Brassiks kutsutakse vaskpuhkpilli ansamblit. levinuimad pillid tavaliselt brassides on trompetid, tromboonid, tuubad, vahel leidub ka metsasarvi frügel horne jne. Mõned ajad tagasi oli brasside põhiliseks eesmärgiks esitada klassikalist muusikat, tänapäeval proovivad nad hoopis tuntust koguda komöödiliste lavaliikumiste või stiililiste muutumistega. Kahjuks on puhkpilli muusika unustuste hõlma ununenud ja levik ei ole kuigi suur. Maailma nimed brassmuusikas on Mnozil brass, Daniel Speer brass jne. arvatavasti jõudis brassmuusika meieni mustanahalistelt. Tihti võib kohata ansambleid,
Kontserdi eesmärgiks oli teha nauditav sügisõhtune tasuta kontsert. Kontsert koosnes kahest osast, esimest osa esitasid Taltechi Bigbänd ja teist osa Kaitseliidu Tallinna maleva orkestri Bigbänd. Esimeses osas esitati Mike Carubia, Eero Koivistoineni, Siim Aimla, Bob Mintzeri, Walter Donaldsoni ja George A. Whitingi, Harold Arleni, Yip Harburgi ja Billy Rosei, Morgan Lewsi Nancy Hamiltoni, Raimond Valgre ja Helin-Mari Arderi teoseid. Instrumentideks olid saksafonid, tromboonid, trompetid, klaver, elekti kitarr ja trummikomplekt. Dirikentideks olid Teet Raik ja Kristina Bianca Rantala. Mõnel laul laulis ka solist Helin Mari Arder. Teises osas Anderw Lloyd Webberi, Tõnis Kõrvitsa, James Van Heuseni, Cole Porteri, Johnny Richardsi, Freddie Mercury ja Neal Hefti teoseid. Instrumentideks olid samuti saksofonid, tromboonid, trompetid, klaver, elektrikitarr ja trummikomplekt. Dirigendiks oli Sten Valdmaa. Laule laulsid Jaan Krivel ja Siim Aimla.
ARS NOVA Mis on Renesanss? Renessanss- antiikkultuuri taassünd. Itaalisat alguse saanud ning 14.-16. Sajandil väldanud periood Euroopa kultuuri ajaloos. Oluliseks sai inimene! Renessansi populaarseim sõna: ISE! RENESSANSI TUNTUMAD HELILOOJAD Josquin Desprez (u.1440-1521) Orlandus Lassus (u.1532-1594) Palestrina (u.1525-1594) RENESSANSS PILLID Klahvpillid- orel, klavikord, klavessiin Keelpillid- lautole, vioola Puhkpillid- plokkflööt, pommer, dulcian, krummhorn Vaskpillid- trompeid, tromboonid, tsink Ansamblipillidena kasutati puupuhkpille. RENESSANSS MUUSIKAS Meloodia lihtne, laulev, rahulik, pole suuri kontraste. Kontrapunkt. Tekib Prantsusmaal - 14..saj. Madalmaades- 15.saj. (Holland, Belgia, Luxenburg, Kirde- Prantsusmaa) ILMALIK Prantsuse sansoon - laul armastusest Canzon - sansooni instrumentaal- töötlus Madrigal - it.k-emakeelne laul, Polüfooniline 3-6 häälne armastuslaul, lauldi oma rõõmuks, hiljem lavastatakse, ooperi aaria eelkäija.
aastaks. Swing kasutab tugeva rütmi osa, milles esinevad kontrabass ja trummid. Svingi meloodiad olid kas originaal või arranžeeringud populaarsetest lauludest, näiteks bluusidest. Sving on algus aastatest saati täiustunud ja arenenud. Svingiajastul kujunesid välja bigbändid. Pillid * Piltidel olevad pillid on mõeldud ainult vaatamiseks ! Mängivad sellised pillid nagu trompetid, tromboonid, saksofonid ja klarnetid või ka keelpillid nagu viiul, kitarr, kontrabass ja ka klaver ning trummid. Areng 1930: Svingi sünd. 1935 – 1946: Oli aeg kui big bändi stiilis sving oli Ameerikas üks populaarsemaid. 1950 – 1960: Swing hakkas rohkem rõhku panema vokalistile kui orkestrile (bändile). 1970 – 1980: Big bändi nostalgia. 1980 – 2000: Svingi taaselustamine. Svingi asutaja Fletcher Henderson Sündinud 18
klassikalise sümfooniaorkestri aluseks oli suur neljahäälne keelpillirühm (I ja II viiulid, vioolad ning ühise bassihäälena tsellod ja kontrabassid). Suurim uuendus oli aga keelpillidega ühendatud neljahäälne puupillirühm (flööt, oboe, klarnet ja fagott). Puupillid mängivad tavaliselt kahe kaupa. Vaskpillidest on klassikalises orkestris ainult trompetid ja metsasarved harmooniapillidena kasutusel. Vaskpillirühma hakkas julgelt kasutama alles Beethoven, kes liitis rühmaga ka tromboonid. Berliin. Mannheimi kõrval oli 18. saj. keskel ka teine tähtis muusikakeskus Preisi kuninga Friedrich Suure õukond Berliinis. Valgustatud monarhina (valgustusajastu oli ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust) oli ta kuulus oma hiilgava kontserdielu
· Sonaat kolmeosaline, tempo on kiire-aeglane-kiire · Instrumentaalkontsert kolmeosaline, temp kiire-aeglane-kiire. Esitasid soolopillid ja orkester. · Keelpillikvartett neljaosaline, esitajateks on I, II viiul, vioola ja tsello · Avamäng kolmeosaline, esitajaks oli orkester · Sümfoonia neljaosaline, tempo on kiire-aegalne-menuet-kiire. Orkestri pillid: puupuhkpillid (oboe, flööt, klarnet, fagott), vaskpuhkpillid (tropmet, tromboonid, metsasarved), keelpillid ( I,II viiul, vioola, tsello, harf), löökpillid. 3. Klassitsisimi ajastu üldiseloomustus. Kui 18. Sajandini olid kirik ja õukond väga olulised. Alates 18. sajandist hakkas helilooja suhtlema asjatundlikuma publikuga ning see andis talle loomevabadust. Tekkisid muusikaühingu, mis hakkasid korraldama avalikke kontserte, ülalpidama orkestreid ja tellima heliloojatelt teoseid. Muusika keskused olid London, Pariis, Viin, Berliin, Leipzig
RETSENSIOON Raimo Taalmann 11.c Käisin Eesti Rahvusmeeskoori kontserdil Ferenc Liszt. Reekviem meeskoorile, orelile ja puhkpillidele. Kontsert toimus 24. Märtsil 2013 Estonia kontserdisaalis. Dirigent oli Mikk Üleoja, solistid olid Ürmas Põldma, Aleksander Arder (tenorid), Hideyuki Nishimura (bariton), Uku Joller (bass). Pillidel olid Erki Möller, Andres Peetson (trompetid), Andres Kontus, Peeter Margus (tromboonid), Madis Metsamart (timpanid) ja Ene Salumäe (orel). Kontserdil esitati mitneid Ferenc Liszt'i kirjutatud kantaate, oratooriumeid ja ka tema kirjutatud reekviemi. Lisaks esitati veel teisigi laule, mis on kirjutatud meeskooridele. Esitajad olid tasemel, laulsid väga hästi, nagu rahvusmeeskoori liikmetele kohane, hea oli kuulata. Pillimängijad olid ka tasemel. Esinemine oli pigem tavaline ja korralik, sest kuidas teha meeskoori kontsert erakordseks on raske minu jaoks ette kujutada
