Lugemine või sport? (1)

Klassikirjand
Lugemine või sport ?
Või mõlemad?
Lugemine või sport ? See on küsimus, mille üle paljud noored arutlevad . Valides spordi, võib jõuda maailma tippu või mitte kusagile, sest kui inimesel ei ole spordile annet , siis ei pruugi ta sel alal edasi jõuda ning jääb vaeseks. Valides lugemise, võib saada targaks ning selle abil endale leiba teenida. Muidugi ei pruugi ka sellega läbi lüüa, aga kuna kogu maailmas on haritud inimesed hinnatud, siis on see võimalus väiksem. Valides mõlemad, on elu alguses küll palju raskem, kuid hiljem läheb kõik kergemini, seda nii hariduse kui ka tervise poole pealt.
Valides spordi, peab olema väga palju tahtejõudu või annet, et oleks tõesti võimalus saada kõrgesti tasustatud sportlaseks. Raha olemasolu on tänapäeval väga oluline ning selleta ei saa paremate tulemuste nimel treenidagi. Spordi valimise põhiliseks puuduseks on oht, et hariduse omandamine jääb teisejärguliseks. Tipptasemel sporti saab harrastada ainult teatud eluperioodil, mis langeb tavaliselt kokku just hariduse omandamiseks sobivaima ajaga.
Kui tippspordi tegemise aeg läbi saab, siis on õppimine kannatada saanud ja töö leidmisega võib hätta jääda. Peale sportlase karjääri võib muidugi ka treeneriks hakata ja samal ajal kesk- või kõrgharidust omandada. Õppimine töö kõrvalt nõuab aga aega ja tugevat tahet. Ja kui spordis tulemused kesiseks jäävad, võib olla veidi kahju spordile kulutatud ajast. Kui valida põhitegevusalaks sport, siis tõesti ainult selle nimel, et tippu jõuda. Samas tuleb hinnata suurenenud tahtejõudu ja saadud kogemusi.
Lugemine ja õppimine on inimesele väga tähtsad, sest need laiendavad silmaringi ja on harivad. Nendega võib jõuda väga kaugele ja ennast ajalukku jäädvustada. Tegeledes aga ainult nendega, võib tulla probleeme tervisega juba keskeas . Jõudes kõrgele ametikohale, kuid füüsiliselt mitte vormis olles, võivad tekkida südamehäired ja pidev stress . Vastutusrikas töökoht nõuab suurt pingetaluvust. Ka vaimne tervis peab korras olema, sest ilma selleta võib inimene kergesti “läbi põleda”. Sel juhul ei pruugi hea ametikoht ning palk kaua püsida. Ei või kindel olla, et ka täielikult haridusele pühendudes elus kaugele jõutakse. Kui pea ei võta kõike, mida õpetatakse, siis lihtsalt ei saagi head töökohta. Ka sellel puhul ei ole noorust otstarbekalt kasutatud. Tegelikult ei peagi kõik inimesed olema kas teadlased või tippsportlased, sest ühiskond vajab ka tublisid oskus- ja lihttöölisi.
Kõige ratsionaalsem oleks arvatavasti valida mõlemad, nii lugemine kui sport. Hea oleks õppida nii palju kui võimalik ja spordiga tegeleda vähemalt sellel tasemel, et tervis korras püsiks.
Mõõdukas sportimine aitab ka tööelus, sest siis suudab inimene paremini vastu pidada suurtele pingetele. Näiteid võib tuua kasvõi praegustest prominentidest, kes mängivad tennist või golfi . Tähtsatel inimestel võib muidugi spordi ajakavasse mahutamisega probleeme olla. Sporti tuleks aga võtta sama tähtsana kui mõnda kohtumist . Tervis on inimese üks tähtsamaid varasid ja rahast, mis muidu mõne koosolekuga teenitud oleks, võib selle nimel loobuda küll. Teine tähtis tervise korrashoiu viis on söömine. Ka seda tuleb spordi kõrval õigesti teha.
Praegu olen kõigele lähenenud majanduslikust aspekist, aga samuti oleks tulnud asja vaadata näiteks perekonna, aja ja isiksuse omaduste seisukohast .
Lugemise ja spordi abil saab omandada kogemusi ja ettevõtlikkust, mis aitavad üldiselt elus toime tulla. Parim oleks tegeleda mõlema, nii lugemise kui sportimisega, tehes nii endale elu kõige meeldivamaks.
3