Hortus Musicus – renessansi kontsert (0)

Hortus Musicus – renessansi kontsert
Retsensioon
Mihkel Tammik
10.a klass
Käisin 12. jaanuaril 2016 aastal Jakob Westholmi Gümnaasiumi kümnendate klassidega kuulamas Hortus Musicuse kontserti, mis oli minu esimene Hortus Musicuse kontsert. Kontsert toimus Lühikese Jala Väravatornis. Kontserdisaal oli minu arvates veidi väike ja see segas ka minu arvates akustikat. Kuigi see suutis tekitada autentse tunde. Kontserdil esitati järgmisi teoseid: „ Ecce torpet probitas“, „Vite pordite me legi“, Tant con je vivrai“, „filles a marier“, „Heigh hoo holidays “, „Pavane“, „ Come again sweet love“, „Fine knacks for ladies “, „Honeysuckle“, „Presens dies“, „Puer natus in Bethlehem a2“, „Puer natus in Bethlehem a3“, „Intrada nr.4“, „Ich bin jung gewesen“, „Intrada nr.5“, „Adoramoste Senor“. Muusikud näitasid ja jutustasid ka oma pillide kohta, mille peal nad mängisid.
Hortus Musicus on Eesti vanamuusikaansambel, mille asutas 1972. aastal Andres Mustonen . Hetkel on Ansamblis kümme liiget: Andres Mustonen (ansambli juht, viiul , plokkflöödid), Olev Valter Jürgenson (tromboonid), Ainomäe (pommerid, oboe , plokkflöödid, šalmei, krummhornid), Tõnis Kaumann ( vokaal , bariton ), Imre Eenma (violone, kontrabass , gamba), Peeter Klaas (gambad, tšello ), Tõnis Kuurme (dultsian, fagott, plokkflöödid, krummhornid, rauschpfeiff), Riho Ridbeck (bass, löökpillid , trummid Joosep Vahermägi ( tenor ).
Kontserti algas vokalisti ja baritoni mängija Tõnis Kaumanni kiire kõnega, kus ta rääkis ansambli poolt esitatavatest lauludest ja ansamblist endast. Siis hakkas kontsert. Kuna ma polnud enne vanamuusikakontserdil käinud oli see minu jaoks midagi täiesti uut ja üllatavat. Laulude tempo oli minu jaoks väga kiire ja tänapäeva muusikaga võrreldes olid laulud ka kohati veidi segased . Lauldi neljas keeles, milleks olid prantsuse keel, ladina keel, inglise keel ja saksa keel. Tänu sellele ma lauludest eriti aru ei saanud, aga pillidel esitatav muusika korvas selle. Esinejad mängisid pille korraga, aga kuna kõik pillid kõlasid nii omapäraselt suutsin ma kohe need üksteisest eristada. Minu imestuseks mängisid mõned esinejad a rohkem kui ühte pilli. Kohe oli näha, et mehed on professionaalid. Peale esimest kümmet lugu tutvustasid kõik meile oma pille, millega nad laule esitasid. Tänu ansambliliikmete jutule õppisin lisaks koolis õpitule veel pillide kohta huvitavaid fakte.
Minu jaoks oli kontsert täpselt õige pikkusega. Kuna ma ei ole kunagi sellist muusikat eriti kuulanud tuli mulle üllatusena, et Eestis üldse veel selliseid ansambleid on ja et nad viitsivad sellise muusikaga tegeleda. Jäin kontserdiga väga rahule ja suutsin suurendada oma silmaringi mainstream muusikast eemale. Kasvõi korraks. Kindlasti soovitaks ka kõigil oma perel ja tuttavatel minna Hortust kuulama kui neil on aega ja tahtmist