Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tsivilasitsooni tekkimine (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Tsivilisatsiooni tekkimine
Algsete tsivilissatsioonide esmaseid märke on leitud juba 3. Aastatuhanedst eKr.Esimeste tsivilisatsioonide tekkimise eelduseks oli küttimise ja koriluse asemel viljelusmajandus ,kuna küttimise ja korilusega toidab ära vaid vähesed ,kuid karjakasvatuse ja pölluharimisega tegeledes ei pea kõik ühiskonna inimesed tegelema toidu varumisega vaid saavad tegeleda ka keele ja kultuuriga jne.
Tsivilisatsiooni tekke eelduseks on see,et on tekkinud ühiskonnamudel kus kõik ei tegele toidu hankimisega,vaid on ühiskondlik tööjaotus,st. Et on inimesed kes tegelevad karjakasvatuse ja põlluharimisega ning on inimesed kes juhivad riiki,suhtlevad jumalatega ,tegelevad kirja- ja käsitööga. Kõige eeldusex oli et toidu tootjad pidid suutma toota

Tsivilasitsooni tekkimine #1 Tsivilasitsooni tekkimine #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-09-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor katykenny Õppematerjali autor
essee

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
pdf

Inimene, ühiskond ja kultuur

kõige kauem. eelkäijad, vaid lihtsalt üks kõrval- haru. Ühtlasi väidetakse geeniuuringute alusel, et tarkinimesed võisid 7 kujuneda juba rohkem kui 100 000 aastat tagasi Aafrikas. Hiljem rända- sid nad sealt Euroopasse, Aasiasse ja Austraaliasse ning kõige lõpuks Ameerika mandrile. Vähehaaval hakkasid eri maailmajagudes kujune- ma inimrassid ­ negriidid, europiidid ja mongoliidid. Mõtlemise ja kõne tekkimine Üha uute tööriistade valmistamine arendas inimese eellaste mõtlemist ja sellest tingitult suurenes järk-järgult ka nende aju maht. Just aju suu- rust on peetud eelajalooliste inimtüüpide võrdlemisel kõige olulisemaks tunnuseks. Oma mõtteid ja tähelepanekuid üritati kaaslastele teatud häälitsustega ka edasi anda. Varasemate inimtüüpide lõualuu kuju (lõual puudus esileulatuv osa) ei võimaldanud veel kõnelemist, alles tarkinimesel arenes heatasemeline häälikuline kõne.

Ajalugu
thumbnail
12
pdf

Eelajalugu

kõige kauem. eelkäijad, vaid lihtsalt üks kõrval- haru. Ühtlasi väidetakse geeniuuringute alusel, et tarkinimesed võisid 7 kujuneda juba rohkem kui 100 000 aastat tagasi Aafrikas. Hiljem rända- sid nad sealt Euroopasse, Aasiasse ja Austraaliasse ning kõige lõpuks Ameerika mandrile. Vähehaaval hakkasid eri maailmajagudes kujune- ma inimrassid ­ negriidid, europiidid ja mongoliidid. Mõtlemise ja kõne tekkimine Üha uute tööriistade valmistamine arendas inimese eellaste mõtlemist ja sellest tingitult suurenes järk-järgult ka nende aju maht. Just aju suu- rust on peetud eelajalooliste inimtüüpide võrdlemisel kõige olulisemaks tunnuseks. Oma mõtteid ja tähelepanekuid üritati kaaslastele teatud häälitsustega ka edasi anda. Varasemate inimtüüpide lõualuu kuju (lõual puudus esileulatuv osa) ei võimaldanud veel kõnelemist, alles tarkinimesel arenes heatasemeline häälikuline kõne.

Ajalugu
thumbnail
27
doc

Maailma, idamaade ja eestlaste esiajalugu

........................................................................................................................ 5 Maaharijad ja karjakasvatajad.......................................................................................................................6 Metallide kasutuselevõtt .................................................................................................................................6 2. TSIVILISATSIOONI TEKKIMINE...........................................................................................................................7 Varased tsivilisatsioonid. ............................................................................................................................... 7 Tsivilisatsiooni tekke eeldused ja põhjused.....................................................................................................8 Usu osa tsivilisatsiooni tekkimisel.............

Ajalugu
thumbnail
19
docx

Tsivilisatsiooni ja riikluse kujunemise teooriad ja seaduspärasus

See ikka väga vara ehk siis enne euroopa tsivilisatsioone. Ala laienes ka lõuna poole ja kujunesid erinevad kultuurid, mida võib riikidega samastada. Hiljemalt esimese aastatuhande keskpaigas pkr kujunesid juba impeeriumid. Kaks suuremat kultuuri. Lõunas kujunes inkade riik-samal ajal asteekidega u 15 saj. Eristab teistest see, et seal ei kasutatud kirja-lõhub tsivilisatsioonide tunnuse. Jarubadel ka polnud kirja. Tsivilisatsiooni tekkimine langeb kirja eelsesse aega, seega pole allikaid. Kirja tekkides esimesed tekstid piiratud informatsiooniga-arved jne pürokraatlikud dokumendid. Ulatuslikum materjal hakkab sealt, kus nad on juba tekkinud e küpsed seega puuduvad kaasaegsed kirjalikud materjalid ajast, mil tsivilisatsioonid tekkisid. Kaasaesed kirjalikud allikad sekundaarsetest allikatest. Seega tuleb toetuda arheoloogilisele materjalile ja selle tõlgendamisele

Ajalugu
thumbnail
28
pdf

Pronksiaegsed tsivilisatsioonid

VILJELUSMAJANDUSE ALGUS JA TSIVILISATSIOONI SÜND Põlluharimise ja karjakasvatuse algus U. 12 000 a eKr tõi kliima soojenemine järkjärgult kaasa jääaja lõpu. Inimasustus levis Euroopa ja Aasia põhjaosadesse. Kirde-Aasiast lähruvalt asustati Ameerika. U. 8500 a eKr (11500 aastat tagasi) sai Lähis-Idas alguse üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele. Peagi õpiti kuduma kangast ja valmitama savinõusid. Põlluharimine sai alguse ja esimesed kariloomad kodustati arvatavasti IX aastatuhandel eKr kusagil Lähis-Idas. Jääaeg oli selleks ajaks läbi ja kliima antud piirkonnas soe ning mõneti niiskem, kui tänapäeval. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas piisavalt vihma suhteliselt lopsakaks taimekasvuks. Tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi meile teadaolevalt alguse just nimetatud mägede ümbruskonnas ehk niinimetatud viljaka poolkuu alal. Sellise

Ajalugu
thumbnail
41
pdf

Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus

Mingisugune võim kogub andameid ja makse, võimaldab toetada ja ära elatada sadu ja tuhandeid inimesi antud kollektiivis, kes ei tegele toidu tootmisega (nt preestrid). Kaugkaubandus, töö jagunemine, käsitöö spetsialiseerumine. 3. Kirjaoskus, teadus. 4. Ehitatakse suurejoonelisi avalikke hooneid, monumentaalne arhitektuur. Samas ei pea sugugi mitte kõik need tunnusjooned koos ilmnema, piisab vaid mõnest. Eri kohtades neil eri kuju. Varane linn, selle tekkimine ja areng. Väga mitmesuguse välisilmega. Linna iseloomustab suur rahvaarv, tihe asustus; iseloomulik ka majanduslik ja sotsiaalne komplekssus. Linnade sotsiaalset organisatsiooni ja mittepõllunduslikke tegevusi toetavad toidu ülejäägid. Linn toimib ka kui osake laiemas süsteemis, mis hõlmab mitmeid erinevaid asulaid. Tsivilisatsioonide teke - keskvõimu olemasolu. Sellel on õigust ja mõjuvõimu, et nt maksustada toodangu ülejääke. Kodanikkonna olemasolu

Ajalugu
thumbnail
317
pdf

Surmalähedased kogemused

.............................................................................................................108 1.2.17.12 Ajas rändamise füüsika ja relatiivsusteooria ...................................................................................................114 1.2.17.13 Albert Einsteini üldrelatiivsusteooria ..............................................................................................................120 1.2.17.14 Valguse tekkimine hyperruumi ehk väljaspool aegruumi ...............................................................................123 1.2.17.15 Elektromagnetlainete vektoriaalsus ...............................................................................................................128 1.2.17.15.1 Elektromagnetlainete vektoriaalsus: aegruumi kõveruse näitel ..............................................................135 1.2

elektromagnetism
thumbnail
343
pdf

Maailmataju uusversioon

et neil on võimalik luua illusioone nagu näiteks võõras keha on nende oma, nad omavad kolme kätt või et nad on koletised või kääbused. Ka oma kehast väljas illusiooni on võimalik neil tekitada. Need aju trikid on nii veenvad, et katseinimesed ei usu, et need trikid loob tegelikult nende aju ise. Seda, et aju loodud virtuaalne maailm ongi oma olemuselt teadvus, on mõtisklenud ka Soome teadlane Antti Revonsuo. Teadvuse tekkimine närvisüsteemis ja selle olemuse mõistmine on tänapäeva teaduse üks põnevamaid müsteeriume. Antud juhul 6 käsitletakse teadvuse neuronaalseid korrelaate väga minimaalselt, keskendudes ainult selle olemusele. Unisoofia ­ valdkond käsitleb ühte väga erilist teadvuse seisundit, mis võib tekkida inimesel siis, kui tajutakse maailma ,,uutmoodi", kui tavapäraselt. Maailma teistmoodi

Teadus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun