Nimeta sõja osapooled. Saksamaa jäi sõja tallermaaks, sest keisrivõim oli süvendanud Saksamaa poliitilist kindlustatust, pinged protertantide ja katoliiklaste vahel vallandasid selle sõja. Osalejad: katoliiklike vürstide väed, ehk Saksamaa tsehhi protestandid, keda toetasid Taani kuningas, Rootsi, Prantsusmaa 5. Lugege läbi tekstid lk. 244. Milles väljendus XVII sajandi algul sõjapidamise eriline brutaalsus? selleks, et ellu jääda pidid palgasõdurid tõituma tsiviilelanike kulul tsiviilelanike maju põletati, perekonnad tapeti, selleks, et pääseda läksid nad palgasõduriteks armeed olid pidevas lahustumisseisundis sulades kokku surmast, haavadest, haigustest, maha jäämistest.
armee, kuhu USA pani suure panuse sõdurite relvastamisele ja väljaõppele. Vaatamata suurele sõjalisele ülekaalule ei suutnud ameeriklased edu saavutada. Selle põhjuseks oli eelkõige vastase partisanisõja taktika. 1963 aastal oli juba umbes pool lõuna Vietnami territooriumist kommunistide kontroolli all. Aastail 1963-64 toimus Põhja-Vietnami pommitamine. Vietnami sõda oli erakordselt julm. USA heitis pomme rohkem kui Teises maailmasõjas. Kaasnes massiline tsiviilelanike hukkumine. Lõuna-ja Põhja-Vietnami lahutava piiri lähedusse loodi n.ö. surma tsoonid, kus tugeva toimeliste mürkainete abil hävitati metsad ja põllud, et takistada kommunistidele abi saamist Põhja-Vietnamist. Washingtonis arvati, et sellist ebavõrdset sõda oleks Honoi vastu täiesti mõistuse vastane jätkata, kuid Põhja-Vietnam jätkas siisgi. Üsna varsti kaotas USA lennuvägi oma üleoleku ning NSV Liit aitas Põhja-Vietami effektiivse õhutõrje süsteemi loomisel
üleolekut teiste riikide suhtes, millega kaasneb ohutunne ja hirm võimaliku sõjalise konflikti ees. Vabariik- Riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või moodustab need parlament. Turumajandus- Majandus, kus nõudlusel ja pakkumisel lastakse suhteliselt vabalt kujundada kaupade ja teenuste tootmist, jaotamist ja tarbimist. Tippkohtumine- Riigipeade kokkusaamine Terrorism- Teadlik vägivalla rakendamine tavaliselt juhuslike tsiviilelanike suhtes, et saavutada valitsuselt oma nõuete täitmist. Terror- Vägivald poliitilises võitluses, mis viib sageli inimeste füüsilise hävitamiseni; hirmuvalitsus Sotsialism- Poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonna sotsiaalset võrdsust. Sotsiaalpoliitika- Valitsuse poliitika vaesemate ja hättasattunute aitamiseks ning ühiskondliku võrdsuse edendamiseks. Sotsiaalne turvalisus- riigi sotsiaalpoliitika eesmärk, mille kohaselt riigi
regulaararmeele. Traditsiooniliste rinnete asemel on lahingud muutunud kohalikeks ning tsiviilelanikke ei ole alati kas suudetud või soovitud sõjatandrilt evakueerida. Rahvusvahelise statistika järgi oli 1990ndate aastate lõpus toimunud konfliktides tsiviilohvrite osakaal kõigist hukkunuist umbes 80%, samas kui 1900ndate alguses oli vastav näitaja vaid 15–20%. Näiteks 2009. aastal Gaza konfliktis hukkunud enam kui tuhandest palestiinlasest olid enamik tsiviilisikud. Tsiviilelanike mitte evakueerimise tõttu kaasneb relvakonfliktidega palju sotsiaalseid probleeme, probleemide tagajärjed ei avalda ainult lühi-ajalist mõju, vaid mõjutavad inimesi ka pikas perspektiivis. Sõja käigus saavad surma paljud tsiviilelanikud, kes ei ole süüdi relvakonfliktis. Tavakodanikud saavad surma enamasti läbi väikerelvade ning tänu isevalmistatud miinide. Kaasmaalaste hukkumine tekitab hirmu ja ebakindlust teistes kodanikes ning see külvab suurt paanikat ja hirmu rahva sekka
„Fahrenheit 911“ (https://www.youtube.com/watch?v=zBWisZBoJpE) --- Üheksakümnendatel aastatel oli tsiviilohvrite arv konfliktides ligikaudu 80%, aga 20 sajandil on see arv vaid 15-20%. Sajandivahetusel on see arv õnneks tunduvalt väiksemaks muutnud. I maailmasõjas aastatel 1914-1918 moodustas 14% hukkunutest tsiviilelanikud, kuid II maailmasõjas oli näitaja tõusnud juba 67%le. Alates aastast 1989 on konfliktides hukkunud tsiviilelanike protsent 90. Antud protsentide põhjal võib välja tuua, et konfliktid on muutunud. Seda võib põhjustada see, et enam pole armeedega sõdu, vaid toimub rohkem terroriakte, kus terroristid pommivööga ka peale teiste, ennast ära tapavad. See võib nõuda väga paljude süütuid inimelusid, kuid ega ka armeesõdu vaja ei ole.
7. Mis riigis natsionaalsotsialism levis? Saksamaa Aasias Lähis- Idas 8. Millal ja kus tekkis mauism? Tekkis Hiinas Suur hüpe 1950 aastal aastatel 9. Mille poolest erines mauism kommunismist? suhtumine talupoegadesse 10. Mis tunnused on iseloomulikud inimsusevastastele kuritegudele? Inimsusevastased kuriteod on teadlikult toime pandud massilised või süstemaatilised rünnakud tsiviilelanike vastu. Iseloomulik on tahtlik ja süstemaatiline tegevus rahva, selle osa või mõne muu inimrikkumise suhtes, et seda hävitada, asutada ümber või muul moel vabaneda vastavast elanikkonnast. On alati aegumatud kuriteod Piinamine, vägistamine, vabaduse võtmine 11. Selgita, mis on sõjakuriteod. Sõja kavandamine, agressioon, vägivaldse reziimi kehtestamine vallutatud aladel. 12. Selgita, mis on genotsiid.
Iraagis läks neile kokku maksma kuus triljonit dollarit. Sellega oleks võinud tagada kõikide Ameerika vanurite ning töövõimetute inimeste tervisekindlustuse kümneks aastaks ja palju muud, mis oleks Ameerikale ja maailmale palju head teinud. Kolmandaks on tänapäeva sõjad terrorismi vastu mõttetud, kui välja arvata nafta, mida USA ja muud suurriigid nendest maadest saavad aga see ei tasu ära kuna näiteks ISIS - ga võideldes hukub peale sõdurite ja terroristide ka palju tsiviilelanike. Selle süütu hukkunu lähedased tahavad neile, kes seda tegid, kättemaksta. Süüdlasteks on NATO sõdurid ja ,et neile kättemaksta liituvad nad terrorismirühmitustega. Sõda terrorismi vastu ei ole võimalik võita, sest kui raiuda üks pea maha, tuleb kaks uut asemele. Sõjad laastavad nii riigi pinda, elanikkonda ja ka kogu maailma majandust. Need on ainult mõned põhjused, miks me peaks ütlema sõjale ei ja lahendama konflikte rahumeelselt.
Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Punaarmeesse sattusid enamasti need, kes olid sunniviisiliselt mobiliseeritud Vene armeesse. Kuigi oli keelatud võtta armeesse inimesi okupeeritud riikidest, kasutati seda võimalust ära. Oli vähe neid, kes vabatahtlikult astuks Vene armeesse. Paar erandit oli. Üheks neist olid hävituspataljonid, kes võitlesid metsavendade vastu. Nad said tuntuks sellega, kui nad mõrvasid süütuid tsiviilelanike ja röövisid ja põletasid talusid. Teine erand oli 22. territoriaalne laskurkorpus. Algul koosnes see vaid eestlastest, kuid aja möödudes eestlaste hulk vähenes. Üldmobilisatsiooni ajal mobiliseeriti umbes 32 000 meest Venemaale. Sealsetes tööpataljonides pidid mehed tegema ränkrasket tööd. Seal suri esimese talvega umbes 8000 eestlast. Saksa väejuhatus kasutas sõja alguses vaid Eesti vabatahtlikke. Hiljem mindi üle sundmobilisatsioonile
välismaalaste kontaktide kontrollimine -KGB kaastöölised (vabatahtlikud / sundvärvatud ähvardustega) -siseministeerium tegutses KGB kõrval: korrakaitse Võõrsõjaväe kohalolek -Eestisse jäetud sõjavägi: Moskva jaoks informatsiooniallikas / sisemise korra hoidmine / reziimi kindlustamine -120 000 meest sõjaväes -sõjaväe käsutuses olevad alad: Aegviidu / Laeva / Nursi / Värska / Paldiski linn/ Pakri poolsaar / Pakri saared / Naissaar -konfliktid sõjaväelaste ja tsiviilelanike vahel / elanikud pidid nendelt aladelt lahkuma, kus sõjavägi oli -kaitseministeerium kindralleitnant Lembit Pärn -rahvusväeosade olemasolu võimaldas enamikel ajateenijatel läbida teenistus kuni 1950 Eestis->pärast saadeti laiali mööda Nüukogude Liitu -Eesti NSV jaotati kolmeks oblastiks 1952-1953 (Tallinna/Tartu/Pärnu), 1950 - 39 rajooni/ 1986 15 rajooni Moskva kontrollimehhanismid -iseseisev tegutsemisvabadus oli piiratud -1944
riikide armeedes. Punaarmeesse sattusid enamasti need, kes olid sunniviisiliselt mobiliseeritud Vene armeesse. Kuigi oli keelatud võtta armeesse inimesi okupeeritud riikidest, kasutati seda võimalust ära. Oli vähe neid, kes vabatahtlikult astuks Vene armeesse. Paar erandit oli. Üheks neist olid hävituspataljonid, kes võitlesid metsavendade vastu. Nad said tuntuks sellega, kui nad mõrvasid süütuid tsiviilelanike ja röövisid ja põletasid talusid. Teine erand oli 22. territoriaalne laskurkorpus. Algul koosnes see vaid eestlastest, kuid aja möödudes eestlaste hulk vähenes. Üldmobilisatsiooni ajal mobiliseeriti umbes 32 000 meest Venemaale. Sealsetes tööpataljonides pidid mehed tegema ränkrasket tööd. Seal suri esimese talvega umbes 8000 eestlast. Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke. Hiljem mindi üle sundmobilisatsioonile
Juhendaja Prof. Advig Kiris Tallinn 2014 KarS 8. Peatükk § 89. Inimsusvastane kuritegu Süstemaatilisel viisil või massiliselt ja riigi, organisatsiooni või grupi õhutusel või juhtimisel toimepandud inimõigustest ja -vabadustest ilmajätmise või nende õiguste ja vabaduste piiramise eest, samuti tsiviilelanike tapmise, piinamise, vägistamise, neile tervisekahjustuse tekitamise, nende sunniviisilise ümberasustamise, väljasaatmise, prostitutsioonile sundimise, neilt alusetult vabaduse võtmise või muu väärkohtlemise eest – karistatakse kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega. Suhteliselt määratletud hüpotees (normi kehtimise tingimuste olemasolu/puudumine vajab igal konkreetsel juhul eraldi tuvastamist);
Teise Maailmasõja tagajärjed. Kaart. Teine maailmasõda põhjustas seninägematuid purustusi ning kaotusi. Kokku hukkus sõjas ligi 60 miljonit inimest, neist kõige rohkem NSV Liidus (üle 20 miljoni) ja Hiinas (10 miljonit). Varasemates sõdades moodustasid enamiku hukkunutest sõdurid, Teises maailmasõjas suurenes aga järsult hukkunud tsiviilelanike arv. Selle põhjuseks oli eriti julmaks ja metsikuks muutunud sõjapidamine ning diktatuuride vägivallapoliitika, holokaust ning genotsiid. Suurele ohvrite hulgale vaatamata ei toonud ka Teine maailmasõda õiglast maailmakorda. Liberaalne lääne demokraatia saavutas küll võidu Hitleri üle, kuid oli sunnitud läbi sõrmede vaatama kommunistliku diktatuuri mõju kasvule. Balti riigid jäid NSV Liidu võimu alla, tema
et pole põhjust olla vaenulikud. Miks Ivo ei naasnud oma kodumaale, Eestisse? Kas ja kuidas kõnetab film sinu hinnangul neid eestlasi, kes on kodumaalt lahkunud? Ta elukoht oli talle kallis, see tähendas talle liiga palju, et lahkuda. Lisaks ei olnud ta üksi. Kas filmis ei oldud Abhaasiast põgenenud eestlasi kirjeldatud või jäi see koht mulle kahe silma vahele. Lühidalt: Mida filmi vaatamine sulle andis? Hea ja huvitava huvitava filmielamuse. Oskan sõdu tsiviilelanike perspektiivist vaadata. Mis kõnetas? Mis häiris? Minu meelest oli film kohati liiga masendav. Pidevad surmad ja konfliktid. Kas midagi jäi arusaamatuks? Nüüd, kui Ivo on üksi, kas ta jätkab Abhaasias elamist või kolib Eestisse? Ta naaber on surnud ning mandariiniäri on hävitatud.
sõjaväeüksusi. Samuti soovis USA levitada demokraatiat ja kapitalismi kolmanda maailma riikides. Vietnami sõda (1964-1973) Sõjas osalesid: Põhja-Vietnam toetas NSV Liit (sõjaline abi+nõunikud, ka sõdurid), toetasid ka Lõuna-Vietnami kommunistlikud partisanid ehk vietkongid, toetas kogu kommunistlik blokk Lõuna-Vietnam toetasid USA ja tema liitlased. 1965 aastal alustas USA Vietnami pommitamist. Kasutati napalmi, keemiarelva. Kaasnes massiline tsiviilelanike hukkumine. Sõja algusfaasis võtsid sõjapidamise raskuse Lõuna-Vietnami vägedelt üle ka USA väed ja sekkusid kommunistidega peetavasse sõtta. Vaatamata suurele sõjalisele ülekaalule ei soovinud ameeriklased edu saavutada.President Johnson koguni keelas aastal 1966 Lõuna-Vietnami algatuse tungida Põhja-Vietnami, et kommunistid kukutada. Meelehärmi tekitas ka sissisõja taktika. 1968 toimus My Lai veresaun ( USA vägede poolt tapetakse 347
Valitsus ministritest koosnev kõrgeima täidesaatva riigivõimu organ. Peaminister valitsuse juht Minister valitsuse liige, ministeeriumi juht Ministeerium valitsuse allüksused jagatud eluvaldkondade järgi, juhivad minister ja kantsler Kantsler korraldab ministeeriumi allasutuste tööd, valitsusametnik Peaminister andrus ansip, haridus ja teadus tõnis lukas, justiits rein lang, kaitse jaak aaviksoo, keskkonna, kultuuri laine jänes, maj ja kommunikatsiooni-juhan parts, põllumaj, rahandus ivari padar, sise jüri pihl, sotsiaal maret maripuu, välis urmas paet Portfellita minister minister, kellel puudub oma ministeerium, kuid keda abistab tööülesannete täitmisel ministribüroo. Nt regionaalminister, peaminister Riigisekretär korraldab valitsuse ja peaministri ja valitsusistungite tööd Riigikantselei loodud valitsuse töö abisamiseks Maakond-iidse algupäraga territoriaalne üksus eestis, tänapäeval riiklik haldusük...
punaarmeesse. Sinna sattusid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, sest vabatahtlikult keegi kommunistliku ideoloogia eest nõus sõdima polnud. Kuigi oli keelatud võtta armeesse inimesi okupeeritud riikidest, kasutati seda võimalust ära. Oli vähe neid, kes vabatahtlikult astuks Vene armeesse. Paar erandit oli, üheks neist olid hävituspataljonid, kes võitlesid metsavendade vastu. Nad said tuntuks sellega, et nad mõrvasid süütuid tsiviilelanike ja röövisid ja põletasid talusid. Teine erand oli 22. territoriaalne laskurkorpus. Algul koosnes see vaid eestlastest, kuid aja möödudes eestlaste hulk vähenes. Üldmobilisatsiooni ajal mobiliseeriti umbes 32 000 meest Venemaale. Sealsetes tööpataljonides pidid mehed tegema ränkrasket tööd ning esimese talvega umbes 8000 eesti meest. Saksa armeesse mindi sõja algperioodil vabatahtlikult, eelkõige soovist maksta kätte
tean mida tähendavad sõja jubedused. Kuid lugedes seda raamatut mõistsin, et eksin rängalt. Raamatut lugedes möödus iga peatükk hulga pisaratega. Raamatus oli erakordselt elavalt kirjeldatud, mida näeb tsiviilelanikkond sõjas, kuidas sõda lahutab perekondi ning hävitab suhteid, kuidas rahvas õieti ei teagi kellega võideldakse, kes on vaenlane ning kes on oma. Nüüd kui olen raamatu rohkem kui korra läbi lugenud arvan, et tean, mida tähendab sõda. Kuid sõda pole kole ainult tsiviilelanike jaoks, vaid mõjutab väga tugevalt ka sõdureid. Minu seisukohti sõja kohta kinnitas veelgi raamat ,,Läänerindel muutuseta". Teos aitas mul mõista veelgi rohkem sõja mõttetust. Raamat rääkis sõjast sõdurite silmade läbi, kuidas sõda hävitab tihti sõdurite edasise elu. Teose peategelane .... mõistis ka ise, et pärast sõda ei oska ta enam tavamaailmas hakkama saada. Tema sõbrad on langenud sõjas ning ka ta ise on liiga
Liitlasteks Balti riigid, Soome vabatahtlikud, inglise laevastik, Vene valged. Põhjused: Punaarmee rünnak narvale, tahtsid vallutada ja paremat juurdepääsu läänemerele. Tagajärjed: Sõlmiti Tartu rahuleping 2. vebr 1920, Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust. Landeswehri sõda, ei oska sellega siin midagi kirjutada:D 8. 24.veebruar 1918 Eesti iseseisvumine 9. Arenes lennundus- lennukitega pommitati rohkem, kolmemõõtme süsteem sõda käis maas, õhus ja vees. Tapeti palju tsiviilelanike. 10. interventsioon- vägivaldne sekkumine teise riigi siseasjadesse Reparatsioon- sõjahüvitis-raha või kaubad, mida võitja riik nõuab kaotajariigilt sõjakahjude hüvitamiseks. Rahvasteliit- rahvusvaheline organisatsioon riikidevaheliste tülide lahendamiseks ja koostöö edendamiseks. Vladimir Lenin- Rahvakommisaride Nõukogu esimees, Venemaa bolsevikude juht, oktoobripöörde läbiviija. Nikolai II- oli viimane tsaar venemaal
• 24 tunni jooksul kõrvaldati KGB ja GRU poolt kõik NSVL-le “kahjulikud” isikud Sõjakuriteod • Sõjakuritegusid panid toime mõlemad osapooled • Suurema osa tsiviilisikute hukkumine oli põhjustatud õhurünnakute ja pommitamiste tagajärjel • Pommitati igat küla, mis jäi NSVL-i konvoide või strateegiliste objektide lähedusse • Palju tsiviilisikuid hukkus ka mudžahiidide poolt loodud miiniväljadel • Samuti kasutasid nõukogude väed korduvalt keemiarelva tsiviilelanike ja mudžahiidide baaside peal • 1982. aasta juunis saadeti 1000 noort kommunistliku partei liiget parandama Naghlu elektrijaama, mille hävitasid mudžahiidid. 30 km Kabulist eemal sattusid nad varitsuse alla ja suurem osa neist tapeti. • 4. septembril 1985 tulistasid mudžahiidid alla reisilennuki 52 inimesega pardal • Mudžahiidid kasutasid palju palgamõrvareid • 1988. aastal alustas NSVL oma vägede väljaviimist Afganistanist
Alzeeria sõda algas 1954. aastal kogu maad hõlmanud terrorilainega, mis oli suunatud Prantsusmaa nõrga ja haldussuutmatu valitsusaparaadi ning tegelikult korda pidavate armeeüksuste vastu. Sõda oli Prantsusmaa ja Alzeeria iseseisvuslike liikumiste vahel. Sõda algas sellega, kui alzeerlased ehk prantslaste poolt nimetatud terroristid alustasid rünnakuid 1. novembri hommikul erinevates asukohtades Alzeerias. Sihtmärkideks olid mitmed sõjaväelised asutused ja ka tsiviilelanike piirkonnad. Rünnakutes vastutajaks oli sotsiaal poliitiline partei FLN (Front de Libération Nationale, National Liberation Front). Alzeeria sõda oli mitmekülgne konflikt, milles osalesid paljud erinevad liikumised, mis võitlesid üksteisega erinevatel aegadel. Iseseisvuse poolelt võitles FLN Alzeeria rahvusliku liikumise (MNA) vastu. Organisatsioon OAS võitles nii FLN-iga kui ka Prantsuse valitsusega.
nagu julgeolekuorganitelgi olla Moskva jaoks oluline informatsiooniallikas ja ühtlasi hoida kohtadel sisemist korda ning kindlustada reziimi. Eriti arvukalt oli sõjaväge eestis sõjajärgsetel aastatel-120 000 meest. Sõjavägi oli kohalikele elanikele ränk koorem. Sõjaväe kasutusse antud aladelt tuli põliselanikel lahkuda, üsna suur osa linnade elamufondist võeti sõjaväe käsutusse. Sagedased olid konfliktid sõjaväelaste ja tsiviilelanike vahel, eriti sõjajärgsel perioodil, mil punaarmeelaste vägivallatsemine oli massiline. MOSKVA KONTROLLIMEHHANISMID Nõukogude Liidu liiduvabariikide nn vennalikku perre kuuluva Eesti NSV juhtkonna iseseisev tegutsemisvabadus oli piiratud. Baltikumi ,,vabastamise" järel 1944 aastal vajas Moskva täiendavat institusiooni, mis kontrolliks sovetiseerimist kõigis kolmes Balti liiduvabariigis ning annaks juhtkondadele nõu
novembril. Taas oli Eesti Nõukogude võimu käes. Nõukogude võimu põlistamisele aitas Eestisse jäetud sõjavägi oluliselt kaasa. Ülesanne oli olla Moskva jaoks oluline informatsiooniallikas ja ühtlasi hoida kohtadel sisemist korda ning kindlustada režiimi. Sõjajärgsetel aastatel oli Eestis Nõukogude sõjaväge eriti arvukalt: ligi 120 000 meest. Eesti territoorium kuulus Balti sõjaväeringkonna koosseisu. Sõjajärgsetel aastatel olid sagedased ka konfliktid sõjaväelaste ja tsiviilelanike vahel, mil punaarmeelaste vägivallatsemine oli massiline. 1991.aastaks oli Eestis asuva Nõukogude armee käsutuses 1665 objekti kogupinnaga 87 147 hektarit. Peale Eesti iseseisvumist oli 1992.aastaks Eestisse jäänud umbes 40 000 Vene armee sõdurit, kelle valduses oli umbes 2% riigi territooriumist. Võõrväed lahkusid ametlikult Eestist 31.augustil 1994. aastal. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Teises_maailmas%C3%B5jas http://et.wikipedia
sotsiaalprobleemid? Põhjendage oma vastust. Sotsiaalprobeemid, see on tekinud uimastite leviku ja inimeste valede eluviiside tõttu. 23.Defineerige oma sõnadega, mis on sõda. Kas sõda on inimkonna paratamatus? Põhjendage oma vastust. Riikide, rahvaste või muude rühmitiste vaheline relvastatud võitlus. Paratamatus on see selle tõttu, et inimesed soovivad omada aina suuremat võimu ning sõdade abil püütakse see võim saavutada. 24.Kas tsiviilelanike vaatenurgast on olemas õiglast sõda? Põhjendage oma vastust. Mina arvan küll, sest kui võideldakse oma vabaduse nimel, siis on see kogu rahva heaolu nimel.
tõusnud 45,000ni · 1971 - Lõuna-Vietnami väed tungivad USA toetusel Laosesse · 1973 - Pariisi Rahuleping, USA astub sõjast välja Sõjas osalesid · Põhja-Vietnam - toetas NSV Liit ja kogu kommunistlik blokk (sõjaline abi nõunikud, sõdurid) · Lõuna-Vietnam - toetasid USA ja tema liitlased · Vietnami sõda oli erakordselt julm · USA heitis pomme rohkem kui Teises maailmasõjas (7 milj. tonni). · Kasutati napalmi ja teisi keemiarelvi · Kaasnes massiline tsiviilelanike hukkumine · Vietnami sõja vastu protesteeriti ka USAs endas, eriti üliõpilased, kes keeldusid sõjaväkke minekust · Vietnamlasi aitas visadus, harjumuspärased looduslikud olud, kuulekus Ho Chi Minhile · Seetõttu üritasid ameeriklased sõda vietnamiseerida · hakkasid oma regulaarvägesid välja viima, suurendasid sõjalist toetust Lõuna- Vietnamile ja üritasid kommunistidega sõdida n.ö. võõraste kätega · 1973. aastal jõudsid sõdivad pooled küll
lapse. Eluaegseks sandiks on jäänud üle 250 tuhande tsetseeni (sh üle 3000 pimedaks). Elukohast on ajutiselt või jäädavalt pidanud lahkuma üle 85% nendest tsetseenidest, kes seal elasid 1994.a. detsembri alguses. Sõjakuriteod on ka inimsusvastased. Sõjakuriteod on sõjapidamise seaduste või tavade rikkumised; sinna hulka kuuluvad okupeeritud territooriumilt päritolevate või seal asuvate tsiviilelanike mõrvamine, jõhker kohtlemine või nende küüditamine sunnitööle või muudel eesmärkidel; sõjavangide või merd sõitvate isikute mõrvamine või jõhker kohtlemine; pantvangide tapmine; avaliku või eraomandi rüüstamine; linnade, alevite ja külade meelevaldne purustamine või ilma sõjalise vajaduseta laastamine. Näiteks toon taas eelmisel aastal toimunud Vene-Gruusia konflikti. Seal koheldi jõhkralt ja mõrvati Gruusia tsiviilelanikke.
Kokku sündis üheksa uut riiki, mille hulgast võime leida ka meie oma kodumaa Eesti, mis tekkis hiiglasliku Venemaa impeeriumi varemetelt. Ometi tuli nendel uutel riikidel oma vabaduse eest maksta sootuks kallimat hinda, kui seda USA oma edu eest tegi. Sõtta värvati noori mehi ning nende elujõud kustus, kas ühel või teisel rindel, kaitstes suure Venemaa huve. Olgu, et otseselt sõda Eestimaa pinnalt üle ei käinud, puudutas see siiski ka kaudselt tsiviilelanike: kõikjal leidus põgenikke, nälga ning haigusi; sõja tarbeks tuli anda raha, asju ning toitu. Ei saa märkimata jätta, et Saksamaal läks paraku esimeses maailmasõjas pisut halvemini kui ühelgi teisel riigil. Nimelt, sõja lõpus, 1918 aastal tegid sakslased veel mitmeid pealetunge läänerindel, mis osutusid edututeks ning mis viis lõpuks Saksamaa ja tema liitlased täieliku sõjalise kokkuvarisemiseni. Saksamaa alustas rahuläbirääkimisi ning pidi nõustuma 1918 aasta 11
*pandi paika sõjajärged piirid ja mõjusfäärid Euroopas *määrati saksamaa reparatsiooni maksed *jaapanile esitati ultimaatum tingimusteta kapituleerumiseks *nsvl lubas sõtta astuda jaapaniga Holokaust ja totaalne sõda 21 jaanuar 1942 WANNSEES suleti juudud getodesse, 1943 üritati hävitada varssavi juudi getotõ Totaalnesõda: 1) Sunnitud olid osalema kõik sõtta haaratud riikide kodanikud 2) Tsiviilisikud said sõjategevuseosaks, rasked kaotused tsiviilelanike seas 3) Okupeeritud kodumaa 4) Kollaborantid, vastupanuliikumised 5) Ühe totaalsevõimuvastuvõitlemiseks tuli kasutada teise totaalse võimu abi 6) Naised asusid tööle 7) Massilised vägistmised, naiste iseseisvumised 8) Inimeste vaenmine rahvustunnuse järgi II maailmasõja tulemused Pariisi rahukonverents 10.veebruar 1947 kirjutati alla rahulepingule Toimus 1945-1946 Sõlmiti: itaalia, rumeenia, bulgaaria, soome, ungari ja võitjaiigid
Ajaloo kordamisteemad §1518 1. II maailmasõjas hukkunud sõdurite ja tsiviilelanike osakaalu analüüs & põhjendused *Teise maailmasõja ohvritest olid umbes pooled tsiviilelanikud, kes hukkusid pommirünnakutes, surid nälga või keda hävitati plaanipäraselt. *II maailmasõjas hukkus kõige rohkem NSVLi ja Saksamaa sõdureid ning see tulenes aktiivsest sõjategevusest. *Kõige rohkem tsiviilelanikke hukkus NSVLis ning Poolas, põhjusteks sõjategevuse mõju, küüditamised, surmalaagrid ning Poolas ka juutide rohkus. 2. Pariisi konverents Toimus 1947
Sõjas osalesid: · Põhja-Vietnam - toetas NSV Liit (sõjaline abi+nõunikud, ka sõdurid), toetasid ka Lõuna-Korea kommunistlikud partisanid ehk vietkongid, toetas kogu kommunistlik blokk · Lõuna-Vietnam - toetasid USA ja tema liitlased. Vietnami sõda oli erakordselt julm. USA heitis pomme rohkem kui Teises maailmasõjas (7 milj. tonni). Kasutati napalmi, keemiarelva. Kaasnes massiline tsiviilelanike hukkumine. Vietnami sõja vastu protesteeriti ka USAs endas, eriti üliõpilased, kes keeldusid sõjaväkke minekust. Vietnamlasi aitas visadus, harjumuspärased looduslikud olud, kuulekus Ho Chi Minhile. USA väed toetusid lahingutegevuses paljuski helikopteritele Antud perioodil võtsid sõjapidamise raskuse Lõuna-Vietnami vägedelt üle USA väed ja sekkusid otseselt kommunistidega peetavasse sõtta. Hanoid toetasid omakorda punahiina
Saksa sõdurid võeti vastu vabastajatena. Esialgne positiivne hoiak hakkas kiiresti kaduma, kui selgus, et saksa ametnikud ei taha midagi kuulda Eesti iseseisvusest. Eestist, Lätist,Leedust ja Valgevenst moodustati riigikomissariaat,mis koosnes neljast kindralkomissariaadist. Moodustati Eesti Omavalitsus,kuid selle autonoomia taotlused ei läinud läbi. Majandusolud *Majanduse ülesandeks oli Saksa sõjaväe ja tsiviilelanike varustamine. Samas aga aidati Eestit Nõukogude okupatsioonist tulnud majanduskhajude hüvitamisega. Saksa võimud määrasid põllumeestele toiduainete müüginormid. Sakslased otsustasid mitte tagastada nõukogude võimu poolt natsionaliseeritud varasid endistele omanikele. Üldine elatustase langes. Olulist rolli etendas Eesti Rahva Ühisabi, mille eesmärk oli abistadaNõukogude okupatsiooni ja sõja tõttu kannatanuid. Repressioonid ja genotsiid
hukkus 83 800 inimest, 41 000 sai haavata ja 1 miljon jäi peavarjuta. Purustati 267 000 maja. Juunist augustini 1945 sooritasid ameeriklased 58-le Jaapani linnale 60 õhurünnakut ning Toyama, Nazamu ja Fukui linnad tehti maatasa. Ameeriklasi ei huvitanud mitte sõjalise, vaid majandusliku kahju tekitamine. Sajad tuhanded (täpset arvu pole võimalik kindlaks teha) hukkusid Hiroshima ja Nagasaki tuumapommirünnakutes. Kas tsiviilelanike tapmine on ainult sakslastele sõjakuritegu? Kõiges on süüdi ainult sakslased? Nürnbergi tribunali põhikirja 6. artikli järgi on sõjakuriteod ,okupeeritud territooriumite tsiviilelanike mõrvad, halb kohtlemine ja sunnitööle küüditamine, sõjavangide või merel kinnivõetud isikute mõrvad või halb kohtlemine, pantvangide hukkamine, riikliku või eraomandi riisumine, linnade või külade põhjendamatu rüüstamine või hävitamine, mida sõjalised vajadused ei õigusta
Tagajärjed · Vietnami sõda oli USA suurim tagasilöök Külma sõja jooksul: kommunismi levikut ei suudetud takistada. · Kaasnes USA maine langus maailmas. · NSV Liidu mõju suurenes arengumaades Vietnami sõdur · Vietnami sõda oli erakordselt julm. · USA heitis pomme rohkem kui Teises maailmasõjas (7 milj. tonni). · Kasutati napalmi, keemiarelva. Kaasnes massiline tsiviilelanike hukkumine. "Orange agent" · Vietnami sõja ajal lennutati umbes 77 miljonit liitrit mürgist tõrjevahendit Lõuna- Vietnami kohale · Eesmärk oli vähendada dzungli tihedust. · Tagajärg-400000 surnud või puudega inimest, umbes pool miljonit puudega sündi. Sõja kaotuse põhjused · USA ei soovinud laiendada sõda Laosesse ja Kambodzasse, mille kaudu toimus Lõuna- Vietnami sisside peamine varustamine (Ho Chi Minhi rada).
õigustatud" ja Ulpianus'el: "Jõule tuleb jõuga vastata", samuti Titus Livius'el: "Rahvusõigus on loonud nii, et relvastatud jõule tuleb vastu pakkuda ka relvastatud jõudu".1 Niisiis võibki järeldada, et lahinguväljal võis H. Grotiuse ja nimetatud filosoofide hinnangul mõista ka õigust. Ent ajalugu on õpetanud, et riigid keskenduvad just enda huvidele, jättes lausa elementaarse sõjaeetika - nt tsiviilelanike puutumatuse - tagaplaanile. Riikide peamised käitumismotiivid võivad olla hoopis majanduslik ning militaarne ellujäämine, julgeolek ning loomulikult ka võim, mitte aga kellegi õiglane karistamine. Siinkohal võiks tuua mitmeid näiteid reaalsest elust, muuhulgas ka USA 2003. aasta sissetungi Iraaki eesmärgiga kukutada Saddam Husseini valitsus ning otsida massihävitusrelvi. Toodi küll õilis ettekääne, ent eesmärk oli ilmselt hoopis naftaväljade üle
ÜRO. Potsdami konverents leidis aset 17. juulil – 2. august 1945, võitja riikide konverents, kus kiideti lõplikult heaks Ida- Preisimaa põhja osa loovutamine NSVL-e ning saksa elanike sundevakueerime võitja riikide territooriumitelt. Saksamaa jaotati NSVL, Usa, Briti ja Prantsusmaa vahel. 21.Saksamaa alistub 8. mail 1945 22.Jaapan alistub 2. septembril 1945. aastal 23.Teise maailmasõja tagajärjel hukkus ligi 60 miljonit inimest, järsult suurenenud oli tsiviilelanike surmad, selle põhjuseks oli eriti julm ja metsik sõjapidamine, genotsiid, holokaust ning diktatuuri riikide vägivallapollitika. See ei toonud õiglast maailmakorda, suudeti küll võita Hitleri diktaatorlik kord, kuid lääneriigid olid sunnitud Kommunistliku diktatuuri mõju kasvu vaatama läbi sõrmede. Balti riigid jäid NSVL mõju alla, niisamuti ka Kesk- ja Ida-Euroopa. Tagajärjeks oli veel algselt Euroopa siis kogu maailma lõhestumine ning külma sõja algus.
kõrvad.Eestisse jäetud nõukogude võimu ülesanne oli olla Moskvale infoallikas ja hoida sisemist korda ning kindlustada komm režiimi.Eesti territoorium kuulus Balti sõjaväeringkonda.1991.aastaks oli Nõukogude armee käsutuses 1665 objekti ja 87147ha maad. Suuremad alad olid Aegviidu,Laeva,Nursi ja Värska polügoon.Sõjaväe kasutuses olnud maadelt pidid elanikud lahkuma.Üsna sagedased olid konfliktid sõjaväe ja tsiviilelanike vahel(eriti sõjajärgsel perioodil). 1944-1950 oli ENSVl oma kaitseministeerium, mille eesotsas oli Lembit Pärn.Eesti „sõjavägi“ moodustati Punaarmee Eesti 8.laskurkorpuse baasil.Rahvusväeosad saadeti laiali peale seda,kui Gruusia rahvusdiviis keeldus rahva vastu välja astuma. Kodanliku nats võitluses pandi esmalt silt külge haritlastele(et neist lahti saada).Venemaalt tulnud
täielikult koostööst ÜRO-ga ning süüdistas inspektoreid salakuulamises. Kõik relvastuskontrolli inspektorid olid sunnitud riigist lahkuma. 1998. aastal kirjutas Clinton alla ka Iraagi vabaduse aktile, mis nägi ette USA toetust Husseini režiimi vastuseisjatele. 1999. aastal tulistas Iraagi õhutõrje USA ja Suurbritannia lennukeid. Vastukaaluks hävitasid viimased Iraagi sõjaobjekte. Iraak süüdistas USA-d kallaletungis ja süütute tsiviilelanike tapmises. 2001. aastal, pärast 11. septembri terroriakte New Yorgis ja Washingtonis kahtlustati ka Iraagi seotust nende kavandamisega, kuid süüdistusi siiski ei esitatud. USA teatas, et Iraak on taastanud oma endise võimsuse massihävitusrelva tootmiseks. 2002. aasta jaanuaris liigitas president George Walker Bush Iraagi kurjuse telje riikide hulka. USA hakkas otsima võimalusi Saddam Husseini režiimi kukutamiseks ning korraldas
Vallutas La Rochelle'i. Hogenotid emigreerusid. Tugevdas kuningavõimu. Lettres de cahcet. Colbert Louis XIV ajal tähtsaim riigimees. Finantside peakontrolör. Tumedad riided, mapp käes, ei naeratanud, püüdis lahendada riigi rahaprobleeme. Asutas riiklikke manufaktuure ja oli üks Prantsuse koloniaalimpeeriumi rajajaid. Friedrich Wilhelm (1640-1688) valitseja. Fanaatiline militarist, sõjaväes ülikarm kord. Sõjaväeteenistus 25 aastat. Maksud sõjaväe jaoks. Sõdurid tsiviilelanike juurde. Loodi riiklikke manufaktuure, kutsuti hugenotte. Madalmaadest tulnud arendasid karjakasvatust ja aiandust. Friedrich Wilhelm I (1713-1740) sõdurkunungas, kitsi. Õukondlaste vallandamine, va trompetist. Marsisamm. Välismaaga kauplemise lõpetamine. Laiendati kalevitööstust. 1717 üldine koolikohustus. Friedrich II (1740-1786) Nooruses hellik ja kultuurihuviline. Valitsemise algul naiivne: ajakirjandusvabadus, vaestele odava vilja müük, erinevad usud lubatud, ulatuslikud
Oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt Teise maailmasõja käigus. Esimesed Saksa väed ületasid Eesti lõunapiiri 5. juulil 1941 ning viimasena lahkusid Saksa väed Ruhnu saarelt 15. detsembril 1944. 1941. aasta septembrist 1944. aasta oktoobrini oli Eesti okupeeritud Saksamaa poolt. Keelustati igasugune poliitiline tegevus, kävitati represioonid, esialgu arreteeriti kommuniste varsti juba tsiviilelanike, tapeti rasside alusel inimesi ning juute toodi juurde ka mujalt euroopast, kes kõik tapeti. Enamik tööstus ja põllumajandustoodangust läks Saksa armeele. Elanikkonna varustamine tööstuskaupadega katkes, seati sisse toidukaardid linnades. Saksa võimud astusid samme, et edendada majandust ja sõjapurustusi likvideerida 10. Teise ms. Tulemused ja tagajärjed Eestile. Lahingutegevus Eesti pinnal tõi kaasa ohtu, et NSV okupatsioon taastatakse, inimesed lahkusid kodudest
AJALUGU ESIMENE MAAILMASÕDA Üldine: · 28.07.1914 kuni 11.11.1918 · sõdivad riigid jagunesid Antandiks (Venemaa, Prantsusmaa, Suurbritannia) ja Keskriikideks (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria, Itaalia) · kaevikusõda · katsetati esimest korda keemiarelvi · toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt · tomusid 20. saj. esimesed tsiviilelanike massimõrvad · põhjuseks oli suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspodi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast · Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad, vallutada Baltimaad, Poola, Ukraina · Austria-Ungari tahtis endale Serbiat ja Tsernogooriat · Türgi soovis endale Taga-Kaukaasiat · Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia
,,manufaktuurse" perioodi esindaja, kuid tänapäeval on meil sõja ,,masinaline" periood. Hobune, ,,kondimootor", kes aastatuhandeid on olnud asendamatu nii moonavooris kui ka võitluses, on tänapäeval vaid dekoratiivne paraadloom, ja sedagi mitte igas armees. Tänapäeva sõda on väljunud maastiku kahemõõtmeliselt tasapinnalt. Sõjajumal on saanud tiivad ja uimed, ta võib tegutseda nii õhuvallas kui ka vetesügavuses. Leiutatud on massihävitusrelvad, mida on pruugitud ka tsiviilelanike kallal. Üksiksõduri hind ja väärtus on aga mõõtmatult tõusnud. Kunagine värviline univorm asendati juba enne I maailmasõda odava ja otstarbeka välihalliga. Nüüd on kasutusele võetud laiguline kamuflaaz ja kuulivestid. Massiga enam rünnakule ei minda, iga sõduri hukkumist kajastab meedia. Samas on vana kooli sõjapidamise ,,õilsate" viiside asemele siginenud kuratlik petukaup. Kuigi Genfi
leiavad väljenduse ümbritsevate inimeste hirmud ja kannatused. Uutel piltidel kasutab Picasso veel enam joont kui varem ja eraldab nendega pildipindu. Alles jääb ka mitmest erinevast vaatepunktist kujutamine. Guernica oli baskide püha linn Hispaanias, mille sakslased 1937.a. 26.aprillil kolme tunniga maatasa pommitsid, et toetada riigi seadusliku võimu vastu võitlevat kindral Francot. Tegemist oli tsiviilelanike vastu suunatud terrorirünnakuga Hispaania kodusõjas. Natsid soovisid nimelt oma uut strateegiat katsetada ja linnaelanike hulgas kaost külvata. Lennuk lennuki järel suundus linna kohale ja viskas pomme paanikas rahvahulkade poole. Majad varisesid üksteise järel ja tänavatest jäid järele sügavad kraatrid. Rusude vahel lebasid söestunud laibad ja nende kehaosad. Ellujäänud jooksid paanikas põldudele või metsa aga nad võeti lennukite kuulipildujate sihikule
Iisraeli välispoliitika oli USA sõbralik, sest USA aitas Iisraeli sõdades araablaste vastu. 17. Mis on PVO? Selle juht? Eesmärgid? PVO on Palestiina Vabastusorganisatsioon, mille juhiks sai Yasser Arafat ning mille eesmärgiks sai Iisraeli sõjaliselt hävitamine ja maa oma valdusesse tagasi saamine. 18. Selgita: Sionism rahvusvaheline juutide poliitiline liikumine, mis toetab juutide kodumaad Iisraelis Terrorism teadlik vägivalla rakendamine tavaliselt juhuslike tsiviilelanike suhtes, et saavutada valitsuselt oma nõuete täitmist. Separatism osariikide või riigiosade riigist eraldumispüüdlused. 19. Miks on Ladina-Ameerika riigid olnud aastail 1950-1970 poliitiliselt ebastabiilsed? Milles see avaldus? Sest toimus pidevaid riigipöördeid ja diktatuure, mille tingis peamiselt armee erakordselt suur osatähtsus nende maade siseelus. See avalduski riigipööretes ja diktatuurides. 20. Miks võib Pinocheti reziimi Tsiilis nimetada autoritaarseks? Millal?
kannatusi. *Keelatud kasutada relvi mis ei tee vahet tsiviilisikutel ja võitlejatel. * On keelatud tappa,vigastada või vangistuda pettuse teel. *Keelatud on käsk armu ei anta. 29.Nimeta peamised rahvusvaheliste kuritegude liigid ja too igaühe kohta näiteid lähiminevikust. *Genotsiidikuritegu: tapetakse inimesi nende kuuluvuse tõttu. (Jugoslaavias toimunud massimõrv) *Inimsusevadtased kuriteod: toime pandud massilisest rünnakust tsiviilelanike vastu( Eestis toimunud küüditamine, Bosnia sõjad) 30.Miks on rahvusvahelised kuriteod aegumatud? Sest selles ei ole oluline , kui palju aega on möödunud teo toimepanemisest.
tingitud vallutajate vägivallatsemisest. ( lasti ronge õhku, tapeti mõjuvõimsaid ja tähtsaid inimesi. ) koonduslaager sunnitöö- ja hävituslaages, kus kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati. 21. II Maailmasõja inimkaotused- · Suurimate inimohvritega riigid olid- NSV Liit (üle 20 milj), Hiina(10 miljonit) · Varasemates sõdades moodstasid enamiku hukkunutest sõdurid, II MS suurenes aga tsiviilelanike arv. Selle põjuseks oli eriti julmaks ja metsikuks muutunud sõjapidamine ning diktatuuride vägivallapoliitika, holokaust ning genotsiid.
1945. aasta kevadel Berliini vallutamine. 25. aprill 1945. aastal Torgaus Elbe jõe juures ida ja lääne rinne said kokku. 10 Lahingud Berliini pärast algasid aprilli lõpus. 30. aprillil sooritas Hitler enesetapu. Enne seda oli määranud oma järeltulijaks merevägede juhataja admiral Döniz’i. 2. mail hõivati Berliin. NSVL vägede liikumisega Berliini peale kaasnes tohutu vägivald tsiviilelanikkonna kallal – rüüstamine, Saksa naiste vägistamine (umbes pool milj). Tsiviilelanike kallal toimuvat vägivalda keegi ei piiranud, sellele vaadati läbi sõrmede. Seda põhjendati, et Saksa oli ka samamoodi kasutanud tsiviilelanike kallal vägivalda. Umbes nädal peale Berliini vallutamist Saksa väed kapituleerusid. 1. 7. mai 1945. Reimsis lääneliitlastele (NSVL esindajaid ei olnud) Alla kirjutas Saksamaa poolt Jodl. 2. 8. mail 1945 Berliinis NSVL-le ja lääneliitlastele. Berliinis kirjutas alla Keitl.
Kui Punaarmee Ungari vallutas, arreteerisid Nõukogude julgeolekuorganid Wallenbergi ja ta kadus teadmatusse. Juute tapeti sõja lõpuni. Kokku hukkus juutide holokaustis ca 6 milj. Teise maailmasõja tulemused: 8.mail Euroopas Saksamaa ja 2.septembril 1945 Aasias Jaapani kapitulatsiooniga lõppenud II Ms hukkus ca 55 milj, haavata sai 35 milj + ca 3 milj inimest jäi teadmata kadunuks. - Sõja ohvrite hulgas kasvas tsiviilelanike osakaal (põhjuseks massirepressioonid,holokaust, strateegiline pommitamine, aatomipommirünnakud jne). - Sõjakulusid on hinnatud 1500 miljardile dollarile. - Kiirenes teaduslik-tehniline areng. - Muutus Euroopa poliitiline kaart likvideeriti enne Teist maailmasõda eksisteerinud riike (nt Eesti, Läti, Leedu) ning nihutati oluliselt riigipiire Euroopas ja teistel mandritel. Jalta konverents 1945 1945 veebruaris, võtsid osa Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal kooskõlastati Saksamaa
Pariisi toimunud rahukonverents arutas läbi rahulepingute projektid10-20 võtjariigi ning Saksama euroopa liitlaste vahel ning 10 veebruaril 1947 kirjutati rahulepingud alla; Jaapaniga sõlmisid võitjariigid va. NSVL, Poola ja Tsehhoslovakkia rahu 8.sept 1951. Nürnbergi protsess Kohtumõistmine natsilike partei ja juhtide üle; Tesies maailmasõja tagajärjed Seninägematud purustused ja kaotused; kokku hukkus ligi 60 miljonit inimest; neist kõie rohkem NSVL(üle 20 milj)ja Hiinas(10 milj); tsiviilelanike arv; Suurele ohvrite hulgale vaatamata ei toonud ka Teine MS õiglast maailmakorda;Balti riigid jäid NSVL võimu alla; Tagajärjeks oli esialgu euroopa ning seejärel kogu maailma lõhestumine ning külma sõja algus.
Külm sõda 1. II MS-i tagajärjed 1) Kestis 6 aastat ja 1 päev 2) Lõpeb 08.05.1945 Saksamaal ja Euroopas 3) Lõpeb 02.09.Jaapanis sellega lõpebki 4)Tõi kaasa väga suuri purustusi ja inimkaotusi (~60 miljonit inimest) 5) suured kaotused tsiviilelanike hulgas 6) II MS ei lahendanud seniseid vastuolusid ega toonud õiglast korda 7) Saksamaa asemel hakkas maailma kontrolli teostama kommunistlik NSVL ( sest ta kehtestab oma ülemvõimu Ida-Euroopas). 8) NSVL haaras oma võimu alla Balti riigid. 9) Ida-ja Kesk-Euroopa, kus hävitati dem. alged (NSVL). 10) Tekib 2-pooluseline (bipolaarne) maailm st. maailma lõhestumine a) NSVL ja liitlased (marionetid) b) USA ja lääneriigid (demokraatlikud riigid) 11)Algab külm sõda 1945-1989 a
Ka Eesti saadab pidevalt sõdureid välismissioonile, võitlemaks parema maailma nimel. Me loeme ajalehest, näeme televiisorist, ja usume seda kõike kinni silmi. Keegi meist ei ole kohapeal toimuvat näinud, keegi meist ei saa kindlalt öelda mis "seal" toimub. Seda teevad meie eest ära EL-i ja USA ajakirjanikud, kes räägivad meile päevast päeva kui vajalik on vägesid koondada terrorismi vastu. Marshall McLuhan on öelnud: " Kolmandas maailmasõjas ei ole erinevust sõdurite ja tsiviilelanike vahel, see on partisanisõda, mida peetaks informatsiooniga." USA ei ehita võimsat ja uhket saatkonda, mis on selgelt maailma suurim, moodustades tegelikult Bagdadis lausa eraldi linna, ega kühvelda raha sõjaväebaasidesse kavatsusega Iraak kohalikele jätta. Opinion Research Business andmetel siiani 1,446,063 inimelu nõudnud sõda on suurim pettus, mida meie silmad näinud on. Valetati miljonitele inimestele, kes ei ole harjunud meedias kõhklema. Mis
nt USAs pandi koonduslaagritesse jpni päritolu kodanikud, terrori eest üritati põgeneda neutraalsetesse riikidesse · ei jäänud kõrvale ka neutraalsed riigid: nt Sveitsi pankadesse viisid raha nii juudid, kui ka natsid "Uus kord" Euroopas. Holokaust: · 1942. a suveks Sm ja It alla langenud 12 riiki, kus kehtestati range okupatsioonireziim, kui tekkis kahtlus tsiviilelanike tõrksuses või vastupanus, rakendati terrorit · Sm kuulutas, et "sõda bolsevismiga" barbaarne ja sõjaseadused ei maksa, okupeeritud NSVL alad jagati riigikomissariaadiks: Ostlandiks ja Ukrainaks · halb suhtumine Vene sõjavangidesse: enamik suri nälga ja haigustese, kasutati orjatööl, hiljem taibati, et saab kasutada NSVL vastu - Vlassovi juhtimisel asuti moodustama omaette üksusi,
annaabi.ee 