● Olulise osa repertuaarist moodustavad spetsiaalselt ansamblile loodud teosed näiteks Alexander Knaifelilt, Arvo Pärdilt, Galina Grigorjevalt, Lepo Sumeralt ja teistelt. ● Andres Mustonen koos Hortus Musicusega on jõudnud salvestada üle 30 heliplaadi firmadele Warner Classic, Melodija, Antes jt. Kollektiiv Andres Mustonen – ansambli kunstiline juht, viiul Olev Ainomäe – pommerid, šalmei, plokkflöödid Imre Eenma – violone Valter Jürgenson – tromboonid Tõnis Kaumann – bariton, löökpillid Tõnis Kuurme – dulcian, rauschpfeiff, plokkflöödid Riho Ridbeck – bass, löökpillid Ivo Sillamaa – klavessiin, orel Anto Õnnis – tenor, löökpillid Taavo Remmel – kontrabass Robert Staak – vanemtoimetaja Laine Lillepruun – vanemadministraator Allikas Andres Mustonen ● Andres Mustonen oli Nõukogude Liidus varajase muusika pioneere, olles
Michael Praetorius sündis 15.veebruaril 1571 ja suri 15.veebruaril 1621. Samuti nagu teisedki heliloojad oli ta pärit Saksamaalt ning kuulus selle riigi heliloojate nimekirja ja orelimängijaks. Hortus Musicus koosneb 10 liikmest: Andres Mustonen - ansambli juht, viiul, vioola, plokkflöödid, krummhornid; Olev Ainomäe - pommerid, oboe, plokkflöödid, salmei, krummhornid, rauschpfeiff; Imre Eenma - violone, kontrabass, gamba; Valter Jürgenson tromboonid; Peeter Klaas - gambad, tsello; Tõnis Kuurme - dultsian, pommer, fagott, plokkflöödid, krummhornid, rauschpfeiff; Riho Ridbeck - bass, löökpillid, trummid; Ivo Sillamaa - orel, klaver, klavessiin. Solistideks on Jaan Arder bariton ja Joosep Vahermägi tenor. Kontserdi tegi eriliseks juba see koht, kus see toimus - Väravatorn. Ja muidugi ka see, et nad olid riietunud vastavalt sellele, mis aegset muusikat nad esitasid. Seekord kandsid nad renessanssi ja baroki aegseid riideid.
Kontsert oli korraldatud seoses sellega, et 2011 aastal on Tallinn Euroopa kultuuripealinn ja seetõttu olid õhtujuhid shihtasutuse Tallinn 2011 juhid Mikko Fritze ja Jaanus Rohumaa. Esitusel olid kokku kolm lugu. Estonia kontserdisaal oli suur ja ilus nagu ikka. Meelde jäid pilkupüüdev lagi ja võimsad kristalsed laelambid. Orkestris olid esindatud puupuhkpillidest flöödid, oboed, klarnetid, fagotid, vaskpuhkpillidest metsasarved, trompetid, tromboonid, tuuba,keelpillidest viiulid, vioolad, tsellod, kontrabassid ning timpanid, klaver jne. Tavalisesest sümfooniaorkestri paigutusest erines ehk ainult see, et klaver oli kõige ees keskel, sest esimene teose soolopill oli klaver. Esimesena esitati Rahmaninov Klaverikontsertit nr. 3. Solist klaveril oli Mihkel Poll. Teos meeleolud olid vahelduvad, kuid üldmeeleolu oli siiski pigem kurb. Algas suhteliselt rahulikult, oli mõtlik ja pigem nukker ja sünge. Kuid oli ka lootusrikkamaid emotsioone
Samuti esitati lugusid E. Widmanni ja M. Praetoriuse loomingutest. Erasmus Widmann sündis 15.septembril 1572 Schwäbisch Hallis ja suri 31.oktoobril Rothenburg ob der Tauberis. Tema oli Saksmaa orelimängija ja helilooja. Hortus Musicus koosneb 10 liikmest: Andres Mustonen - ansambli juht, viiul, plokkflöödid, viiola; Olev Ainomäe – pommerid, šalmei, plokkföödid, oboe, krummhornid; Imre Eenma – violone, gamba, kontrabass; Valter Jürgenson – tromboonid; Tõnis Kuurme– dulcian, rauschpfeiff, plokkflöödid; Tõnis Kaumann – bariton, löökpillid; Riho Ridbeck – bass, löökpillid, trummid; Ivo Sillamaa – klavessiin, orel, klaver; Anto Õnnis – tenor, löökpillid; Taavo Remmel – kontrabass. Solistideks on Tõnis Kaumann – bariton ja Riho Ridbeck – bass. Kõige rohkem meeldis mulle Erasmus Wildmanni teos Musicalischer Tugendspiegel. See kuulub renessans muusika hulka. Lugu on kirjutatud jazz ja rock/pop stiilis
ladies“, „Honeysuckle“, „Presens dies“, „Puer natus in Bethlehem a2“, „Puer natus in Bethlehem a3“, „Intrada nr.4“, „Ich bin jung gewesen“, „Intrada nr.5“, „Adoramoste Senor“. Muusikud näitasid ja jutustasid ka oma pillide kohta, mille peal nad mängisid. Hortus Musicus on Eesti vanamuusikaansambel, mille asutas 1972. aastal Andres Mustonen. Hetkel on Ansamblis kümme liiget: Andres Mustonen (ansambli juht, viiul, plokkflöödid), Olev Valter Jürgenson (tromboonid), Ainomäe (pommerid, oboe, plokkflöödid, šalmei, krummhornid), Tõnis Kaumann (vokaal, bariton), Imre Eenma (violone, kontrabass, gamba), Peeter Klaas (gambad, tšello), Tõnis Kuurme (dultsian, fagott, plokkflöödid, krummhornid, rauschpfeiff), Riho Ridbeck (bass, löökpillid, trummid Joosep Vahermägi (tenor). Kontserti algas vokalisti ja baritoni mängija Tõnis Kaumanni kiire kõnega, kus ta rääkis ansambli poolt esitatavatest lauludest ja ansamblist endast. Siis hakkas kontsert
Ars Nova ajastul kunstmuusika zanrites? 1320 1380. Prantsusmaal. Ars Nova tähendab ladina keeles uut kunsti. Muutused: Keelpillid: lauto, vioola, vioola da gamba mitmehäälse ilmaliku seltskonna laulu tõusmine kirikliku tseremoniaalmuusika Puhkpillid: plokkflööt, põikflööt, pommer, kõrvale, motett sai kõige esinduslikumaks tsingid, krummhornid, tromboonid, zanriks 14 saj, kirikumuusikas hakati trompetid komponeerima eraldi zanrina missatsükli ordinaariumi osi. Missugume oli kõrgrenessansi uus kõlaideaal? Missugune oli uus harmoonia, milliseid helilaade hakati kasutama? Muusika pidi meeldima eeskätt inimese kõrvale.Hakati kasutama paralleelseid tertse ja sekste.Hakati kasutama mazoori ja minoori. Millised olid 15.saj lemmikzanrid? Missa ordinaariumi osade tsükkel, leinamissa e
