Retsensioon - Hortus Musicus (0)

Retsensioon Mina   käisin   12.   aprillil   kuulamas   Hortus   Musicus   kontserdit,   mis     toimus   Väravatornis Tallinna vanalinnas. Minu arvates oli kontsedi eesmärgiks publikule näidata, millist muusikat kuulati vanalajal, sest nad riietusid vastavalt selle aja riietusse. Hortus Musicus esitas instrumentaalmuusikat. Kontsertil kõlasid üliõpilas- ja ülevadlaulud H.L. Haßlerilt (Hassler). H.L Haßler sündis 26.oktoobril 1564 Nürnbergis ja suri 8.juuni 1612 Frankfurt am Mainis.. Ta oli Saksamaa orelimängija hilisrenessanssil ja helilooja barokki algul. Michael Praetorius sündis 15.veebruaril 1571 ja suri 15.veebruaril 1621. Temagi oli pärit Saksamaalt ning kuulus selle riigi heliloojate nimekirja ja orelimängijaks. Samuti esitati lugusid     E.   Widmanni   ja   M.   Praetoriuse   loomingutest.   Erasmus   Widmann   sündis 15.septembril 1572 Schwäbisch Hallis ja suri 31.oktoobril Rothenburg ob der Tauberis. Tema oli Saksmaa orelimängija ja helilooja.  Hortus Musicus koosneb 10 liikmest: Andres Mustonen - ansambli juht, viiul, plokkflöödid, viiola; Olev Ainomäe – pommerid, šalmei, plokkföödid, oboe, krummhornid; Imre Eenma – violone,   gamba,   kontrabass;   Valter   Jürgenson   –   tromboonid;   Tõnis   Kuurme–   dulcian, rauschpfeiff,   plokkflöödid;   Tõnis   Kaumann   –   bariton,   löökpillid;   Riho   Ridbeck   –   bass, löökpillid, trummid; Ivo Sillamaa – klavessiin, orel, klaver; Anto Õnnis – tenor, löökpillid; Taavo Remmel – kontrabass. Solistideks on Tõnis Kaumann – bariton ja Riho Ridbeck – bass. Kõige rohkem meeldis mulle Erasmus Wildmanni teos Musicalischer Tugendspiegel. See kuulub renessans muusika hulka. Lugu on kirjutatud jazz ja rock/pop stiilis. Esitus oli üldiselt puhas, esinesid üksikud vead kõrgetel nootidel, lugu oli muidu kaasahaarav ja põnev. Mulle meeldis see lugu, sest see lugu algas aeglaselt aga toimus järsult vahelduv meloodiate muutumine. See lugu jäi hästi meelde kuna see oli kaasahaarava rütmiga ja huvitava sisuga. Kontserdid,   kus   mina   varasemalt   käinud   olen   on   enamus   toimunud   kontsertsaalides   või välilavadel. Hortus Musicus oli erinev muusikastiil võrreldes sellega mis ma tegelikult kuulan ja see isegi meeldis mulle. Ruum oli küll pisut väike kuid ilmselt oligi see asja mõte.


Väravatorn ehitati aastatel 1545-1546, seega kuulub gootistiili. Minu arvates on õige pidada Hortus   Musicus   kontserdeid   Väravatornis.   Sest   see   muusika   mida   nad   esitavad   on kaasahaarav ja rahulik ning Väravatorn on tehtud hästi hubaseks kohaks. Väravatornis on väga hea akustika. Ma   arvan,   et   nad   peaksid   mõtlema   ruumide   laienemisele,   kasvõi   samas   majas   aga   teha suurem   saal.   Esinejad   võiksid   laulda   rohkem   ja   haarata   publikut   mingil   moel   kaasa muusikalis, mis oleks kindlasti üpris huvitav. Elis Kreutzvald 10.B, 30.05.2019.