Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Beethoveni sümfooniad (0)

1 Hindamata
Punktid

Beethoveni sümfooniad
Nii oma eluajal kui ka pärast surma hinnatud 
eelkõige kui suurepärane  sümfonist.
Eeskujuks  paljudele  19. saj. heliloojatele (näit 
Schubert , Berlioz, Brahms).
Beethoveni eluajal sai sümfooniast esinduslikeim 
žanr , looja isiklik filosoofiline  eneseväljendus
kontserdikavade peateos.
B. sümfoonilise stiili mõjutajad:
*Haydni ja Mozarti sümfooniad
* 18. saj. teise poole ooper , eriti  Gluck
* Prantsuse revolutsiooni vaimsus ja  vaimustus
eriti sellest tulenev  mässumeelsus , heroilisus ja 
romantiline maailmavaade
Isikupärasem stiil avaldub alates
Kolmandast sümfooniast Es- duur „Eroica“ ( 1803 -
1804).  Kaudselt pühendatud Napoleonile, seega 
esimene kangelassümfoonia muusikaloos, 
tähistab ka heroilise stiili kõrgaja algust B. 
loomingus.
3. sümfooniale iseloomulik tsükliosade  mõõtmete  
kasvamine ning kõikide vormiosade täitmine 
pingelise arendusega. Sümfoonia  I osa ekspos. 
tavatult paljuteemaline: lisaks peateemale veel 5 
teemat. Uudne ka II osa – leinamarss. 
Täpsemalt vt omaette slaidiesitlust
Viiendat sümfooniat c- moll  (1808) peetakse oma 
materjali terviklikkuse ja vormiloogika tõttu nö 
sümfoonia ülesehituse musternäidiseks. I osa 
avakujundist (nö koputuse  motiiv ) on  tuletatud  
enamik sümfoonia tähtsamaid  teemasid .
● 5. sümfoonia käsikirja 
esileht.
Tunda osade 
ülesehitust ja 
teemasid!
Allegro con brio – 
sonaadivorm
II  Andante  con moto  – 
topeltvariatsioonid
III Allegro – 3-osaline 
liitvorm
IV Allegro - 
sonaadivorm
Kuues sümfoonia F-duur „ Pastoraalne “ (1808) on 
5-osaline, osade programmilised pealkirjad  
seostuvad külaelu lüüriliste stseenide ja 
looduspiltidega.
I „Rõõmsate tunnete ärkamine maale jõudes“
II „ Stseen  oja ääres“
III „ Maarahva  lõbus koosviibimine“
IV „Äikesetorm“
V „ Karjuse laul.  Rõõmus  tänutunne pärast tormi“
Theater  an der  Wieni  interjöör (1825). Si n toimus 
22. XII 1808 neljatunnine Beethoveni autorikontsert, kus 
lisaks muudele teostele  kanti  esimest korda ette ka 
V ja VI sümfoonia
Üheksas sümfoonia d-moll (1822-24) 
on kui elutöö kokkuvõte. Tõeline finaalisümfoonia 
– kogu muusikaline areng kulmineerub ulatuslikus 
finaalis , kus orkestriga ühinevad koor ja solistid
Tekstiks Fr. Schilleri ood „Rõõmule“ 
(„An die Freude“, 1785).
Sümfi muusikaline materjal tugineb kahel 
vastandlikul kujundil, mis ühinevad finaalis: laskuv  
kvardi-motiiv d-mollis (nn saatuse  teema) ja
nn rõõmu-teema D- duuris . Helistikuline plaan 
liigub sihikindlalt peahelistikult d-moll D-duurile.
Finaali  ülesehitus:
*dramaatiline  sissejuhatav  lõik Presto, meenutab ooperlikku 
saatega retsitati vi
*3 eelmise osa teemade meenutus, mis vi b välja rõõmu-teema 
esimese ilmumiseni
*orkestrilt rõõmu-teema neljakordne esitus
*sissejuhatuse materjal Presto
*bassi retsitati v „O Freunde, nicht  diese  Töne“
*koorilt-orkestrilt rõõmu-teema „Freude, schöner Götterfunken“ 4-
kordne varieeritud läbivi mine, pikk orkestri interluudium 
(topeltfuuga) ja veel kord rõõmu-teema
*uus kooriteema „Seid unschlungen, Mil ionen!“ Andante maestoso
*topeltfuuga mõlemile  teemale  Allegro energico -  teose  sisuline  
kõrgpunkt
* Prestissimo   kooda  kooriga
Kärntnertori teater Viinis , kus „Suurel 
muusikaakadeemial“ toimus 
9. sümfoonia esiettekanne 7. mail 1824
Beethoveni sümfonismi tunnusjooned kokkuvõtvalt:
*ühendas jõulise väljenduse ja loogilise vormiskeemi
•täitis kõik vormiosad, sh kooda, pingelise arendusega, seetõttu 
sümfoonia osade mõõtmed kasvasid tunduvalt
•*pikkade meloodiate asemel kasutas meeldejäävaid moti ve, mida 
oskuslikult töötles. Sageli erinevad teemad moti viliselt seotud, seetõttu 
teosed materjalilt terviklikud
*sageli valitsevad kangelaslikud meeleolud. Kuigi otsest programmi ei ole, 
kujutavad mitmed teosed endast sümboolset võitlust Kangelase ja 
Saatuse vahel
*loobus menuetist tsükli kolmanda  osana  ja asendas skertsoga (kuigi 
sageli ei kasuta  skertso  nime)
* laiendas  sümf . orkestri koosseisu (pikolofl., kontrafag., tromboonid, 
löökpil e), tšel od ja kontrabassid eraldi ridadele

Document Outline

  • Slide1
  • Slide2
  • Slide3
  • Slide4
  • Slide 5
  • Slide6
  • Slide 7
  • Slide7
  • Slide 9
  • Slide8
  • Slide9
  • Slide 12
  • Slide10
Vasakule Paremale
Beethoveni sümfooniad #1 Beethoveni sümfooniad #2 Beethoveni sümfooniad #3 Beethoveni sümfooniad #4 Beethoveni sümfooniad #5 Beethoveni sümfooniad #6 Beethoveni sümfooniad #7 Beethoveni sümfooniad #8 Beethoveni sümfooniad #9 Beethoveni sümfooniad #10 Beethoveni sümfooniad #11 Beethoveni sümfooniad #12 Beethoveni sümfooniad #13
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-09-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kristina205 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Retsensioon TKO-Kuldse klassika Haydn-Mozart-kontsertist
4
docx

Retsensioon TKO "Kuldse klassika Haydn, Mozart" kontsertist

reguraalselt kontserdisaalides. Nii Haydn kui ka Mozart olid klassitsismi ajastu heliloojad ning kuulusid mõlemad ka Viini klassikute hulka. Mozarti kohta on öeldud: ,,Ta vabastas muusika ajastule omaste vorminõuete kütkeist, jäädes sellegipoolest truuks kaheksateistkümnendale sajandile." Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku sümfoonia ja keelpillikvarteti loojana. Kontsert Kontserdil esitati Mozarti loomingust: 4-osaline Sümfoonia nr 47 D-duur, Licenza ,,A Berenice... Sol nascente" KV 70 (61c) (1767-69), 4-osaline Sümfoonia nr 7 D-duur KV 45 (1768) ja Kontsertaaria ,,Voi avete un cor fedele" KV 217 (1775). Haydni loomingust kuulsime: 3-osalist Trompetikontserti Es-duuris, Hob Vlle/1 (1796) ning 4-osalist Sümfoonia nr 94 ,,Üllatussümfoonia" G-duuris Hob 1/94 (1791). Kõiki palasid esitas orkester- Tallinna kammerorkester

Muusika
Vanemuise Sümfooniaorkestri hooaja avakontsert
2
doc

Vanemuise Sümfooniaorkestri hooaja avakontsert

Vanemuise Sümfooniaorkestri hooaja avakontsert Vanemuise kontserdimajas 18. septembril 2009. a. Käisin reedel, 18. septembril Vanemuise kontserdimajas kuulamas Vanemuise Sümfooniaorkestri hooaja avakontserti. Kavas oli Antonin Dvorak'i Tsellokontsert h- moll op. 104 ja Johannes Brahms'i Sümfoonia nr 2 D-duur op. 73. Vanemuise Sümfooniaorkester asutati 1908. aastal Samuel Lindpere eestvedamisel. Ajalooliseks traditsiooniks on saanud, et teatri muusikalavastustes osalemise kõrval annab Vanemuise Sümfooniaorkester ka sümfooniakontserte. Orkester on esinenud ka mitmetes Euroopa riikides. Esimesena esitati Antonin Dvorak'i Tsellokontsert h-moll op.104, mis koosnes kolmest osast: I ,,Allegro", II ,,Adagio, ma non troppo", III ,,Finale: Allegro Moderato-andante- allegro vivo"

Muusika
Klassitsism - Muusika KT kordamisküsimused
6
docx

Klassitsism - Muusika KT kordamisküsimused

7. Mis on sonaadivorm ja millised osad sellel on? Kahe põhihelistiku ning neid esindavate eri karakteriga teemade vastandamine Sonaadivorm koosneb ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist. 8. Millised järgnevatest žanritest kirjutatakse tüüpiliselt kolme- ja millised neljaosalises sonaaditsüklis? Kammersonaat - kolmeosaline Instrumentaalkontsert - kolmeosaline Keelpillikvartett - neljaosaline Sümfoonia - neljaosaline 9. Millised pillid kuuluvad keelpillikvartetti? Viiul I (esimene viiul) Viiul II (teine viiul) Alt (vioola) Tšello 10. Milline on sümfooniaorkestri koosseis? Õpi interneti abil tundma pillide välimust. Töös on vaja ära tunda viiul, vioola, tšello, kontrabass, trompet, metsasarv, tuuba, tromboon, fagott, oboe, klarnet, flööt, timpanid http://et.wikipedia.org/wiki/Sümfooniaorkester 11

Muusika ajalugu
Romantism muusikas
4
docx

Romantism muusikas

Marcial Klaverikontsert nr.2 A-duur : I osa Adagio sostenuto assai, II osa Allegro moderato, III osa Allegro deciso , IV osa Allegro animato 2 sümfooniat Umbes 90 laulu ja romanssi Kontsertetüüdid:kontsertetüüd nr.2 ,,Gnoomide rongkäik'', kontsertetüüd nr.1 ,,Metsateel'' Vaimulik muusika (reekviem, oratooriumid, kantaadid) 6 etüüdi Niccolo Paganini teemadele: Nr.3 ,,La Campanella'' 11 transendentset etüüdi: ,,Mazeppa'' , ,,Virvatuled'', ,,Metsik jaht''. J.Brahms ­ (1833-1897), Beethoveni vaimne mantlipärija, on loonud kokku neli instrumentaalkontserti: viiulikontsert, kontsert viiulile ja tsellole ning 2 klaverikontserti. Tema instrumentaalkontsertide eripäraks on nende lähedus sümfooniazanrile; mitteprogrammilise, vaid absoluutse ehk puhta muusika veendunud pooldaja; Teda peetakse tema muusika dramatismi ja kunstilise väljendusjõu tõttu romantismiajastu üheks geniaalsemaks sümfooniaks. 4 sümfooniat 2 klaverikontserti

Muusika
Heino Eller-1887-1970-
14
doc

Heino Eller (1887-1970 )

kammerlikku kõla. Rida teoseid on loodud keelpilliorkestrile, mille väljendusvahendeid valdas keelpillimängijast helilooja täiuslikult. Elleri varases loomingus (umbes 1925. aastani) on impressionistlikke ("Öö hüüded") ja ekspressionistlikke ("Viirastused", 1. ja 2. keelpillikvartett) tendentse. Keskmise perioodi (umbes 1925-1940) loomingut iseloomustab rahvamuusikast tuletatud omapärane rahvuslik koloriit (1. sümfoonia, "Varjus ja päikesepaistel"). Hiline looming on kahesuunaline: ühelt poolt rahvaviisidele põhinevad teosed ("13 klaveripala eesti motiividel"), teiselt poolt endassesüvenenud lüürilis-eepiline muusika ("Muusika keelpillidele", 3. sümfoonia, Sümfoniett). 1950.-1960. aastail tegeles Eller palju ka oma varasemate teoste redigeerimisega. Näiteks Elleri populaarseim teos "Kodumaine viis" on laialt tuntud keelpilliorkestrivariandis. Tegelikult leidis pealkirjata, 1918

Muusikaajalugu
KUULAMISTEST – KESKAEG-RENESSANSS-BAROKK JA KLASSITSISM
2
docx

KUULAMISTEST – KESKAEG, RENESSANSS, BAROKK JA KLASSITSISM

Georg Friedrich Händel - orkestrisüit 'Veemuusika', IV osa 'Hornpipe' Georg Friedrich Händel - ooper 'Rodelinda', Bertarido aaria 'Vivi tiranno' (Elagu türann) Georg Friedrich Händel - oratoorium 'Messias', koor 'Halleluja' KLASSITSISM Christoph Willibald Gluck - ooper 'Orfeus ja Euridice', Orfeuse aaria 'Che faro senza Euridice' (Mida teen küll ilma Euridiceta) Franz Joseph Haydn - Sümfoonia nr. 94 'Üllatussümfoonia', II osa ­ Andante Franz Joseph Haydn - Trompetikontsert Es-duur, III osa ­ Allegro Wolfgang Amadeus Mozart - Sümfoonia nr. 40, I osa - Allegro molto Wolfgang Amadeus Mozart - ooper 'Võluflööt', Papageno aaria 'Der Vogelfänger bin ich ja' (Olen linnukaupleja) Wolfgang Amadeus Mozart - ,Reekviem', osa ,Dies irae' (Viha päev)

Muusika
Klassitsism
3
doc

Klassitsism

ja sümfooniastiili. *lisas orkestrisse flöödi, trompeti, timpanid, klarneti. *teosed olid elurõõmsad ja nooruslikud. Humoristlik-tantsulised meeleolud vaheldusid lüürilis-eleegilistega. 29)Haydn lõi 107 sümfooniat. Kõige erilisem neist oli 1772. aastal ,,Lahkumissümfoonia", kus ta andis vürstile märku, et pillimehed tahavad koju. Seal ta tegi omapärase lõpu, kus pillimehed lõpetasid ja lahkusid lavalt ühekaupa. Veel on tähtsaimad Oxfordi sümfoonia, Kana sümfoonia ja Üllatussümfoonia. Väga palju oli tema teostes looduslähedust. 30)Haydni tuntuimad teosed on vt 29. Veel on ,,Loomine" 1798 ja ,,aastaajad" 1801. 31)Haydni looming on vägagi looduslähedane, kuna ta väiksena oli nagu looduslaps, kellele meeldis looduses ringi käia. Ka õukonnas töötades sai ta süveneda loodusele. Tänu sellele ongi teostel loodusega seotud nimed nt ,,aastaajad" ja ,,kana sümfoonia". 32)Mozart sündis 1756. aastal Salzburgis Austrias

Muusikaajalugu
Viini klassikud
5
doc

Viini klassikud

nädalas toimuvateks kontsertideks * Sellega saab seletada tema suurt sümfooniate arvu -- 104 * Esimest kümmet aastat kapellmeistri ametis on tihti nimetatud ka Haydni loomingu romantiliseks perioodiks * Tõepoolest katsetas Haydn mitmete tolle ajastu kontekstis ootamatute vormi- ja harmooniavõtetega * Ka on tema selle perioodi loomingus hämmastavalt palju minoorseid teoseid, esineb maneerlikkust ja dramaatilisust * Tüüpiliseks näiteks sümfoonia (nr.45) fis-moll "Lahkumissümfoonia" Wolfgang Amadeus Mozart (1756 ­ 1791) Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana. Vanematel oli 7 last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks. Wolfgangi muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764

Muusika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun