Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lugemine või sport? (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


Klassikirjand
Lugemine
või sport ?
Või
mõlemad?
Lugemine
või sport ? See on küsimus, mille üle paljud noored arutlevad . Valides spordi, võib jõuda maailma tippu või mitte kusagile, sest
kui inimesel ei ole spordile annet , siis ei pruugi ta sel alal edasi
jõuda ning jääb vaeseks. Valides lugemise, võib saada targaks
ning selle abil endale leiba teenida. Muidugi ei pruugi ka sellega
läbi lüüa, aga kuna kogu maailmas on haritud inimesed hinnatud,
siis on see võimalus väiksem. Valides mõlemad, on elu alguses küll
palju raskem, kuid hiljem läheb kõik kergemini, seda nii hariduse
kui ka tervise poole pealt.
Valides
spordi, peab olema väga palju tahtejõudu või annet, et oleks
Lugemine või sport #1 Lugemine või sport #2
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-02-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 209 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor valuWelg Õppematerjali autor
arutlev kirjand

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
104
doc

Nimetu

sportlaskarjääri lõpetades kokku puutuvad. Kolmas peatükk annab ülevaate organiseeritud noortespordi sotsiaalsetest küsimustest. Käsitlemist leiavad sellised küsimused nagu millal on lapsed valmis võistlussporti oma elu põhiosaks võtma? Kas sportimine mõjutab vanemate ja laste suhteid? Kas posid ja tüdrukud näevad sporti erinevalt? Neljas peatükk õppevahendist on seotud spordi ja sotsiaalmajanduslike küsimustega. Kuna sport on tänasel päeval muutumas üha enam eraldiseisvaks majandusharuks, kus domineerivad kindlate inimgruppide ja ettevõtete huvid, on huvitav nende probleemide üle arutleda. Õppevahendi esimese ja neljanda peatüki koostas dotsent Lennart Raudsepp, teine ja kolmas peatükk on aga koostatud doktorand Roomet Viira poolt. 2 Spordisotsioloogia môiste. Môiste "sotsioloogia" tuleneb algselt sônadest societas (lad.k. ühiskond)ja logos

Kategoriseerimata
thumbnail
13
doc

Kehaline aktiivsus koolis

.................................................................................................2 KOKKUVÕTE...............................................................................................................................2 KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................................................2 2 SISSEJUHATUS Ameerika Ühendriikide president (1801-1809) Thomas Jefferson on öelnud: "Kehaline harjutus on sama vajalik kui lugemine. Ma ütleks koguni, et rohkem vajalik, sest tervis on enam väärt kui õppimine." "Kehaline aktiivsus on igasugune skeletilihaste abil sooritatud liigutus, mis kutsub esile energia kulu üle rahuoleku taseme." (Kaldmäe&Piisang, 2003). Hariduse sisu on püütud mitmel moel määratleda, ja me oleme oma ametlikes dokumentides vastu võtnud määratluse, et haridus on teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ning käitumisnormide kogu ­ ja siis veel üht-teist sinna juurde

Kehalise kasvatuse didaktika
thumbnail
68
pdf

Ratsaspordispetsialistide hinnang harrastusspordile

Enamik harrastajaid ei soovi kaotada harrastaja staatust ning tippspordi poole ei pürgi. Põhitöö kõrvalt ei jõua harrastajad igapäevaselt talli, raskete klasside sõitmine vajab pikka pühendamist, aega ja raha, kuid sobivate tingimuste korral, õiglase tunnustuse ja ERL toetusega võib loota harrastusspordi pidevale arengule Märksõnad: ratsutamine, harrastussport, treener 3 ABSTRACT Hussar, Grete. The valuation of amateur sport by equestrian experts. Dissertation. Tallinn University, 2013. The purpose of this paper is to research the valuation of amateur sports by equestrian experts. The work will give a overview of amateur sports in Estonia and the opinions and suggestions of equestrian experts. This paper has been a joint effort between the writer and the manager of the equestrian amateur sports Tatjana Kiilo, that’s why the outcome of this paper is very important for the development of amateur sports. A survey

Sport
thumbnail
20
odt

Vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus

täisvanuna. Viimaseks peasuunaks võib välja tuua uuringud, mis näitavad, et kehaline aktiivsus ja tublidus lapseeas kuuluvad ka täiskasvanute elustiili [1]. 4 Vaatamata kehalise aktiivsuse üldtunnustatud ja positiivsele mõjule laste kasvamisele ja arengule, on laste kehaline aktiivsus sageli väiksem soovitatust [1]. Sageli on laste vähese aktiivsuse probleemiks treeningute kõrge maksumus või lapsele meeldiva spordiala harrastamise võimaluse puudumine tema elukoha läheduses. Samuti on sportlik aktiivsus kinni inimese enda üldises aktiivsuses - kas ta viitsib ja kas tal on aega tegeleda mõne spordialaga. 1.1.1 Kehalise treeningu mõju organismile Treenides muutuvad tugevamaks rindkere lihased. Tugevamad rindkere lihased võimaldavad sügavamalt hingata ja tänu sellele jõuab kopsudesse rohkem õhku. Õhk hingatakse jõuliselt sisse ja see pääseb kiiresti alveoolidesse

Uurimistöö
thumbnail
10
docx

Õpilaste kooliväline sporditegevus

Eesmärgi saavutamiseks püstitati järgmised ülesanded: · uurida kirjanduse abiga noorte liikumisaktiivsust; · viia läbi küsitlus ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas; · analüüsida küsitluse tulemusi; · teha järeldused gümnaasiumi õpilaste spordi tegevuse kohta. Uurimuse käigus ei küsitleta väga suurt hulka inimesi ja sellepärast ei saa teha põhjalikke üldistusi. 1. SPORT Sport on mänguline kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus.Sport jaguneb amatöör- ehk harrastusspordiks ja elukutseliseks (professionaalseks) ehk profispordiks. Eesmärgi järgi eristatakse tervisesporti (kehakultuuri), kus võistluslik aspekt ei ole oluline, ja 2 võistlussporti. Viimase äärmuslik aste on tippsport. Spordi meelelahutuslik külg hõlmab spordihuviliste tähelepanu ja kaasaelamise võistluste ja spordiuudiste jälgimisel.

Kehaline kasvatus
thumbnail
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

Inimese kehas eristatakse nelja põhi- on epiteel-, side-, list koetüüpi: epiteel-, side-, lihas- ja närvikudet. lihas- ja närvikude Epiteelkude katab keha välispinda, samuti õõnsate elundite sisepindu ning moodustab näärmeid. Sellise paigutuse tõttu on epiteelkoel alati vaba pind ­ see Epiteelkude katab on pööratud kas kehast väljapoole või siis keha õõnsate struktuuride sisemusse. keha välispidiselt Epiteelkoele on üldiselt iseloomulik, et seal on palju rakkusid, kuid vähe raku- ja õõnsate elundite vaheainet. Epiteelkoe erinevaid vorme eristatakse rakkude kuju ja rakukihtide sisepindu ning arvu järgi. Näiteks ühekihiline lameepiteelkude katab kopsualveoolide ja peente moodustab veresoonte (kapillaaride) seinu ning muudab need struktuurid gaasidele ja pal-

Inimeseõpetus
thumbnail
14
docx

Eakas inimene. Uuurimisreferaat

.. Kahjuks, elades maal õppimisvõimalused on piiratud. Igal vanuseperioodil on omad arenguülesanded, probleemid ja kriisid (Havighurst 1971). Eluea kestel võivad mitmed sündmused inimese elukäiku mõjutada- lesestumine ja tütre surm mõjutasid antud inimest väga psüühilisel tasandil. Tänu õigel ajal saadud psühholoogilise abile, klient tuli kriisist välja. Kriiside lahendamisest oleneb eluperioodide ja terve elutee õnnestumine või ebaõnnestumine. Tema puhul on tähtis, et mitte uuesti kriisi langeda, tal peab olema arenguruumi- s.t. mingi huvitav hobi, uued teadmised/oskused ( nt. muusika/tants). Antud eaka puhul oleks suur abi seeniori mõistest, mida eriti soovitas president Lennart Meri. Uuritava eaka eluetapi iseloomustamiseks on tekkimas uus positiivne tõlgendus: õnnestunud ja väärikast vananemisest, millele on tunnuslik küpse vananemiskultuuri omaksvõtt (Rowe, Kahn 1998)

Sotsiaalteadused
thumbnail
5
doc

4 kirjandit

Sõprus ja sõbrad. Näita mulle, millised on su sõbrad ja ma ütlen, kes sa ise oled ­ sellele küsimusele on tänapäeval raskem vastata, kui tundub esmapilgul. Nimelt seetõttu, et sõpruse tõlgendamisel minnakse ikka ja jälle eksiteele. Nüüdisajal on sõbra tiitel juba pea igal inimesel, kellega läbi käid või ringi liigud, kuna see tähendab ju igaühele eriasja ­ ühele raha, teisele niisama mõnusat äraolemist. Sõpru kiputakse mingil teadmata põhjusel valima välimuse ja ka riietusstiili järgi. Kuigi esmamulje on oluline, ei saa seda kujundada välimuse kaudu ­ soliidne või moekas riietus ei tee veel head suhtlejat. Boheemlane aga võib olla tõeline geenius ­ välimuse korratusega viitab ta seesmistele väärtustele.

Kirjandus




Kommentaarid (1)

Yeymann profiilipilt
Yeymann: Hea tekst
17:55 18-09-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun