Paul ja Kat olid põgenemas rindel, kui nende ligidal plahvatas mürsk. Kat sai niivõrd palju haavta, et Paul pidi teda selja peal kandma. Sel ajal kui Paul oma sõpra kandis sai Kat mürsukillga pihta, otse kuklasse ja ta suri. Paul oli ainuke järgijäänu oma klassivendadest, kes olid vabatahtlikuna sõjaväkke astunud. Ühel päeval 1918. aasta oktoobris sai Paul surma. Ülejäänud rindel oli nii rahulik, et sõjasõnum piirdus vaid ühe lausega: Läänerindel muutuseta. Tsitaate ,,Pane tähele, me kaotame selle sõja, kuna me liiga hästi au anname.'' Katczinsky Minu arvamus Kui ma alguses hakkasin raamatut lugema, siis see ei tundund väga põnev, aga mida edasi jutustus läks, seda huviäratavmaks see muutus. Huvitavamks muuts teos just sellest kohast, kus kirjeldatakse sõda ning selle tulemusi. Need hetked raamatust olid väga mõtlemapanevad sellepärast, et nendest saad aru koledustest, mis sõjaga kaasnevad ja sellest kui võib olla elu
24 XII PEATÜKK Oli sügis ja paljusid sõdureid polnud enam. Nende klassi seitsmest vabatahtlikust oli Paul ainuke. Kõik rääkisid lõplikust rahust ja vaherahust. Paulil oli 14 päeva puhkust. Ta mõtles toimunu üle ja leidis, et on elust võõrandunud. Ta langes oktoobris 1918, ühel päeval, mis kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus ainult lausega: Läänerindel muutuseta. Ta oli ettepoole vajunud ja lamas maas justkui magaks. Kui ta selili keerati, nähti, et ta ei olnud kaua vaevelnud- ta näol oli nii tasane ilme, nagu oleks ta peaaegu rahul sellega, et see niimoodi juhtus. 25 KOKKUVÕTE 1917.11. toimus Venemaal riigipööre. Bolševikud tegid sakslastega vaherahu. Kuid saksa väed alustasid 1918 pealetungi Venemaale. 1918.03 sõlmisid bolševikud
Erich Maria Remarque "Läänerindel muutuseta" See on "tundmatu sõduri" jutustus Flandria kaksikutest Esimese maailmasõja päevilt. I Valmistutakse söömiseks. Paljude langenute tõttu on toitu palju ning mehed nõuavad lisaportsjonit. Meeste seas on väikesekasvuline Albert Kropp, õpihimuline Müller V, tüdrukutest huvituv Leer, "tundmatu sõdur" Paul Bäumer, lukksepp Tjaden, turbalõikaja Haie Westhaus, talupoeg Detering (kõik 19-aastased), salga peamees Stanislaus Katczinsky (Kat, 40-aastane). Toiduportsjonite väljajagaja polnud nõus lisaportsjoneid andma. Veel enne kui mehed oleks käsipidi kokku läinud tuli leitnant ning lasi lisaportsjonid välja jagada. Mehed said kätte ka koduste kirjad. Nad olid ehitanud endale kaasaskantava ühisvälikäimla. Sõdurite sõnavarast moodustas ¾ seedimise ja maoga seonduv. Igavuse peletamiseks mängisid nad sageli kaarte. Allohvitser Himmelstoß oli karm, lühikest kasvu mees. Sõdurid läksid laatsaretti Franz Kemmerichti kü
Mehed said kätte ka koduste kirjad. Nad olid ehitanud endale kaasaskantava ühisvälikäimla. Sõdurite sõnavarast moodustas ¾ seedimise ja maoga seonduv. Igavuse peletamiseks mängisid nad sageli kaarte. Allohvitser Himmelstoß oli karm, lühikest kasvu mees. Sõdurid läksid laatsaretti Franz Kemmerichti külastama. Tema jalg on amputeeritud ning ta näeb halb välja. Hoolimata ta surmaeelsest välimusest lohutavad külastajad teda ning lubavad, et ta saab terveks. I Maailmasõjaga ja läänerindel Saksa poolel, prantslaste ja inglaste vastu sõdivate sõdurite elust.Paul astub enne viimase klassi lõppu õpetaja utsitusel samuti sõtta kodumaa kaitseks. Koos temaga läheb sõtta pooled tema klassi poisid. Nad on kogenematudsaksa rindel) 7 klassivenda koos. Himmelstoß oli eriti karm Bäumeri, Kropi, Tjadeni ja Westhausi peale. Paul pidi kord ta voodit 14 korda üles tegema, pidi saapad pehmeks mudima, hambaharjaga põrandat pesema jne.
nagu jäneseid. Paul ja Kat olid jäänud sellest salgast viimastena alles. Rindel sai Kat killu jalga. Mees oli väga vihane, et just nüüd pidi ta viga saama. Paul lohutas teda ja tassis ta kasarmusse. Kat oli saanud surma läbi mürsukillu pähe. Üks pisikene eksinud kild tappis ta. Seitsmest nende klassi vabatahtlikust oli Paul ainukesena alles. Paul langes 1918. aasta oktoobris, ühel päeval, mil kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus ainult lausega: Läänerindel muutusteta. Paul oli ettepoole vajunud ja lamas maas justkui magaks. Kui ta sellili keerati, nähti, et ta ei olnud kaua vaevelnud Ta näol oli nii tasane ilme, nagu oleks ta peaaegu rahul sellega, et see niimoodi juhtus Tsitaadid - ,,Ühel ilusal päeval oled niikuinii surnud, ja kas siis pole üks kama kõik, kes sa olid?" - ,,Me oleme ju siin, et isamaad kaitsta. Aga prantslased on ju ka siin, et oma isamaad kaitsta. Kellel siis õigus on?" Oma arvamus
Sõja loomuvastasus Päris kindlasti nõustub suurem osa inimesi väitega, et sõda on loomuvastane. See on väga kurb, mida peavad sõdurid ja tavainimesed sõjas läbi elama. Inimesi saab kohutavalt palju surma ja haavata- nii vaimselt kui füüsiliselt. Teos ,,Läänerindel muutuseta" räägibki sõjakoledustest ja inimeste kannatustest Esimese maailmasõja ajal. Raamatu moto ütleb järgmist: ,,See raamat ärgu olgu süüdistus ega ülestunnistus. Ta olgu üksnes katse jutustada ühest põlvkonnast, mille sõda hävitas- isegi siis, kui ta pääses tema granaatide eest." Jah, nii see on. Sõdurid, kes sellest sõjast eluga pääsesid, võisid küll füüsiliselt terveks saada, kuid nende mällu jäävad tõenäoliselt alatiseks armid sellest, kuidas nad tundsid hirmu, nägid surma igal pool. ,,Meie teadmised elus piirduvad surmaga." ütleb Paul Bäumer. Tõesti, nende jaoks ei eksisteerinud enam õieti midagi muud. See, mida ta
Sellel samal killul oli veel jõudu ka Leeri puusa lõhki rebimiseks. Nüüd sai ka Kat killu tükiga jalga. Kat oli väga tusane, et just nüüd pidi viga saama. Paul lohutas teda ja tassis ta kasarmusse. Kat oli saanud surma läbi mürsukillu pähe. Üks pisikene eksinud kild tappis ta. Seitsmest nende klassi vabatahtlikust oli Paul ainukesena alles. Paul langes 1918. aasta oktoobris, ühel päeval, mil kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus ainult lausega: Läänerindel muutusteta. Paul oli ettepoole vajunud ja lamas maas justkui magaks. Kui ta sellili keerati, nähti, et ta ei olnud kaua vaevelnud Ta näol oli nii tasane ilme, nagu oleks ta peaaegu rahul sellega, et see niimoodi juhtus.
Sellel samal killul oli veel jõudu ka Leeri puusa lõhki rebimiseks. Nüüd sai ka Kat killu tükiga jalga. Kat oli väga tusane, et just nüüd pidi viga saama. Paul lohutas teda ja tassis ta kasarmusse. Kat oli saanud surma läbi mürsukillu pähe. Üks pisikene eksinud kild tappis ta. Seitsmest nende klassi vabatahtlikust oli Paul ainukesena alles. Paul langes 1918. aasta oktoobris, ühel päeval, mil kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus ainult lausega: Läänerindel muutusteta. Paul oli ettepoole vajunud ja lamas maas justkui magaks. Kui ta sellili keerati, nähti, et ta ei olnud kaua vaevelnud Ta näol oli nii tasane ilme, nagu oleks ta peaaegu rahul sellega, et see niimoodi juhtus.
Kõik kommentaarid