Tromboon (0)

Sarnased õppematerjalid

9

doc

Tromboon

...................................................................7 KOKKUVÕTE.................................................................................................................... 8 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................9 2  SISSEJUHATUS Ühed tüüpilisemad dzässpillid on saksofon, klarnet ja tromboon. Mina otsustasin oma referaadi teha tromboonist, sest ma tean sellest pillist suhteliselt vähe ning mulle on alati trombooni kummaline välimus huvi pakkunud. Seoses referaadi kirjutamisega avaneb mulle võimalus uurida täpsemalt selle pilli tööpõhimõtet ja ajalugu. 3  TROMBOONI EHITUS Tromboon on trompetite rühma kuuluv madala kõlaga vaskpuhkpill. Tromboonil

Muusika

9

docx

Referaat Džässist

Ehituse kõige iseloomulikum osa on U-taoline liuglev toru kuliss. Seda edasi-tagasi liigutades saab muuta pilli toru pikkust, seega ka helikõrgusi. Täiesti kinni lükatud kuliss annab trombooni põhihäälestuse, seda järjest avades kõlavad üha madalamad helid. Kulissi sujuvalt liigutades muutub ka helikõrgus sujuvalt, libisevalt. Seda mänguvõtet nimetatakse glissandoks. Tänapäeva sümfooniaorkestris kasutatava trombooni ulatus on C-b1. Noodid kirjutatakse bassivõtmes. Tänapäevane tromboon kujunes välja 15. sajandil ja levis üle Euroopa. Järgmistel sajanditel kuulus tromboonide perekonda palju pille, millest kaasajal kasutatakse rohkem tenor- ja basstrombooni. Tromboone kasutati välitingimustes, kontsertidel ja liturgiatel. 17. sajandil muutus tromboonide kasutamine üsna harvaks ja, kui Austria välja arvata, 1675. aastaks peaaegu lõppes. Bach ja Händel kasutasid trombooni üksikutel juhtudel, näiteks Händel kolmes oratooriumis

Muusika

2

docx

Jazz-muusika tunnusjooned

kirjeldada. Iga muusik püüab leida pillil oma isikupärase ja jäljendamatu tämbri, et selle kaudu publikuga suhelda. Asjatundjad suudavad tavaliselt juba põgusate muusikakatkete põhjal eristada ühte solisti teisest. Pillikoosseisud: Jazz-muusikat esitab tavaliselt 3–8 mängijast koosnev ansambel või kuni 17 mängijast koosnev bigbänd. Meloodiat esitavad harilikult vask-, puupuhk- ja löökpillid. Peamised soolopillid on kornet, trompet, saksofon, klaver, klarnet, vibrafon või tromboon. Rütmigruppi kuuluvad klaver, kontrabass, löökpillid ja bandžo või kitarr. Nende ülesanne on hoida tempot, rütmierksust ja toetada harmooniat. Rütmielemendid: Kaks jazz’i iseloomulikumat rütmilist elementi on sünkoop ja rütmiline sving ehk kiikumine. Viimases on ühinenud korrapärane pulss ja mustanahaliste muusikast pärit vaba rütmitunnetus. Täpselt noodistatud helipikkustesse suhtutakse võrdlemisi vabalt ja tihti peetakse helisid üle.

Jazzmuusika

13

doc

Puhkpillid

...........................................lk. 5- 6 FLÖÖT ....................................lk. 5 OBOE ..................................... lk. 5 KLARNET.................................lk .6 FLAGOTT.................................lk. 6 Vaskpuhkpillid ......................................... lk. 7- 9 TROMBET ............................... lk. 7 METSASARV............................ lk. 7 TROMBOON ............................ lk. 8 TUUBA ................................... lk. 8 Huulikud.................................................. lk. 9 HUULIK.................................. lk. 9 LESTHUULIK ......................... lk. 9 TROMBOONI KROON ............. lk. 9 Kokkuvõte ...............................................lk. 10 Kastutatud kirjandus .................................lk. 11 Lisa1 ........................................

Muusika

19

doc

Muusikariistad

Kuna kontrabass on keskmist kasvu mehe kõrgune, siis tuleb teda mängida püsti seistes. Pill toetub kere laiemale otsale kinnitatud kandepulgaga maha. Puhkpillid Puhkpillidel tekib heli õhu võnkumisest pillitorus, heli kõrgus muutub vastavalt sellele, kuidas muudetakse võnkuva õhusamba pikkust sõrmede abil akude, klapide, ventiilide jm kaudu. Algselt olid pillid valmistatud kas puust (puupillid, sh klarnet, flööt, oboe ja fagott) või metallist (vaskpillid sh trompet, tromboon, metsasarv, tuuba), uuemal ajal kasutatakse ka plasti ja mitut muud materjali. Flööt Flööt (itaalia keeles flauto (traverso)) on puupuhkpillide hulka kuuluv soolo- ja orkestripill. Kaasajal kasutatakse flööti ka jazz- ja rockmuusikas - neist viimase üks säravamaid esitajaid on Ian Anderson. Flöödil on ca. 15 auku, mida saab klappidega katta. Klapid on enamasti kinnised. Paljud mudelid on aga auguga, n.-ö. brill- või ringklappidega, et võimaldada kaasaegses süva- ning

Muusika

7

doc

Puhkpillid

KOOLI NIMI NIMI 7.a PUHKPILLID Referaat Võru 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. PUUPUHKPILLID 4 1.1 Flööt 4 1.2 Oboe 4 1.3 Klarnet 4 1.4 Saksofon 4 1.5 Fagott 4 2. VASKPUHKPILLID 5 2.1 Metsasarv 5 2.2 Trompet 5 2.3 Tromboon 5 2.4 Tuuba 5 KOKKUVÕTE 6 KASUTATUD KIRJANDUS 7 2 SISSEJUHATUS Puhkpillid ehk aerofonid on põhimõtteliselt tühjad torud, mille ühes otsas on huulik. Huulikut kasutab mängija torust sisse puhumiseks. Torus vibreerides tekitab õhk muusikalise heli. Pika toru sisse puhudes tekib madal hääl ning lühikesest torust tuleb kõrge hääl. Lihtsaid puhkpille meisterdati juba 20 000 aastat tagasi loomaluudest.

Muusika

12

docx

Pillide tundmine

2) Membrafonid ­ võngub membraan, heli tekib lüües ( timpan, suur trumm) 3) Kardofonid ­ võnkub keel ( klaver, tsello, viiul) 4) Aerofonid ­ võnkuv õhusammas (oboe, orel) 5) Elektrofonid ­ heli tekitatakse elekrooniliselt D Liigitamine ulatuse järgi : 1) Sopranpillid ­ flööt, klarnet, viiul, trompet 2) Altpillid ­ oboe, altflööt, vioola, sarv 3) Tenorpillid ­ inglissarv, tromboon 4) Basspillid ­ fagott, kontrabass, bassklarnet, tuuba Võnke tekitaja 1) puhkpillidel ­ õhusammas 2) keelpillidel ­ keeled 3) idiofonidel ­ pulgad, nuiad, metall vms. Võnke impulss 1) puhkpillid a) labaalne (õhkkeelne) avahuulikuga pillid (fl) b) lingvaalne (roogkeelne) (kl, sax, ob, fag) c) huulkeelne ­ vaskpuhkpillid 2) keelpillid ­ poogen, sõrmed 3) membrafonid ­ käed, pulgad, jalg Resonaator 1. Aerofonid 1

Muusika

16

ppt

Puhkpillid

Saksofon on puupuhkpillide kõige noorem instrument Kuigi saksofoni valmistatakse valgevasest ehk messingist on ta oma mängutehnika tõttu siiski puupuhkpill Teda kasutatakse ka klassikalises muusikas, kuid rohkem kuuleb teda dzässmuusikas Kuula YouTube - benny hill saxofon solo  Vaskpuhkpillid Valmistatakse peamiselt valgevasest ehk messingist Kõla on metalselt särav ja pidulik Kõla summutamiseks kasutatakse helisummutit ehk sordiini  Vaskpuhkpillid Trompet Tromboon Metsasarv Tuuba kausshuuli k  Trompet Trompeti kõla on õilis ja särav H. Berlioz (1803-1869) On seotud sageli maagia ja tavade ning ametlike või sõjaväeliste tseremooniatega Oma särava kõlaga on orkestripillidest kõige valjuhäälsem Kuula YouTube - Taps Trumpet Solo Kuula YouTube - Jazz Trumpet Solo - St. Thomas  Tromboon Teleskooptoruga tromboon on orkestri vaskpillirühma silmatorkavaim pill

Muusika

Meedia

Kommentaarid (0)