tennist. Ta vanem õde elab ja töötab Chicagos ning teine õde Karin elab Tallinnas. Kaia ema Anne ja isa Jaak tegelevad Kaia sõnul pigem ta taustajõududena. · Kaiale meeldib muusikat kuulata,netis surfata,kinos käia,ristsõnu lahendada, rulluiskudega sõita ning kui ta ei ole treeningul või ei õpi,siis üritab ta autoga sõita. Karjäär · Kaia treeneriteks on olnud 2007. aasta sügiseni Andrei Luzgin,pärast teda sai Kaia treeneriks rootslane Fredrik Loven,kellega ta katkestas koostöö 2008. aasta veebruaris. Seejärel sai Kanepi treeneriks Pablo Giacopelli,kellega koostöö katkes septembris 2008. 8. novembrist 2008 kuni juulini 2009 oli Kaia Kanepi treener Luca Appino. Novemris 2009 teatas sportlane,et tema uueks treeneriks sai Mait Künnap, 2010. aasta Wimbledoni turniiri ajal hakati ajakirjanduses rääkima,et tema treeneriks on Silver Karjus.
edukamaid ja tuntumaid korvpallureid, kes on mänginud mitu hooaega NBA ja Euroopa parimate klubide eest. Martin Müürsepp sündis 26. septembril 1974. aastal. Martin Müürsepp alustas treenimist 9-aastaselt ja ta treeneriks oli Andres Sõber. Korvpall on meeskonnala. Seda mängu üksi mängida ei saa. Järelikult tuleb olla ka hea meeskonnamängija. Martin Müürsepp on olnud väga hea meeskonnaliige. Ta on mänginud paljudes klubides ja meeskondades nii Eestis kui ka välismaal ja saanud meeskondadega väga palju saavutusi. Aastatel 1989-1990 oli Martin Müürsepp Nõukogude Liidu noortekoondises. Aastatel 1990- 1992 oli ta Tallinna Kalevis ning aastatel 1992-1993 oli ta Rootsis Alvik Basketis. Siis oli ta
veel suurt midagi. Trennis käies arenes noormehe isiklik rekord aastaga lausa 15 meetrit. Noorena proovis ta ka teisi spordialasid, näiteks jooksmist, lauatennist, jalgpalli, ka kabet ja malet, siiani meeldib talle väga korvpall. Olümpiavõitja arvab, et pole tähtis, et oskaksid üht ala väga hästi, vaid oleksid füüsiliselt aktiivne. Teda kutsuti puuhobuseks, sest ta oli kohmakas ja alustas hilja sportimist, aga ta ei kaotanud kunagi lootust. Ärijuhtimisõpingute ajal oli Gerdi treeneriks Helgi Parts. Nende koostöö jäi aga lühikeseks, kuna treeneri tervis halvenes. Seejärel harjutas ta umbes 6 kuud üksinda. 1998. aasta lõpus hakkas teda abistama Aleksander Tammert seenior, kuid ka sel korral jäi koostöö lühikeseks. Järgmiseks treeneriks sai Uno Ojand, kellega kestis koostöö kuni 2006. aasta augustini. Aastatel 2006–2012 treenis teda islandlane Vésteinn Hafsteinsson. Islandlasest treeneri abiga koostasid nad kuue aastase maailma tippu tõusmise kava
Lõunalõvi klubisse. Tema parimateks saavutusteks kronoloogilises järjekorras on 15. koht 2000. aastal Sydneys olümpiamängudel, 2. koht 2003. aastal Pariisis maailmameistrivõistlustel, 2004. aastal 6. koht Ateena olümpiamängudel ja 1. koht Helsingis maailmameistrivõistlustel 2005. aastal. Tallinnas, 1979. aastal, 6. mail sündis Gerd Kanter, kes on Eesti kettaheitja. Võistlustel esindab G. Kanter praegu Tallinna Kalevit, tema treeneriks on hetkel Islandi päritoluga Vesteinn Hafsteinsson. G. Kanteri parimaks saavutuseks on 2007. aastal saavutatud esimene koht Õsakas maailmameistrivõistlustel, kus ta oli osalenud ka varem, 2003. ja 2005. aastal, enne seda on ta kaasa löönud veel Euroopa meistrivõistlustel, kus ta 2002. aastal saavutas 12. koha ja 2006. aastal 2.koha. Korra on ta osalenud ka olümpiamängudel, 2004. aastal Ateenas, kus saavutas 19. koha.
maja. Kuid ajad ja inimesed võivad muutuda ning maailmas ei valitse alati õiglus. Võiks ju arvata, et tippsportlasi kannavad ametnikud alati kätel, kuid see ei ole nii. Alati leidub tegelasi, kes arvavad, et sportlane on nende ja alaliidu jaoks, mitte vastupidi. Nii oli ka Kristinal, nimelt ei tahetud tunnistada, et tema suure ja raske töö- treenimisega tegeleb tema isa. Isalt võeti au ära. 2003.aastal, kui Kristina oli võitnud MMilt kulla, kaks hõbedat ja pronksi valiti aasta treeneriks Mati Alaver, kelle üks õpilane võitis hõbeda, teine jäi medalita. Kolm aastat hiljem pärjati Kristina parima naissportlase tiitliga ning tema isa Anatoli Šmigun valiti parimaks treeneriks. Kristina lausus, et kui ta isa ei oleks saanud auhinda, oleks ta suure skandaali korraldanud. Lisaks proovisid mitmed ametikud üle astuda lepetest, soovidest ja probleemide lahendamisest. Mõnel hetkel astuti talle lihtsalt peale, kuid Kristina ei andnud alla
3 1982. 4 , , , . 1990 , 1993 ( ). - , , 11 -, . , , . , -- --, , -- . 2009 . , 2006 , (2002 2010 ), . , 1,31 . . Jevgeni Plushenko sündis 3. novemberil 1982. Nelja aastaselt hakkas ta uisutama, mis oli tema ema õhutamisel, esimene treener oli Tatjana Nikolajevna Skala. Alates 1990 sai treeneriks Michael Khrisanfovich Makoveev, aastaks 1993 oli Plushenko õppinud kõiki kolmekordseid hüppeid (sealhulgas kolmekordne axel). Volgogradi jää areeni sulgemise tõttu, kus koolitati Eugenet, oli ta 11 aastaseltsunnitud minema ilma vanemateta Peterburi, ema järgnes järgmisel aastal. Isa Viktor Plushenko, elukutselt puusepp ja õde Helen jäid Volgogradi. Evgeni Plushenkost sai esimene uisutaja ajaloos, kes näitas kombinatsiooni neljakordne toe
2000. aasta parimad Parim neiu - Kaia Kanepi Parim mees - Andrei Luzgin Parim treener - Tiit Kivistik 1999. aasta parimad Parim neiu - Kaia Kanepi Parim mees - Alti Vahkal Parim treener - Tiit Kivistik Kaia Kanepi (sündis 10. juunil 1985 Haapsalus) on Eesti tennisist. Seisuga 19. mai 2008 on Kaia Kanepi WTA edetabelis 50. kohal, tema senise karjääri parim koht on olnud 40. Parim WTA koht paarismängus oli 320. (1. märts 2004). 2007. aasta sügiseni oli Kaia treeneriks Andrei Luzgin. Pärast Luzgini sai tema treeneriks rootslane Fredrik Loven kellega katkes koostöö 2008. aasta veebruaris. Kaia Kanepi praeguseks treeneriks on Pablo Giacopelli. WTA tabelikoht aastalõpu reitingus Aasta Koht 2001 203 2002 283 2003 167 2004 226 2005 98 2006 78 2007 75 Mait Künnap Üldandmed Sünniaeg: 23. september 1982 Tähtkuju: Kaalud Pikkus: 1 m 85 cm Kaal: 79 kg Tennisistina: Mängukäsi: Paremakäeline
suurepäraseks kogemuseks Ameeriklastega mängimisel. TIIT SOKK Kuid kus kohast ja kelle käe alt sirgus selline suurpärane mängujuht? Tiit Sokk on sündinud Tartus ning tema isa August Sokk on samuti üks Eesti korvpalli suurkujusid. Soku kärjäär on olnud pikk ning ta on treeninud erinevate nimekate treenerite juures. TIIT SOKK Nüüdseks on Tiit Sokk juba teist korda valitud Eesti rahvuskoondise treeneriks ning koondise pingile on jõudnud Tiidu mõlemad pojad Tanel ja Sten-Timmu. Samuti on Tiit Sokul omanimeline korvpallikool Tallinnas.
suurepäraseks kogemuseks Ameeriklastega mängimisel. TIIT SOKK Kuid kus kohast ja kelle käe alt sirgus selline suurpärane mängujuht? Tiit Sokk on sündinud Tartus ning tema isa August Sokk on samuti üks Eesti korvpalli suurkujusid. Soku kärjäär on olnud pikk ning ta on treeninud erinevate nimekate treenerite juures. TIIT SOKK Nüüdseks on Tiit Sokk juba teist korda valitud Eesti rahvuskoondise treeneriks ning koondise pingile on jõudnud Tiidu mõlemad pojad Tanel ja Sten-Timmu. Samuti on Tiit Sokul omanimeline korvpallikool Tallinnas.
Seega laskesuusatamine on raske spordiala ning ainult vähesed tegelevad sellega. Kadri Lehtla Kadri Lehtla (sündinud 3. mail 1985 Tallinnas) on eesti laskesuusataja. Kadri Lehtla on tegelenud murdmaasuusatamisega alates 1996. aastast. 199698 kuulus ta Pirita Suusaklubisse. Tema esimesed treenerid olid Kaja Remmelgas ja Tiit Idarand. Sügisel 1998 liitus Kadri Lehtla Nõmme Spordiklubiga, kus ta treeneriks oli Külli Hallik, kes hiljem oli ka noorte ja andekate suusatajate koondise "Merko Team 2005 neidude treener. 2003 astus Kadri Lehtla Audentese Otepää filiaali, kus tema treeneriks oli Jaanus Teppan. Laskesuusatamisega alustas Kadri Lehtla 2006. aasta mais. Tema treenerid on Tõnu Pääsuke, Kristjan Oja ja Hillar Zahkna. Tema esimesed suurvõistlused olid 2007 Otepääl toimunud laskejooksu maailmameistrivõistlused. Segateatejooksus sai Eesti kindlalt viimase, 8. koha
rekordit 1,35 sekundi võrra ning sai ajaga 25,57 finaalis 4. koha. Medalist jäi tal puudu vaid kaks sajandikku · 2009. aastal Roomas toimuvatel ujumise maailmameistrivõistlustel püstitas Triina Aljand 100 m liblikujumises uue Eesti rerkordi 59,00 ning jäi jagama 23.24. koha ELULUGU (LÜHIDALT): Sündis 8. juulil 1985 Tallinnas. Triin Aljand on 179 pikk ja kaalub 68 kg. Ta on Keila Swimclubi liige ning enne Usas õppima asumist oli tema treeneriks isa Riho Aljandi. Aastast 2005 õpib ta Texas A&M ülikoolis turismi ja hotellindust. Triinu hobideks on muusika, filmid ja ristsõnad. Eesmärk spordis on jõuda tippu. Ujuja Martti Aljand on Triin Aljandi vend.
· Alaliitude poolt kehtestestatud a)on väga kerge tööd leida reeglid on sageli mõnel teisel meelelahutusalal sportlasvaenulikud b) Olles hinnatud sportlane on · Tänapäeval on suurem osa erruläinud sportlasel võimalus oma elutööd noorematega jagada-hakates spordist äri ning hakates treeneriks tippsportlaseks hakkad sa ka ärimeheks, kaasates endaga · Töökoht spordis ei tähenda samu riske mis ähvardavad seda , et sa pead olema näiteks firmajuhte ja pankureid- sportlane-Füsioterapeautidel, pankrotistumine, kui sponsorid spordiarstidel, spordiarendajetel enam ei toeta. ja paljudel teistel spordiäris
5. "Kalevi" n.ö. esimese kuldaja aeg, 1940-ndate aastate lõpus ja 1950-ndate aastate alguses (Tartu ÜSK ja E. Naaritsa aeg)täpsemalt 1949-1952. Tulemused: 1949 - NL meister 1950 - NL 8 linna turniiri võitja 1950 - NL mv. II koht 1951 - NL mv. III koht 1952 - NL mv. IV koht (ÜSK) 1952 - NL 10 linna turniir II koht (Tallinn) Märkus: 1952.a. erinevad meeskonnad, vaid I. Kullam nii Tartu ÜSK-i kui Tallinna meeskonnas. 6. Perioodi lõpuks E. Naaritsa taandumine ainult naiste treeneriks (siiani vedas nii meeste kui ka naiste klubisid ÜSK-is). 7. Mängijaisiksused NL koondises: J. Lõssov, I. Kullam, H. Kruus või koondise lävepakul: A. Putmaker, H. Krevald, E. Ehaveer, ka H. Raudsik. Treeneriisiksused: E. Naarits, ka J. Dudkin (NSVL 1. koondise 1947.a. üks ettevalmistajaid), J. Lõssov. (1953.aastast minek NL naiste koondise treeneriks). 8. Korvpall laiema kandepinnaga Eesti spordiühingutes (Dünamo, Spartak, Tööjõureservid, mitte ainult Kalevis)
ei ole ta tarbinu alkoholi, ega ka teinud suitsu ja tänu sellele on ka ta tervis väga hea. Veel lugesin raamatust et trenni teeb ta alati hea tujuga ja positiivselt. Ta hoolitseb väga oma tervisest ja teeb õigeid harjutusi selleks, et vältida vigastusi. Gerd Kanteri elust: Gerd sündis Tallinnas. Ta õppis Vana-Vigala põhikoolis. Kooli ajal proovis ta palju erinevaid spordialasid, kuid lõpuks alles 17 aastaselt leidis ta kettaheite ja hakkas seda harrastama. Tema treeneriks sai Islandlane Vesteinn Hafsteinsson. 2000 aastast on ta treeninud pikkamööda ja rahulikult. 2008. Aastal Pekingis võitis Gerd Kanter olümpiakulla. Ta on ka Eesti rekordi autor. Tema eeskujud on: Aleksander Aberg, Georg Hackenschmidt, Georg Lurich, Alfred Oeter, Saksamaa jalgpallimeeskond, Myroni ,,Kettaheitja", Sylvester Stallone, Michel Jordan, Jaan Kanter, Ayrton Senna, Gunde Svan, Jürgen Schult, Õnnelik kana ja raamat ,,Tahtmine"
tavaellu naasemine oli pärast sõda väga raske Peategelased 19-aastane koolipoiss Paul Bäumer ja tema 6 klassivenda. Treener Himmelstoss Rindel olev pealik Sisu Esimene maailmasõda, võitlemine Prantusmaal läänerindel. Kogu Pauli klass registreeris õpetaja õhutusel vabatahtlikult sõjaväkke. Enne armeesse saamist tuli sõduritel läbida treening, treeneriks oli Himmelstoss, keda nad ka hiljem häbistasid selle eest, et sõdureid nii karmilt oli kohelnud. Pärast treeningut sõitsid nad autodega treening sõja väljakule, kus Paul nägi haavatut hobust ning ta ei saanud midagi teha, kuna ei tohtinud teda aidata. Sõideti rongiga päris sõtta. Kus nähti ka kuidas haavatud sõdurid rongidest väljuvad, see läks poistele südamesse. Pikki päevi sõjas oldud ei ole sõdurid midagi söönud,
