Hortus Musicu (0)

JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM
Tiina Haak
10b klass
LAVAL ON KROONITUD PEAD
Retsensioon
Õppeaine: muusikaajalugu
Õpetaja: Siiri Veskimäe
Tallinn 2006
Hortus Musicus
5. Novembril 2006 algusega kell 17.00 käisin koos Jakob Westholmi Gümnaasiumi õpilastega Kadrioru lossis kuulamas ansamblit Hortus Musicus.
Meie nägime enda ees selliseid esinejaid nagu Andres Mustonen (viiul, vioola ), Jaan Arder ( tenor ), Joosep Vahermägi(tenor), Riho Ridebeck(bass, löökpillid), Olev Ainomäe(pommerid, šalmei, plokkflöödid), Valter Jürgenson(tromboonid), Tõnis Kuurme (dultsian, rauschpfeiff, plokkflöödid), Imre Eenma(violone) ja Ivo Sillamaa (klavessiin), kuid tegelikult kuulub Hortuse koosseisu veel Neeme Punder(põikflöödid, plokkflöödid, krummhornid, rauschpfeiff), Peeter Klaas(viola da gambad, tšello) ja Joosep Vahermägi(tenor), keda meil kahjuks ei õnnestunud kuulata.
Hortus Musicus(ladina keeles “muusikaaed”) asutati toonase Tallinna Riikliku Konservatooriumi viiuliüliõpilase Andres Mustoneni poolt 1972. aastal ning 1976. aastal sai ansambel kutselise staatuse Eesti Riikliku Filharmoonia juures. Nad on tegutsenud üle 30 aasta ning esinenud enamustes Euroopa riikides, USA-s, Iisraelis, Jaapanis , esitades Euroopa muusikat 8.-20. sajandist. Samuti on neil heliplaatidele salvestatud ca 35 programmi.
Hortus Musicus esitas 16.-17. sajandi õukondlikku pidumuusikat Inglismaalt, Saksamaalt ja Itaaliast. Kokku esitati 17 lugu, mis pärinesid mitmetelt heliloojatelt näiteks nagu Christoph Demantius, Alfonso Ferrabosco, Tourlough O’Carolan, Johann Valentin Meder, Isaac Posch ja Hans Leo Hassler . Samuti esitati 2 lugu kogumikust “Piae cantiones”. Ülesehituselt oli kava suhteliselt huvitav, kuigi raske oli aru saada, millal üks lugu lõppes ja teine algas. Mulle meeldis, et oli nii rõõmsa kui ka kurva meloodiaga lugusid . Muusikastiil oli väga pidutsev ja kerge. Minule tekkisid silme ette koheselt kaunites riietes mehed ja naised, kes ballisaalis tantsu vihuvad.
Kontserdi toimumispaigaks olnud Kadrioru lossi ruum oli väga ilus. Seda kaunistasid ilusad laemaalingud ning kogu see keskkond sobis väga Hortuse muusikale . Isegi ainuüksi selle lossi pärast oleks võinud kontserdile tulla.
Kontserdi ettekanne oleks võinud ilmekam olla. Esinejad olid väga tõsiste nägudega. Neist ainsana oli Andres Mustonen, kes esitas oma osa väga ilmekalt ning kohe oli aru saada, et ta on hingega asja juures. Seda oli näha nii tema kehakeelest kui ka näoilmetest. Kahtlemata võtsid teised ka oma osa hingega, sest muidu poleks see ansambel nii kaua koos püsinud, kuid nad oleksid võinud seda rohkem välja näidata. Samas nende pillimänguoskuse tase oli väga hea ning nende ühine koostöö võiks olla eeskujuks nii mõnelegi ansamblile.
Esimeste loode ajal suutsin ma Hortuse muusikat huviga kuulata, kuid mingil hetkel tekkis tüdimus. Kui liitusid lauljad, suutsid nad mu vaimu äratada ning ma kuulasin uuesti huviga. Nende hääled olid väga selged ja tugevad ning nad suutsid selliselt vastu pidada kontserdi lõpuni. Kahjuks tekkis mul mõne aja möödudes jällegi tüdimus ning ma hakkasin ootama kontserdi lõppu. Aga kui ma jälgisin teisi kuulajaid, kellest enamuse moodustasid vanemad daamid ja härrad, siis nemad paistsid Hortuse muusikast väga huvitatud olema. Seega oleneb see väga inimesest endast, missugune muusika on talle meelt mööda ning kahjuks pean ma tunnistama, et mind isiklikult vanaaegne muusika eriti ei köida.
Hortus Musicuse kontserdil käimist ma ei kahetse, sest sealt sain ma hea ettekujutuse 16.-17. sajandi muusikast, mida mul varem polnud. Kindlasti soovitan kõigil Hortuse kontsertidel käia, kellel vähegi tahtmist ja aega on ning keda vanaaegne muusika huvitab.