50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-09-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
70 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
johannasooba
Õppematerjali autor
Niikui aga Paul koju jõudis, mõistis ta, et ei soovi seal olla.Ta oli liiga palju näinud ja kogenud. Ta oli ära lõigatud oma vanast maailmast. Ta ei osanud käituda enam tavalises elus, ainus koht kus ta hakkama sai oli rinne. Ta mõistis, et endist Paluli pole enam olemas. ,,Ma istun ema voodiäärel. Ma hingan sügavalt sisse ja välja ja sõnan endamisi: ,,Sa oled kodus, sa oled kodus." Ent kuidagi ei saa ma lahti ujedusest, mis mind valdab ega lase kõigega veel kohaneda. Siin on minu ema, siin on minu õde, seal ripub minu klaaskast liblikatega ja kõrvaltoas on mahagonipuust klaver aga mina pole veel jäägitult siin. Minu ja kõige selle vahel on mingi loor ja üksainus samm sõda." Kord läheb ta isaga tolle lemmikkõrtsi kaasa, kus neid võtab vastu alaline laudkond. Kõik räägivad talle, et sõda on raske, kuid samas, et sõdurid on ikka mökud ja peaks need prantslased juba maatasa tegema. Kõik praalivad, ise mõistmata midagi sõjast ja rindest. See
Sotsiaalteaduskond Haridusteaduste instituut Essee Sõja kujutamine Eesti kirjanduses Eesti kirjanduse ajalugu FLKU.05.090. Koostanud ... Juhendaja Janek Kraavi MA Tartu 2016 Pole olemas midagi laastavamat kui sõda. Aastatuhandeid on sõda olnud kui restartnupuks inimkonnale. Sõda langetab inimese looma tasemele, kus me peame õppima, kuidas olukorra ning keskkonnaga kohaneda. Me peame kõrvale heitma kõik enda eelnevad teadmised ja oskused ning keskenduma vaid ühele aspektile – ellujäämisele. Sõda on ka üks enam kajastatud teemadest kirjanduses läbi ajaloo, ilmselt põhjusel, et see on niivõrd aktuaalne. Sõja kohta on tohutu hulk materjali, mida kirja panna ning ilmselt ei lõppe sellel teemal arutlemine veel pikaks ajaks. Kestavad ju sõjad ka tänapäeval. Mitte küll nii suure
surma, hirmu ja kõige mõttetuma pealiskaudsuse seostumist kannatuste kuristikuga. Ma näen, et rahvad üksteise vastu kihutatakse ja üksteist vaikides, teadmatult, totralt, kuulekalt ja süütult tapavad. Ma näen, et maailma targemad pead relvi ja sõnu leiutavad, et tapmine veelgi rafineeritum oleks ja kauem kestaks. Ja koos minuga näevad seda kõik minuvanused inimesed siinpool ja sealpool, terves maailmas, ja koos minuga elab seda läbi minu põlvkond. Mida teevad me isad, kui me kord mässu tõstame ja nende ette astume ning neilt aru pärime? Mida ootavad nad meilt, kui saabub aeg, kus pole sõda? Aastate kaupa tegelesime vaid tapmisega – see oli meie esimene elukutse. Meie teadmised elust piirduvad surmaga. Mis võib seejärel veel juhtuda? Ja mis peab meist saama? (lk159) Surnud inimene kui anonüümne inimene („Ühel ilusal päeval oled niikuinii surnud
3. Milline roll on teoses rahval (rahvamassil)? Rahvas andis tegevusele hinnanguid. Näiteks lõpus kui Juudit tunnistas üles, et ta läks Olovernese juurde selleks, et saada kuningannaks mitte rahva pärast, siis rahvas nõudis Juuditi surma kuigi Petuulia peavanem oleks tahtnud talle andestada selle. Samas ka kui algus tuli Juudit söögi ja joogiga, siis rahvas karjus „Elagu Juudit!“. Ehk siis rahvas andis hinnangu peategelaste tegevusele, kas see oli siis hea või halb. 4. Kuidas suhtub rahvas Juuditisse? Selgita Rahvas suhtus Juuditisse väga suure austusega. Alguses kui rahval ei olnud süüa ja juua, siis mindi Juuditi juurde, kuna ta oli alati olnud lahke ja abistav. Juudit oli rahva jaoks justkui pooljumal, kuna ta sai Jehoovalt nägemusi ning rääkis sellest rahvale edasi. Hiljem kui Juudit tappis Olovernese ja seletas neile, et ta tegi seda kõike vaid troonile saamiseks mitte rahva ja Jehoova pärast, siis rahvas sai aru, et Juudit oli neid ära kasutanud ja
autor säärase hingelise laastamistöö isiklikult läbi on elanud. Selliste kirjanike põlvkonda, kelle maailmavaade kujunes välja Esimeses maailmasõjas, kuulub ka Saksamaa üks populaarsematest autoritest Erich Maria Remarque. Sõda määras paljudeks aastateks kindlaks Remarque'i teemade ringi, tegelaste iseloomujooned, maailmavaate ja elutee. Tema teoste läbivaks motiiviks ongi nn. ,,kadunud põlvkond". Mind paelus mõte sellest, kuidas suutis endine sõdur oma eluga edasi minna. Kuna Erich Maria Remarque on alati müstiline ja ekstravagantne tundunud, oli valik kerge. Laskunud nõnda legendaarse kirjaniku eluloosse ning loomingusse, olid kõiksugused ootused ületatud. Põhjalikumalt otsustasin sööbida teose ,,Arc de Triomphe" (,,Triumfikaar") süzeesse. Püstitatud eesmärgiks oli uurida antud autori sõjast mõjutatud eluteed ja loomingut ning
............................11 7. Tarmo Tederi arvamus Erik Tohvri raamatust ,,Kollaste lehtede aegu"....................12 8. Isiklik hinnang Erik Tohvri teostele.......................................................................... 13 8.1. Erik Tohvri teose ,,Majad jõe ääres" isiklik analüüs.......................................... 13 8.2. Erik Tohvri teose "Kollaste lehtede aegu" isiklik analüüs................................. 16 9.Kasutatud kirjandus.................................................................................................... 19 10.Lõppsõna...................................................................................................................20 2 1. Sissejuhatus Erik Tohvri sattus minu uuritavaks autoriks päris juhuslikult, ilma et oleksin tema
Kohe pärast sõda niitis gripiepideemia veel 20 miljonit sõjavintsutusest ja alatoitumusest nõrgestatud inimest. Sõjakulusid on hinnatud mitmeti, mõne arvutuse põhjal näiteks 359,9 miljardile USA dollarile. Euroopa riigid muutusid Ameerika Ühendriikide võlgnikeks. Euroopa oli rusudes, terve põlvkond noori mehi hukkunud või vaimselt ja füüsiliselt muserdatud (nn kadunud sugupõlv)." (Adamson jt 2003:35) Nii kirjeldatakse Esimese maailmasõja järgset olukorda maailmas minu ajalooõpikus. Oma referaadis tahan jõuda selgusele, kuivõrd peab paika allikas esitatud ,,kadunud põlvkonna" definitsioon. Kuna ka raamatu autor oli Esimese maailmasõja veteran, saab tõmmata paralleele ka autori eluga. See on põhjus, milleks on referaadis käsitletud autori elulugu, millest kasvab välja tema looming. 3 1 Erich Maria Remarque 1.1Elulugu
Referaat Õppetooli juhataja, professor , Peeter Müürsepp Tallinn 2010 2 Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................... 3 Loogilis-filosoofiline traktaat ......................................................................... 6 Kokkuvõte ...................................................................................................... 10 Kasutatud kirjandus ja viited .......................................................................... 11 3 Sissejuhatus Referaadi teema valiku tegin eelnevalt Ludwig Wittgenstein`i teosega tutvumata ja suhteliselt kergekäeliselt. Samuti ei olnud ma kursis autori filosoofiliste tõekspidamistega üleüldiselt. Olles Ludwig Wittgenstein`i teose ,,Loogis-filossoofiline
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid