Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tsiviilõiguse konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tahteavaldus, tsiviilõigus, hagi, tsiviilõiguse, eraõigus, esindus, volitus, pärimis, esindatav, asjaõigus, osaühing, osanik, seadustik, õigusnormid, võlaõigus, tehingud, võlgnik, õigusvõime, teovõime, lõpetamine, tahteavaldust, asjaolud, kiirmenetlus, esindusõigus, poolse, õigusaktid, vastuolus, subjekt, tegevuskoht, usaldusühing Õppides viited Rooma õigusele. Õpitavad teemad võrdluses Rooma õigusega. Ladina keelsed terminid välja tuua. Saksa tsiviilseadustik - näited/ võrdlus. Midagi juurde lisamata, saab hindeks vaid C. 1 Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 1. TEEMA I - TSIVIILÕIGUSE ISELOOMUSTUS 1.1. Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA mõiste ÕIGUS/ius ERAÕIGUS/ius privatum AVALIK ÕIGUS/ius publicum (jaotatakse kaheks huviteooria + subjektiteooria alusel) 1) TSIVIILÕIGUS; 1) KARISTUSÕIGUS; Võlaõigus; 2) MAKSUÕIGUS;
Tsiviilõiguse üldosa 1. Tsiviilõiguse iseloomustus 1.1 Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis Õigus käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu - > RIIK Moraal Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline) -> INIMENE Õiglus Filosoofilise sisuga termin, määratlemata mõiste (proovi mitte kasutada seda mõistet, kerge orki tõmmata) Tava Pikemaajaline käitumisharjumus Loomuõigus (ldn. k - Ius naturale)igale elusolendile kuuluv õigus Religioon Jumala hukkamõist, mitte inimeste hukkamõist -> JUMAL
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÕPPETOOL TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA TsÜS 2008 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste................................................34 2. Füüsilised isikud...............................................................................................57 3. Juriidilised isikud..............................................................................................812 4. Tsiviilõiguse objektid.......................................................................................1314 5. Tsiviilõigussuhe, subjektiivsed õigused ja kohustused..................
Moraal on seadustega hõlmatud. Religioon on jumala hukkamõist, moraal on teiste inimeste hukkamõist. Kas õigus ei ole moraal? Miks on tava õiguallikas? Kõike ei ole võimalik reguleerida ja seetõttu võetakse kasutusele tava, on vabaduse põhimõte.Seadus ei jõua kõike reguleerida ja ei ole ka vaja. Seadusest madalamal seisev õiguakt- määrused,eeskirjad. Õigus Eraõigus Avalik õigus - subjektid on võrdsed - subjektid on alluvussuhtes avaliku võimu kandjale allumine Avaliku võimu kandja on riik ja kohalikud omavalitsused. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks pooleks on avaliku võimu kandja ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon
Riigi poolt kehtestatud käitumisreeglite kogum. 2. Mis on seadus? seaduse vormis kas riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. 3. Kuidas õigus jaguneb? Õigus jaguneb era ja avalikuks õiguseks. Avalik õigus jaguneb omakorda näiteks karistusõiguseks;menetlusõiguseks;haldusõiguseks ja rahandusõiguseks. Era õigus jaguneb tsiviilõiguseks; ühinguõiguseks; majandusõiguseks. Tsiviilõigus omakorda veel võlaõiguseks; asjaõiguseks; perekonnaõiguseks ja pärimisõiguseks. 4. Millega tegeleb ühinguõigus? Reguleerib juriidiliste isikute asutamist, tegevust ja lõpetamist. 5. Millega tegeleb majandusõigus? Majandusõigus tegeleb pangandusõiguse ja kindlustusõigusega. 6. Mis on loomuõigus? Igale elusolendile kuuluv õigus 7. Mis on religioon? “Jumal” Jumala hukkamõist, mitte inimese. 8
8küsimust ja 2 kaasust. Perfektne töö C. Ladina keelsed terminid. A-võrdlus välisriigi õigusega. Kohustuslik kirjastud: tsiviilseadustiku üldosa seadus Tsiviilseadustiku üldosa kommenteeritud väljaanne. Riigikohus.ee riigikohtulahendid I LOENG: Tsiviilõiguse iseloomustus Koht õigussüsteemis Ühinguõiguses tegeletakse juriidiliste isikute asutamise tegevuse ja lõpetamisega. Äriseadustega tegeletakse. Reguleerib juriidiliste isikute asutamist, tegevust, lõpetamist Majandusõiguses tegeletakse: pangandusõigusega, kindlustusõigusega.. Õigus on: Riigi poolt kehtestatud käitumisnormide kogum. (Riik peab sees olema.) Õiglus:seda ei saa defineerida, liigamlai mõiste.
Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreeglid. Subjektiivne õigus saab eelkõige oma sisu või tähtsuse objektiivselt õiguselt. Kohtusse minnakse eelkõige subjektiivse õigusega, mis tuleneb objektiivsest õigusest. Hetkel räägime objektiivses õigusest. Eesti õigussüsteem põhineb Rooma õigusele ja see jaguneb kaheks: Avalik õigus- Avalik õigus on see, mis lähtub riigi huvist. (Rooma õigus) Eraõigus- Eraõigus puudutab üksikisiku kasu. (perekonna) I Common Low- Anglo-Ameerika õigussüsteem, kus ei jagune õigus. II Kontinentaal- Euroopa õigussüsteem- eristatakse avalik õigus, eraõigus, mis jaguneb veel kodifitseeritult. Eesti kuulub siia. III Skandinaadia õigussüsteem- avalik õigus ja eraõigus. Subjektiteooria: Avalikus õiguses ei ole suhte pooled võrdsed, üks on võimupositsioonil. Eraõiguses on pooled võrdsed. Reguleerimise meetod:
puuduvad, vaid eraõiguse subjektid saavad vabalt oma käitumist määrata (privaatautonoomia) ERA- JA AVALIKU ÕIGUSE REGULEERIMISMEETODID JA –ESE Avalik õigus: esemeks subordinatsioonisuhted, millest üks osapool esineb avaliku võimu kandjana ja seda ka realiseerib; meetodiks käsk ja keeld Eraõigus: esemeks isikute vahelised varalised ja isiklikud suhted; meetodiks privaatautnoomia tahtevabadus AÕ harud: riigi-, haldus-, maksu-, karistus-, menetlus-, konkurentsiõigus EÕ harud: tsiviilõigus, kaubandusõigus, intellektuaalne omand, rahvusvaheline eraõigus Miks on vaja teha vahet era- ja avalikulõigusel? See tuleneb põhiseadusest. Võiks olla olematu, millisesse kohtusse peab klient kuuluma. Kõik mis ei ole keelatud on lubatud (eraõigus), kõik mis ei ole lubatud on keelatud (avalik). 2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem. Üldosa tähendus. Tsiviilõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib isikute omavahelisi suhteid (nii varalisi kui
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Köhler, H. Tsiviilseadustik. Üldosa. Õpik 1998 Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 1.1. Eraõigus ja avalik õigus 1.2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem 1.3. Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis 1.4. Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusharudest 1.5. Tsiviilõiguse allikad 1.6. Tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigust võib käsitleda kahes peamises tähenduses: 1)objektiivse õiguse tähenduses õigus on õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel. Samal ajal õigusnorm on üks sotsiaalse normi alaliik. 2) subjektiivse õiguse tähenduses kellelegi kuuluv õigus. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Õiguse õppimine ongi objektiivse ja subjetiivse õiguse tundmaõppimine
<** TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus – õigusnormide kogu; õigusnorm – riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus – riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus õigusnormide kogu; õigusnorm riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 6. september 2012 Loeng seminarid (seminari algus 18:45) · "Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud." · Riigikohtu lahendid (riigikohus.ee) Iseseisva tööna tutuvuda Rooma õigusega ja Saksa õigusega. 1. TSIVIILÕIGUSE ISELOOMUSTUS 1.1. Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis Mis on moraal? Moraal on arusaam õigest käitumisest moraali rikkumine toob kaasa inimeste hukkamõistu. Mis on õiglus? Õiglus filosoofilise sisuga mõiste, määratlemata mõiste. Mis on õigus? Õigus käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu. (Riik peab tagama õiguse täitimist, kui ta seda ei teeks oleks tegemist nt moraalinormiga.) netist Tava on pikemaajaline käitumisharjumus. (Tava ei pea olema moraalne.)
· ÕIGUSSÜSTEEMID: 1) üldine õigussüsteem (common law) 2) Kontinentaal-Euroopa õigussüsteem 3) Nn vahegrupp (Skandinaavia maad) · Era- ja avaliku õiguse eristamine 1) huviteooria; 2) subjektiteooria; 3) täiendatud subjektiteooria · Era- ja avaliku õiguse reguleerimismeetodid ja ese Avalik õigus: esemeks - subordinatsioonisuhted, milles üks osapool esineb avaliku võimu kandjana ja seda ka realiseerib; meetodiks - käsk ja keeld. Eraõigus: esemeks- isikute vahelised varalised ja isiklikud suhted; meetodiks - privaatautonoomia (tahtevabadus). · Eraõiguse harud: 1. Tsiviilõigus; 2. Äriõigus (kaubandusõigus); 3. Intellektuaalne omand; 4. Rahvusvaheline eraõigus; 5. Tööõigus. · Avaliku õiguse harud: 1. Riigiõigus; 2. Haldusõigus; 3. Finantsõigus; 4. Karistusõigus; 5. Rahvusvaheline õigus 6. Menetlusõigused (tsiviil, kriminaal, haldus) · Tsiviiõiguse mõiste
1) Objektiivne õigus kehtivate õigusnormidekogum 2) Subjektiivne õigus üksikule kuuluv konkreetne õigus. Õigussuhe on ka asja omandamine. Õigus kõigi vastu. Saab realiseerida, kui keegi võtab nt pastaka ära. Omanikul õigus hallata, kasutada. · Tsiviilõiguse tõlgendamine. Sotsiaalsed normid: 1) ÕIGUSNORMID; 2) tava- ja moraalinormid. Tõlgendamise eesmärk: õige arusaam tekstist. Tõlgendamine lähtub õiguskorras (sh normis eneses) sisalduvatest väärtustest. Tsiviilõiguse allikaks on ka tavad. Tõlgendamisteooriad:
(kurjategija annab grupeeringu välja, siis see ei ole grupeeringu eetikaga/moraaliga kooskõlas) Religioon – Jumal – Käitumisreeglid mille on kehtestanud Jumal Tava – käitumise harjumus Õiglus – defineerimata Tarkus – oskus rääkida millestki keerulisest lihtsalt ja selgesti mõistetavalt Eraõigus – puu Miks jaguneb õigus kaheks 3 teooriat – sest vähemaga ei saa hakkama, defineerivad eraõiguse ja avaliku õiguse 1) Huviteooria – eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku huve, avalik õigus on see mis puudutab riigi huve a. Probleemid – Ministeerium ostab auto (võlaõiguse valdkond), riik ostab auto – oleks nagu avalik õigus, aga kuulub võlaõiguse alla. 2) Subordinatsiooni teooria – avalikus õiguses on subjektid alluvus suhetes ja eraõiguses on subjektid võrdsed a
Tsiviilõiguse üldosa KORDAMISKÜSIMUSED 1. Selgita kus asub tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) õigussüsteemis. · Rääkida õigussüsteemist (selgitus v joonis) · Mis tähtsusega on TsÜS üldpõhimõtted Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 3 näeb ette, et seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. Kuigi TsÜS-i § 1 kohaselt sätestatakse selles seaduses tsiviilõiguse üldpõhimõtted, on TsÜS-i § 3 tähendus tegelikult märksa avaram ja ei tohiks olla väga vale väita, et nimetatud norm väljendab õiguse tõlgendamise põhireegleid kõigis õigusvaldkondades. TsÜS'i koht õigussüsteemis seoses teiste õigusaktidega: · TsÜS ehk tsiviilõiguse üldosa seadus on seadus, mis reguleerib eraõiguse üldosa. · TsÜS on üldosaks VÕS-le, AÕS-le, PKS-le ja PärS-le.
kandjale. Kõik, mis ei ole lubatud, on keelatud. Miks on oluline öelda, et allutakse avaliku võimu kandjale? Sest ka eraõiguses on allumine (vanemad ja lapsed) Miks jaguneb kaheks? Eraõiguses vabaduse põhimõte, Avalikus õiguses piiratuse põhimõte – et riik ei hakkaks võimutsema, tuleb seda piirata Miks meil neid põhimõtteid vaja on? Et vabadust realiseerida. Ühiskonnas, kus pole vabadust ei toimu arengut. Eraõigus jaguneb kolmeks: 1) Tsiviilõigus 2) Ühinguõigus – juriidilisi isikuid puudutav; reguleerib juriidiliste isikute asutamist, tegevust, lõpetamist. 3) Majandusõigus - reguleerib pangandusõigust, kindlustusõigust. Unitaristlik ja dualistlik lähenemine. Unitarism leiab et tsiviilõigus ja ühinguõigus (äriõigus) on üks õigusharu - eristatud on ainult praktilistel kaalutlustel. Dualistlik lähenemine ütleb, et tsiviilõigus ja ühinguõigus (äriõigus) on erinevad asjad. Miks jaguneb tsiviilõigus kolmeks
ongi siis eksam). Seminaridest võib MAX 2 korda põhjusega puududa. Tsiivilõiguse üldosa on paljudele ainetele eelduseks!!!! Õppematerjal: ÕISist programm välja printida?!!!! Eksami küimused on täpselt aineprogrammist! tsiviilõigustiku üldosa seadus KINDLASTI KAASAS KANDA! abistav tähendus : helmut köhler tsiviilseadustiku üldosa Tallinn 98. +iga teema lõpus täiendavad allikas professori poolt. 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 1.1.Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses. Objektiivse õiguse tähenduses see on õigusnormide kogu. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 põhilist iseloomujoont!) Subjektiivse õiguse tähenduses riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistelt isikutelt vastavat käitumist.
norme järgitakse. Otsuse langetamisel on mõlemad, nii subj kui obj õigus tähtsad, mõlemad sõltuvad teineteisest. Otsuse langetamisel on ehk subjektiivne õigus rohkem esiplaanil, kuid subj õigus peab siiski obj õigusele vastama. Siinkohal jätame tahaplaanile subjektiivse õiguse. Objektiivne õigus jaguneb 2 suureks osaks: Avalik õigus - NB! Eraõigus EKSAMIKS Kui me räägime jagunemisest, siis tegelikult jagunevad õigusnormid. Kuid on ! olemas ka seadusi, milles on nii avaliku- kui ka eraõiguse norme. Mille järgi vahet teha? Era- ja avaliku õiguse eristamise 3 põhilist kriteeriumi: Huviteooria – avalik õigus on see, mis lähtud (rooma) riigi huvist (nt maksude kogumine, karistamine, valitsemise korraldamine)
Võlaõigus,asjaõigus (puudutab omandit), perekonnaõigus, pärimisõigus Äriõigus (ERA Õ. JUR. IS LOOMISE, TEGUTSEMISE JA LÕPETAMISEGA) Kõige rohkem sekkub riik majandusõigusesse, kõige vähem tsiviilõigusesse. Mõju ühiskonnale suur (õe-venna vaheline tehing vs) Miks jaguneb õigus kaheks? Eraõiguses läbiv põhimõte vabadus, avalikus õiguses läbiv põhimõte piiritlus. Lubatud on kõik see, mis pole keelatud; keelatud on kõik see, mis pole lubatud! Miks jaguneb eraõigus kolmeks? Erinevate eraõiguste valdkondadesse riigi sekkumise m äär erinev Era- ja avaliku õiguse määratlus/definitsioon Tsiviilõiguse mõiste? Reguleerib varalisi ja mittevaralisi suhteid võrdsuse alusel. Eristab kriminaalõigusest, sest krimaalõiguses pole VÕRDSUSE põhimõtet Miks on tava õigusallikas? Seaduse puuudmisel on võimalus kasutada tava Kas kohtupraktika on õigusallikas? Ei ole. Miks ei ole? Ei vasta meie õigussüsteemile. Eraõigus vs tsiviilõigus? tsiv
1. Milliseid suhteid reguleerib avalik õigus ja milliseid eraõigus? Avalik õigus reguleerib riigi ja teiste avalikku võimu teostavate institutsioonide (KOV, ülikoolid jt) suhteid. Eraõiguse alla kuuluvad normid, mis reguleerivad inimeste ja ka vabatahtlikul alusel põhinevate eraõiguslike ühenduste (nt ühingute) õigussuhteid. 2. Millised on eraõiguse põhilised valdkonnad? Tsiviilõigus, äri- ja ühinguõigus, tööõigus, majandusõigus, rahvusvaheline eraõigus. 3. Millised on tsiviilõiguse põhilised valdkonnad ja milliseid suhteid need käsitlevad? Tsiviilõiguse valdkonnad: tsiviilõiguse üldosa (reguleerib tähtsamaid eraõiguslikke suhteid), võlaõigus (käsitletakse eelkõige võlasuhte tekkimise, lõppemise, aga ka rikkumise probleeme), asjaõigus (peamisteks objektideks on valdus, omand vallasasjale ja kinnisasjale ning piiratud asjaõigused näiteks pant ja kasutusvaldus, perekonnaõigus (käsitleb abielu,
Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Mis on "tsiviilõigus" Tsiviilõigus on eraõiguse osa, mis laieneb kõikidele isikutele ning millega reguleeritakse isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse printsiibil. Traditsiooniliselt hõlmab endas nelja õigusvaldkonda (nn tsiviilõiguse eriosa), milledeks on: - Võlaõigus - Asjaõigus - Perekonnaõigus - Pärimisõigus TsÜS koht õigussüsteemis TsÜS e tsiviilõiguse üldosa seadus on seadus, mis reguleerib eraõiguse üldosa (st tsiviilseaduse) üldosa. · TsÜS on üldosaks VÕS-le, AÕS-le, PKS-le ja PärS-le · TsÜS on ka üldosaks eraõiguse eriosa seadustele (nt ÄS, TLS, MTÜS, SAS jne) Objektiivses tähenduses tsiviilõigus on normid ja tavad, mis reguleerivad isikutevahelisi varalisi ja
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Tsiviilõiguse üldpõhimõtted: 1) TsÜS sisaldab üldiseid tsiviilõiguse aluspõhimõtteid nii normide kui printsiipidena; 2) nimetatud põhimõtted ja normid on üldkehtivad kogu tsiviilõiguse suhtes. TsÜS normid võib jaotada 4-ks: isikud (füüsilised, juriidilised); esemed; tehingud; tsiviilõiguste teostamine. TsÜS ülesandeks on sätestada üldised põhimõtted ja normid, mis kehtivad kogu tsiviilõiguse suhtes, sh ka objektiivne ja subjektiivne tsiviilõigus. Objektiivne tsiviilõigus-tsiviilõigusnormid, mis on sätestatud seadustes-TsÜS seaduses, perekonnaseaduses, asjaõigusseaduses, pärimisseaduses ja võlaõigusseaduses; muudes seadustes, mis sisaldavad tsiviilõigusnorme (nt töölepinguseadus). Subjektiivne tsiviilõigus-isiku õiguslikult tagatud võimalus teatud viisil käituda või nõuda teistelt vastavat käitumist. Tsiviilasjad-vaidlused, mis toimuvad eraisikute vahel; hageja - isik kes on esitanud hagi,
Õigus jaguneb kaheks: avalikuks õiguseks ja eraõiguseks. Tsiviilõigus on eraõiguse üldosa. Tsiviilõigus jaguneb: Üld ja eriosaks Üldosaks on Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS), mis annab üldregulatsiooni tsiviilõiguse teistele osadele( tsiviilõiguse eriosa): Võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus, rahvusvaheline eraõigus) Asjaõiguse peamisteks objetideks on valdus, omand vallas ja kinnisasjale ning piiratud asjaõigused (nt pant ja kasutusvaldus). Pärimiõiguses nähakse ette üleminek pärimise teel (testament, pärmisleping, nende puudumisel seaduse järgi). Perekonnaõigus käsitleb abielu, vanemate ja laste vahelisi suhteid, eestkostet ja hooldust. Rahvusvaheline eraõigus mingi õiguslik suhe omab
tekkimise probleemi, vahetegemisoskus, oskus siduda tegelikkust ja abstraktsiooni jne. · Õpetatakse teed, kuidas on võimalik jõuda õiglase otsuseni. Selle jaoks lahendatakse kaasusi. Common law puhul kujundab inimese juristiks alles konkreetne töö erialal. Mõnel pole õiguslik kõrgharidus üldse vajalik. 2 Tsiviilõigus Füüsilised isikud Füüsiliste isikute õigusvõime Isik on tsiviilõiguse subjekt e tsiviilõiguste ja -kohustuste kandja. Isikut iseloomustab kaks peamist parameetrit : õigusvõime teovõime Õigusvõime on isikuvõime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Ühetaoline õigusvõime Tuleb eristada konkreetse isiku subjektiivseid õigusi ja kohustusi. Õigusvõimet ei saa piirata. Õigusvõime algab sünniga ja lõppeb surmaga
Eraõigusliku juriidilise isiku organid: üldkoosolek,juhatus Fie-oma elukoht, jur.isik-juhatuse asukoht, määratakse määramata ajaks Juriidilise isiku lõpetamine: üldkoosoleku otsus, isiku või asutuse otsusel, kellel on selleks õigus, seaduses,põhikirjas või ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel, tähtaja saabumisel, pankroti korral, kohtumäärusega Tehing-sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus, võib olla ühepoolne (testament) ja mitmepoolne(ost-müük) Tühised tehingud: Heade kommete või avaliku korraga vastuolus, seadusega vastuolus, kasutuskeeldu rikkuv, näilik Tehingu võib tühistada: oluline eksimus, pettus, õigusvastane ähvadus,vägivald, raskete asjaolude ärakasutamine, muude seaduses sätestatud asjaolude esinemisel Tsiviilõiguste teostamine:hea usu põhimõttel Õigusvastasust välistav ajaolu-hädakaitse ja hädaseisund Kaitstakse hagi esitamisega
Tsiviilõiguse üldosa Paul Varul Seminarid alates 12.märtsist. Seminarid ja kontrollkaasus kohustuslikeksamile pääs. Õppematerjaliks loengukonspekt + Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) + Köhleri õpik 1998 (abivahendina). 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste ERAÕIGUS JA AVALIK ÕIGUS Mis on õigus? Õigust võib vaadelda kahes tähenduses: Objektiivne õigus õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Objektiivne õigus
Objektiivne õigus jaguneb kaheks osaks avalikuks ja eraõiguseks. Selline liigitus on omaks võetud riikides, kus on toimunud Rooma õiguse retseptsioon, eelkõige Kontinentaal-Euroopas (versus common law süsteem). Kolm olulist õigussüsteemi 1. Anglo-Ameerika ehk common law ehk üldise õigussüsteemiga riigid (Suurbritannia, USA, Kanada, Austraalia). Ei tehta vahet era- ja avaliku õiguse vahel. 2. Kontinentaal-Euroopa ehk Mandri-Euroopa ehk Romaani-Germaani süsteem ehk tsiviilõiguse süsteem. 3. Skandinaaviamaade süsteem. Sarnaneb Kontinentaal-Euroopa süsteemile tehakse vahet avaliku ja eraõiguse vahel, kuid õigus pole kodifitseeritud. Era- ja avaliku õiguse eristamise 3 peamist kriteeriumi 1. huviteooria tuleneb Rooma õigusest. Avalik õigus on see, mis lähtub (Rooma) riigi huvist, (näit: riik kehtestab maksud, kriminaalkorras karistamine). ja eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku kasu. (näit pärimine). 2
Õiguse kasutaja või rakendaja peab õigusaktis sõnastatud teksti kaudu võimalikult adekvaatselt mõistma selles aktis sisalduvaid norme. Õigussüsteemi mõiste ja struktuur Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Tavakäsitluses mõistetakse õigussüsteemi all sageli teataval viisil ülesehitatud õigusnormide kogumit ja sellele lisaks ka õigusasutuste süsteemi. Avalik õigus ja eraõigus Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Õigusharu ja õigusinstituut Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA KEVADSEMESTER 2014/2015 1. Sissejuhatus Eraõiguse harud: Avaliku õiguse harud (Ka avalik õiguslik - Tsiviilõigus võimukandja, nt KOV, võib osaleda eraõigussuhtes) - Äriõigus (kaubandusõigus) - Riigiõigus - Intellektuaalne omand - Haldusõigus - Rahvusvaheline õigus - Maksuõigus - Karistusõigus - Menetlusõigus
1. Millal loetakse tahteavaldus jõustunuks, kuidas on võimalik tahteavaldust teha ja kellele võib tahteavalduse teha? Tahteavalduse põhiküsimused on reguleeritud TsÜS § 68-75 , mis hõlmavad nii tahteavalduse erinevaid liike, tahteavalduse tegemist, jõustumist, tagasivõtmist kui ja tõlgendamist. Oferdi (pakkumus) ja aktsepti , kui lepingu sõlmimisel tehtavad tahteavaldused on täiendavalt reguleeritud VÕS i lepingu sätteid reguleerivas jaos. Tahteavaldus koosneb kahest olulisest elemendist, selleks on 1) isiku subjektiive tahe 2) tahte väljendamine. Need on kaks komponenti mis reeglina vaid koos moodustavad terviku ja on suunatud õiguslikke tagajärgi kaasa toovale tahteavaldusele. Tahteavaldus võib liigitada järgnevalt : 1) Otsene tahteavaldus see on tahteavaldus, mis sisaldab sõnaselget tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Sellisel juhul teeb üks pool teeb teisele konkreetse ettepaneku astuda
4.Territoriaalse kehtivuse järgi – eristatakse üleriigilisi,lokaalseid ja kohalikke norme. 5.Ettekirjutuse iseloomu järgi – Õigusnormid võivad olla imperatiivsed ehk määratletud, suhteliselt määratletud ja dispositiivsed. 6. Täidetava funkts. Järgi – eristatakse regulatiivseid ja kaitsvaid õigusnorme. 7. Vastavalt regulatsiooni viisile – norme võib liigitada kohustavateks, keelavateks ja õigustavateks. 12. Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik,riik), aga ka mõningaid mittevaralisi isiklikke suhteid (nt.autorsus) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. Tsiviilõiguse esemeteks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. 13. Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi.See on kõigil ühetaoline ja piiramatu – algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga.
Tsiviilõigus on õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas. Seega määrab tsiviilõigus tsiviilõiguslikest suhetest osavõtvate füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusliku seisundi. Varalised suhted on sotsiaalsed suhted, mis kujunevad isikute vahelseoses neile materiaalsete väärtuste kuulumisega aga ka nende ülemineku tõttu ühelt subjektilt teisele. Tsiviilõiguses domineerivad dispositiivsed normid, st normid, mis annavad suhte pooltele endile võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises, ka sellises, mis on erinev
annaabi.ee 
