Alžeeria sõda (1)

Alžeeria sõda 1954-1962
Alžeeria sõda algas 1954. aastal kogu maad hõlmanud terrorilainega, mis oli suunatud Prantsusmaa nõrga ja haldussuutmatu valitsusaparaadi ning tegelikult korda pidavate armeeüksuste vastu. Sõda oli Prantsusmaa ja Alžeeria iseseisvuslike liikumiste vahel. Sõda algas sellega, kui alžeerlased ehk prantslaste poolt nimetatud terroristid alustasid rünnakuid
1. novembri hommikul erinevates asukohtades Alžeerias. Sihtmärkideks olid mitmed sõjaväelised asutused ja ka tsiviilelanike piirkonnad. Rünnakutes vastutajaks oli sotsiaal poliitiline partei FLN ( Front de Libération Nationale, National Liberation Front).
Alžeeria sõda oli mitmekülgne konflikt, milles osalesid paljud erinevad liikumised, mis võitlesid üksteisega erinevatel aegadel. Iseseisvuse poolelt võitles FLN Alžeeria rahvusliku liikumise (MNA) vastu. Organisatsioon OAS võitles nii FLN-iga kui ka Prantsuse valitsusega. Kui prantsuse sõjavägi käivitas kampaania, millega Alžeeria oleks tehtud täielikult Prantsusmaa osaks, siis nende „avaliku korra operatsioon ” muutus kiiresti täie-mõõduliseks sõjaks. Alžeerlastel oli nüüd ainult iseseisvumise eesmärk. Neid toetasid ka Araabiamaad ja ülemaailmsed anti-kolonistlikud ideed. Prantslased arutasid samal ajal „Prantsuse Alžeeria” teema üle: kas jätta nii nagu on, läbi rääkida kompromiss iseseisvuse ja täieliku integratsiooni vahel Prantsuse vabariigis või lubada täielik iseseisvumine .
FLN suutis konflikti Prantsusmaaga tuua linna tänavatele ja kutsusid üles üleriigilise üldise rünnaku ja pommide paigaldamist avalikesse kohtadesse . Alžiiri lahing algas 30. september 1956, kui kolm naist paigaldasid pomme kolme erinevasse asukohta kaasaarvatud kesklinna Air France kontorisse. FLN korraldas keskmiselt 800 laskmist ja pommipanekut kuus, mille tulemuseks olid mitmed tsiviilsurmad ja võimude tugev vastus. Kindral Jacques Massu sai korraldused , et taastada kord linnas ükskõik, mis meetmeid kasutades ja otsida ning elimineerida terroristid. Tal õnnestus läbi viia hea rünnak ja FLN-i infrastruktuuri hõrendada aga FLN oli ennast tõestanud suutes rünnata Prantsuse Alžeeriat otse südamesse.
Prantsusmaa võitis selle lahingu, kuid sellega ei olnud veel võitlused lõppenud. Prantsuse poolehoidjad Alžeerias aga hakkasid toetama iseseisvumise mõtet moraalselt, rahaliselt ja materiaalselt. Algne plaan kui „avaliku korra operatsioon” oli kujunenud koloniaalsõjaks. Esimesel sõjaaastal säilitasid UDMA ja PCA sõbraliku neutraalsuse FLN-i suhtes. Kommunistid , kes alguses ei olnud üldse ülestõusus osalenud, üritasid hiljem imbuda FLN-i aga FLN-i liidrid avalikult tõukasid parteid toetuse tagasi. FLN-i ja tema tegevust toetasid mitmed riigid, ühingud ja mõjukad inimesed.
FLN mõjutas mitmeid ühinguid, professionaalseid assotsiatsioone ja õpilaste ja naiste organisatsioone loodi, et edasi anda nende ideid erinevates ühiskonna gruppides aga siin kasutati ka jõudu ja sunniti seda vastu võtma. Samal ajal, kui nende mõjutamise ja terrori kampaania levis, müüsid mitmed farmerid oma maada maha ja otsisid varjupaika Alžiirist ja teistest Alžeeria linnadest. Pärast mitmeid suvalisi veriseid massimõrvu ja pommitamisi Alžeeria moslemite poolt linnades, hakkas prantsuse populatsioon nõudma Prantsusmaalt tugevat vasturünnaku,põhjuseks riigi hädaolukord ja poliitilised kuritööd. Korraldati mitmeid strateegilisi rünnakuid, et kinni püüda terroristidest moslemid aga need ei avaldanud suurt mõju. Lõpuks saadeti Alžeeriasse Jascques Soustelle, et taastada rahu ja lõpetada konflikt.
Prantsusmaa valitsus keeldus algul mis tahes läbirääkimistest mässulistega ja saatis nende mahasurumiseks sellesse Loode-Aafrika riiki pool miljonit Prantsuse sõdurit. Kokku tapeti sõjas Prantsuse allikatele toetudes 350 000 ja Alžeeria andmetel koguni 1,5 miljonit alžeerlast. President Charles de Gaulle saavutas nõnda Alžeerias teatava stabiilsuse, kuid oli lõpuks ikka sunnitud otsima võimalusi vaenlasega läbirääkimisteks ning nõustuma Alžeeria iseseisvumisega.
. Sõja saatus otsustati Alžeerias linnades, sest seal elas ka rõhuv enamik kohalikust rahvast.