Retsensioon "Hortus Musicus" (1)

Retsensioon nr. 1

Mina käisin 6.detsembril kuulamas Hortus Musicus kontserdit, mis toimus Väravatornis. Minu arust oli kontserdi eesmärgiks publikule näidata, millist muusikat kuulati vanalajal , sest nad riietusid vastavalt selle aja riietusse.
Hortus Musicus esitas instrumentaalmuusikat. Kõlasid ülevad ja üliõpilaslaulud H.L. Haßlerilt (Hassler). H.L Haßler sündis 26.oktoobril 1564 Nürnbergis ja suri 8.juuni 1612 Frankfurt am Mainis. Ta oli Saksamaa helilooja ja orelimängija hilisrenessanssil ja barokki algul. Samuti esitati lugusid E. Widmanni ja M. Praetoriuse loomingutest. Erasmus Widmann sündis 15.septembril 1572 Schwäbisch Hallis ja suri 31.oktoobril Rothenburg ob der Tauberis. Ka tema oli Saksmaa helilooja ja orelimängija. Michael Praetorius sündis 15.veebruaril 1571 ja suri 15.veebruaril 1621. Samuti nagu teisedki heliloojad oli ta pärit Saksamaalt ning kuulus selle riigi heliloojate nimekirja ja orelimängijaks.
Hortus Musicus koosneb 10 liikmest: Andres Mustonen - ansambli juht, viiul, vioola , plokkflöödid, krummhornid; Olev Ainomäe - pommerid, oboe , plokkflöödid, šalmei, krummhornid, rauschpfeiff; Imre Eenma - violone, kontrabass , gamba; Valter Jürgenson – tromboonid; Peeter Klaas - gambad, tšello; Tõnis Kuurme - dultsian, pommer , fagott, plokkflöödid, krummhornid, rauschpfeiff; Riho Ridbeck - bass , löökpillid, trummid ; Ivo Sillamaa - orel , klaver , klavessiin. Solistideks on Jaan Arder – bariton ja Joosep Vahermägi – tenor .
Kontserdi tegi eriliseks juba see koht, kus see toimus - Väravatorn. Ja muidugi ka see, et nad olid riietunud vastavalt sellele, mis aegset muusikat nad esitasid. Seekord kandsid nad renessanssi ja baroki aegseid riideid.
Kõige rohkem meeldis mulle Erasmus Widmanni teos Musicalischer Tugendtspiegel. See kuulub renessanss muusika hulka. Renessanss muusika on lihtne ja laulev meloodia , mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega. Mulle meeldis see lugu, sest selles loos vaheldusid järsult kuid efektselt aeglased meloodiad, mida tekitati vioolaga ja tšelloga rütmikaks meloodiaks, kuhu tuli pille aina juurde. See lugu jäi hästi meelde kuna see oli kaasahaarava rütmiga ja sobis Värvatorni keskaegse arhitekuuriga.
Väravatorn ehitati aastatel 1545-1546, seega kuulub gootistiili. Minu arust on just õige pidada Hortus Musicus kontserdeid Väravatornis. Sest see muusika mida nad esitavad on rahulik ja Väravatorn on tehtud hästi hubaseks. Väravatornis on väga hea akustika ja sobib imehästi selleks kontserdiks.
Need kontserdid, kus mina varasemalt olen käinud on toimunud kõik kontserdisaalides. Ma olen käinud kuulamas popmuusikat ja need on omavahel täiesti erinevad. Aga Hortus Musicals kontsert oli hoopis erinevas muusikastiilis, mida ma igapäev ei kuula.
Grete Õunas 10D