Ajalugu I MS (0)

1. I MS põhjused

• teravnenud vastuolud suurriikide vahel (Saksamaa / Prantsusmaa, Suurbritannia ja Austria-Ungari / Venemaa)
  
• Alahinnati ohtu, ei usutud et sõda võiks alata
  
• Sõda romantiseeriti- sõda on hiilgav , võimas, riik saaks näidata oma võimu ja osavust
  
• Puudus organisatsioon , mis reguleeriks rahvusvahelisi kriise
  
• Sõjaline võimeksu osutus tähtsamaks kui diplomaatia
  

Ajendiks/ettekäändeks oli 28.juuni 1914 Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine
2. Sõdivate poolte plaanid:
Saksamaa- Schlieffeni plaan (vägede ülemjuhataja oma) e. välksõja plaan (ootamatu ja kiire pealetung ). Läbi Balkani Prantsusmaalt Suurbritanniasse. A-U, Venemaa huvide põrkumine Balkanil .
Prantsusmaa- rajasid kindlustuste süsteemi Prantsuse-Saksa piirile. Belgia piirile seda ei tehtud. Plaan 17. Elsassi ja Lotringi hõivamine ja Saksamaale pealetung.
Inglismaa- plaan puudus, toetasid Prantsuse armeed .
Venemaa- armee oli nõrk. Plaan sõdimine kahel rindel Preisimaal ning Austria-Ungaris.
Austria-Ungari- Võitlus kahel rindel Serbia ja Venemaa vastu.
3. Kolm lahingut ja nende tähtusus:
Ypres lahing- Ypres'i lähedal 1915 aprillis , Saksa väed kasutasid Inglise vägede vastu mürkgaasi, inglased kannatasid küll suuri kaotusi kuid suudeti siiski Saksa väed tagasi ajada. tähtus-mürkgaasi kasutamine.
Vedruni lahing- kindluses, mis kaitses sissepääsu Pariisile 1916a veebruris algas kestis 10 kuud. Saksa väed tungisid küll jõudsalt edasi, kuid ei suudetud prantslasi murda. Seda nimetatakse "haklihamasinaks", kuna oli nii palju hukkunuid mõlemal poolel
Somme'i lahing- 1.juuli 1916 novembrini. Sakslaste vastu Prantsuse Jaapani väed. Esimene kord võeti kasutusele tankid .
4. Muutused:
Ühiskonnas-

• esialgu tohutu sõjavaimustus, mid asendub desenteerumisega(sõjamehed põhenesid rindelt)
  
• elatustaseme langus
  
• vabadusvõitluse puhkemine
  
• üldise töökohustuse kehtestamine(naised vabrikutesse tööle)
  

Majanduses-

• riik sekkub majandusse
  
• tellimused suurettevõtetele, väikeettevõtete väljasuremine
  
• maksukoormuse kasv
  

Igapäevaelu-

• toidupuudus
  
• normide sisseseadmine hädavajalikele kaupadele
  
• 1917 nälg ja haigused
  

5. I MS tagajärjed:

• lagunesid pitmed suurimpeeriumi ja tekkis palju uusi väikeriike(nt lagunesid Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa)
  
• muutus jõudude vahekorras, USA esiletõus
  
• Demokraatia kriis
  
• Riigid sekkusid jõuliselt oma kodanike ellu
  
• Sõda Ei lahendatud probleeme
  

6. Veebruarirevolutsioon :1917 selle ajendiks oli Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. Sõjavägi läks ülestõusnute poole. 27 veebruar võim pealinnas ülestõusnute käes. Petrogradile järgnesid teised Venemaa linnad. Nikolai II sai aru et on kaotanud nii rahva kui sõjaväe toetuse ning kirjutas 23 märts 1917 alla Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile, millega loobus troonist ja andis võimu Ajutisele Valitsusele.
Oktoobripööre: 1917 enamlase haarasid võimu, erilist vastupanu riigipöördele ei osutatud, kuna oldi pettunud Ajutises Valitsuses. Asutati esimene nõukoguse valitsus Rahvakomissariaadi Nõukogu. Võeti vastu rahu-ja maadekreet .
7. Vabadussõda (1918-1920) vastaseks Punaarmee. Liitlasteks Balti riigid, Soome vabatahtlikud, inglise laevastik , Vene valged. Põhjused: Punaarmee rünnak narvale, tahtsid vallutada ja paremat juurdepääsu läänemerele. Tagajärjed: Sõlmiti Tartu rahuleping 2. vebr 1920, Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust. Landeswehri sõda, ei oska sellega siin midagi kirjutada:D
8. 24.veebruar 1918 Eesti iseseisvumine
9. Arenes lennundus - lennukitega pommitati rohkem, kolmemõõtme süsteem sõda käis maas, õhus ja vees. Tapeti palju tsiviilelanike.
10. interventsioon - vägivaldne sekkumine teise riigi siseasjadesse
Reparatsioon - sõjahüvitis-raha või kaubad , mida võitja riik nõuab kaotajariigilt sõjakahjude hüvitamiseks.
Rahvasteliit - rahvusvaheline organisatsioon riikidevaheliste tülide lahendamiseks ja koostöö edendamiseks.
Vladimir Lenin - Rahvakommisaride Nõukogu esimees, Venemaa bolševikude juht, oktoobripöörde läbiviija.
Nikolai II- oli viimane tsaar venemaal
Franz Ferdinand - Austria-Ungari troonipärija ertshertsog, tapeti Sarajevos 28 juuni 1914, oli ettekäändeks sõjaalustamisel
Johan Laidoner- Sõjavägede ülemjuhataja