Mesopotaamia ja Egiptuse võrdlus (2)

Mesopotaamia ja Egiptuse sarnasused ja erinevused
Nii Muinas Egiptus kui ka Mesopotaamia said alguse 3000 eKr ning langesid Pärsia võimu alla u. 500 a. eKr. Egiptus ja Mesopotaamia arenesid väga erinevalt, see sõltus nende geograafilisest asendist. Mõlemad tsivilisatsioonid on tänapäeva ajalukku suure jälje jätnud. Millised erinevused ja sarnasused nende vahel olid?
Muistne Egiptus ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni ning jagunes Alam- ja Ülem Egiptuseks. Peamine ühendustee nii maa eri piirkondade kui ka Egiptuse ja Nuubia vahel oli Niilus . Mesopotaamia asus Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksu aladel tänapäeva Iraagis . Põhja ja kirde poolt piirnes Mesopotaamia Iraani kiltmaa ääremäestikega, lõunas ja edelas ulatus aga Araabia kõrbeni. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse ja ulatuslikum põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niiluse regulaarsetele üleujutustele, millest jäi maha pehme ja viljakas mudakiht. Mesopotaamias sadas samuti vähe vihma ning põlluharimine oli võimalik üksnes maa kunstlikul niisutamisel. Egiptus oli rangelt teistest tsivilisatsioonidest eraldatud, mis tagas tema stabiilse arengu, kuid mesopotaamlastel olid juba üsna varakult suhted naabritega , samas tuli neil tihti ennast teiste sissetungide eest kaitsta. Mesopotaamia oli seega Egiptusega võrreldes vähem suletud ning seal toimusid aja jooksul ka suuremad muutused.
Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline . Selle otsas seisis absoluutse võimuga vaarao (jumal-kuningas). Teisel kohal oli ülikkond: preestrid ja sõdurid, kolmandal keskmise ja alamtaseme ametnikud: käsitöölised ja kirjutajad ning seejärel lihtrahvas : talupojad. Kõige madamal kohal olid orjad . Mespotaamias elasid sumerid ning nad olid poliitiliselt killustatud. Iga suurem linn moodustas omaette riigi. Mesopotaamias valitses alistatud kuningas. Valitseja oli jumalate esindaja, aga mitte jumal. Tähtsal kohal oli ka preesterkond. Linnriigi jõukamad mehed moodustasid kodanikkonna: talupojad ja käsitöölised, kellest koosnes ka linnriigi sõjavägi. Nendest madalamal olid rentnikud ja orjad.
Egiptlaste ellusuhtumine oli sügavalt religioossne: maailma üldist korraldust mõistsid ja mõtestasid nad müütide ja religiooni kaudu. Egiptuse religiooni eripära on nende usk surmajärgsesse ellu. Usuti , et surnu jätkab teispooolsuses samasugust elu nagu eluajal. Sellepärast saadeti surnud ära spetsiaalsete matuserituaalidega. Surnukehad mumifitseeriti ning nad asetati sarkofaagidesse, kuhu pandi kaasa väärtuslikke esemeid. Egiptuse tähtsaimad jumalad olid Amon-Ra- peajumal , Horos- taevajumal , Osiris-surnute valitseja. Austati üle 700 jumala. Üritati läbi viia ka monotismi, kuid sellega ei mindud kaasa. Mesopotaamias olid jumalad inimesekujulised ja neile omistati inimlikke omadusi. Pöörati tähelepanu eeskätt elule enne surma. Karistused jõudsid kätte siinses elus. Surma kardeti ning arvati, et ees ootas oleskelu sünges allilmas. Usk oli praktiline.
Egiptuse kiri kujunes 4. ja 3. aastatuhande vahetusel eKr. Kirjamärgid olid hieroglüüfid, mis olid väga keerulised. Kirjutada oskas umbes 1% kogu elanikkonnast. Kirjanduses viljeleti lühivorme ja ülistuslaule. Kirjutusmaterjal oli papüürus. Kuulsaim teos on “ Sinuhe jutustus”. Teaduses oli kõrge tase kirurgias, astronoomias ja ehituskunstis. Mesopotaamias võeti kasutusele kiilkiri 3000 a. eKr. Kirjutusmaterjaliks oli savitahvel . Teaduses saavutati kõrged tasemed matemaatikas, astronoomias ja astroloogias.
Egiptuses oli perekonnas perepea mees, kuid ka naisel olid omad õigused. Naine säilitas abielludes oma vara ja võis ka lahutusel pretendeerida osale varandusest. Vaaraol oli seevastu palju naisi, kelle seast üks oli tähtsam. Tal oli sageli mõju ka riigiasjade arutamisel. Naine võis ka riigi etteotsa tõusta. Mesopotaamias oli isal väga suur võim oma perekondsete üle. Mehel võis olla mitu naist. Naisel olid palju rangemad reeglid ning nende rikkumisel ootas naist surmanuhtlus. Abieluleping sõlmiti alati mehe ja tulevase äia vahel.
Üldiselt oli Mesopotaamial ja Egiptusel palju rohkem erinevusi kui sarnasusi . Egiptus arenes täiesti iseseisvalt ja oli arengult täiesti omasugune, Mesopotaamia sai mõjutusi teistest tsivilisatsioonidest. Mõlemad olid siiski kõrgelt arenenud igas valdkonnas ning ajaloos siiani olulised.