Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis marki ratas teil on?

Lõik failist

Türi
Majandusgümnaasium
Jalgrataste
kasutamine ja rattasport Eestis

Õpilasuurimus
Koostaja: Tauri Must
11B
Juhendajad:
Rein Noodla
Kaarel Kallas
Türi 2007





SISUKORD


SISUKORD 2
2
SISSEJUHATUS 3
RATTA TEKKIMINE ÜHISKONDA 4
Mehhaanilised ratasseadmed 5
JALGRATAS 7
UURIMUS JALGRATASTE KASUTAMISE KOHTA 21. SAJANDIL EESTIS 10
Eesmärk 11
Uurimuse eesmärk oli eelkõige saada konkreetne ülevaade Eestis jalgrataste kasutamise populaarsusest. Sellega kaasneb järgmine etapp- võistlused. Eesmärgiks välja uurida kui paljud inimesed, mis vanuses ja kumb sugupool tegutseb aktiivsemalt rattasõiduga. Mis põhjustel sõidetakse ratastega ja käiakse võistlemas? Erilist huvi pakkus kindlasti soov teada saada palju kõneainet tekitanud levinuim rattamark Eestis. 11
Olemuslik uurimus 11
Teemakohaline küsitlus viidi läbi populaarsemate internetiportaalide foorumites. Nendeks olid otseselt ratastega seotud velo .clubbers.ee, Eesti külastatuim lehekülg rate .ee, koolilastele mõeldud infoportaalis kool.ee ja tuntuimas foorumite leheküljel zone.ee. Küsimustiku blankett oli koostatud selleks mõeldud veebilehekülje eFormulari abiga ning püstitati foorumitesse lingina, millele klõpsates sattus otse küsimuste juurde. Täidetud vastustega blanketid saadeti mulle e- mailile ning ühtlasi salvestati eFormulari koduleheküljele koondandmetena. 11
Vastuseid kokku saabus 120 nendest 97 olid meesterahvad ja 23 naisterahvad. Vastata võisid kõik asjahuvilised. Noorim vastaja oli 12, vanim 57aastane. Kuni 18 aastaseid oli vastanute seas 63 ehk siis tublid 52%. 11
JALGRATTASPORT EESTIS 16
Eesti parimad ja nende saavutused 20
KOKKUVÕTE 24


SISSEJUHATUS


Selle uurimustöö üks
eesmärkidest on anda lühiülevaade sellest, kuidas muutus või
kujunes elu maailmas pärast ratta leiutamist. Põhirõhk on seatud
siiski jalgrattale ja selle kasutamisele Eestis.
Eelkõige on see töö
suunitletud nooremale põlvkonnale, kellel on tänapäeval raske
leida sobivat huviala , millega tegeleda. Eeskuju peaks leiduma siit
tekstist küllaga.
Väga täpse ülevaate leiab
jalgratta arenguloost ja jalgrattaspordist Eestis just möödunud
sajandil, sest lähiajalooga ollakse kuigipalju kursis ja
sellepärast, et rattaspordi ajalugu lihtsalt ei ulatugi kaugemasse
minevikku. Jalgratta ajaloo kohta võivad küll täpsed aastaarvud ja
isikud mõnelpool olla küsitavad, sest mitmetes erinevates allikates
on esitatud isemoodi andmed.
Teema valik ei valmistanud
erilist peavalu, sest rattaspordiga olen ise harrastaja tasemel tegelenud tõsisemalt viimased neli aastat. See ala vajab nii
tehnilist taipu, vastupidavust , võistlusstrateegiat, sõiduoskust
ning suures mahus treeningut. Veel oli valiku all ka autospordiga
seonduv, kuid sellega tõsisemalt tegeleda ei ole olnud lihtsalt veel
võimalik. Eriti oluliseks pean teema valikul huvi antud ala vastu.
Uurimustööd läbi viia oli
Vasakule Paremale
Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis #1 Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis #2 Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis #3 Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis #4 Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis #5 Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis #6 Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis #7 Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis #8 Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis #9 Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis #10 Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis #11 Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis #12 Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis #13 Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis #14 Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis #15 Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis #16 Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis #17 Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis #18 Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis #19 Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis #20 Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis #21 Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis #22 Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis #23 Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis #24 Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis #25 Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis #26
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-03-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 106 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor must1 Õppematerjali autor
uurimustöö

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
docx

Nimetu

Eessõna Jalgrattasport on spordiala, mida harrastatakse jalgrattal. Läbi aegade Eestis ühe edukama spordiala, jalgrattaspordi juurde ulatuvad XIX sajandisse, täpsemalt astasse 1886. Just sel tähelepanuväärsel aastal asutati Paides ja Viljandis esimesed jalgrattaklubid. Juba kolm aastat hiljem (1889) sai teoks esimene pikamaasõit marsruudil Riia-Tallinn, mis tähistas ühtlasi esimest rahvusvahelist jalgrattavõistlust Eestimaa pinnal. Võrdluseks võib kõrvale panna fakti,et varaseim teadaolev rattaspordi suurvõistlus peeti

Kategoriseerimata
thumbnail
3
doc

Grete Treier

Grete Treier Grete Treier on Eesti esimene naisnaisprofirattur. Ta sündis 12. detsembril 1997. aastal Tartus. Ta on abielus Edgari Treieriga, kes on ka tema treener ning neil on ühine tütar Anete. Hetkel pedaalib Treier Itaalia klubi Causs RDC ridades. Kooli ajal oli Grete suhteliselt spodivõõras inimene. Keskkooli lõpupoole hakkas ta vaikselt kergejõustikuga tegelema, kuid trenni tegi ta paar korda nädalas. Jalgrattaspordiga hakkas Treier tegelema oma abikaasa õhutusel, kes on endine Eesti tippjalgrattur. Juba oma esimesel maastkiuratta maratonil saavutas ta kolmanda koha. Paari aastaga sai tast parim naisjalgrattur Eestis. Ta võitis nii maanteel kui maastikuratta sõidus kõiki oma konkurente. 2006. aastal alustas Grete Treier oma ratturi karjääri välismaal. Veebruaris siirdus 28-aastane Treier koos Kata-Liina Normaku ja Ly Paadiga Prantsusmaale ja tõmbas selga Chambery klubi särgi. Algul oli plaan õppida vaid grupis sõi

Kehaline kasvatus
thumbnail
6
docx

Eesti olümpiavõitjate saavutused.

Eesti olümpiavõitjate saavutused Alfred Neuland Neuland võitis kulla kaaluklassis alla 67,5 kilo Antwerpenis 1920 tulemusega 257,5 kilo. Neulandi eri tõsteviiside tulemused olid 72,5 kilo ühe käega surumises, 75 kilo ühe käega tõukamises ja 110 kilo kahe käega tõukamises. Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Eduard Pütsep Olümpiavõitja 1924 kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses, MM-võistluste hõbe kreeka-rooma maadluses 1922, MM-võistluste 4. koht kreeka-rooma maadluses 1921, kolmekordne Eesti meister (1921 -- 1925) Osvald Käpp Olümpiavõitja 192

Kehaline kasvatus
thumbnail
2
pdf

Evolutiivne uurimus jalgrattakiiver tööpõhi

Algselt kiivri valmistamiseks kasutatud nahk Kiivrite disain muutus hüppeliselt. Uue materjalina Sportlik eluviis muutub aina populaarsemaks, Eestis on kiivri kandmine kohustuslik alla 16-aastastel ratturitel. Vaakumvormimine - PC või ABS leht kuumutatakse ning imetakse vaakumiga vormi peale. Selle meetodiga Enim ostetud kiivrid on sportliku välimusega (voolujooneline, palju õhutusavasid) kuid Rahvastiku arv tõuseb pidevalt

Ajalugu
thumbnail
37
odp

Olümpiavõitjad

EESTI OLÜMPIAVÕITJ AD Patrik Edur Rühm PK12-PE Alfred Neuland Alfred Neuland (10. oktoober 1895 Valga ­ 16. november 1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eesti olümpiavõitja. Neuland võitis kulla kaaluklassis alla 67,5 kilo Antwerpenis 1920 tulemusega 257,5 kilo. Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Ta kaotas Itaalia Carlo Galimbertile 37,5 kiloga tulemusega 455 kilo.Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Voldemar Väli Voldemar Väli Voldemar Väli (10. jaanuar 1903 Kuressaare ­ 13. aprill 1997) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja -pronks 1936. Väli esindas Eesti Vabariiki 3

Kehaline kasvatus
thumbnail
36
docx

Motokross ja selle areng Raplamaal

Rapla Ühisgümnaasium 11.R Motokross ja selle areng Raplamaal Uurimistöö Juhendaja: Rapla 2015 1 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Motokrossi olemus ja arengulugu Eestis..............................................................4 2. Motokross Raplamaal......................................................................................... 7 3. Raplamaa motosportlaste mälestusi ja saavutusi..............................................9 3.1 Vanus............................................................................................................ 9 3.2 Vanemate suhtumine.............................................................................

Sport
thumbnail
9
doc

Eesti sportlased Pekingi olümpiamängudel

Eesti sportlased Pekingi olümpiamängudel Tartu Kivilinna Gümnaasium 10E Tõnis Petersell 2008/09 Eestlased Pekingi olümpial ­ medalimehed, üllatajad, keskmikud ja põrujad Gerd Kanter, kettaheite olümpiavõitja Maailmameister võttis seisusekohase võidu. Kommentaarid on liigsed ­ tegemist on praeguse maailma parima kettaheitjaga. Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson, sõudmise paarisaerulise kahepaadi hõbe42- aastane Jaanson väärib lihtsalt imetlust ning ega see märksa noorem Endreksongi viletsam mees ole. Siingi on kommentaarid liigsed ­ kõvad mehed! Kaire Leibak, kolmikhüppe 10. Leibaku kõrge koht on Pekingi olümpia üks meeldivamaid üllatusi. Seni nigelalt kulgenud hooaeg tekitas võistluse eel pigem pessimistlikke arvamusi, ent piiga ilmutas tugevat närvi ja tõestas, et astub juba maailma keskmike kannale. Samas oli Leibakul õnne, kuna kolmikhüppe ülitugevaks osutunud tipule järgnes suhteliselt

Sport/kehaline kasvatus
thumbnail
16
doc

Kümnevõistlus

Liivalaia Gümnaasium Eesti kümnevõistlus 1900 - 2011 Koostaja: Marilis Jõgi 2010/2011õa Sisukord 1. Ajalugu 3 2. Kümnevõistlus Eestis 4 3.Eesti kümnevõistlejad: 5 3.1 Aleksander Kolmpere 6 3.2 Erki Nool 7-8 3.3 Rein Aun 8-13 3.4 Toivo Õunap 13 3.5 Madis Kallas 14 3.6 Valter Külvet 14-15 3.7 Mikk Pahapill 15 3.8 Uno Palu 15 4. Andmed 16

Kehaline kasvatus




Meedia

Kommentaarid (1)

Pantehr222 profiilipilt
Pantehr222: hea
23:18 02-12-2008



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun