Ludwig van Beethoveni eluloo kokkuvõte (0)

Ludwig van Beethoven
Sissejuhatus
Ludwig van Beethoven oli saksa helilooja , kes suurema aja oma loomeperioodist elas Viinis ja keda seetõttu nimetatakse koos F. J. Haydni ja W. A. Mozartiga Viini klassikuks. Beethovenit on peetud viimaseks heliloojaks klassitsismi perioodil ja ka esimeseks romantikuks. Tema ideedes ja loomingus on olulisel kohal vabadusearmastus ja veendumus õigluse võidus.
Elulugu
Ludwig van Beethoven sündis 15. või 16. detsembril 1770. aastal Bonni linnas Saksamaal. Tema vanaisa oli tunnustatud helilooja ning töötas Bonnis õukonna kapellmeistrina. Tema isa Johann oli õukonna laulja. Avastanud oma pojas erakordse ande, tahtis ta temast teha Mozartile sarnast imelast. Beethovenil oli raske lapsepõlv, sest isa sundis teda pikkadeks tundideks klaveri taha harjutama ja püüdis oma sõprade ees poja andega kelkida. Tihti juhtus ka, et kui isa öösel joobnuna koju tuli, äratas ta poja ja käskis lugusid ette mängida. Isa alkoholismi pärast pidi Beethoven juba lapsena täiskasvanu eest väljas olema.
Sellele vaatamata armastas Beethoven väga klaverit mängida. Juba 8-aastasena esines Beethoven Kölnis. 11-aastaselt asendas ta vahetevahel Bonni õueorganisti Neefet, kes oli tema esimene tõeline õpetaja. Tänu Neefele sai 12-aastane Beethoven õukonnaorkestri klavessiinimängija koha. 13-aasaselt trükiti tema esimesed klaverisonaadid.
Beethoveni suureks unistuseks oli õppida W. A. Mozarti juures. 1787. aasta kevadel sõitiski ta Viini, et võtta tunde Mozartilt. Teade ema raskest haigestumisest viis ta koju tagasi ja kohtumine Mozartiga jäi põgusaks. Kui ema samal aastal suri, võttis ta perekonnapea kohustused enda õlule, kuna isa ei olnud selleks võimeline. Uuesti Viini sai Beethove minna alles 1792. aastal, kui Mozart oli juba surnud. Umbes aasta oli ta Haydni õpilane. Haydn kiitis küll noore helilooja tohutut annet, kuid ei mõistnud täielikult tema pisut ebatavalist ja harjumatut stiili. Selleks olid nende loomused liiga erinevad.
Beethoven sai Viinis esialgu kuulsaks pianistina. Laiem tuntus heliloojana sai alguse avalikust kontserdis, mis toimus 1800. aastal. Noort heliloojat tabas raske saatuselöök. 25-aasta vanuselt hakkas Beethovenil kuulmine halvenema. Esialgu lootis ta paraneda, kuid peagi sai ta teada, et haigus on ravimatu . See tõi kaasa rasked üleelamised ja sisemised võitlused. Ta hoidus igasugusest seltskonnast ja otsustas isegi oma elule lõpu teha, kuid armastus muusika vastu, hoidis teda tagasi. Talle tundus võimatu hüljata maailm enne, kui on loonud kõik selle, mida eneses tundis.
1802- 1812 oli Beethoveni loomingu kõrgaeg. Tundub uskumatu, et vaatamata sisemistele heitlustele, suutis ta sel ajal nii palju kirjutada. Sel perioodil on loodud enamik tema sümfooniatest, sonaatidest ja kontsertidest. Beethoven oli saanud Euroopa kuulsaimaks heliloojaks, kellega kõik noodikirjastused tahtsid lepinguid sõlmida.
Beethovenil ei olnud küll perekonda, kuid pärast venna surma võttis ta enda kasvatada vennapoja. Kahjuks tõi kergemeelne noormees onule rohkem kannatusi kui rõõmu. Helilooja oli väga enesesse tõmbunud, täiesti kurt ning suhtles inimestega ainult kirjalikult. Tema tervis halvenes järsult 1886. aastal. 26. märtsil. 1887. aastal Ludwig van Beethoven suri. Tema matused Viinis olid väga rahvarohked (seal viibis u. 10 000 inimest).
Looming
Ludwig van Beethoven viis haripunkti klassikalise sümfoonia ning täiustas sonaadivormi. Tema muusikat iseloomustab dramaatiline väljenduslaad. Kuid kangelasliku ja võitlusliku iseloomu kõrval on olulisel kohal ka lüüriline külg. Tema teoste vorm on erakordselt hästi läbimõeldud. Võrreldes eelkäijatega on tema muusika pingelisem ja sisaldab tugevamaid kontraste.
Beethoveni loomingusse kuuluvad:
9 sümfooniat
5 klaverikontserti
32 klaverisonaati
1 viiulikontsert
10 viiulisonaati
16 keelpillikvartetti
ooper „ Fidelio “
avamängud
2 missat
oratoorium
Kõik Beethoveni 9 sümfooniat on tänaseni orkestrite repertuaaris väga olulisel kohal ning kõlavad sageli paljudes kontserdisaalides. Tema sümfooniad on täiuslikuseni välja arendatud. Ta tõi orkestri partituuri juurde pikoloflöödi, kontrafagoti ja tromboonid (5. sümfoonia finaal). Tuntuimad on III, V, VI ja IX sümfoonia. III sümfoonia, mis kannab nime „Eroica“ on seotud Prantsuse keisri Napoleoniga. V sümfoonia on saanud nimetuse „Saatusesümfoonia“, sest kogu teose aluseks on motiiv , mis meenutab saatuse koputust uksele. Kogu teost läbivad võtluslikud meeleolud. VI sümfoonia kannab pealkirja „ Pastoraalne “- see on programmiline sümfoonia, mis kujutab talupoegade elu, tegemisi ja looduse kulgu . Igal osal on sisule vastav pealkiri. IX sümfoonia on justkui Beethoveni elutööd kokkuvõttev teos, kus läbivaks teemaks on võrdsuse ja vendluse teema. Esimest korda selle žanri ajaloos kasutas Beethoven IX sümfoonia finaalis ka koori ja soliste. Tänapäeval on lõik IX sümfoonia finaalist tuntud Euroopa Liidu hümnina.
Beethoven alustas oma karjääri Viinis klaverivirtuoosina ning klaver jäi talle oluliseimaks pilliks elu lõpuni. Tema klavreiloomingus on väga tähtsal kohal sonaadid . Helilooja kirjutas neid kogu elu jooksul ja nendes peegeldub tema helikeele areng. Võrreldes Mozarti ja Haydniga on Beethoveni sonaadid suurema kõlajõu ja tugevamate kontrastidega. Tuntumad sonaadid on „Pateetiline“, „Kuupaistesonaat“, „Appassionata“. Beethoven käsitles klaverit varasematest meistritest hoopis jõulisemalt ning otsis pillist uusi orkestraalseid värve ja mitmepalgelisemat kõla.
Ludwig van Beethoven on vaieldamatult üks suuremaid nimesid maailma muusikaajaloos. Tema muusikat iseloomustab nii jõuline dramatism ja pateetilisus kui ka lüürilisus. Beethoveni looming on siiani väga hinnatud ja armastatud. Kindlasti jättis ta muusikaajalukku endast sügava jälje.