Tsivilisatsiooni
tekkimine
Algsete tsivilissatsioonide esmaseid märke on leitud juba 3. Aastatuhanedst
eKr.Esimeste tsivilisatsioonide tekkimise eelduseks oli küttimise ja
koriluse asemel viljelusmajandus ,kuna küttimise ja korilusega toidab
ära vaid vähesed ,kuid karjakasvatuse ja pölluharimisega tegeledes ei pea kõik ühiskonna inimesed tegelema toidu varumisega vaid
saavad tegeleda ka keele ja kultuuriga jne.
Tsivilisatsiooni
tekke eelduseks on see,et on tekkinud ühiskonnamudel kus kõik ei
tegele toidu hankimisega,vaid on ühiskondlik tööjaotus,st. Et on
inimesed kes tegelevad karjakasvatuse ja põlluharimisega ning on
inimesed kes juhivad riiki,suhtlevad jumalatega ,tegelevad kirja- ja
käsitööga. Kõige eeldusex oli et toidu tootjad pidid suutma toota
kõige kauem. eelkäijad, vaid lihtsalt üks kõrval- haru. Ühtlasi väidetakse geeniuuringute alusel, et tarkinimesed võisid 7 kujuneda juba rohkem kui 100 000 aastat tagasi Aafrikas. Hiljem rända- sid nad sealt Euroopasse, Aasiasse ja Austraaliasse ning kõige lõpuks Ameerika mandrile. Vähehaaval hakkasid eri maailmajagudes kujune- ma inimrassid negriidid, europiidid ja mongoliidid. Mõtlemise ja kõne tekkimine Üha uute tööriistade valmistamine arendas inimese eellaste mõtlemist ja sellest tingitult suurenes järk-järgult ka nende aju maht. Just aju suu- rust on peetud eelajalooliste inimtüüpide võrdlemisel kõige olulisemaks tunnuseks. Oma mõtteid ja tähelepanekuid üritati kaaslastele teatud häälitsustega ka edasi anda. Varasemate inimtüüpide lõualuu kuju (lõual puudus esileulatuv osa) ei võimaldanud veel kõnelemist, alles tarkinimesel arenes heatasemeline häälikuline kõne.
kõige kauem. eelkäijad, vaid lihtsalt üks kõrval- haru. Ühtlasi väidetakse geeniuuringute alusel, et tarkinimesed võisid 7 kujuneda juba rohkem kui 100 000 aastat tagasi Aafrikas. Hiljem rända- sid nad sealt Euroopasse, Aasiasse ja Austraaliasse ning kõige lõpuks Ameerika mandrile. Vähehaaval hakkasid eri maailmajagudes kujune- ma inimrassid negriidid, europiidid ja mongoliidid. Mõtlemise ja kõne tekkimine Üha uute tööriistade valmistamine arendas inimese eellaste mõtlemist ja sellest tingitult suurenes järk-järgult ka nende aju maht. Just aju suu- rust on peetud eelajalooliste inimtüüpide võrdlemisel kõige olulisemaks tunnuseks. Oma mõtteid ja tähelepanekuid üritati kaaslastele teatud häälitsustega ka edasi anda. Varasemate inimtüüpide lõualuu kuju (lõual puudus esileulatuv osa) ei võimaldanud veel kõnelemist, alles tarkinimesel arenes heatasemeline häälikuline kõne.
........................................................................................................................ 5 Maaharijad ja karjakasvatajad.......................................................................................................................6 Metallide kasutuselevõtt .................................................................................................................................6 2. TSIVILISATSIOONI TEKKIMINE...........................................................................................................................7 Varased tsivilisatsioonid. ............................................................................................................................... 7 Tsivilisatsiooni tekke eeldused ja põhjused.....................................................................................................8 Usu osa tsivilisatsiooni tekkimisel.............
