimise alguseks? Demokraatia! Niipea, kui on tekkinud demokraatia, on jõudnud kätte
sest see jõgi ujutas üle süsteemselt ja ettearvatavalt. Ajaloo põhietapid: Varaseimad põlluharijate asulad Niiluse ääres ca 5000 a eKr Tsivilisatsiooni teke 3000 a eKr tekkisid sõltumatud riigid: Alam- ja Ülem-Egiptus Vana riik 27.-21. saj eKr --püramiidide ehitamise aeg, kokku üle 50 (Dzoseri, Hufu, Hafra, Menkaura) --sisemine ühtsus > ühtne riiklik religioon > rõhutati vaaraosid --üks varaseimatest tsivilisatsioonidest ning oli ka kõige pikaajalisem Keskmine riik 20.-17. saj eKr --kaubanduse ja käsitöö hiilgeaeg > ei oldud enam nii isoleeritud > Vahemeri --Teeba valitseja ühendas riigi (riigijumalaks sai Amon) --vallutati Nuubia, lõunapiiri kaitseks ehitati kindlustatud linnad Uus riik 16.-11. saj eKr --kõige sõjakaim etapp Egiptuse ajaloos --armee loomine > kehtestati kontroll riigi üle, vallutati maid
tsivilisatsiooniga, tuua välja erinevusi ja sarnasusi. Kreeta- Mükeene kultuur oli jaotatud osadeks- minoliline ehk Minose kultuur Kreeta saarel ja Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Enamik muute pärineb sellest ajast ja Kreeka tähtsamatest kangelastest Herakles, Theseus, Odysseus jpt. Kreeta-Mukeene oli mõjutatud Egiptuse kõrgkultuurist, Hetiidid olid esineme indo-euroopa rahvas, kes aga jõudis oma arengus riikluse ja tsivilisatsiooni tasemele. Kreeta-Mükeene kultuur on Idamaade tsivilisatsioonidest mõjutatud, kuid samas siiski omanaoline ja originaalne sulam kahe eri päritoluga rahva kultuurist.Kreeta-Mukeene ajastu tähistab Euroopa tsivilisatsiooni algust. 14.Peatükk.Ülevaade Klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni ajaloost 1.Leida Kreeka tumeda ajajärguga ning tsivilisatsiooni uue tõusu ja klassikalise ajajärguga samaaegseid sundmusi-nähtusi Idamaade ajaloost. Kreeka tumeda ajajärgu ajal oli nii Idamaade kui ka eelnenud Kreeta-Mükeene ajajärguga
tsivilisatsiooniga, tuua välja erinevusi ja sarnasusi. Kreeta- Mükeene kultuur oli jaotatud osadeks- minoliline ehk Minose kultuur Kreeta saarel ja Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Enamik muute pärineb sellest ajast ja Kreeka tähtsamatest kangelastest – Herakles, Theseus, Odysseus jpt. Kreeta-Mukeene oli mõjutatud Egiptuse kõrgkultuurist, Hetiidid olid esineme indo-euroopa rahvas, kes aga jõudis oma arengus riikluse ja tsivilisatsiooni tasemele. Kreeta-Mükeene kultuur on Idamaade tsivilisatsioonidest mõjutatud, kuid samas siiski omanaoline ja originaalne sulam kahe eri päritoluga rahva kultuurist.Kreeta-Mukeene ajastu tähistab Euroopa tsivilisatsiooni algust. 14.Peatükk.Ülevaade Klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni ajaloost 1.Leida Kreeka tumeda ajajärguga ning tsivilisatsiooni uue tõusu ja klassikalise ajajärguga samaaegseid sundmusi-nähtusi Idamaade ajaloost. Kreeka tumeda ajajärgu ajal oli nii Idamaade kui ka eelnenud Kreeta-Mükeene ajajärguga
! 3) kirjandusteose tähenduse loomisel osaleb ka lugeja. AUTOR JA TEMA AEG Autori kaudu kajastub teoses tema aeg. Esindatud on ajastu ideed, maailmavaade, aga ka spetsiifilised probleemid. --> Ajastu seab ette autori mõtlemise piirjooned. 18. sajandil polnud erandlik, et neegreid ei peetud arenemisvõimelisteks --> ka kirjanduses on seda näha. 19. saj --> imperialism--> Aafrika koloniseerimine--> Kõiksuguste varemete leidmised--> kadunud tsivilisatsioonidest jutustavate raamatute levik--> võimalus, et primitiivselt elavatel aafriklastel võis kunagi olla kõrgtsivilisatsioon, tundus niivõrd naeruväärne, et tõenäolisemaks peeti kunagi elanud "kadunud (valget) rassi". AUTOR JA KIRJANDUSE PÕHILIIGID ! TEKSTUAALNE AUTOR Lüürika e luulekunst väljendab enamasti autori mõtteid ja elamusi, luuletose seos oma autoriga on otsene ja vahetu. Dramaatika e draamakunsti puhul on tegemist vastupidise olukorraga- Näidend koosneb
Kujunemisloo rõhuasetus Peamiselt läbi ameerika suhtekorralduskoolkonna seisukohtade,sest: - Euroopa suhtekorralduse aktiivsed identiteediuuringud ja oma eripära otsimine, eristumine juurdus aktiivselt alles 1990ndate lõpus- D. Bates'i ülevaade; - Terviklik ülevaade euroopa suhtekorralduse arengust paraku seni puudub, vaid üksikkäsitlused Eellugu · Informatsiooni edastamine vaadete või tegevuse mõjutamiseks alates varajastest tsivilisatsioonidest- 1800e.m.a. kasutati Sumeris bülletääni, niisutama, põlluhiirteda võitlema,saaki koristama. · Kreeklased kirjutasid rahva tahte olulisusest, roomlased võtsid kasutusele väljendi vox popili, vox Dei, · Bernays: kolm peamist suhtekorralduse elementi on sama vanad kui tsivilisatsioon: - Inimeste informeerimine - Inimeste mõjutamine - Inimeste intergreerimine
annaabi.ee 
