Domenico Scarlatti (0)

Domenico Scarlatti 1685 – 1757
Bachi ja Händeliga ühevanune Domenico Scarlatti töötas alates 1719. aastast Portugali ja Hispaania kuninglikus õukonnas. Kirjutas 555 klavessiinisonaati. Ise ta nimetas neid harjutusteks või ka etüüdideks. Need valmisatsid ette klassikalise sonaadivormi .
Avaldas 1738. aastal 30 klavessiinipalast koosneva kogumiku „Essercizi“ („Harjutused“)
Domenico Scarlatti sonaatide olulisus:
- on olulised sonaadivormi arengu seisukohalt
- paistavad silma oma aja kohta originaalse harmooniakäsitluse poolest
- on virtuoosse mängustiili suurepärased näited
Klassikaline orkester
Mannheim . Klassikalise orkestri sünnikohaks võib pidada Mannheimi Edela-Saksamaal, kus sajandi (18. saj.) keskel tegutses Euroopa suurim õukonnaorkester ning heliloojate koolkond, mille peameister oli Johann Stamitz ( 1717 – 1757). Mannheimi orkestri nagu hiljem ka klassikalise sümfooniaorkestri aluseks oli suur neljahäälne keelpillirühm (I ja II viiulid, vioolad ning ühise bassihäälena tšellod ja kontrabassid). Suurim uuendus oli aga keelpillidega ühendatud neljahäälne puupillirühm (flööt, oboe, klarnet ja fagott). Puupillid mängivad tavaliselt kahe kaupa. Vaskpillidest on klassikalises orkestris ainult trompetid ja metsasarved harmooniapillidena kasutusel. Vaskpillirühma hakkas julgelt kasutama alles Beethoven , kes liitis rühmaga ka tromboonid.
Berliin. Mannheimi kõrval oli 18. saj. keskel ka teine tähtis muusikakeskus – Preisi kuninga Friedrich Suure õukond Berliinis. Valgustatud monarhina ( valgustusajastu oli ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust) oli ta kuulus oma hiilgava kontserdielu poolest, milles osalesid Euroopa parimad muusikud ja ka kuningas ise oli virtuoosne flöödimängija. Õukonnas tegutses Johann Joachim Quantz (1697 – 1773). Ta kirjutas kuningale (ja ainult temale, sest trükis ei tohtinud neid noote avaldada) 300 flöödikontserti ja 200 sonaati. Ajalukku on ta pigem läinud oma flöödiõpikuga.