See ikka väga vara ehk siis enne euroopa tsivilisatsioone. Ala laienes ka lõuna poole ja kujunesid erinevad kultuurid, mida võib riikidega samastada. Hiljemalt esimese aastatuhande keskpaigas pkr kujunesid juba impeeriumid. Kaks suuremat kultuuri. Lõunas kujunes inkade riik-samal ajal asteekidega u 15 saj. Eristab teistest see, et seal ei kasutatud kirja-lõhub tsivilisatsioonide tunnuse. Jarubadel ka polnud kirja. Tsivilisatsiooni tekkimine langeb kirja eelsesse aega, seega pole allikaid. Kirja tekkides esimesed tekstid piiratud informatsiooniga-arved jne pürokraatlikud dokumendid. Ulatuslikum materjal hakkab sealt, kus nad on juba tekkinud e küpsed seega puuduvad kaasaegsed kirjalikud materjalid ajast, mil tsivilisatsioonid tekkisid. Kaasaesed kirjalikud allikad sekundaarsetest allikatest. Seega tuleb toetuda arheoloogilisele materjalile ja selle tõlgendamisele
VILJELUSMAJANDUSE ALGUS JA TSIVILISATSIOONI SÜND Põlluharimise ja karjakasvatuse algus U. 12 000 a eKr tõi kliima soojenemine järkjärgult kaasa jääaja lõpu. Inimasustus levis Euroopa ja Aasia põhjaosadesse. Kirde-Aasiast lähruvalt asustati Ameerika. U. 8500 a eKr (11500 aastat tagasi) sai Lähis-Idas alguse üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele. Peagi õpiti kuduma kangast ja valmitama savinõusid. Põlluharimine sai alguse ja esimesed kariloomad kodustati arvatavasti IX aastatuhandel eKr kusagil Lähis-Idas. Jääaeg oli selleks ajaks läbi ja kliima antud piirkonnas soe ning mõneti niiskem, kui tänapäeval. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas piisavalt vihma suhteliselt lopsakaks taimekasvuks. Tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi meile teadaolevalt alguse just nimetatud mägede ümbruskonnas ehk niinimetatud viljaka poolkuu alal. Sellise
Mingisugune võim kogub andameid ja makse, võimaldab toetada ja ära elatada sadu ja tuhandeid inimesi antud kollektiivis, kes ei tegele toidu tootmisega (nt preestrid). Kaugkaubandus, töö jagunemine, käsitöö spetsialiseerumine. 3. Kirjaoskus, teadus. 4. Ehitatakse suurejoonelisi avalikke hooneid, monumentaalne arhitektuur. Samas ei pea sugugi mitte kõik need tunnusjooned koos ilmnema, piisab vaid mõnest. Eri kohtades neil eri kuju. Varane linn, selle tekkimine ja areng. Väga mitmesuguse välisilmega. Linna iseloomustab suur rahvaarv, tihe asustus; iseloomulik ka majanduslik ja sotsiaalne komplekssus. Linnade sotsiaalset organisatsiooni ja mittepõllunduslikke tegevusi toetavad toidu ülejäägid. Linn toimib ka kui osake laiemas süsteemis, mis hõlmab mitmeid erinevaid asulaid. Tsivilisatsioonide teke - keskvõimu olemasolu. Sellel on õigust ja mõjuvõimu, et nt maksustada toodangu ülejääke. Kodanikkonna olemasolu
.............................................................................................................108 1.2.17.12 Ajas rändamise füüsika ja relatiivsusteooria ...................................................................................................114 1.2.17.13 Albert Einsteini üldrelatiivsusteooria ..............................................................................................................120 1.2.17.14 Valguse tekkimine hyperruumi ehk väljaspool aegruumi ...............................................................................123 1.2.17.15 Elektromagnetlainete vektoriaalsus ...............................................................................................................128 1.2.17.15.1 Elektromagnetlainete vektoriaalsus: aegruumi kõveruse näitel ..............................................................135 1.2
et neil on võimalik luua illusioone nagu näiteks võõras keha on nende oma, nad omavad kolme kätt või et nad on koletised või kääbused. Ka oma kehast väljas illusiooni on võimalik neil tekitada. Need aju trikid on nii veenvad, et katseinimesed ei usu, et need trikid loob tegelikult nende aju ise. Seda, et aju loodud virtuaalne maailm ongi oma olemuselt teadvus, on mõtisklenud ka Soome teadlane Antti Revonsuo. Teadvuse tekkimine närvisüsteemis ja selle olemuse mõistmine on tänapäeva teaduse üks põnevamaid müsteeriume. Antud juhul 6 käsitletakse teadvuse neuronaalseid korrelaate väga minimaalselt, keskendudes ainult selle olemusele. Unisoofia valdkond käsitleb ühte väga erilist teadvuse seisundit, mis võib tekkida inimesel siis, kui tajutakse maailma ,,uutmoodi", kui tavapäraselt. Maailma teistmoodi
Kõik kommentaarid