Renessanss ja renessanssiaja muusika (0)

Renessanss ja renessanssiaja muusika
Renessanssiaega nimetatakse valgustusajastuks, kus toimusid muudatused, peamiselt majanduses ja poliitikas, kuid ka kirjanduses, kunstis, religioonis ja ka muusikas. Uus maailmavaade seisnes selles, et hakati väärtustama inimmõistust ja arvati, et heade ideedega saab lahendada kõiki probleeme, peale selle hakkas kahanema ka kiriku võim ja rahva elu ei keerelnud enam usu ümber.
Muutused kirjanduses algasid kolmest uue maailmavaatega Itaalia kirjanikest : Dante Alighieri, Francesco Petrarca ja Giovanni Boccacio , kes oma uudsete teosetega, aitasid kaasa rahva arenemisele humanismi suunas. Loodi uusi kirjandusžanre, nagu näiteks F. Petrarca sonett ja G.Boccacio novell . Edasi hakkas asi edasi arenema, loodi „Commedia Dell ` Arte“, tulid uued kirjanikud , nende seas ka romaanikirjanik William Shaekespeare, kelle tuntumateks teosteks on „Romeo ja Julia “ ja „Hamlet“.
Religiooni uuendus seisneski selles, et kiriku mõju rahva igapäevaelule kahanes ja inimesed said ennast harida, ilma, et kirik oleks neid takistanud. Sellest järeldades arenes hoogsalt ka haridus , mis arendas omakorda kõiki eluvaldkondi. Reformatsioonidega oli peamiselt seotud Martin Luther, kes algselt tõlkis Uue Testamendi saksa keelde, tänu millele ilmus 1534.aastal saksa keeles kogu Piibel . Tagajärjeks oli see, et rahva hirm jumala ees asendus armuga ja paremate aegade lootusega.
Kunsti valdkonna muutus seisnes selles, et tänu kiriku mõjuvõimu nõrgenemisele julgeti kujutada alasti inimest, kuid lähtuti ikkagi kirikust , hakati hindama inimese ilu, väärikust. Lähtuti rohkem inimeste meeltest, kirgedest ja emotsioonidest. Kuulsaim renessanssiaja kunstnik oli Leonardo Da Vinci, kes peale kunsti tegeles ka veel matemaatikaga, aritmeetikaga, leiutamisega, anatoomiaga, ja paljude muude tegevusaladega. Tema kohta võib öelda, et ta oli renessanssiaja geenius . Minu arust on tema imestusväärsemaid kunstiteosed „Püha Söömaaeg“, „ Mona Lisa“ ning tema enda autoportree.
Tänu teaduse arengule, mis seisnes selles, et julgeti mõelda ja oma uusi ideid tõestada, arenesid ka muusikariistad ja ka üldiselt muusika . Renessanssi ajal tekib uus muusika liik, mis kannab nimetust imitatsiooniline muusika, mis seisneb selles, et hääled ei vastandu üksteisele tempode ja rütmikaga ning ideaaliks on kõigi häälte ühtsus ja harmooniline ühtessulamine. Peale selle muutus motett oluliselt, mis seisneb selles, et motett kaotas oma isorütmilise ehituse ja ka mitmetekstilisuse. Renessanssi motett oli peamiselt ladina keelne polüfooniline laul, mille aluseks oli tavaliselt missa mõne propriumi osa tekst. Motetti mängiti peale kirikute ka väljaspool kirikut. Tekkisid ka uued žanrid: paroodiamissa ja Ilmalik polüfooniline laul.
Madalmaade muusika jagunes viieks põlvkonnaks, mille käigus tekkisid mitmed uued kaunid lood ja palju uusi muusikakirjutajaid. Peamiselt esitati ikkagi motette . Esimest põlvkonda peetakse vokaalpolüfoonilise stiili algatajaks ja sinna kuulusid muusikakirjanikud Guillaume Dufay ja Gilles Binchois. Teine põlvkond küll järgis esimest, kuid sealt pärineb üks silmapaistvamaid heliloojaid Jahannes Ockeghem, kes peale heliloojana ja lauljana oli ka veel hiljem üks silmapaistvaim helilooja õpetaja. Peale selle kuulusid sinna põlvkonda muusikakirjanikud Antoin Busnois`d ja Johannes Tinctorise. Kolmanda põlvkonna järel arenes muusika täiuseni, rütm lihtsustus, harmoonia hakkas mängima suuremat rolli ja muusika muutus üldiselt lihtsamaks. Selle põlvkonna heliloojateks olid Jacob Obrecht ja Josquin Desprez . Neljanda põlvkonna muusika suunati aga väiksemale kuulajaskonnale ja muusika muutus reserveerituks. Selle põlvkonna heliloojateks olid Nicolas Gombert, Jacobus Clemens non Papa , Adrian Willaert. Viienda põlvkonna muusikat iseloomustas isikupärane ja väärikas eneseväljendus. Selle põlvkonna heliloojad olid Philipp de Monte ja väga tuntud laulukunstnik Orlandus Lassus , kelle teoseid on ligi 2000.
Peale 16.sajandit tekkis instrumentaalmuusika , mis seisnes selles et, muusikas kasutati rohkem pille. Loodi uus omapärane noodikiri tabulatuur, mis pani helikõrguste asemel kirja mänguvõtted. Kasutusel olevad pillid olid instrumentaalmuusikas: orel , klavessiin, klavikord , trompetid, tromboonid ja tsink. Peamiselt oli instrumentaalmuusika ikkagi seltskonnamuusika ja improvisatsioon, sest selle kirjapanijaid oli väga vähe. Üks levinuimaid tantsumuusikaid oli „branle“.
Kokkuvõtteks võin öelda seda, et muusika arenes ikkagi tänus sellele, et inimestele hakati süstime humanismi ja julgust oma arvamust avaldada. Olulisemaks tegelaseks pean Leonardo da Vinci-t, kes tõesti oli geenius ja veel mitmel alal. Õppisin sellest peatükist, mitmeid muusika žanre ja mõistsin palju ikka mõjutas usu vabadus rahva arengut ja kõikide kultuurivaldkondade arenemist. Väga andekas helilooja oli ka kindlalt Orlandus Lassus, kes ikkagi kirjutas nii palju laule. Renessanssi aeg oli üks väga suur geeniuste aeg ning see ajastu on meile palju andnud