Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ei sõjale (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks peame ütlema sõdadele ei kui ka Eesti Vabariik sai oma vabaduse sõdides?
Ei sõjale
Sõjad on need mis on muutnud meie maailma, tihtipeale on need kõige huvitavamad sündmused ajaloos ja just neid lugusi oli kõige põnevam kuulata kui vanaisa nendest rääkis. Aga miks peame ütlema sõdadele ei, kui ka Eesti Vabariik sai oma vabaduse sõdides?
Esiteks on Sõjapidamine on väga laastav ja tänapäeval on hävitustöö ülikiire kiire ning massiline , kuna külma sõja ajal arendati võimsaid massihävitusrelvi, hävituslennukeid ning pomme. Kui kaks suurriiki nüüdisajal nagu näiteks USA ja Venemaa peaksid minema sõtta, oleks see aastaga läbi ning kummatski riigist poleks tõenäoliselt midagi alles. Või kui tuleks kolmas maailmasõda , siis see oleks ka viimane sõda sellel planeedil.
Teiseks kulutavad riigid sõjapidamisele väga palju raha, mida saaks hoopis kasutada infrastruktuuri arendamiseks või millekski muuks vajalikuks. Sõjas osalemine võib põhjustada riigle ka suuri võlgu nagu näiteks Ameerika Ühendriikidel , kelle võlg on praeguseks hetkeks tõusunud kaheksateistkümne triljoni dollarini, ning sõda Afganistaanis ja Iraagis läks neile kokku maksma kuus triljonit dollarit. Sellega oleks võinud tagada kõikide Ameerika vanurite ning töövõimetute inimeste tervisekindlustuse kümneks aastaks ja palju muud, mis oleks Ameerikale ja maailmale palju head teinud.
Kolmandaks on tänapäeva sõjad terrorismi vastu mõttetud, kui välja arvata nafta , mida USA ja muud suurriigid nendest maadest saavad aga see ei tasu ära kuna näiteks ISIS - ga võideldes hukub peale sõdurite ja terroristide ka palju tsiviilelanike. Selle süütu hukkunu lähedased tahavad neile, kes seda tegid, kättemaksta. Süüdlasteks on NATO sõdurid ja ,et neile kättemaksta liituvad nad terrorismirühmitustega. Sõda terrorismi vastu ei ole võimalik võita, sest kui raiuda üks pea maha, tuleb kaks uut asemele.
Sõjad laastavad nii riigi pinda, elanikkonda ja ka kogu maailma majandust. Need on ainult mõned põhjused, miks me peaks ütlema sõjale ei ja lahendama konflikte rahumeelselt.
Ei sõjale #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Gooby Õppematerjali autor
280 sõnaline kirjand teema kohta miks peaks ütlema sõjale ei ja lahendama konflikte rahumeelselt.

Sarnased õppematerjalid

Sõda terrorismiga
23
docx

Sõda terrorismiga

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL International University Audentes Rahvusvaheliste suhete teaduskond Kätlin Kukk Ameerika Ühendriigid ja terrorism. 21.saj väljakutsed. Kursusetöö Juhendaja: Dots. Tiiu Pohl (PhD) Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus. .............................................................................................lk 1. Mis on terrorism?.............................................................................. lk 2. Ameerika roll 21.sajandi maailmas.......................................lk 3. 9/11 rünnak.........................................................................................lk 4. Sõda terrorismiga Afganistaanis...........................................lk 5. Sõda Iraagis..................................................................lk 6. Terrorismivastane võitlus...................................................lk 7. Terrorismi finantsee

Rahvusvahelised suhted
Ajalooarvestus
22
docx

Ajalooarvestus

SUULISE ARVESTUSE TEEMAD 1. II maailmasõja peamised põhjused. a) NSV Liidu tegevus sõja suunas; 17. septembril 1939 tungis Poolale kallale ida poolt ka Punaarmee, kes vallututas riigi idaosa. Septembri lõpus andsid poolakad alla. Lääne-Ukraina 8 piirkonda, mis olid läinud Poola riigi koosseisu pärast 1920. aasta sõda Nõukogude Venemaaga, liideti Ukraina NSV ja Valgevene NSV kooseisus NSV Liitu. 28. septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping, millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. Nõukogude Liit alustas 1939. aasta 30. novembril sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil allkirjastatud rahulepingule loobuma maa-aladest Karjalas, kokku umbes 131 kogu Soome territooriumist. b) Saksamaa sammud sõja suunas; Hitleri ja natsionaalsotsialistide võimulepääs Saksamaal 1933 t

Ajalugu
USA 1991-2011-ajalooreferaat
22
docx

USA(1991-2011) ajalooreferaat

USA 1991 ­ 2011 Ajalooreferaat Sissejuhatus Pärast NSVLi kokkuvarisemist jäi USA ainsaks üliriigiks maailma aga tekkisid uued probleemid ja väljakutsed. President George H. W. Bushi all võttis USA liidrirolli Lahesõjas ja sanktsioonides. Tsiviilsüüdistus ja seksiskandaal viisid Bill Clintoni tagandamismenetluseni aastal 1998, aga ta jäi siiski ametisse. 2000. aasta Presidendivalimised kujunesid äärmiselt tasavägiseks ja vastse presidendi George W. Bushi maine sai selle tagajärjel kannatada. 8 kuud hilj

Ajalugu
Rahvusvahelise õiguse põhikursus
25
doc

Rahvusvahelise õiguse põhikursus

poolakad tulistanud. Pärast II maailmasõja lõppu hakatakse rahvusvahelist õigust põhimõtteliselt uuesti üles ehitama. Põhisündmuseks oli ÜRO loomine. Loobutakse mõistest "sõda" ning võetakse kasutusele "relvastatud jõuga ähvardamine" (nt Austria Anschluss uus ärahoidmine) ja "relvastatud jõu kasutamine" (,,use of military force"). Muutus toimus selles suunas, et : - jõuga ei tohtinud enam ka ähvardada - sõjale kui ebamäärasele sõnale anti täpsem tähendus relvastatud jõu kasutamise näol. Hakati lähtuma tulemist ­ samamoodi ei taunita sõjaga ähvardamist, kui tulem võib olla sama mis sõjategevuse korral. ÜRO põhikiri /harta · art 2 lg 4 ­ relvajõuga ähvardamine ja relvajõu kasutamine ei ole lubatav ­ kõik riigid hoiduvad jõuga ähvaradamisest ja kasutamisest mõne teise riigi vastu. See tuli

Õigus
Ajalugu
89
doc

Ajalugu

1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke." Oma poliitlist karjääri alu

Ajalugu
AJALUGU-I ja II maailmasõda
19
docx

AJALUGU: I ja II maailmasõda

AJALUGU: I ja II maailmasõda MAAILM 20. SAJ ALGUL Maailm oli tugevalt Euroopa-keskne - üldlevinud oli veendumus, et maailma arengu ja progressi vundamendiks on Euroopa riigid ja euroopalikud ideed ning väärtushinnangud Jõudu hakkasid tõestama USA (põlvnes silmnähtavalt Euroopast) ja Jaapan (tugevus sõltus selles, kuivõrd palju oli ta suutnud üle võtta euroopalikke saavutusi, eriti sõjanduses ja tehnikas) Mõesõnaks sai progress ­ käsitleti kui katkematut ja vääramatut edasiliikumist madalamalt arengutasemelt kõrgemale Ehitati pilvelõhkujaid, kasutati elektrilaternaid, kadusid hobutrammid Sufrazettid ehk naisõiguslased - liikumine toimus USAs ja UKs; eesmärk oli võidelda naiste hääleõiguse eest Lisaks optimismile leidus ja sügavad pessimismi ­ üheks avalduseks oli antisemitsismi (juudivastasuse) tugevnemine Alus pandi geneetikale, sündisid kvantmehaanika, rel

Ajalugu
Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt
60
doc

Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt

Rahvusvahelised organisatsioonid 9.02.2010  ca 150 lk lisalugemist seminaride asemel (inglisekeelne materjal) – artiklid (International Organisations); eraldi eksam (küsimustikuna lahus)  kodune uurimustöö  eksam kinniste materjalidega RV organisatsioonide teoreetiline raamistik Kõige üldisem raamistik  Realism  (neo)Liberalism o idealism (vahel ka utopism) – 20/30ndate liberalism; RV org-idega seotud väga tugevalt; nende arusaamade toel tekitatigi Rahvasteliiga ja hakati igapäevases välispoliitikas realiseerima põhimõtet, et mitte inimene ei ole loomult halb, vaid hoopis institutsioonid on halvad ja tuleb ringi teha; o institutsionaalne liberalism – idealismi tänapäevane vorm; suhtub üsna skeptiliselt riiki, püüab leida midagi muud asemele o sotsiloogiline liberalism – seisukohad, mis ütlevad, et RV suhted toimuvad

Õiguse kujunemine
Uusaja konspekt
44
doc

Uusaja konspekt

Uusaja võimalikult põhjalik märksõnade järgi tehtud konspekt Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel. Väga raske on defineerida, mis on modernne ühiskond, see näitab uusi eluviisi ja arusaama, mis olid segunenud vanadega. Märksõnadeks: ühiskond muutumis-ja kohanemisvõimeline ja laseb enda arnegut mõjutada teaduse kasvul. modernne ühiskond taotleb heaolu kasvu. puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga kehtib võrdõigluslikkuse p

Kategoriseerimata




Kommentaarid (1)

400709 profiilipilt
400709: .
18:43 01-02-2023



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun