Tsivilasitsooni tekkimine (0)

Tsivilisatsiooni tekkimine
Algsete tsivilissatsioonide esmaseid märke on leitud juba 3. Aastatuhanedst eKr.Esimeste tsivilisatsioonide tekkimise eelduseks oli küttimise ja koriluse asemel viljelusmajandus ,kuna küttimise ja korilusega toidab ära vaid vähesed ,kuid karjakasvatuse ja pölluharimisega tegeledes ei pea kõik ühiskonna inimesed tegelema toidu varumisega vaid saavad tegeleda ka keele ja kultuuriga jne.
Tsivilisatsiooni tekke eelduseks on see,et on tekkinud ühiskonnamudel kus kõik ei tegele toidu hankimisega,vaid on ühiskondlik tööjaotus,st. Et on inimesed kes tegelevad karjakasvatuse ja põlluharimisega ning on inimesed kes juhivad riiki,suhtlevad jumalatega ,tegelevad kirja- ja käsitööga. Kõige eeldusex oli et toidu tootjad pidid suutma toota rohkem toitu kui nad ise vajasid. Tsivilisatsiooni tekkimise kohta on ka mitmeid teooriaid
1.Elanikkond allus vabatahtlikult ülemkihile kes tegeles alamkihi elukorraldusega,seega oleks riik vaid parema ühiskonna korraldamise vahend.
2.Algusest peale on ühiskond kihistunud,ning riiklik korraldus tekkinud vägivalla sunni läbi,seega on riik vajalik ülemkihile et võimutseda alamkihi kallal ning alamkihi töö vilja omastamiseks.
Esimesteks tsivilisatsioonideks peetakseMesopotaamiat,mis asus eufrati ja tigrise alamjooksul ja kus tänapäeval asub Iraak ,umbes samal ajal tekkis teine tsivilisatsioon Egiptuse,seda siis niiluse kallaastel. Esimesed asustused tekkisid jõgede ärrde kuna seal oli tänu regulaarsetele üleujutustele mis tõid kallastele värsket muda väga viljakas maa. Umbes 600 aastat hiljem tekkis Induse jõe ääres esimene India tsivilisatsioon,mõnda aega hiljem tekkis tsivilisatsioon Kreeta saarele ning Hiinasse Huanghe jõe orgu.Algsed tsivilisatsioonid kasvasid üksteisest eraldatult ja omas suunas,seega nimetatakse esimesi tsivilisatsioone primaarseteks tsivilisatsioonideks,hilisemad asustused on juba vanemate tsivilisatsioonide mõjutustega ehk sekundaarne tsivilisatsioon.
Kuna tsivilisatsioonide algusaegadel puudus veel kiri siis kahjuks puudub ka palju infot asustuste algsest olemusest seega tuleb palju infot tsivilisatsiooni tekkest tänu väljakaevamistele,kuid õnneks arenes ka tsivilisatsiooniga koos kiri,ning hilisematest ajajärkudest on säilinud kirjalikke tekste .Ühiskonna arengus oli oluline roll ka materjaalsel kihistumisel ,enam-vähem ühel materjaalsel tasemel olid põlluharijad ja karjakasvatajad,nemad aga elasid väga jõuka ülemkihi juhtimise all,sellest räägivad ka arheoloogilised leiud suurte juhtide matmispaikadest ,mis on sisaldanud rohkest väga palju väärtuslike esemeid.Samuti võib näha suurte juhtide mõjuvõimu vanaegsetelt hiigelehitistelt mille ehitamiseks pidi koondama meeletult tööjõudu ja suuri ehitustöid kordineerima.
Kindlasti on ka suur tähtsus asustuste tekkimisel usk jumatesse või taevasse,kuna oma edukuses on ikka nähtud jumalate soosingu märki ja kui jumalad ühtesid soosivad hakkavad ka teised jumalate poole vaatama.Kuna kõrgkihi arust soosisid jumalad neid rohkem siis nad ka võtsid endale õigusi läbi viia usulisi talitusi ja rääkida jumalatega kogu kogukonna eest.Ning on olnud juhuseid kus juhid on hakanud endid isegi jumalatega samastama.
Kuna esmaste tsivilisatsioonidega koos tekkis ka kiri ja ajalugu peale kirja tekkimist on hoopis selgem siis nimetatakse seda aega mil tekkisid tsivilisatsioonid ka esiaja e. Muinasaja lõpuks ja koos tsivilisatsioonide algas ajalooline aeg,millest esimeste tsivilisatsioonide aega nimetatakse vanaajaks,mis algas mesopotaamias ja egiptuses.
Kahjuks on tänapäevaks kõigist algsetest tsivilisatsioonidest alles vaid võimsad ehitised mis sümboliseerivad selle aja leidlikust ja selle aja juhtide võimu,ning sellega kaasneb ka palju müstilisi asju mida ei suudeta seletada ,nagu näiteks kuidas või ehitatud püramiidid.
Martti Järv
21.09.2009