Hakkas tegelema kettaheitega 17-aastaselt. Ta on õppinud Vana-Vigala põhikoolis,Pärnu-Jaagupi keskkoolis ja Tallinna TehnikaÜlikooli Kõrgemas Majanduskoolis ärijuhtimist. Juba treeningute alguses mõistis ta, et kui ta tahab edasi areneda tuleb treeningu juures olla huviga. Igal tegevusel peab olema eesmärk ja et see, mida sa teed, pead tundma end õnnelikuna. Algus oli raske. Palju oli kaotusi, aga ta ei kaotanud lootust. Kaotused ei kõigutanud Gerdi eesmärke. Esimeseks treeneriks oli oma isa, kellega koos harjutati kettaheidet oma maja taga põllul. Hiljem tuli välja, et nende tehnika oli vale ja seejärel hakkasid korrapärased treeningud spetsialistide käe all. Gerdi soov kiiremini areneda viis selleni, et ta tegi kõiki harjutusi rohkem, kui treener Vesteinn Hafsteinsson kavasse oli pannud. Treener sai sellest teada ja selgitas, et spordis pole tähtis teha palju, vaid tähtis on teha plaani järgi, et treeninguplaan pole vaid selleks, et jõuda rohkem, vaid ka
Spartacus Spartacus pärines Traakiast ( tänapäeva Bulgaariast ) . Ta pandi gladiaatorite kooli , kus ta sai gladiaatorite treeneriks ning temast peeti väga lugu . Aastal 73 eKr põgenes Spartacus koos mitme gladiaatoriga koolist . Nad varjasid ennast Vesuuvi mäel . Peagi piirasid roomlased Vesuuvi ümber ning ootasid lootes , et põgenike leeris saab toit otsa ning nad on sunnitud alla tulema . Kuid gladiaatorid olid olid kavalad ning valmistasid endale metsviinapuu väätidest redelid ning ronisid mööda järsku kaljuseina alla ja ründasid roomlaste väge ja lõid selle puruks .
Referaadi koostamisel kasutati erinevaid allikaid, mis olid pärit Internetist. 1. Andrus Veerpalust üldiselt Andrus Veerpalu on sündinud 8. veebruaril 1971 Pärnumaal. Ta on Eesti endine murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Veerpalu on võitnud 3 medalit, mis teeb ta Eesti kõigi aegade edukaimaks meessportlaseks olümpiamängudel. 23. veebruaril 2011 võttis Andrus Veerpalu vastu otsuse oma sportlaskarjääri lõpetada. Andrus Veerpalu viimaseks treeneriks oli Mati Alaver. Andrus Veerpalu on abielus Angela Veerpaluga. Nende peres kasvab neli last: Andreas, Anette, Anders ja Anlourdees. Kõikide nimed perekonnas algavad ,,A" tähega. Vaata ka joonist 1. Joonis 1. Andrus Veerpalu koos perekonnaga. 2. Saavutused Andrus Veerpalu on 15-kordne Eesti meister aastatel 19902005. Andrus Veerpalu on 20. veebruari 2009 seisuga individuaalselt osalenud 111 maailma karika etapil ja saanud 10 esikolmikukohta, millest 6 on ta võitnud.
Lionel Andres Messi Lionel Andres Messi sündis 24. juuni aastal 1987 Argentiinas. Lionel Messi on jalgpallimängija, kes kuulub Argentiina jalgpallikoondisesse. Lisaks koondisele, mängib Messi Hispaania Barcelona klubis.Messi on ka Hispaania kodanik, mis tähendab, et ta võib Barcelona meeskonnas mängida Euroopa Liidu mängijana. Meedia armastab teda kutsuda "uueks Diego Maradonaks". Varasem elu Messi alustas jalgpalli mängimist juba viie aastaselt. Tema esimeseks treeneriks oli tema isa. Aastal 1995 vahetas mängija klubi. 11- aastaselt avastati, et tal on probleeme kasvuhormoonidega, kuid Messi vanematel ei olnud raha, et hormooniravi eest maksta. Barcelona klubi direktor pakkus Lioneli isale tehingu. Leping seisnes, selles, et Barcelona klubi lubas maksta hormooniravi eest, juhul kui Messi on nõus perega Hispaaniasse kolima ja nende klubi eest mängima. Messi pääseski juba 13- aastaselt Barcelona B-meeskonda. Huvitav on
tõsist vastupanu osutada ja Brasiilia võitis 4:1 (Pele, Gerson, Jairzinho, Carlos Alberto – Boninsegna). Kuldse Jumalanna, mille 40 aastat tagasi oli välja pannud FIFA tollane president Jules Rimet, sai igaveseks endale Brasiilia kui kolmekordne maailmameister. Fakte Pelest Pele isa Dondinho oli 1940. aastail tasemel jalgpallur, kuid tema karjääri lõpetas varajane vigastus. Ta oli oma pojale esimeseks treeneriks ja toetajaks Pele ei teagi, kust tema ,,varjunimi’’ pärineb. Pelé on valitud 20. sajandi parimaks jalgpalluriks Pele lõi 21-aastase sportlaskarjääri jooksul 1363 mänguga rekordilised 1281 väravat Väljavõte karjäärist 1950 hakkas mängima kohalikus klubis Bauru, kus treener oli ta isa Dodinho 1956 viidu üle suurlinnaklubisse Santos, kus ta tegi 15-aastaselt debüüdi liigamängus
Paljud treenerid arvasid alguses, et temast ei saa asja kuna ta alustas ketta heitmisega ebatavaliselt hilja, kuid Gerdil oli tahtmist ja soovi näidata neile, et nad olid valel arvamusel. Juba treeninguid alustades mõistis, et kui tal on soov edasi areneda, tuleb treeningu juures olla huviga. Igal tegevusel peab olema eesmärk ja et seda tehes, pead tundma end õnnelikuna. Algus oli raske. Palju oli kaotusi, aga ta ei kaotanud lootust. Kaotused ei kõigutanud Gerdi eesmärke.Esimeseks treeneriks oli oma isa, kellega koos harjutati kettaheidet oma maja taga põllul. Hiljem tuli välja, et nende tehnika oli vale ja seejärel hakkasid korrapärased treeningud spetsialistide käeall. Gerdi soov kiiremini areneda viis selleni, et ta tegi kõiki harjutusi rohkem, kui treener Vesteinn Hafsteinsson treeningkavasse oli pannud. Treener sai sellest teada ja selgitas, et spordis pole tähtis teha palju, vaid tähtis
olemasolu on tänapäeval väga oluline ning selleta ei saa paremate tulemuste nimel treenidagi. Spordi valimise põhiliseks puuduseks on oht, et hariduse omandamine jääb teisejärguliseks. Tipptasemel sporti saab harrastada ainult teatud eluperioodil, mis langeb tavaliselt kokku just hariduse omandamiseks sobivaima ajaga. Kui tippspordi tegemise aeg läbi saab, siis on õppimine kannatada saanud ja töö leidmisega võib hätta jääda. Peale sportlase karjääri võib muidugi ka treeneriks hakata ja samal ajal kesk- või kõrgharidust omandada. Õppimine töö kõrvalt nõuab aga aega ja tugevat tahet. Ja kui spordis tulemused kesiseks jäävad, võib olla veidi kahju spordile kulutatud ajast. Kui valida põhitegevusalaks sport, siis tõesti ainult selle nimel, et tippu jõuda. Samas tuleb hinnata suurenenud tahtejõudu ja saadud kogemusi. Lugemine ja õppimine on inimesele väga tähtsad, sest need laiendavad silmaringi ja on harivad. Nendega võib jõuda väga
mängivad. Algul hakkasid poisid pallil järel käima, kui see kaugemale veeres, ning mõne aja pärast võtsid inglased nad mängu. Inglased tõid neile Inglasmaalt palle, millega nad mängima hakkasid. Aastal 1906 mängiti jalgpalli paljudes kohtades Tallinnas, ning 1908. aastal hakkasid koolipoisid meeskondi tegema. Esimene ametlik meeskond registreeriti Abramsi, Reinansi ja Isaki poolt, mille nimeks nad panid ,,Meteor". Nad kutsusid oma treeneriks Eestis elava inglase Urchardi, kes tellis Inglismaalt meeskonnale särgid. Teine Tallinna meeskond ,,Merkuur" loodi varsti pärast ,,Meteori". ,,Merkuuri" asutajateks olid peamiselt Tallinna trükitöölised. 6. juunil 1909 peeti Lasnamäe karjamaal esimene ametlik võistlus. Paljud inimesed läksid seda mängu vaatama. Seda päeva loetaks Eesti jalgpalli sünnipäevaks. Selle mängu võitis ,,Meteor" 4:2. Ka Narvas, Tartus ja Pärnus arenes jalgpall. Narva esimene meeskond
sünniaeg: 11. november 1938 sünnikoht: Tallinn Kiiruisutamise juurde tuli Antson alles 17-aastaselt. Esimese välisreisi tegi 1963. aastal NL koondisega Norrasse, kus saavutas 15., see tähendab eelviimase, koha. Esimese Eesti talisportlasena jõudis olümpiakullani kiiruisutaja Ants Antson. Noorpõlves edukalt kergejõustikku, tennist ja jäähokit harrastanud Antsoni esimene treener kiiruisutamises oli Olaf Olmann. Tõusnud 1963. aastal NSV Liidu koondisse, sai tema treeneriks Boriss Silkov. Pärast NL suurt sauna Norras määrati koondisele topeltkoormus. Sellest oli kasu, sõelale jäid vaid tugevamad ning nende hulgas ka Antson. 1963. aasta sügisel lõi ta rulluiskudel tervet NL koondist ja jääle saades parandas NL rekordit väikeses mitmevõistluses. Veidi hiljem tegi harilike radade tipptulemuse 1500 meetris. Antsonile vormistati kähku dokumendid ja ta sõitis koondisele Norrasse Järgnenud aastast kujunes Antsoni parim hooaeg.
Keerulisema maadlustehnikaga puutus ta kokku alles paar kuud enne sõjaväest vabanemist. Ta asus elama Tallinna. Seal leidis Kristjan endale töökoha liuvälja hooldajana, kust edasi sai ta tööd raualaos. Viimasest hakkaski tema sportlaskarjääri teekond. Teda tutvustati treeneritega, kes olid väga huvitatud, kuna Kristjanil oli palju jõudu ja suur kehaehitus. Peagi hakati temast spordiseltsis "Sport" maadlejat kasvatama. Treeneriks oli Anton Ohaka, kelle ergutusel üks-kaks korda nädalas treeniti. Vabariigi meistritiitleid raskekaalu maadluses hakkas Palusalu võitma 1931. Helsingi Euroopa meistrivõistlustel sai ta 4. koha, kuid sealt hakkasid saavutused suurenema. Nüüd hakkas Kristjan võitma juba igal aastal Eesti meistritiitleid nii klassikalises kui ka vabamaadluses. Neid tiitleid tuli kokku 12. Juba Berliini olümpiamängude eel peeti teda üheks meie lootuseks, olgugi et veel paari
esinejaid. Alles hiljuti käis Ivo Linna koos Anti Kammistega esinemas ja kaaslauljaks oli meie enda kohalik laululaps. Sellest aastast on rahvamaja teisel korrusel avatud ka Viru-Nigula noortetuba. Seal on noortel võimalus peale kooli ja vabal ajal oma aega veeta. (Viru-Nigula Noortetuba, 2017) 2 Spordihoones saab meil tegeleda erineva spordiga. Põhiliselt lauatennise, korvpalli ja jalgpalliga. Jõusaal on muidugi ka. Meil on isegi korvpalli treeneriks Andres Sõber. Endine Rakvere Tarvase korvpalli meeskonna peatreener. Treeninguid on võimalik ka väljas teha. Spordihoone taga on jalgpalli väljak ja väli korvpalliplats, mida noored suvel sageli kasutavad. Meie asulas on isegi Koduloomuuseum mida igal pool mujal ei ole. Sinna on kokku kogutud kohalike inimeste esemeid ja fotosid. Paljudel lastel on äratundmisrõõm oma esivanematest. Kui lapsed lõpetavad lasteaia ja hakkavad kooli minema, siis tutvustatakse muuseumis kohalikku ajalugu
Tonya oli sunnitud endale võistlusriided ise õblema. Kahjuks ei näinud need kuigi ilusad välja ja seetõttu kannatas ka punktisumma. Filmist oli selgesti aru saada, et kohtunikele ei meeldunud Tonya ning seetõttu hakkati ka tema välimuse kallal norima. Vahepeal läksid suhted keeruliseks treener Dianega ning Tonya vallandas ta. Kindlasti oli oma süü siin ka Tonya kangekaelsusel ja otsekohesusel. Tema uueks treeneriks sai Dody Teachmann. Koos hakkati valmistuma järgmiseks võistlusteks, kus püstitati eesmärk esimese ameeriklasena kolmikaksel sooritada, mis ka õnnestus. Pärast seda sai Tonya palju tähelepanu. Järgmine eesmärk kolmikaskel sooritada oli 1992. aasta taliolümpiamängudel. Kahjuks, see seekord ei õnnestunud ning nii tuli leppida 4. kohaga. Pärast olümpiamänge tuli teha palju tööd, et raha teenida ning samas leida ka aega trennide jaoks
oktoobril 1996 Tallinnas ebaselgetel põhjustel ära jäänud kohtumine Sotimaa vastu FIFA otsuse kohaselt neutraalsel väljakul uuesti korraldada ning Monacos 11. veebruaril 1997 peetud kordusmats lõppes väravateta. Eesti kogus lõpuks neli punkti ja pääses esimest korda viimasest kohast, jäädes kuueliikmelises alagrupis Valgevene ees viiendaks. Peatreener Teitur Poroarson lahkus ametist 1999. aasta lõpus ja jalgpalliliitu asus koondisele uut välistreenerit otsima. Uueks treeneriks sai Arno Pijpers. Uuendused puudutasid ka koondise mängupaika. Jalgpalliliidu plaan ehitada Tallinnasse moodne koduväljak sai teoks 2000. aasta lõpus, kui Lillekülas algasid kahe raudteeharu vahelisel tühermaal riigi esimese jalgpallistaadioni ehitustööd. Toona veel Lilleküla staadioni nime kandnud areen avati 2. juunil 2001 eelseisvate 2002. aasta maailmameistrivõistluste valikmänguga Hollandi vastu. 2007
Kose Gümnaasium Referaat Triin Aljand Koostaja: Kertu Karner 11A Kose 2009 Triin Aljand · Triin Aljand sündis 8. juulil 1985 Tallinnas. · Triin Aljand on 179 pikk ja kaalub 68 kg. · Ta on Keila Swimclubi liige ning enne Usa-s õppima asumist oli tema treeneriks isa Riho Aljandi. · Aastast 2005 õpib ta Texas A&M ülikoolis [1] turismi ja hotellindust [2]. · Triinu hobideks on muusika, filmid ja ristsõnad. Eesmärk spordis on jõuda tippu. · Ujuja Martti Aljand on Triin Aljandi vend. Saavutused · 2003. aastal Barcelonas toimunud maailmameistrivõitlustel saavutas Triin 50 m liblikujumises 15. koha. · Ta osales ka 2004. aasta Ateena olümpiamängudel, kuid ei suutnud 50 m vabaujumise eelujumistes näidata võimetekohast aega
Majanduskooli ärijuhtimise erialale ja sai diplomi 2001. aasta juunis. Hetkel on tal pooleli magistriõpingud Estonian Business Schoolis. Kanteri elupaikadeks on Tallinn ja Vigala vallas asuv Tiduvere küla. Võistlustel esindab ta alates jaanuarist 2007 Tallinna Kalevit, varem oli ta Pärnu SK Altius esindaja. 6.2 Gerdi treenerid Gerdi esimene treener oli Ando Palginõmm. Ärijuhtimisõpingute ajal oli Gerdi treeneriks Helgi Parts. Nende koostöö jäi aga lühikeseks kuna treeneri tervis halvenes. Seejärel harjutas ta umbes 6 kuud üksinda. 1998. aasta lõpus hakkas teda abistama Aleksander Tammert seenior, kuid ka sel korral jäi koostöö lühikeseks. Järgmiseks treeneriks sai Uno Ojand, kellega kestis koostöö kuni 2006. aasta augustini. Praegu treenib Kanterit Islandilt pärit Vésteinn Hafsteinsson, kes on käinud korduvalt olümpiamängudel kuid praeguseks on tippsportlase karjääri lõpetanud.
veest rõõmu tunda. Samuti tuleks oma treenerit teavitada ka kõikidest enesetunde muutustest, sest vesi mõjub inimestele erinevalt. Peale tundi võib tunda end väga erinevalt: mõõdukast väsimusest kuni energiast pakatamiseni. Sarnane on aga soov tulla jälle järgmisel korral tagasi! Samuti võid julgelt avaldada arvamust treeningu kohta, sest just sinult saadud tagasisidest me õpime ja areneme- loodetavalt paremuse poole! Aastatega tuleb kogemus ning heaks treeneriks õpitakse ja arenetakse mitte ei sünnita! Personaalne treening Kui sulle tundub, et vajad privaatsust, võid treenida ainult koos kaaslasega või päris üksinda, saades treenerilt lisaks treeningtunnile pikema perioodi treeningplaani ja soovitusi toitumise kohta. Personaaltreeningu eesmärgiks on: Elukvaliteedi parandamine Stressi maandamine Enesetunde parandamine Painduvuse ja liigutuste koordinatsiooni parandamine Emotsionaalse seisundi parandamine Vigastusest paranemine
Kajak võitis 19511961 Eesti meistrivõistlustelt suusahüpetes 4 kulda, 1 hõbeda ja 2 pronksi, kahevõistluses 3 kulda, 1 hõbeda, 1 pronksi ning 4 x 10 km teatesuusatamises hõbeda. Innsbruck 29.01. - 09.02.1964 Esimese Eesti talisportlasena jõudis olümpiakullani kiiruisutaja Ants Antson. Noorpõlves edukalt kergejõustikku, tennist ja jäähokit harrastanud Antsoni esimene treener kiiruisutamises oli Olaf Olmann. Tõusnud 1963. aastal NSV Liidu koondisse, sai tema treeneriks Boriss Silkov. Järgnenud aastast kujunes Antsoni parim hooaeg. Olümpiakulla võitis Antson. 6. veebruaril 1964. aasta Innsbrucki talimängudel 1500 meetris. Enne võistlust selge favoriit puudus, võimalikud kullapretendendid olid hollandlased Kees Verkerk ja Rudi Liebrechts, Jevgeni Grisin, Eduard Matussevits, norralased Willy Haugen ja Niels Aaness ning samuti värske Euroopa meistr Antson, kellele 1500 m oli küll lemmikdistantsiks, aga eestlane oli siiski rohkem tuntud mitmevõistlejana.
1. ELULUGU Kristina sündis 23. veebruaril 1977 Tartus esimese lapsena suusasportlaste Rutt ja Anatoli Smiguni perre. 1979. aastal sai ta endale õe Katrini. (Vikipeediast: http://et.wikipedia.org/- wiki/Kristina_%C5%A0migun-V%C3%A4hi) Kristina isa Anatoli Smigun on seitsmekordne Eesti meister suusatamises ja töötab alates 1982. aastast murdmaasuusatamise treenerina. Teda on tunnustatud III klassi Valgetähe teenetemärgiga ja valitud korduvalt Eesti aasta treeneriks. (Vikipeediast: http://et.wiki- pedia.org/wiki/Anatoli_%C5%A0migun) Kristina ema Rutt Smigun on samuti võitnud medaleid nii Eesti kui ka NSVL meistrivõistlustel murdmaasuusatamises (Vikipeediast: http://et.wikipedia.org/wiki/Rutt_%C5%A0migun). Õde Katrin Smigun on samuti endine Eesti suusataja. Ta on võitnud Eesti meistrivõistlustel (1992-2001) 3 kulda, 6 hõbedat ja 2 pronksi, lisaks teatevõistluses 6 kulda. Juunioride MM-il 1998. a võitis ta 5 km-s kulla ja 15 km-s pronksi
võistlemine tuli unustada peaaegu poolteiseks aastaks. Peale 1992. aasta Barcelona suveolümpiamänge jäi sportlane ilma treenerita ning seetõttu ei olnud tema sissetulekud enam nii suured. Selle ajajärgu aitasid tal üle elada tema praeguse abikaasa vanemad. 1993. suvel osales Nool Eesti meistrivõistlustel kaugushüppes, kuid jäi medalita. Samal aastal kohtus ta oma kunagise treeneri Rein Sokuga ning ühise kokkuleppega hakkas mees uuesti tema treeneriks. 1995. aastal sai Erki Noolest üks Eesti tuntumaid inimesi, kui ta püstitas Götzise kümnevõistlusel uue Eesti rekordi- 8575. 1996. aasta Atlanta olümpiamängudel saavutas sportlane kuuenda koha ning 1998. tõusis ta Euroopa meistriks peale Budapestis toimunut EM-i. 2000. aasta oli Erki Noole jaoks üks edukamaid. Ta osales Sydney suveolümpiamängudel ning läbi suurte raskuste suutis siiski saavutada esimese koha ning võita kuldmedali
Kruuda ning liikmed Ilmar Kütt, Ain Pinnonen ja Kaupo Kolsar. 11 EKL hooaeg algab jooksva kalendriaasta 01. augustil ja lõpeb järgmise kalendriaasta 31. juulil.12 Hooajal 2010/2011 mängivad Eesti meeste meistriliigas HC Kehra, Põlva Serviti, Viljandi HC, CB/Viimsi, SK Tapa, Aruküla/Tallas.13 1.3 Käsipall Kehras Kehras alustati käsipalli mängimisega 1960. aastal Elmar Reieri eestvedamisel. 1967. aastal lõpetas Elmar Reier käsipalliga tegelemise ning poiste treeneriks sai Heino Ojasoo. 1971- 1973. aastal töötas Ojasoo kõrvalt samuti käsipallitreenerina Peeter Kiilmaa, kes mängis samal ajal ka Eesti koondises. 1973. aastal lõpetas Heino Ojasoo Kehras treeneritöö ning treeneri ameti võttis üle Evi Lauer. Noorte käsipallitreenerid on olnud veel Helve-Liis Pajumaa-Juss (1966-1967), Inge Lään- Meltsas-Mihkelsoo (1969-70), Merike Tiitus (1974-1975), Jüri Lepp (1976-1977), Tõnis
A b r a ms. Kord pärast mängu lõppu astusid kokku kolm meest -- meesk. vanem A b r a m s , praegune raudteevalitsuse ametnik R e i n a n s ja keegi I s a k (praegu Moskvas töörahva ülikooli rektor). Need kolm hakkasid harutama, mis seltsile panna nimeks ja milline valida meeskonnale võistlusdress. Reinansi ettepanekul otsustati võtta seltsi nimeks ,,Meteor". Dressiks otsustati võtta sinised särgid, viienurgelise valge tähega rinnal, ja valged püksid. Räägitud, tehtud. Meeskonna treeneriks oli Tall. elutsev inglane Urchardt, kes ise palli suure vaimustusega lõi kaasa, ja tema juhatusel telliti ,,Verikäpa" laevameeste kaudu Inglismaalt komplekt jalgpallisärke, mis tol ajal maksid 30 kop. tükk. Mängijate üliküllus. Nii sündis ,,Meteor". Ta koosseisu kuulusid peale eeltähendatute veel praegune Pikalaenu panga sekretär Fiskar, omaaegne jalgpallimees Luik, end. ,,Spordi" seltsi esimees Kiisel, mereväe leitn. Lagus, ärimees Märge vitsch ja palju teisi
Kahe esimese sõidu järel oldi koguni seitsmendal kohal. Kolmandas sõidus tabas aga eestlasest bobimeest õnnetus. Freibergil pandi aga käsi kipsi ning tagasi Rootsi jõudis ta lahases käega. 6 Esimese Eesti talisportlasena jõudis olümpiakullani kiiruisutaja Ants Antson. Noorpõlves edukalt kergejõustikku, tennist ja jäähokit harrastanud Antsoni esimene treener kiiruisutamises oli Olaf Olmann. Tõusnud 1963. aastal NSV Liidu koondisse, sai tema treeneriks Boriss Silkov. Järgnenud aastast kujunes Antsoni parim hooaeg.7 Olümpiakulla võitis Antson. 6. veebruaril 1964. aasta Innsbrucki talimängudel 1500 meetris. Enne võistlust selge favoriit puudus, võimalikud kullapretendendid olid hollandlased Kees Verkerk ja Rudi Liebrechts, Jevgeni Grisin, Eduard Matussevits, norralased Willy Haugen ja 5 http://www.kalev.ee/est/?news=912542&category=32&Eesti-suusasportlased- taliolumpiamangudel-1936%E2%80%931980 6 http://arhiiv2.postimees
nahktagi. Mõnikord kandis ta ema rõõmuks ka heledaid teksaseid ja T-särki. Rene oli kiilakas ja tal oli kaela peale tätoveeritud draakon. Ta oli heas vormis ja lihaseline. Rene isa oli poliitik, seega polnud ka nende perel rahaliselt raske. Rene on raske iseloomuga, ta tujud muutuvad tihti. Ta on tasakaalutu ja võimeline inimest surnuks peksma. Siiski on Renel hea süda ja ta soovib ennast muuta, sest ta saab aru, et sellise tegevsega ei jõua ta kuhugi. Ta eesmärgid olid saada treeneriks ja lastele korvpalli õpetada, et nad areneks. Lisaks soovis ta elada oma majas, õhtuti verandal istuda ja päikeseloojangut nautida. Ta soovis kahte last ning unistas vennaga ära leppimisest. Autor suhtub peategelastesse hästi, ta ei mõista noori hukka vaid püüab neist aru saada. Tema toon pole kunagi kuri, ta püüab alati seletada, miks tegelane niimoodi käitub. Tegevus toimub Tartu linnas ja selle ümbruses, tänapäeval ja umbes kuu aega. Kleerile
Töö tulemusena võin öelda, et eesmärk on saavutatud. Töö sisaldab ülevaadet võrkpalli ala tekkimisest maailmas ja Eestis, samuti kajastab võrkpalli ala võtmist Olümpiamängude kavasse. Töös on toodud ka intervjuu Raivo Jeenasega, et saada ülevaade sellest, miks ja kuidas tema spordiga alustas. Raivo Jeenas on isik, kes alustas oma tegevust spordiga varases nooruses. Praeguseks on ta jõudnud Eesti treenerite maastikul üheks parimaks noorte neidude ja naiste treeneriks. Ta on esindanud Eesti koondmeeskonda aastal 1971-1973. Ta on andnud palju juurde noorte võrkpalli arenemisele Eestis, olles ise Eesti Võrkpalli Liidu treenerite juhatuse esimees. Oma aja, mis ta võrkpalliga tegelenud on, ta olnud edukas ise mängijana ja ka treenerina. Selle töö kirjutamine andis mulle juurde teadmisi ja oskusi, mida on vaja edaspidises arengus kehakultuurlasena. 13
lõpetamist, astus ta väikse kohaliku spordiseltsi liikmeks. Esimese võistluse tegi Lipp peale ajateenistus 1942 aastal Rakveres, kus tema tulemuseks kohe kaks esikohta 400m jooksus 55,0 ja ketteheites 39.87. Sealt algas tema sportlase tee. Tema esimene Eesti meistritiitel tuli 1944 aastal Viljandis kui võitis 400m jooksu 54,1 ja 400m tõkkejoosku 59,3-ga. Samal aastal üks olulie etapp tema elus on kindlasti see kui ta kutsuti õppima TÜ kehakultuuri ja tema treeneriks sai Fred Kudu. 1945, 1946, 1948, 1949, 1950, 1951, 1952, 1953 ei jäänud ta kordagi NSVL meistrivõistlustel ilma medaliteta. Tõsiasi on see, et igal neil aastatel oli ta kuulitõukes vähemalt 1-3 parima seas. Üks suurimaid etappe oli tal kindlasti maailmarekordi alistamise võimalus kümnevõistluses 1948 aastal kui ta tegi meeletu arengu, kuid jäi ikkagi 120 punkti puudu. Nii suurele mehele ei olnud paraku tol ajal olemas vastavaid teibaid mis teda kannaks ja need pidavalt murdusid
19 Kanteri elupaikadeks on Tallinn ja Vigala vallas asuv Tiduvere küla. Võistlustel esindab ta alates jaanuarist 2007 Tallinna Kalevit, varem oli ta Pärnu SK Altius esindaja. (Gerd Kanter, 2012) Joonis 11. Gerd Kante (zimbio.com/pictures/U_M9FVKL7y7/Olympics+Day+12+Athletics/_pKJqoQC8t4/Gerd+Ka nter) 4.4.1. Treenerid Gerd Kanteri esimene treener oli Ando Palginõmm. Sel ajal esindas ta SK Altiuse klubi Pärnus. Ärijuhtimistõpingute ajal oli Gerdi treeneriks Helgi Parts. Nende koostöö jäi aga lühikeseks kuna treeneri tervis halvenes. Seejärel harjutas ta umbes 6 kuud üksinda. 1998. aasta lõpus hakkas teda abistama Aleksander Tammert seenior, kuid ka sel korral jäi koostöö lühikeseks. Järgmiseks treeneriks sai Uno Ojand, kellega kestis koostöö kuni 2006. aasta augustini. Praegu treenib Kanterit Islandilt pärit Vésteinn Hafsteinsson, kes on käinud korduvalt olümpiamängudel kuid praeguseks on tippsportlase karjääri lõpetanud
Saavutused: *1960. aasta olümpial 11. koht *1968. aasta olümpial 15. koht *1967. aasta Euroopa Karikavõistluste võitja *1966. aasta Emi 13. koht *NSV Liidu meistrivõistelt võitis kaks kulda, kolm hõbedat ja kaks pronksi * Kümnekordne Eesti meister *Püstitas kaks Eesti rekordit 82.29 ja 84.05 4.2.3 H EINO PUUSTE Heino Puuste on erakordne person Eesti spordiajaloos ta on ainuke eestlane, kes on valitud Eesti parimaks sportlaseks (1982, 1983, 1986) ja ka parimaks treeneriks (2005). Tema sportlaskarjäär on olnud muljetavaldav medaled üliõpilaste MM'l, head esinemised teistel tiitlivõistlustel ning NSV Liidu record, mis on siiani tema nimel.. Tema edukus treenerina on samuti märkimisväärne just Puuste oli see, kes viis Andrus Värniku 2005. aastal Helsingi maailmameistrivõistlustel tiitlivõiduni. Saavutused: *1979. aastal NSV Liidu meister, üliõpilaste MMi pronks *1980. aasta Moskva olümpial 4. koht *1981
Usain Bolt sündis 1986. aastal Wellesley ja Jennifer Bolti pojana. Tal on vend Sadeeki ja õde Sherine. Tema vanematel oli külas nimega Trelawney Parish juurviljapood. Ta alustas jooksutreeninguid 10-aastasena, kui tema andekust märgati. 12-aastaselt oli ta juba oma kooli kiireim 100 meetri jooksja. Keskkoolis harrastas ta veel teisi alasid, kuid tema kriketitreener, nähes tema kiirust, soovitas tal keskenduda kergejõustikule. Tema treeneriks sai endine Jamaikat olümpial esindanud sprinter Pablo McNeil. 2001 tuli ta Jamaika keskkoolide meistrivõistlustel 200 meetris ajaga 22,04 teiseks. 2001. aastal osales ta Jamaika eest esimestel rahvusvahelistel võistlustel. CARIFTA mängudel võitis ta 400 meetris ajaga 48,28 alla 17-aastaste seas hõbemedali, teine hõbe tuli 200 meetris 21,81-ga. Noorte maailmameistrivõistlustel Debrescenis jäi ta 200 m finaalist välja, kuid püstitas isikliku rekordi 21,73. 2002
õpilast vastas, et on spordiga tegelenud 3 aastat, 2 õpilast vastas, et on spordiga tegelenud 5 aastat, 1 õpilane vastas, et on spordiga tegelenud 6 aastat, 1 vastas, et on spordiga tegelenud 7 aastat ja 11 õpilast ei andnud vastust.(Joonis 3) Joonis Sporditegevuse kestus Küsimusele Milliste eesmärkideni tahad jõuda? vastas 5. klassi õpilastest 1, et tal pole eesmärke, 1 õpilane vastas, et tahab saada treeneriks, 1 õpilane vastas, et tahab saada kooli parimaks sportlaseks ja 1 õpilane tahab saada heaks tantsijaks ja 6 õpilast ei andnud vastust. 6. klassi õpilastest 1 vastas, et tahab saada Eesti meistriks võistlustantsus, 1 õpilane vastas, et tahab saavutada edu, 1 õpilane vastas, et tahab saada Londoni olümpia mängudele ja 9 õpilast ei teadnud oma eesmärke. 7. klassi õpilastest 3 vastas, et tahab saada vormi, 2 õpilast vastas, 8
Instituudis. Avati "Kalevi" Keskstaadion Tallinnas. Avati Tartu Riikliku Ülikooli staadion. Moodustati Eesti NSV Koolide Kehakultuurikollektiivide Koondis "Noorus". Lakewoodis toimusid I Eesti Mängud USA-s 1956 VSÜ "Kolhoosnik" reorganiseeriti kõiki maakehakultuurikollektiive ühendavaks spordiühinguks "Jõud". NSVL alustati rahvaste spartakiaadide korraldamist, Eesti sai VI koha. TRÜ-s avati aspirantuur kehakultuuri alal. Esimese eestlasena sai NSV Liidu teeneliseks treeneriks Edgar Puusepp 1957 Eesti NSV-s hakati korraldama kehakultuurialaseid teaduskonverentse. Toimus esimene sõjajärgne Eesti-Soome maavõistlus kergejõustikus. Esimese naissportlasena valiti Eesti parimaks sportlaseks Ulvi Voog-Indrikson. Austraalias ilmus esimese Välis-Eesti spordiväljaandena "Eesti Spordileht" 1958 1. jaanuarist alustas ilmumist "Spordileht". Toimusid Tallinna I spordimängud, mille eeskujul hakati läbi viima paljusid regionaalseid spordimänge. Avati Eesti Põllumajanduse
pole operatsiooni vaja." Ruut on korvpalliklubi Rapla juhatuses ja treenib 1989.1991. aastal sündinud poisse. Nii pole ta tänaseni operatsioonile läinud. Doktor Jalak ja doktor Voitk on mõlemad arvamusel, et 100% kindel ei saa uuringutes kunagi olla. Riske vähendada need aga aitavad. Jalak ei taha hirmutada, kuid ometi vihjab sellele, et ühel hetkel võib tulla suurem noorte sportlaste surmalaine. "Asi selles, et tänapäeval võib igaüks treeneriks hakata. Me parasjagu töötame selle nimel, et treeneritelt hakataks litsentsi nõudma. Seni aga võib iga inimene, kes spordist ega tervisest ei pruugigi midagi teada, lapsi treenida. Ja siis treenib nii, et on treenitud. Kui vastupidavust ei treenita, siis süda ei kasva koos teiste organitega. Nii jääb süda ühel hetkel pingutuste kohta liiga väikeseks ja ongi kõik." See võib olla ka põhjuseks, miks äkksurmasid sageli palliplatsil esineb.
Sokk veetis neli hooaega Panathinaikoses ning loobus 1993 aasta EM-ist kus Eesti saavustas 6. koha(vaevalt see Sokule rahuldust oleks pakkunud pärast kõiki medaleid).Ateena Panathinaikoses mängis mees aga Tout Giannopolulose nime all, ehk siis Kreeka litsentsiga. Pärast aastaid Panathinaikoses, mängis ta veel hooaja 1996-1997 BC Kalevis ning oma viimase hooaja jälle Kreeka klubi Salonik Arise eest. Nüüdseks on Tiit Sokk juba teist korda valitud Eesti rahvuskoondise treeneriks ning koondise pingile on jõudnud Tiidu mõlemad pojad Tanel ja Sten-Timmu. Samuti on Tiit Sokul omanimeline korvpallikool Tallinnas. 13 Võistlejana Treenerina Gert Kullamäe Gert Kullamäed võib pidada omaaja üheks parimaks viskajaks euroopas, ilma igasuguste liialdusteta. Mees on võtnud meistritiitleid riikides nagu näiteks Eesti, Belgia, Leedu ja ka
oli eestvedaja), siis 1920-ndate aastate lõpust alates tekkisid tugevamatele seltsidele juba kindlad treenerid-juhendajad, seda eriti pärast hr-de Richard Masti, Herbert Niileri ja Aleksei Selenoi naasmist välismaalt õpingutelt. Nii sai Richard Mastist selgelt väljendunud Tallinna NMKÜ treener (oli üldse kogu NMKÜ kehalise kasvatuse osakonna juht). Aleksei Selenoi oli Tallinna Vitjasi ja hiljem Tallinna Russi treener, Herbert Niiler Tartu NMKÜ treener ja Tallinna Kalevis oli mängivaks treeneriks Erich Altosaar. Kui siia lisada, et 1930. aastal ilmus esimene eestikeelne õpik Herbert Niileri sulest ,,Korv- ja võrkpalli õpetus" ja peeti ka korvpallikursusi, siis olidki loodud elementaarsed eeldused taseme tõusuks, seda märkis ära ka ,,Eesti Spordileht", kus öeldi, et praeguses korvpallis ei tunne enam ära 3 4 aastat tagasi mängitud mängu. Mäng oli arenenud eeskätt kiiruslikult ja kombinatsioonide poolest. Areng oli ka geograafilises plaanis
pronksid 800 m distantsil. Hiljem võistles ta Tallinna Kalevi värvides, tulles 4 x 800 m jooksus ka Eesti meistriks. Kahjuks katkes selle väga andeka jooksja karjäär kõõlusevigastuse tõttu. Türil elav Kalev Timmermaa, kes tuli 1951. aastal vabariigi tõkkejooksu meistriks nii 110 m kui 200 m distantsil (ajad 16,1 ja 26,4), pidi samuti vigastuse tõttu spordist loobuma. Ülo Vainomäe tulekuga Türile treeneriks elavnes kergejõustikualane tegevus märgatavalt. Vahetult enne 1970-ndaid aastaid jõudsid noorte arvestuses vabariigi tippu Mati Ummer kolmikhüppes ja Mait Kivine kaugus- ja kolmikhüppes. Väledaim sprinter oli tol perioodil Uhur Kuningas. 1970. aastal valmis Türil uus keskkool ja esimesed kergejõustikugrupid võttis oma hoole alla Leonhard Soom, kes siiani kergejõustikutreenerina kogu vabariigis tuntud on. Tema esimestest õpilastest jõudis Toomas Villems 1972
Kümnekordne N Liidu meister Eesti aasta naissportlane 9 korda 1982- Jerevani trekil maailmarekord 1km lendstardiga sõidus (1. 12, 365) + N Liidu karikavõitja trekisprindis. Aasta lõpul murdis treeningul rangluu. 1983- Edmontoni universaalil 2 kulda- sprindis ja lendstardiga sõidus + hõbe punktisõidust. Eesti aasta naissportlane. 1984- MMi hõbe trekisprindid + hooaja 4 maailmarekordit 1985- kahekordne N Liidu meister sprindis ja 3km jälitussõidust. Uueks treeneriks Leonov. Taaskord kukkumine ning rangluu purunemine. 21 MMil hõbe trekisprindid + N Liidu MV hõbe trekisprindis. 1987- MMil kuld trekisprindis + N Liidu meister. 2 maailmarekordit, millest üks püsib tänaseni- 500m lendstardis aeg 29, 655. 1988- Souli OMi kuld trekisprindis. 24. Sept finaal Rothenburgeri vastu sõitudega 2- 1. 1989- MMil kuld trekisprindis 1990- MMil sprindis 9.- 12. koht. 1991- N Liidu meister + MMil sprindis 9.- 12. koht.
annaabi.ee 
