Kose Gümnaasium Referaat Triin Aljand Koostaja: Kertu Karner 11A Kose 2009 Triin Aljand · Triin Aljand sündis 8. juulil 1985 Tallinnas. · Triin Aljand on 179 pikk ja kaalub 68 kg. · Ta on Keila Swimclubi liige ning enne Usa-s õppima asumist oli tema treeneriks isa Riho Aljandi. · Aastast 2005 õpib ta Texas A&M ülikoolis [1] turismi ja hotellindust [2]. · Triinu hobideks on muusika, filmid ja ristsõnad. Eesmärk spordis on jõuda tippu. · Ujuja Martti Aljand on Triin Aljandi vend. Saavutused · 2003. aastal Barcelonas toimunud maailmameistrivõitlustel saavutas Triin 50 m liblikujumises 15. koha. · Ta osales ka 2004
11.2008 SISSEJUHATUS. Ujumine 2008. aasta suveolümpiamängudel toimus 9.21. augustini. Võisteldi 34 alal, millest võrdselt 17 ala oli nii meestel kui naistel. Kõik ujumise alad (välja arvatud pikamaaujumine) peeti Pekingi Riiklikus Veekeskuses Eesti meeste Pekingireisi loodetud tipp lähen aia taha : poolfinaalikohad jäävad väga kaugele . Negatiivseid emotsioone võimendab suurlootuse Martin Liivamägi põrumine 200 m kompleksis. MARTTI ALJAND Meeste 100 m rinnuliujumine 1.02,46 Eesti rekord (45.koht) 200 m rinnuliujumine 2.16,52 (46. Koht) Sünniaeg ja koht: 22. november 1987, Tallinn Mõõdud: 184 cm, 82 kg Klubi: TOP Treener: David Durden Õppeasutus või amet: UC Berkeley, tudeng Saavutused: lühiraja MMi 9. koht (2007), lühiraja EMi 6. koht 100 m kompleksujumises (2006) Aastal 2005 Triestes toimunud lühiraja Euroopa meistrivõistlustel 100 m komleksujumises saavutas Martti Aljand 6. koha.
NIMI: Martti Aljand RIIK: Eesti ELUKUTSE: ujuja ALA: ujumine ISIKLIKUD REKORDID: 100 m liblikujumises aeg 52,49 100 m kompleksujumises aeg 53,97 100 m rinnuliujumises aeg 1.00,56 100 m seliliujumises aeg 58,18 200 m rinnuliujumises aeg 2.16,31 200 m kompleksujumises aeg 2.01,26 MILLI(S)TEL OLÜMPIAMÄNGUDEL OSALES: · 2008. a Pekingi olümpiamängud TULEMUS JA KOHT OLÜMPIAVÕISTLUS(T)EL: 2008. aasta Pekingi olümpiamängudel püstitas Martti Aljand 100 meetri rinnuliujumises uue Eesti rekordi 1.02,46. Tulemus andis 63 konkurendi hulgas 45. koha. TULEMUSI MUUDELT VÕISTLUSTELT: · Aastal 2005 Triestes toimunud lühiraja Euroopa meistrivõistlustel 100 m komleksujumises saavutas Martti Aljand 6. koha. · Aastal 2006 Shanghais toimunud ujumise lühiraja maailmameistrivõitlustel saavutas Martti Aljand 200 m kompleksujumises 9. koha. · 2006
Kose Gümnaasium Referaat MICHAEL PHELPS Koostaja: Tiiu-Maarja Kink 12A Kose 2008 ELU Täisnimega Michael Fred Phelps sündis 30.juunil 1985. aastal Baltimore'is Marylandi osariigis USAs. Michael Phelps on 193 cm pikk ja kaalub 91 kg. 2003. aastal lõpetas ta gümnaasiumi ja 2003. aastal läks ta õppima Michigani ülikooli ( seal õpib Phelps spordi turustamist). Phelpsil on kaks vanemat õde, Whitney ja Hilary. Mõlemad õed on ujujad. Phelpsi sponsorid on Speedo, Visa, Omega, Power Bar ja Matsunichi. Phelps on kõigi aegade edukaim olümpiaujuja. Olümpiamedaleid on tal 16 ( neist 14 on kuldsed ) ja see on olümpiamängude rekord. Tema on ka ainuke sportlane, kes on ühtedelt mängudelt saanud kaheksa kuldmedalit ( need 8 medalit sai ta 2008.aastal Pekingi suveolümpiamängudelt ). Phelps on teinud kokku 32 maailmarekordit. "Swimming World" leht on valinud Phelpsi
Sissejuhatus Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid.Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. 1. AJALUGU Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses,Delfis ja mujal 150190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks.Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeas
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................ 2 Olümpiamängude ajalugu....................................................................... 2 Olümpialiikumine..................................................................................... 3 Olümpiamängude sümboolika................................................................ 3 Olümpiarituaalid....................................................................................... 4 Eesti olümpiamängudel........................................................................... 6 Eestlased olümpiamängudel................................................................... 6 Eesti olümpiamedalid............................................................................... 9 Huvitavaid fakte...................................................................................... 11
Kõik kommentaarid