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM HORTUS MUSICUS Retsensioon Hanna Kata Norma 10. a Siiri Veskimäe Tallinn 2013 KONTSERDI RETSENSIOON Kontsert toimus 25. jaanuaril 2013. aastal Väravatornis. Sel kontserdil olid meie ees 8 pillimeest: Andres Mustonen(viiul), Taavo Remmel(kontrabass), Ivo Sillamaa(klavessiin), Valter Jürgenson(tromboonid), Imre Eenma(violone), Olev Ainomäe(pommer, plokkflöödid, duduk), Tõnis Kuurme(dulzian, rauschpfeiff, plokkflöödid) ja Riho Ridbeck(löökpillid). Hortus Musicus, mis tähendab ladina keeles muusikaaeda, on vanamuusikaansambel, mis asutati 1972. aastal Andres Mustoneni poolt. Hortus Musicus on omala alal vanim katkematult tänini tegutsev ansambel Ida-Euroopas ja üks väheseid nii pikaealisi maailmas. Nad on esinenud
Väravatornis. Hortus Musicus on Eesti vanamuusikaansambel, mille asutas 1972. aastal Andres Mustonen. Ansambli repertuaaris on enamasti keskaja ja renessansi muusika ning sinna kuuluvad järgmised liikmed: Andres Mustonen (ansambli juht, viiul, vioola, plokkflöödid, krummhornid), Olev Ainomäe (pommerid, oboe, plokkflöödid, šalmei, krummhornid), Imre Eenma (violone, kontrabass, gamba), Valter Jürgenson (tromboonid), Tõnis Kaumann (bariton, löökpillid), Tõnis Kuurme (dultsian, pommer, fagott, plokkflöödid, krummhornid), Riho Ridbeck (bass, löökpillid, trummid), Ivo Sillamaa (orel, klaver, klavessiin), Anto Õnnis (tenor, löökpillid), Taavo Remmel (kontrabass). Spetsiaalselt meie kooli kümnendikele korraldatud kontserdi toimumiskoht oli väga eriline, sest saal, kus see toimus, oli väga väikene, mahutades vaid umbes 70 külastajat. Juba uksest
oskuslikult töötles. Sageli erinevad teemad motiiviliselt seotud, seetõttu teosed materjalilt terviklikud *sageli valitsevad kangelaslikud meeleolud. Kuigi otsest programmi ei ole, kujutavad mitmed teosed endast sümboolset võitlust Kangelase ja Saatuse vahel *loobus menuetist tsükli kolmanda osana ja asendas skertsoga (kuigi sageli ei kasuta skertso nime) * laiendas sümf. orkestri koosseisu (pikolofl., kontrafag., tromboonid, löökpille), tšellod ja kontrabassid eraldi ridadele
suri 15.veebruaril 1621. Samuti nagu teisedki heliloojad oli ta pärit Saksamaalt ning kuulus selle riigi heliloojate nimekirja ja orelimängijaks. Kõige huvitavam minu jaoks olid just need pillid, millega mängiti. Olin osasid pille varem näinud vaid õpiku pildi pealt ning raske oli ette kujutada, kuidas need kõlavad. Meie ees olid järgnevad pillid: viiul, vioola, plokkflöödid, krummhornid, pommerid, oboe, šalmei, krummhornid, rauschpfeiff, violone, kontrabass, gamba, tromboonid, tšello, dultsian, pommer, fagott, löökpillid, trummid, orel, klaver, klavessiin. Renessanss muusika on lihtne ja laulev ning esinejad ütlesid, et selle liigendus on seotud inimese hingamisega. Lugudes vaheldusid järsult kuid efektselt aeglased ja kiiremad meloodiad. Mida rütmikamaks läksid laulud, seda rohkem tuli loole pille juurde. Eriliseks tegi selle kontserdi minu jaoks just see koht, kus kontsert toimus -Väravatorn. Lühikese Jala väravatorn ehitati aastatel 1454–1456
Õpetaja: Siiri Veskimäe Tallinn 2006 Hortus Musicus 5. Novembril 2006 algusega kell 17.00 käisin koos Jakob Westholmi Gümnaasiumi õpilastega Kadrioru lossis kuulamas ansamblit Hortus Musicus. Meie nägime enda ees selliseid esinejaid nagu Andres Mustonen(viiul, vioola), Jaan Arder(tenor), Joosep Vahermägi(tenor), Riho Ridebeck(bass, löökpillid), Olev Ainomäe(pommerid, salmei, plokkflöödid), Valter Jürgenson(tromboonid), Tõnis Kuurme(dultsian, rauschpfeiff, plokkflöödid), Imre Eenma(violone) ja Ivo Sillamaa(klavessiin), kuid tegelikult kuulub Hortuse koosseisu veel Neeme Punder(põikflöödid, plokkflöödid, krummhornid, rauschpfeiff), Peeter Klaas(viola da gambad, tsello) ja Joosep Vahermägi(tenor), keda meil kahjuks ei õnnestunud kuulata. Hortus Musicus(ladina keeles "muusikaaed") asutati toonase Tallinna Riikliku Konservatooriumi viiuliüliõpilase Andres Mustoneni poolt 1972. aastal ning 1976
Ridbeck, Ivo Sillamaa, Anto Õnnis ja Taavo Remmel. Ansamblit on aitamas ka vanemtoimetaja Robert Staak ning vanemadministraator Laine Lillepruun. Kõik mehed valdavad mitut instrumenti ja ka kontserdil toimus neil omavahel pidev pillide vahetus, mis muutis selle veelgi huvitavamaks ja teistsuguseks. Pillidest tundsin ära mitmeid renessansiajastu instrumente. Näiteks nagu plokkflöödid, pommer, dulcian, krummhornid, tromboonid ja viola da gamba, kuid need on kontserdil mängitud instrumentidest vaid vähesed. Kontsert toimus väikeses kiviseintega ruumis, millel rippusid suured piltidega seinavaibad. Muusikud ise kandsid aga keskaegset stiili värvilisi riideid, mis oleks justkui mõnest ajaloolisest filmist pärit. Kontsert toimus publikule väga lähedal, mis tundus küll algul kummaline, kuid muutis kontserdi tegelikult veelgi hubasemaks. Mulle meeldisid samuti
dealoogi" ja aeg-ajalt ühinevad esimestega, Vioolad mängivad harmooniatäidet, Tsellod koos kontabassigdega moodustavad põhja, Uutmoodi kasutati aga puhkpille: Puhkpillide (flööt, oboe, fagott) vabanesid keelpillide dubleerimisest, neid hakati käsitlema solistidena. Uue pillina tuli orkestrisse klarnet. Vaskpuhkpillid( metsarv, trompet) mängisid mugavas keskregistris pidulikke fanfaarseid käike, mida teoetasid ainukesed löökpillid timpanid. Beethoven lisas orkestrisse tromboonid. Joseph Haydn(1732-1809) Esimene klassitsismi suurmeister Töötas vürst Esterhazy õukonnas "Papa Haydn" tema õukonnaelu, tema muusika loomine, järgmisel ajastul pilkav nimetus Looming Haydnit on nimetatud sümfoonia isaks, 104 sümfooniat, tuntuimad on nr 45("lahkumissümfoonia"), nr 94("üllatussümfoonia"), 70< keelpillikvartetti, 19 instrumentaalkontserti, 24 ooperit. Oratooriumid, sh "aastaajad" , "loomine". "Keisrilaul" "keisrikvartett" II osa.
Tromboon Tromboon on vaskpuhkpill. Tromboonid põlvnevad samadest pillidest, millest trompetidki. Trombooni nimi pärineb Itaaliast, kus on selle nimi tromboone. Tromba tähendab trompetit ja lõpp "oon" suurt. Trombooni toru on umbes kolme meetri pikkune . Ehituse kõige iseloomulikum osa on U-taoline toru, mida nimetatakse kulissiks. Seda edasi-tagasi liigutades saab muuta pilli toru pikkust, millega koos ka helikõrgusi. Täiesti kinni lükatud kuliss annab trombooni põhihäälestuse, seda järjest avades kõlavad üha madalamad helid
Heliplaatidele on salvestatud ca 35 programmi, millest osa on saadaval tänapäevalgi firmadest Erdenklang, Musica Svecia, Forte ja Finlandia Records. Aastal 2007, mängis ja laulas Hortus Musicuses 10 muusikut: Andres Mustonen - ansambli juht, viiul, vioola, plokkflöödid, krummhornid Olev Ainomäe - pommerid, oboe, plokkflöödid, salmei, krummhornid, rauschpfeiff Jaan Arder bariton Imre Eenma - violone, kontrabass, gamba Valter Jürgenson - tromboonid Peeter Klaas - gambad, tsello Tõnis Kuurme - dultsian, pommer, fagott, plokkflöödid, krummhornid, rauschpfeiff Riho Ridbeck - bass, löökpillid, trummid. Ivo Sillamaa - orel, klaver, klavessiin Joosep Vahermägi tenor Ansambli hea käekäigu ja kena väljanägemise eest hoolitsevad Väravatorni perenaine ja Hortus Musicuse toimetaja Laine Lillepruun ning kostumeerija Lembi Arder Suuremate 18. sajandi oratooriumide ja passioonide ettekandeks tuleb kokku "Hortus Musicuse
põlvkonna muusikat iseloomustas isikupärane ja väärikas eneseväljendus. Selle põlvkonna heliloojad olid Philipp de Monte ja väga tuntud laulukunstnik Orlandus Lassus, kelle teoseid on ligi 2000. Peale 16.sajandit tekkis instrumentaalmuusika, mis seisnes selles et, muusikas kasutati rohkem pille. Loodi uus omapärane noodikiri tabulatuur, mis pani helikõrguste asemel kirja mänguvõtted. Kasutusel olevad pillid olid instrumentaalmuusikas: orel, klavessiin, klavikord, trompetid, tromboonid ja tsink. Peamiselt oli instrumentaalmuusika ikkagi seltskonnamuusika ja improvisatsioon, sest selle kirjapanijaid oli väga vähe. Üks levinuimaid tantsumuusikaid oli ,,branle". Kokkuvõtteks võin öelda seda, et muusika arenes ikkagi tänus sellele, et inimestele hakati süstime humanismi ja julgust oma arvamust avaldada. Olulisemaks tegelaseks pean Leonardo da Vinci-t, kes tõesti oli geenius ja veel mitmel alal. Õppisin sellest peatükist, mitmeid muusika zanre
looduslähedasi kõlavärve: metsasarv sümboliseerib sageli jahti, linnust, rüütelkonda; flööt kui paan, Arkaadia, karjuste idüll, jne. Universaalsus, aga ka 19.saj. materialism toovad kaasa võimsad kõlad, suured orkestrid ja koorid. Ajalooliste piiride laiendamine viib uute (vanade ) pillideni (näit. Berlioz kasutas antiik-taldrikuid). Religioosne harras-tõsine väljenduslaad tõstab esile vaskpillide piduliku kõla (tuubad, tromboonid). Historitsism 19.saj. seob end vanade traditsioonidega ja sulatab need omas laadis ümber, täidab uue poeetilise vaimuga ja muudab struktuure (Liszti ja F.Busoni Bachi-transkriptsioonid). Kirjutatakse uusi teoseid, kus on kokku viidud baroklikud vormid ja kõrgromantismi harmoonia (C. Franck). Romantismiajastu muusika ligikaudne periodiseering: Vararomantism 1815-30 Lehekülg 2 Kõrgromantism 1830-50 Hilisromantism 1850-90 Franz Schubert (1797-1828)
Beethoveni loomingusse kuuluvad: 9 sümfooniat 5 klaverikontserti 32 klaverisonaati 1 viiulikontsert 10 viiulisonaati 16 keelpillikvartetti ooper ,,Fidelio" avamängud 2 missat oratoorium Kõik Beethoveni 9 sümfooniat on tänaseni orkestrite repertuaaris väga olulisel kohal ning kõlavad sageli paljudes kontserdisaalides. Tema sümfooniad on täiuslikuseni välja arendatud. Ta tõi orkestri partituuri juurde pikoloflöödi, kontrafagoti ja tromboonid (5. sümfoonia finaal). Tuntuimad on III, V, VI ja IX sümfoonia. III sümfoonia, mis kannab nime ,,Eroica" on seotud Prantsuse keisri Napoleoniga. V sümfoonia on saanud nimetuse ,,Saatusesümfoonia", sest kogu teose aluseks on motiiv, mis meenutab saatuse koputust uksele. Kogu teost läbivad võtluslikud meeleolud. VI sümfoonia kannab pealkirja ,,Pastoraalne"- see on programmiline sümfoonia, mis kujutab talupoegade elu, tegemisi ja looduse kulgu. Igal osal on sisule vastav pealkiri
õnnest õnnetusse, mida oli laialt kasutatud juba antiikteatris, mis aga pärast Monteverdit sai ooperikunsti üheks olulisemaks nõudeks. Monteverdi kasutab palju mitmekesisemaid muusikalisi väljendusvahendeid kui esimesed ooperiheliloojad. Monteverdi ooperiorkester on rohkem kui 40- liikmeline, nii palju pille on vaja, et saada erinevaid kõlavärve tegelaste või tegevuste iseloomustamiseks. Näiteks: flöödid = pastoraalstseenid, tromboonid = surm ja põrgu. Monteverdil pole seega orkester mitte niipalju lauljate saatmiseks, kuivõrd tegevuse illustreerimiseks.Monteverdi toob ooperimaailma sisse mõiste aaria -- kunstipäraselt lihvitud meloodiaga soololaul, milles tegelane väljendab oma tundeseisundeid; aaria esitamise ajaks lavaline tegevus seiskub. Kui Peri ja Caccini ooperites olid kesksel kohal tegelaste monoloogid, siis Monteverdi "Orpheuses" omandas suure tähtsuse nende omavaheline tegevus.
suurem kui viiul. klahvpillidest orel, klavikord (4-nurkne)ning klavessiin (tiivakujuline, tihtipeale mitme manuaaliga). Ansamblipillid olid puhkpillid, kõige rohkem kasutati plokkflööte, samuti oli arenenud topelthuulikuga pillide valik (NT: Salmeist arenenud pommer, mis oli oboe otsene eelkäija). Pommer oli ka basspillina, nimelt dulaanina (millest hiljem arenes fagott). Levinud olid ka kõversarved (krummhornid) .Vaskpillidest olid kasutusel trompetid, tsink(väljasurnud), tromboonid. Kirikumuusikas olid kasutused puhkpillid. Ricercar- polüfooniline teemade ahel (fuugade eelkäija). Nimetatud ka instrumentaalmotetiks Itaalia canzone- polüfooniline, Prantsusmaa armastuslaulude instrumentaalvariant , oli algselt prantsuse sansooni instrumentaaltöötlus (renessansi lõpul arenes intsrumnetaalmotetiks) Capellid- olid väiksed ansamblid , kus mängijatesks on puhkpillid Toccata- näpitavale instrumendile või klahvpillile mõeldud kiirestiliikuv pala. Itaalia keelest
· Vioolad e. altviiulid mängivad harmooniatäidet. · Tsellod koos kontrabassidega moodustavad põhja. Uutmoodi kasutati aga puhkpille: · Puupuhkpillid (flööt, oboe, fagott) vabanesid keelpillide dubleerimisest, neid hakati käsitlema solistidena. · Uue pillina tuli orkestrisse klarnet. · Vaskpuhkpillid (metsasarv, trompet) mängisid mugavas keskregistris fanfaarseid käike, mida toetasid ainukesed löökpillid timpanid. · Beethowen lisas orkestrisse tromboonid. Tüüpilised zanrid, vormid ja esituskoosseisud klassitsistlikus muusikas. Nende lühiiseloomustus: · Uued vormid: sonaadivorm, sonaaditsükkel. · Uued zanrid: sümfoonia, sonaat, keelpillikvartett. · Uued esituskoosseisud: sümfooniaorkester, keelpillikvartett, klaveritrio (klaver, viiul, tsello). Reekviemi olemus: Reekviem on katoliiklik leinamissa, jumalateenistus surnu(te) mälestuseks. Reekviemi koosseisu kuulub "Dies irae". Heliloojad: Joseph Haydn
Alguses rooma kriku kapelli juht 1555 sai temast paavsti isikliku kapelli laulja Lateraani basiilika kapellmeister lahkus konflikt Oli abielus igast jura Vaimulik looming Kuid ka ilmalik Missatsüklid ja paroodiamissad Veneetsia koolkond o Püha Markuse kirik o Kaks orelit, koos koori ja teiste pillidega tekitati mitmekoorimuusika kajaeffekt o Alusepanija Adrian Willaert o Kasutati palju pille: orelid, tromboonid, vioolasid o Pärit vormid: canzon, sonata, rcercar, toccata Inglise kirikumuusika o lihtne akordiline stiil o emakeelne tekst o kuldajastu 16. sajand o Henry VIII ajal, sest too kirjutas ise ka muusikat. Silmapaistvam helilooja William Byrd Ilmalik laul ja seltskonnamuusika o Ilmalik laul levis ja levis veel peale nooditrüki arendamist 15-16.saj. o Esitati igat moodi: dubleerides, kõik, osad jne. o Prantsusmaa o Motetisarnased o Lüürilised
Umbes kuni 1935. aastani swing. Alates 1945. aastast kaasaegne dzäss (bebop, cool jazz, hard bop jt.). Dzässbänd on orkestritüüp, mis arenes välja marsse ja populaarseid tantse mängivatest puhkpilliorkestritest. Dzässbänd koosnes algul kahest grupist: meloodia- (kornet, klarnet, tromboon) ja rütmipillidest (klaver, bandzo või kitarr, tuuba või kontrabass, löökriistad). Hiljem tekkis niinimetatud bigbänd, kuhu kuuluvad põhiliselt saksofonid, trompetid, tromboonid ja rütmipillid. Jazzmuusika referaat Dzässbändid on meil tänapäeval tuntud dzässansamblina (väiksem) ja dzässorkestrina (suurem). Eestis tekkisid esimesed dzässorkestrid 1920. aastate lõpul. Dzässmuusika sai populaarseks 1930. aastate teisel poolel ja samuti jätkus Eesti dzässmuusika areng nõukogude ajal aastast 1964 korraldatakse Tallinna dzässifestivale. Dzässmuusikuid
kõrgetele nõuetele. o Ayr laulusaatega soololaul 8.INSTRUMENTAALMUUSIKA 16. SAJANDIL 16. sajandil hakati kirjutama seadeid pillidele tabulatuur noodikiri, mis tähistab mite helikõrgusi, vaid mänguvõtteid pillid: orel(positiivorel, kirikuorel, portatiivorel), klavessiin, klavikord plokkflööt, põikflööt, pommer, dulcian, fagott, krummhornid, trompetid, tromboonid, tsink(soolo) lauto, viola da gamba(soolo), viola da braccio, rebekk sonare kõlama tantsud: branle, aeglane pidulik pavaan, kiire galliard ansamblimuusika vormid: canzon sonata ricercar
Berliozi mõjutasid ka Pariisis kuuldud Beethoveni sümfooniad ja Goethe ,,Faust". Pariisis ta lausa armus Gluck`i isikusse ja loomingusse, kirjutas helilooja partituure käsitsi ümber, nautis neid seni, kuni need viimse detailini pähe kulusid. Ja kui ooperis "Ifeginia Taurises" oli dirigent omavoliliselt kasutanud taldrikuid, karjus Berlioz teatrietendusel, otse publiku ees: "Taldrikuid siin ju pole, kes julges Glucki parandada!" Sama kordus ooperi kolmandas vaatuses. "Tromboonid jäid sisse astumata, see on ju väljakannatamatu." Gluck´ilt saadud muljete mõjul jättis Berlioz meditsiinilised õpingud, mille tagajärjeks oli konflikt vanematega, materiaalsest toetusest ilmajäämine, aineline puudus, võlad. 1826. aastal astus ta konservatooriumi Le Suer'i kompositsiooniklassi. Helilooja uueks jumalaks sai C. M. von Weber, tema vastaseks aga jäi konservatooriumi direktor L. Cherubini. Päeval jooksis ta majast majasse, et kitarri-, flöödi- ja solfedzo tundidega
Nii selle kui ka klassikalise sümfooniaorkestri aluseks oli suur neljahäälne keelpillirühm (I ja II viiulid, vioolad ning ühise bassihäälena tsellod ja kontrabassid). Suurim uuendus oli keelpillidele liidetud neljahäälne puupillirühm (flööt, oboe, klarnet ja fagott). Vaskpillidest on klassikalises orkestris ainult trompetid ja metsasarved, need mängivad peamiselt vaid harmooniat. Vaskpillirühma hakkas julgemalt kasutama alles Beethoven, kes liitis rühmaga ka tromboonid. Uued suunad ooperis Nii nagu barokiajastu muusikastiil avaldus kõige iseloomulikumalt ooperizanris, andsid ka valgustusajal muusikamaitse muutused end teravamalt tunda just ooperis. Ooper on alati olnud kalleim muusika- ja teatrizanr, seepärast oli see kuni 18. sajandi alguseni valdavalt seotud õukonnapidustustega. Euroopa suurimad muusikakeskused võisid endale lubada avalikke ooperiteatreid, ent needki tegutsesid peamiselt kõrgaadli rahalisel toel ning vastasid selle kunstimaitsele
Nii selle kui ka klassikalise sümfooniaorkestri aluseks oli suur neljahäälne keelpillirühm (I ja II viiulid, vioolad ning ühise bassihäälena tšellod ja kontrabassid). Suurim uuendus oli keelpillidele liidetud neljahäälne puupillirühm (flööt, oboe, klarnet ja fagott). Vaskpillidest on klassikalises orkestris ainult trompetid ja metsasarved, need mängivad peamiselt vaid harmooniat. Vaskpillirühma hakkas julgemalt kasutama alles Beethoven, kes liitis rühmaga ka tromboonid. Uued suunad ooperis Nii nagu barokiajastu muusikastiil avaldus kõige iseloomulikumalt ooperižanris, andsid ka valgustusajal muusikamaitse muutused end teravamalt tunda just ooperis. Ooper on alati olnud kalleim muusika- ja teatrižanr, seepärast oli see kuni 18. sajandi alguseni valdavalt seotud õukonnapidustustega. Euroopa suurimad muusikakeskused võisid endale
- Vioolad - Ka rebekk ja fiidel · Puhkpillid: - Flöödid (plokk- ja põik-) - Pommer arenes salmeist, oboe eelkäija, topeltroohuulikuga - Dulcian basspill, mille tuulekanal teeb 2-3 käändu, fagoti eelkäija, roohuulikuga - Krummhornid kõveraks painutatud korpusega pill, mille roohuulik on eraldi kapslis - Trompetid vaskpuhkpillid - Tromboonid - Tsink korpuse järgi puupill, huuliku ja mänguviisi järgi vaskpill Ansamblimuusikast mängiti enamasti tantse. Tantsud olid kogumikes tavaliselt paaridena. · Branle, koosneb aeglasest eeltantsust ning teisest osast, mis on kiirem · Pavaan ja galliard 6 · Passamezzo ja saltarello Ansamblimuusika vormid:
metsasarv sümboliseerib sageli jahti, linnust, rüütelkonda; flööt kui paan, Arkaadia, karjuste idüll, jne. PILLID Universaalsus, aga ka 19.saj. materialism toovad kaasa võimsad kõlad, suured orkestrid ja koorid. Ajalooliste piiride laiendamine viib uute (vanade ) pillide kasutusele võtuni (näit. Berlioz kasutas antiik-taldrikuid). Religioosne harras-tõsine väljenduslaad tõstab esile vaskpillide piduliku kõla (tuubad, tromboonid). I romantiline sümfoonia (1822) Schuberti 8. ehk Lõpetamata sümfoonia Surematu "Lõpetamata sümfoonia" (1822) toodi päevavalgele alles 1865. a. Prantslase Hector Berliozi sulest pärineb esimene kuulajateni jõudnud romantiline sümfoonia Symphonie Fantastique 1830 NB! Schuberti 8.sümfooniat toona veel ei tuntud, sest see kirjutati varem, kuid leiti hiljem Orkestriteos, peaaegu alati 1-osaline, mis kujutab mingit lugu või visuaalset kujundit. 2.2
Inglismaal Itaalia madrigali eeskujul rahvuslikuma sisuga madrigal PILLID JA INSTRUMENTAALMUUSIKA 16. SAJANDIL 15. Pillimuusika iseloomustus 16. sajandil, võrdlus varasema ajaga. Kuni 16. Saj oli kunstmuusika enamjaolt seotud tekstiga Eraldi instrumentalmuusikat veel ei kurjutatud Toccata oli al 16. Saj II poolest Itaalias klahvpillifantaasiate nimetus 16. Pillid: Trompetid: (signaalpillidena), Tromboonid, Löökpillid, Portatiiv, Rebekk, Flöödid Klahvpillid: Portatiivorel, Klavessiin, Klavikord (pmst nagu süntesaator, paigutati lauale) Puupuhkpillid:Plokkflööt, Pommer (oboe eelkäija), Dulcian (fagoti eelkäija), Krummhornid (sarved, sirge, alt üleskeeratud, meenutab jalutuskeppi) Vaskpuhkpillid: Trompet, tromboon, tsink (kõverad) Keelpillid: viola de gamba (tšello eelkäia), Viola da braccio (viiuli eelkäija)
Vormi poolest järgib ta klassikalisi traditsioone. Samas on näiteks tema sümfooniatele iseloomulikud suuremad dünaamilised kontrastid, pikemad kestused ja suuremad orkestrikoosseisud kui tema klassikutest eelkäijate omadele. 5 10. Klassikalise sümfooniaorkestri ülesehitus - puupuhkpillid: flöödid, oboed, klarnetid, fagotid. vaskpuhkpillid: metsasarved, trompetid, tromboonid, tuuba. timpanid, löökpillid, klaver, harf jne. keelpillid: viiulid, vioolad, tšellod, kontrabassid. 11. Mis on nende sõnade tähendus eesti keeles ja millisest keelest pärinevad? barocco – tuleneb Portugali keelest , mis tähendab ebakorrapärast pärli renessainsse – prantsuse keelest ja tähendab taassündi classicus – ladina keelest, tähendab eeskujulik, silmapaistev fuga – ladina keelest, tähendab põgenemine
instrumentaalteost, vastandiks kantaat (cantare) kui vokaalteos. sümfoonia sonaaditsükli vormis teos sümfooniaorkestrile sümfooniaorkester suurim ja täiuslikem orkestriliik, kujunes välja 18.sajandil. Koosseisu kuuluvad: keelpillid: I viiulid, II viiulid, altviiulid e. vioolad, tsellod, kontrabassid; puupuhkpillid: flöödid (sh. pikoloflööt), oboed (sh. inglissarv), klarnetid (sh. bassklarnet), fagotid (sh. kontrafagott); vaskpuhkpillid: metsasarved, trompetid, tromboonid, tuuba löökpillid (sh. timpanid). Vastavalt vajadusele lisatakse ka teisi pille (harf, orel, klaver). tutu (loe: tuutuu) baleriini mitmekihilisest tüllist kostüüm, mis võib olla väga lühike (klassikaline) või ulatuda üle põlve (romantiline) Püsiekspositsioon ,,Muusikainstrumente läbi mitme sajandi" Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi püsiekspositsioon on koostatud 1993. aastal ning seda täiendatakse pidevalt. Välja on pandud ligi 125 instrumenti
Ka temal on huulik, pillitoru ja laienev kõlalehter-resonaator. Õhusamba pikkust pillitorus saab aga sõltuvalt trombooni ehitusest reguleerida kahte moodi. Tehakse väikeste kroonide ja ventiilidega tromboone. Nendel pillidel saab õhusammast lühendada-pikendada ventiilide avamise või sulgemisega. Tänapäeval kasutatakse aga rohkem niisuguse ehitusega tromboone, millel on suur U-kujuline tõmmiktoru. Seda sisse lükates või välja tõmmates saab muuta õhusamba pikkust pillitorus. Tromboonid põlvnevad samadest pillidest, millest trompetidki. Alates XIII sajandist hakkas suurenema erinevus kõrgemaja madalamakõlaliste trompetite vahel. XIV sajandil valmistati aga pillid, mida võib pidada juba tromboonide eelkäijaks. Möödunud sajand andis tromboonile ventiilid. Nagu trompetid, nii on tromboonidki ühed vanimad orkestripillid. Tänapäeval on tromboon populaarne dzässmuusikas. TUUBA Tuuba on sümfooniaorkestri vaskpuhkpillide rühma neljas, kõige
Trompeti registrid: Madal ähmane, tuhm. ppp f Keskmine särav. ppp ff Kõrge jõuline. mf - fff Sordiinid: · Straight terav, nasaalne, groteskne · Cup heli pehme, summutatud · Harmon põhiheli kaob, kuuleme spektrit, klirisev, klaasjas · Wa-wa, wah-wah · Whispa fiiber klaasiga · Velvettone pehme, sametine · Solotone kõige vaiksem TROMBOON Trombooni eelkäijaiks on BASSTROMPET. 14. saj on olnud sarnane kuju. Esimesed tromboonid kandsid nime SACKBUT(pr.keeles saquin tõmbama, bouter lükkama) Trombooni osad: 1. kuliss toru, mis liigub (7 asendit) 2. huulik (karika, kausi kujuline) Trombooni perekond: Ventiilidega tromboon Kontrabasstromboon Alttromboon Tenortromboon in C (f ventiil võib olla) (orkestris 2) Basstromboon (f ventiiliga (alati), e ventiil, harva d ventiil annab paremaid võimalusi puhtamalt mängida) (orkestris 1) Ulatus: (Kontraoktavi) E1 d2 Trombooni 7 positsiooni:
mis olid rahakorjamise initsiaatoreiks. 1876. aasta augustis avas uus 2000 istekohaga teater oma uksed. Kõik oli siin suurejooneline ja ülev. Teatri ette oli püstitatud kuningas Ludvig II kuju. Avaetenduseks oli määratud "Nibelungide sõrmus". Etendus kestis neli õhtut. Ooperis oli 33 tegelast, millisteks olid jumalad, kääbused, hiiglased ja inimesed. Erakorraliselt suur oli orkester, kuhu kuulus 8 metsasarve tavalise 4 asemel, 6 harfi tavalise ühe asemel, peale selle veel tromboonid, tuubad ja trompetid. Üksnes kõige suuremad näitemajad jõuavad seda ette võtta, sest et sääl palju näiteseinu vaja. Kord näeb kuulajataevast, kord maad, kord merepõhja, kord põrgut. Ooperietendus kujunes tõeliseks sündmuseks. Külalisi oli kokku voolanud kõikidest Euroopa riikidest. Isegi imperaator Wilhelm oli kohal. Saabunute teenindamisega tekkisid raskused. Tsaikovski väidab, et kotlettidest ja söögipoolisest räägiti rohkem kui Wagnerist. Vaatamata kõigile takistustele
vioolad mängivad harmooniatäidet, tsellod ja kontrabassid moodustavad bassihäälena põhja Uutmoodi kasutati aga puhkpille. Puupuhkpillid (flööt, oboe, fagott) vabanesid keelpillide dubleerimisest, neid hakati käsitlema solistidena. Uue pillina tuli orkestrisse klarnet. Vaskpuhkpillid (metsasarv ja trompet) mängisid mugavas keskregistris pidulikke fanfaarseid käike, mida toetasid ainukesed löökpillid timpanid. Beethoven lisas orkestrisse tromboonid. Ühetaoliste puhkpillide arvu järgi nimetati klassikalise sümfooniaorkestri koosseisu kaheseks: 2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 2 metsasarve, 2 trompetit, timpanid ja tasakaalustamiseks ca 22 keelpilli (6- 6-4-4-2). 10. Kes oli Carl Philipp Emmanuel Bach ja milles seisnes tema tähtsus? Lk. 274 alt ja 275 11. Klassitsismiajastu uued zanrid ja vormid Klassitsismiajastu olulisemad vormid ja zanrid kujunesid välja instrumentaalmuusikas. See protsess oli alanud juba 18. saj
Ka temal on huulik, pillitoru ja laienev kõlalehter-resonaator. Õhusamba pikkust pillitorus saab aga sõltuvalt trombooni ehitusest reguleerida kahte moodi. Tehakse väikeste kroonide ja ventiilidega tromboone. Nendel pillidel saab õhusammast lühendada- pikendada ventiilide avamise või sulgemisega. Tänapäeval kasutatakse aga rohkem niisuguse ehitusega tromboone, millel on suur U-kujuline tõmmiktoru. Seda sisse lükates või välja tõmmates saab muuta õhusamba pikkust pillitorus. Tromboonid põlvnevad samadest pillidest, millest trompetidki. Alates XIII sajandist hakkas suurenema erinevus kõrgemaja madalamakõlaliste trompetite vahel. XIV sajandil valmistati aga pillid, mida võib pidada juba tromboonide eelkäijaks. Möödunud sajand andis tromboonile ventiilid. Nagu trompetid, nii on tromboonidki ühed vanimad orkestripillid. Tänapäeval on tromboon populaarne dzässmuusikas. Tromboon Tuuba
parem. Romantism, mis käsitleb muusikat kui looduse ja universumi sügavamat olemust, eelistab looduslähedasi kõlavärve: metsasarv sümboliseerib sageli jahti, linnust, rüütelkonda; flööt kui paan, Arkaadia, karjuste idüll, jne. 19.saj. materialism toovad kaasa võimsad kõlad, suured orkestrid ja koorid. Ajalooliste piiride laiendamine viib uute pillideni, näiteks antiik-taldrikud. Religioosne väljenduslaad tõstab esile vaskpillid (tuubad, tromboonid). Romantismiajastu muusika ligikaudsed perioodid: vararomantism 1815-30 , kõrgromantism 1830-50 , hilisromantism 1850-90. Programmiline muusika Programmiline muusika oli eelistatud eriti prantsuse kõrgromantismis. Kirjeldava e. programmilise muusika sisu lähtus eelkõige kirjandusest, aga ka teistest kunstiliikidest või ajaloolistest sündmustest. Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele helilooja on
Aluseks oli suure neljahäälne keelpillirühm(nagu ka hiljem klassikalise sümfooniaorkestri aluseks). Suurim uuendus oli aga keelpillidega ühendatud neljahääln epuupillirühm (flööt, oboe, klarnet, fagott), puupillid mängivad tavaliselt kahekaupa, vaskpillidest on klassikalises orkestris ainult trompetid ja metsasarved, need mängivad tavaliselt harmooniat. Vaskpillirühma hakkas julgemalt kasutama Beethoven, kes liitis rühmaga tromboonid. 6 . Sonaadivorm Sellest on juttu Siitani õpikus lk 270(klassikalise sonaadivorm). 16 6.1 Kammeransamblid, zanrid, vormid 18. sajandi II poolel. Tavalisim koosseis klassikalis-romantilise ajajärgu kammermuusikas on klvaeriduo mõne meloodiapilliga. Sageli ka klaver koos viiuli ja tselloga(klaveritrio) või keelpillikvartetiga(klaverikvintett)
looduslähedasi kõlavärve: metsasarv sümboliseerib sageli jahti, linnust, rüütelkonda; flööt kui paan, Arkaadia, karjuste idüll, jne. Universaalsus, aga ka 19.saj. materialism toovad kaasa võimsad kõlad, suured orkestrid ja koorid. Ajalooliste piiride laiendamine viib uute (vanade ) pillideni (näit. Berlioz kasutas antiik-taldrikuid). Religioosne harras-tõsine väljenduslaad tõstab esile vaskpillide piduliku kõla (tuubad, tromboonid). Historitsism 19.saj. seob end vanade traditsioonidega ja sulatab need omas laadis ümber, täidab uue poeetilise vaimuga ja muudab struktuure (Liszti ja F.Busoni Bachi-transkriptsioonid). Kirjutatakse uusi teoseid, kus on kokku viidud baroklikud vormid ja kõrgromantismi harmoonia (C. Franck). Valgustus kriitika Saksamaal, vara romantism. Eelkäijad Rousseau, rühmitus ,,Torm ja tung", Herder, Schopenhauer.
araabia nimed (Art Blakey-Abdullah Ibn Buhainat). Islami usku pöördumine tõi kaasa endaga huvi islami muusika vastu. paljud muusikud kasutasid oma improvisatsioonides araabia muusikat. Araabia muusikast veelgi suuremat huvi äratas india muusika. Eelkõige paelus jazzmuusikuid selle maa rütmirikkus. (India klassikalinem uusikapõhineb tala'delja raga'del.) Muusika avanemine müra suunas oli seotud nii maailmamuusikaga kui ka intensiivsuse üldise kasvuga. Tromboonid kõlavad nagu konveierlindi mürin, trompetid nagu ülesurvest lõhkenud terasanumad, klaver kõlab kui purunev traat ja vibrafon undab, nagu puguks metalltorudes tuul. Uus jazz leidis endale publiku ka Euroopas. Euroopa muusikud imiteerisid Ornette Colemani, Cecil Taylori free jazzi. Euroopa muusikud leidsid end tänu sellele, et nad kopeerisid musta free jazzi. Free jazzi kaudu sai rahvusvaheliselt tuntuks rohkem muusikuid kui ükskõik millise stiili valitsemisajal
2) keskmine periood- "tüüpiline" Beethoven keskendunud ja väga tahtekindel isikustiil 3) hiline stiil- väga subjektiivne väljendus, hakkab domineerima ideest lähtuv arendus, "lõhutud" klassikaline vorm. Väga arenenud variatsioonitehnika. Lk.17 Beethoven kirjutas kokku 9 sümfooniat. V-sümf. "saatusesümfoonia"oli dramaatilisem, jõulisem, otsekohesem.Tõi sümfoonia juurde tromboonid, kontrafogoti (kõike kasutas finaalis).Läbi kannatuste õnnele- muusikas. IX sümf.(1828) "Ood rõõmule" Finaalis solistid ja koor (esmakordselt)koori on kasutanud veel Mahler-19.saj.lõpp.ja Sostakovits 20 saj.keskel. IX- sümf. on kaks põhiteemat- "saatuse" ja "rõõmuteema" ,kusjuures teine tõrjub esimese kõrvale. Beethoveni looming juhatab muusikaajaloos sisse 19.saj.-eeskujuks romantismi heliloojatele.(eriti sümfoonia ja kammersonaadiga) B. oli novaator ja teerajaja.
soololaul, mille meistriks oli John Dowland. Instrumentaalmuusika 16.sajandil Varaseimad pillimuusika näited on enamasti vokaalmuusika seaded. Soolorepertuaari jaoks kujunes välja omapärane praktiline noodikiri tabulatuur, mis paneb kirja mänguvõtted. Pillimuusika oli alguses peamisel improvisatsioon. Klahvpillidest olid kasutusel orel, klavessiin ja klavikord. Lisaks olid pillidest kasutusel viola da gamba, viola da braccio, pommer, dulcian, krummhornid, trompetid, tromboonid, tsink. Ansamblimuusikast olid enam levinud tantsud. Üks levinum tants on branle, pavaan, galiard, saltarello. BAROKK 16. sajandil sai muusikas püüdluseks looduse, tundemaailma ja inimmaailma immiteerimine looduses. Ratsionaalne õpetus inimeste tundeseisundeist-afektiõpetus, millele pani aluse Descartes. Muusika eesmärgiks sai rõõmu valmistamine. Barokk on päris portugali keelsest sõnast barrocco, kus see tähistas ebakorrapärast pärlit. Barokki