Vietnami sõda (0)

Vietnami sõda
Eellugu ( Indohiina soda 1946-1954)
Vietnam  ja sellega piirnevad lähemad alad kuulusid alates 19. sajandist Prantsusmaa kolooniate hulka.
Vietnami kommunistlikud partisanid tõrjusid 1945 teise maailmasõja käigus sisse tunginud jaapanlased välja ja kuulutasid Põhja-Vietnamis välja Vietnami Demokraatliku vabariigi.
Prantsusmaa Vietnami DV-d ei tunnustanud. See omakorda viis nende vahel sõjapuhkemiseni (1946–1954)
1954. aastaks oli Prantsusmaa sõja kaotanud ja Vietnami edasist saatust hakkasid otsustama suurriigid.
Vietnami DV-le ei meeldinud riigi jagamine ja nad toetasid kommunistlike partisanide tegevust Lõuna- Vietnamis.
Vietnami sõja põhjused
Usa kohalolek Lõuna- Vietnamis suurenes peale Indohiina sõda, sest kardeti nö. doominoefekti ehk, et kommunism levib riigist riiki edasi, kui õigel ajal sellele piiri ei pane.
1964. aasta Tokingi lahe intsident, kus väideti, et oldi tulistatud USA sõjalaeva USS Maddox . USA Kongress võttis peale seda juhtumit vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indohiinas USA sõjaväeüksusi.
Samuti soovis USA levitada demokraatiat ja kapitalismi kolmanda maailma riikides.
Vietnami sõda (1964-1973)
Sõjas osalesid:

• Põhja- Vietnam  – toetas NSV Liit (sõjaline abi+nõunikud, ka sõdurid), toetasid ka Lõuna-Vietnami kommunistlikud partisanid ehk vietkongid, toetas kogu kommunistlik blokk
  
• Lõuna-Vietnam – toetasid USA ja tema liitlased.
  

1965 aastal alustas USA Vietnami pommitamist. Kasutati napalmi, keemiarelva. Kaasnes massiline tsiviilelanike hukkumine.
Sõja algusfaasis võtsid sõjapidamise raskuse Lõuna-Vietnami vägedelt üle ka USA väed ja sekkusid kommunistidega peetavasse sõtta. Vaatamata suurele sõjalisele ülekaalule ei soovinud ameeriklased edu saavutada. President Johnson koguni keelas aastal 1966 Lõuna-Vietnami algatuse tungida Põhja-Vietnami, et kommunistid kukutada . Meelehärmi tekitas ka sissisõja taktika .
1968 toimus My Lai veresaun ( USA vägede poolt tapetakse 347 tsiviilelanikku nende hulgas ka naised ja lapsed)
Suured kaotused tekitasid sõjatüdimust. 27. jaanuaril 1973 sõlmisid sõdivad pooled Pariisis rahulepingu. USA väed lahkusid Lõuna-Vietnamist märtsis 1973. Kommunistid alustasid Lõuna-Vietnami invasiooni jaanuaris 1974.
Lõuna-Vietnami väed ei suutnud ülekaalukale vaenlasele vastu seista. 27. aprillil  1975 algas mõne tuhande ameeriklase ja kümnete tuhandete Lõuna-Vietnami sõjaväelaste evakueerimine Saigonist. Saigon kapituleerus tingimusteta 30. aprillil 1975
Vietnami Sotsialistlik Vabariik
Pärast ameeriklaste lahkumist läks Lõuna-Vietnam kahe aasta vältel kommunistide võimu alla. 1976 loodi ühendatud Vietnami Sotsialistlik Vabariik, kus võimul istusid kommunistid. Tänapäeval on Vietnam üheparteiline riik, mida juhib kommunistlik partei.
Kaotused ja tagajärjed
Vietnami sõjas sai surma 58 230 ameeriklast. Haavata sai 305 000 meest.
Kommunistid tapsid ajaloolasest genotsiidiuurija Rudolf Rummeli andmeil 1 miljon 670 000 inimest
Lõuna-Vietnami ja USA kaitseaktsoonide ohriks langes 90 000 inimest. Vietnami sõja mõjul toimusid kodusõjad ka Vietnami naaberriikides. Needki lõppesid kommunistide võiduga.
Vietnami sõda oli USA suurim tagasilöök külma sõja jooksul: kommunistid tulid lisaks Lõuna-Vietnamile võimule ka Laoses ja Kambodžas. NSV Liidu ja Hiina RV mõju Kagu-Aasias kasvas. Kaasnes USA maine langus maailmas.