Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis marki ratas teil on ?
 
Säutsu twitteris
Türi Majandusgümnaasium

Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis
Õpilasuurimus

Koostaja: Tauri Must
11B
Juhendajad: Rein Noodla
Kaarel Kallas


Türi 2007


SISUKORD


SISUKORD 2
2
SISSEJUHATUS 3
RATTA TEKKIMINE ÜHISKONDA 4
Mehhaanilised ratasseadmed 5
JALGRATAS 7
UURIMUS JALGRATASTE KASUTAMISE KOHTA 21. SAJANDIL EESTIS 10
Eesmärk 11
Uurimuse eesmärk oli eelkõige saada konkreetne ülevaade Eestis jalgrataste kasutamise populaarsusest. Sellega kaasneb järgmine etapp- võistlused. Eesmärgiks välja uurida kui paljud inimesed, mis vanuses ja kumb sugupool tegutseb aktiivsemalt rattasõiduga. Mis põhjustel sõidetakse ratastega ja käiakse võistlemas? Erilist huvi pakkus kindlasti soov teada saada palju kõneainet tekitanud levinuim rattamark Eestis. 11
Olemuslik uurimus 11
Teemakohaline küsitlus viidi läbi populaarsemate internetiportaalide foorumites. Nendeks olid otseselt ratastega seotud velo .clubbers.ee, Eesti külastatuim lehekülg rate .ee, koolilastele mõeldud infoportaalis kool.ee ja tuntuimas foorumite leheküljel zone.ee. Küsimustiku blankett oli koostatud selleks mõeldud veebilehekülje eFormulari abiga ning püstitati foorumitesse lingina, millele klõpsates sattus otse küsimuste juurde. Täidetud vastustega blanketid saadeti mulle e- mailile ning ühtlasi salvestati eFormulari koduleheküljele koondandmetena. 11
Vastuseid kokku saabus 120 nendest 97 olid meesterahvad ja 23 naisterahvad. Vastata võisid kõik asjahuvilised. Noorim vastaja oli 12, vanim 57aastane. Kuni 18 aastaseid oli vastanute seas 63 ehk siis tublid 52%. 11
JALGRATTASPORT EESTIS 16
Eesti parimad ja nende saavutused 20
KOKKUVÕTE 24

SISSEJUHATUS


Selle uurimustöö üks eesmärkidest on anda lühiülevaade sellest, kuidas muutus või kujunes elu maailmas pärast ratta leiutamist. Põhirõhk on seatud siiski jalgrattale ja selle kasutamisele Eestis.
Eelkõige on see töö suunitletud nooremale põlvkonnale, kellel on tänapäeval raske leida sobivat huviala , millega tegeleda. Eeskuju peaks leiduma siit tekstist küllaga.
Väga täpse ülevaate leiab jalgratta arenguloost ja jalgrattaspordist Eestis just möödunud sajandil, sest lähiajalooga ollakse kuigipalju kursis ja sellepärast, et rattaspordi ajalugu lihtsalt ei ulatugi kaugemasse minevikku. Jalgratta ajaloo kohta võivad küll täpsed aastaarvud ja isikud mõnelpool olla küsitavad, sest mitmetes erinevates allikates on esitatud isemoodi andmed.
Teema valik ei valmistanud erilist peavalu, sest rattaspordiga olen ise harrastaja tasemel tegelenud tõsisemalt viimased neli aastat. See ala vajab nii tehnilist taipu, vastupidavust , võistlusstrateegiat, sõiduoskust ning suures mahus treeningut. Veel oli valiku all ka autospordiga seonduv, kuid sellega tõsisemalt tegeleda ei ole olnud lihtsalt veel võimalik. Eriti oluliseks pean teema valikul huvi antud ala vastu.
Uurimustööd läbi viia oli väga põnev. Läbi tuli töötada suurtes kogustes materjali ning välja sorteerida töö jaoks sobilik ja vajalik informatsioon. Isiklikult sain teada palju uut ja huvitavat. Kahjuks tuli teha valikuid , mida siia töösse panna. Erilist pinget pakkus küsitluse läbiviimine internetis. Sellest tulenevalt on vastused väga erinevad ja vabavormilised, kuna vastajatele oli antud vabad käed ja keegi ei tulnud sind hindama. Puudus vanusepiirang ja ka vastuste arv, mis tegi kokkuvõtte koostamise äärmiselt raskeks.
Töö käigus täitsin kõik oma eesmärgid ja olen tulemusega rahul. Loodan, et sellest tööst on kasu asjahuvilistele ja teistele, kellel on soov ratastega seotud fakte teada saada.

RATTA TEKKIMINE ÜHISKONDA


Vajadus ratta järele tekkis juba ammu enne selle tegelikku avastamist. Muistsetel aegadel kasutati transpordiks veeteid. Inimesed elasid mägedes või metsades, kus puudusid teed. Populaarsed ja kiired viisid edasiliikumiseks olid jõed, millel liigeldi puutüvedest tehtud paatidega. Maismaal hakati liikumiseks kasutama veoloomi. Loomadele rakendati järgi lohistid, mille võtsid kasutusele Kaug- Ida rahvad . Esimene veeretehnoloogia oli rullidena kasutatud palgid , millega sai näiteks väga raskeid kiviplokke liigutada. Kuna palk oli kohmakas ja raske, raiuti selle otsast kettad(vt Joonis 1), mille keskele tehti auk võlli tarvis. Edasises arengukäigus tulid kasutusele kelgud, millele mõne aja pärast lisati alla rattad. Tõestust selle kohta võib leida sumeri piktograafilistelt märkidelt IV aastatuhandest e.m.a. (6)
Joonis 1. Puuratas
Nagu revolutsiooniliste leiutistega ikka, kasutati ratastega varustatud saani ehk siis vankrit, edukalt kohe sõjatehnikas. Sõjavankrid olid varustatud piigivarudega ja sõdalastega. Esialgsed rattad olid ilma kodarateta ning koosnesid enamasti kolmest osast: kahest kuusirbikujulisest ja ühest ovaalsest osast. Tükid liideti omavahel puitpulkade või pronksnaeltega. Need rattad olid küllaltki täiuslikud ning neid polnud tarvis aastatuhandete jooksul täiustada. Nad rahuldasid oma nõudeid.
Õnneks ei jäänud ratas populaarseks mehhaaniliseks leiutiseks vaid sõjatehnikas, vaid leidis kiirelt rakendust ka igapäeva elus. Vankreid kasutati eelkõige kaubaveoks. Esimesed veoloomad olid härjad. Nende kõrvale ilmus üsna ruttu ka metseesel. Möödus tükk aega, enne kui 2100. aastal e.m.a. kerkisid päevakorda hoburakendid. Esimesena
kasutasid hobuseid egiptlased . Ka Indias võeti hobune umbes samal ajal vankreid vedama(6).
Hobuse kasutusele võtmine tähendas arengut ka ratta ehituses. Kiire loomana oli ta suuteline ka vankrit kiirelt vedama, kuid see pidi omakorda kerge olema. Leiutati kodarratas, mis koosnes rummust, kodaratest ja pöiast. Meistrite tööd olid väga täpsed ja teati, millist puitu kus kasutada. Jumalate vankritele tehti kullast ja hõbedast rattaid (10).

Mehhaanilised ratasseadmed


Esimene mehhaanilist otstarvet omav ratas, mille abil on võimalik muundada energiat, oli vesiratas . Selle võtsid kasutusele 1. saj e.m.a. Ees- Aasias elanud kõrgtsivilisatsioonid orjajõudude languse tõttu. Vesiratast kasutati põldude ja aiamaade niisutamiseks kõrgematel platvormidel ja ühtlasi aitas vett transportida kaugemate distantside taha suurematest veeallikatest eemale. Kuulsaim vesiratastesüsteemi abil olev ehitis oli Babüloni rippaiad(10).
Võib olla tänapäeval üks tähtsaimaid jõuülekande mehhanisme on hammasratas . Neid kasutas esmakordselt Archimedes oma mehhaanilises planetaariumis pannes vända abil tööle kogu päikesesüsteemi. Hammasrattad on kasutuses peaaegu kõigis tänapäeva mehhaanilistes seadmetes.
Tuule ja vee- energiat ära kasutades hakati looma uusi seadmeid töökoormuse vähendamiseks. Üha tihedamini leiutati igiliikureid, millest kahjuks üksi ei täitnud oma põhiülesannet. Tuule abil ei pandud liikuma vaid üksnes laevu kui ka purjedega ratastel nö laevu maismaal. Juba 4000 aastat tagasi lahutasid vaaraod kõrbetes purjelaevadega ringi kihutades oma meelt (6).
17. sajandil pandi tõllad sakslaste ja prantslaste poolt liikuma sõtkemehhanismidega. Enam ei olnud vaja kasutada veolooma jõudu, piisas sõitja enda jalalihastest, mis oli ühtlaselt ka tervislik. Kahjuks olid need seadmed aga liiga algelised ja nendest veel asja ei saanud. Hobust inimene asendada ei suutnud(10).
1769 . aastal tuli prantsuse suurtükiväeohvitser Cugnot lagedale aga hoopis parema lahendusega. Nimel leiutas tema esimese aurumootoriga kolmerattalise iseliikuva masina(vt Joonis 2), mis kaalus küll 5 t ja liikus 4 km/h, kuid oli suur sündmus ratta ajaloos. J. Watt projekteeris täiuslikuma aurumootori ja pandi alus auruveduri arengule. Suurema hoo asi autotööstus sisse 1885 aastal, kui C. Benz ja G. Daimler teineteisest sõltumatult ehitasid esimesed sisepõlemismootorid(6).

Joonis 2. Cugnot’ aurumasin

JALGRATAS


Võiks ju arvata, et jalgratas leiutati umbes samal ajal kui esimesed autodki, kui tegelikult pärinevad esimesed jalgratast meenutavad joonised juba 1495. aastast. Nende autoriks oli ei keegi muu kui Leonardo da Vinci. Tema prototüübil oli välja toodud isegi pedaalid ja kett ning on alust arvata, et esimene puidust ratas ehitati juba tema eluajal.
Jalgratta eelkäiaks sai siiski kahe rattaga jooksuratas(vt Joonis 3). Sellele istuti kaksiraksi selga ja lükati jalgadega hoogu. Rohkete leiutajate tõttu ei ole kindlat ei saa määratleda ühte kindlat, kuid tuntuimad olid M. de Sivraci aastal 1790 ja sakslane Drais 19. saj algusest.
Joonis 3. Jooksuratas
Jooksuratas sai varsti endale pedaalid. Tõldsepa Pierre Michaux’ 19- aastane poeg Ernest läks 1861. aastal jooksurattaga sõitma, kui leidis, et
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis #1 Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis #2 Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis #3 Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis #4 Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis #5 Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis #6 Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis #7 Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis #8 Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis #9 Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis #10 Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis #11 Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis #12 Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis #13 Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis #14 Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis #15 Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis #16 Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis #17 Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis #18 Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis #19 Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis #20 Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis #21 Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis #22 Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis #23 Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis #24 Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis #25 Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis #26
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-03-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 98 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor must1 Õppematerjali autor

Lisainfo

uurimustöö

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (1)

Pantehr222 profiilipilt
Pantehr222: hea
23:18 02-12-2008


Sarnased materjalid

343
pdf
Maailmataju uusversioon
62
docx
Kirjanduse lõppueksami materjalid
0
docx
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
414
pdf
Tiit Lauk humanitaar
99
doc
11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
82
doc
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
180
doc
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
41
doc
Maailmakirjandus





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun