Erki Nool - info (0)

1) Erki Nool (sündis 25. juunil 1970 Võrus) on Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) ja poliitik , XI Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks tulemusega 8641 punkti.
1989. aastal lõpetas ta Tallinna Spordiinternaatkooli.
1999. aasta 1. juunist on ta UNICEF-i hea tahte saadik.

Olümpiamängud

Sydney 2000

Olümpiavõitjaks tuli Erki Nool läbi suurte raskuste, sest kohtunikud ei suutnud pärast viimast ehk kolmandat kettaheite katset öelda, kas Nool astus üle või mitte. Lõplik otsus oli, et ei astunud , ja tulemus pandi kirja.

Ateena 2004

Sai 8. koha.

Teised tiitlivõistlused

Kergejõustiku maailmameistrivõistlustel 7. augustil 2001 Edmontonis (Kanadas) saavutas Erki Nool kümnevõistluses tulemusega 8815 punkti teise koha. See tulemus on ka tänaseni Eesti rekord. Üksiktulemused olid: 10.60/1.5; 7.63/2.0; 14.90; 2.03; 46.23; 14.40/0.0; 43.40; 5.40; 67.01; 4.29.58.
Kergejõustiku Euroopa meistrivõitlustel on Erki Nool saavutanud 1998. aastal Budapestis kulla ja 2002. aastal Münchenis hõbeda.

Kümnevõistluse tulemuste pingerida

Tulemused, mis on üle 8200 punkti:
(sorteeritud punktide arvu järgi, kõrgeimast tulemusest alates)
8815 2 Edmonton 07.08.2001
8742 3 Götzis 04.06.2000
8706 2 Talence 30.07.2000
8672 1 Götzis 31.05.1998
8667 1 Budapest 20.08.1998
8664 2 Talence 19.09.1999
8641 1 Sydney 28.09.2000
8628 1 Tallinn 05.07.1998
8604 2 Götzis 27.05.2001
8575 1 Götzis 28.05.1995
8543 5 Atlanta 01.08.1996
8534 4 Götzis 01.06.1997
8460 2 Götzis 30.05.1999
8447 3 Götzis 26.05.1996
8413 6 Ateena 06.08.1997
8386 4 Uniondale 20.07.1998
8362 1 Tallinn 16.06.1996
8353 3 Talence 14.09.1997
8289 2 Tallinn 29.06.1997
8281 1 Tallinn 06.07.2003
8268 4 Göteborg 07.08.1995
8235 8 Ateena 24.08.2004
8234 7 Talence 15.09.1996
Välja on toodud punktid, koht pärast viimast ala, võistluse toimumise asukoht ja lõpetamise kuupäev.

Isiklikud rekordid kergejõustiku üksikaladel

Erkki Noole poolt 1996 Tallinnas kümnevõistluse käigus (kokku 8362 punkti) saadud kaugushüppetulemus 8,22 m on ühtlasi maailmarekord kümnevõistluse käigus tehtud soorituste arvestuses.
Seitsmevõistluses on Erki parim tulemus ja ühtlasi ka Eesti rekord Maebashis ( Jaapanis ) 7. märtsil 1999 saadud 6374 punkti. Selle tulemusega tuli Erki Maebashis 7. kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlustel teiseks.
2) Lapsepõlv:
Erki Nool sündis 25. juunil 1970 aastal Võrus. Peres on kokku kuus last: neli õde- Margit, Ragne ,
Kairi , Elen ja vend Joel . Erki sündis perre neljanda lapsena. Ta vanemad on lihttöölised: ema Miina
Nool töötas varem laojuhatajana, praegu töötab ta algkoolis majandusjuhatajana. Isa Lembit Nool oli
Võru Mööblikombinaadis hinnatud tisler, kes käis kutsemeisterlikkuse võistlustel auhindu korjamas.
Suved veetis Erki kirikuõpetajast vanaisa juures Rõuges. Kuuelapselise pere neljas võsu oli väikest
kasvu, tulevikumeest temas ei nähtud. Kuni 1983. aastani õppis ta Võru esimeses 8-kl. koolis,
hiljem jätkas õpinguid Tallinna Spordiinternaatkooli 7. klassis.
15-aastane Erki oli üsna nõrguke, pikkust 160 sentimeetri ringis .
Sokule imponeeris Erki tohutu kirg , tahe teha kõike andunult, mitte jääda suurematest ja
tugevamatest maha. Noole trumbid on väga hea tervis, suur töötahe, kannatamisvõime ja võitleja hing.
1990. ja 1991. aasta:
Selle aasta parimaks tulemuseks oli Nõukogude Liidu talvistel sisemeistrivõistlustel
seitsmevõistluses saavutatud teine koht 5959 punktiga . 1990. aasta suvel on Nool otsustanud jätkata
kümnevõistlejana, sest teivashüppes on palju raskem läbi lüüa. See aasta oli Erki Noolele tippsportlase karjääri algus.
Noole treener Sven Andresoo sõnul on ta töökas, hea koordinatsiooniga ja kiire. Ka noormehe
jõunäitajad on veel tagasihoidliku kehakaalu kohta head. Treeningud põhinevad ikka veel kiirusjõu
arendamisel ja tehnikalihvimisel. Noole ekstreener Rein Sokk on samal aastal öelnud, et Nool on
alles noor, ei oska veel kümnevõistleja moodi mõelda. Kui ta selle peaks ära õppima, teeb ta veel
imet .
1991. aasta talvel vigastas Nool end treeningul ja võistlemine tuli unustada peaaegu poolteiseks
aastaks. Enne kukkumist teivashüppes saavutas Nool NSV Liidu meistrivõistlustel seitsmevõistluses
viienda koha.
Aastad 1992, 1993:
1992.aastal õnnestub Noolel alistada 10-võistluses 8000 punkti piir ning see tagab pääsu Barcelona
suveolümpiamängudele.
Barcelona järel lõpeb Noole koostöö Sven Andresooga. Erki alustab eksirännakuid. Toetajate ja
treenerita polnud tal kindlat sihti silme ees. Tahe, seda oli ohtrasti, kuid kindla sissetulekuta
jäi toitumine kesiseks. Noor treenitud organism vajab energia taastamiseks rohkesti valgu-ja
vitamiinirikast toitu.
Meeleheitehetkel oli andekas, kuid kohati sihitult rabelev nooruk valmis tippspordist loobuma , kuid
õnneks ulatasid talle abikäe head inimesed. Palju toetasid teda ka praeguse elukaaslase Kadri
vanemad.
1993.aasta suvi polnud Noolel suurem asi. Ta püüdis sinilindu kaugushüppajana, kuid jäi Eesti
meistrivõistlustel medalita. Siis otsis Erki üles oma nooruspäevade treeneri Rein Soku . Rein Sokk
kannustas ja julgustas Erkit, et ei tohi veel lõpetada. Nool jätkas Sokuga.
1994. aasta hooaeg :
Helsingi EM-il augustis Noolel just kõige paremini ei läinud. Eesti mitmevõistlejatest oli ta siiski
parim, kogudes 7953 punkti, millega platseerus kümnendale kohale. Nool selle kohaga rahule ei
jäänud.
1994. aastal suutis Nool tõestada, et jätkab kümnevõistlejana ning et ta on tõusnud sel alal Eesti
parimaks.
1995. aasta:
1995. aastaga sai Noolest Eesti tuntumaid inimesi. Temast kujunes noorte iidol. Ajakirja Noorus
küsitlusel valiti Erki seksikaimaks meheks. Avatud ja siiras, otsekohene ja rõõmsameelne – need
omadused võluvad. Nool avaneb inimestele ja kaameratele.
Enne Göteborgi MM-i teeb Nool kaasa veel Euroopa karikavõistlustel Helmondis. Eesmärgiks on Eesti
Superliigasse aidata. Noole arvates on see väga võimalik.
Juuni alguses võistleb Nool Tallinnas peetavatel Euroopa karikavõistlustel kergejõustikus. Nool
võistleb kolmel alal : 200 meetri jooksus, kaugushüppes, kus ta saavutab 7.63-ga kolmanda koha ja
4 kord 100 meetri teatejooksus.
Enne MM-I tekib kahtlus , kas Nool üldse kaasa teha saab, sest Helmondis saadud jalavigastus andis
end enne MM-i jälle tunda.
3) sünniaeg: 25. juuni 1970
sünnikoht: Võru
Kümnevõistluses Eestisse esimese olümpiavõidu toonud Erki Nool debüteeris olümpiamängudel juba 1992 Barcelonas. Siis päädis kõik nulliga odaviskes. Pärast olümpiat otsustas teivashüppajana sporditeed alustanud Nool spetsialiseeruda kaugushüppele. Aga 1994 oli ta tagasi kümnevõistluse juures.
Visa võitleja Noole läbimurre maailma eliiti toimus 1995. aastal Götzise kümnevõistlusel, kus ta püstitas hiilgava Eesti rekordi 8575. MM-il saavutas ta neljanda koha ja 1996. aasta Atlanta olümpial oli Nool kuues. 1998. aastal tuli ta Budapestis Euroopa meistriks ning tõusis uue olümpia künnisel favoriidiks.
27. ja 28. september 2000 olid need päevad, mil Nool liikus Sydney olümpiastaadionil kümnevõistluses kuldmedali suunas. Eestlane alustas võistlust ilmse kullasoosiku tšehh Tomaš Dvoraki vastu suurepäraselt. 100 m 10,68, kaugushüpe 7.76, kuulitõuge 15.11 (isiklik rekord), kõrgushüpe 2.00 ja 400 m 46,61. See andis avapäeva lõpuks kokku 4505 punkti ja 3. koha Chris Huffinsi (USA, 4554) ja Dean Macey ( Suurbritannia , 4546) järel. Arvestades meeste võimeid teisel päeval, tundus kuldmedal Noolel samahästi kui käes olevat.
Aga teine päev röövis tohutult närvirakke nii Noolelt kui tema pöidlahoidjatelt... Vihmasajus jooksis Erki tõkkeid 14,48, mis langetas ta viiendaks. Kõige ärevamad sündmused hargneisd seejärel kettaheites. Esimene katse võrku – 0. Teine katse samuti – 0. Viimane heide . Ketas lendas korralikult 43 m taha. Esialgu tõusis valge, siis kohe punane lipp . Kohtuniku sõnul oli eestlane astunud heiteringi servale.
Noole protestijutu järel tõusis uuesti valge ja tulemus mõõdeti ära - 43.66. Siis protestisid tšehhid eesotsas Dvorakiga. Kümmekond minutit pärast viimast heitevooru tuleb ametlik protokoll: peakohtunik loeb Noole heite õigeks.
Kell 14.40 annavad Tšehhimaa, USA ja Suurbritannia sisse ametliku protesti . Seitsmeliikmeline vahekohtunike kogu otsustab, et õigus on sportlasel. Tšehhid annav sisse uue protesti, et Nool olevat ringist väljunud enne ketta maandumist. Seegi lükatakse tagasi.
Nool läheb kullasuunas, aga närviliselt. Teivashüppes jääb 5.00-ga algkõrgusele. Odaviskes ei tunne Noolt samuti ära. Esimene katse 57.39, teine null. Viimane katse toob kullausu jälle tagasi – 65.82. 1500 meetris on Nool tänu inglastest treeneritest ettevalmistusele jooksumees ja see lubab tal 4.29,48 vormistada suurvõidu 8641 punktiga Šebrle 8606 punkti ees.
2004. aastal võistles Nool oma neljandal olümpial, olles Ateena mängudel kaheksas.
Erki Nool
Kuulus Eesti sportlane, aga ka poliitik Erki Nool sündis 25. juunil 1970. aastal Võrus, 6- lapselises peres. Ta sündis perre neljanda lapsena ning tal oli neli õde- Margit, Ragne, Kairi ja Elen ning vend Joel. Erki noole ema nimi oli Miina Nool ja isa nimi Lembit Nool.
Kuni 1983. aastani õppis Erki Nool Võsu koolis, kuid seejärel viidi ta üle Tallinna Spordiinternaatkooli 7. klassi. Selle kooli lõpetas Nool 1989. aastal juba tugeva sportlasena, kelle trumpideks olid väga hea tervis, suur töötahe, kannatamisvõime ja võitleja hing.
1990. aastal saavutas Erki Nool Nõukogude Liidu talvistel sisemeistrivõistlustel
seitsmevõistluses teise koha 5959 punktiga. Peale seda saavutust sai sportlane aru, et ta peab vahetama seitsmevõistluse kümnevõistluseks ning sellega algas ka tema tippsportlase karjäär. 1991. aasta talvel aga vigastas Nool end treeningul ja võistlemine tuli unustada peaaegu poolteiseks aastaks.
Peale 1992. aasta Barcelona suveolümpiamänge jäi sportlane ilma treenerita ning seetõttu ei olnud tema sissetulekud enam nii suured. Selle ajajärgu aitasid tal üle elada tema praeguse abikaasa vanemad.
1993. suvel osales Nool Eesti meistrivõistlustel kaugushüppes, kuid jäi medalita. Samal aastal kohtus ta oma kunagise treeneri Rein Sokuga ning ühise kokkuleppega hakkas mees uuesti tema treeneriks.
1995. aastal sai Erki Noolest üks Eesti tuntumaid inimesi, kui ta püstitas Götzise kümnevõistlusel uue Eesti rekordi- 8575.
1996. aasta Atlanta olümpiamängudel saavutas sportlane kuuenda koha ning 1998. tõusis ta Euroopa meistriks peale Budapestis toimunut EM-i.
2000. aasta oli Erki Noole jaoks üks edukamaid. Ta osales Sydney suveolümpiamängudel ning läbi suurte raskuste suutis siiski saavutada esimese koha ning võita kuldmedali. Raskused seisnesid nimelt selles, et kettaheites ei näinud kohtunik korralikult, kas Nool astus heiteringist välja või ei astunud. Peale pikka vaidlust ja mitmete teiste riikide proteste, tuli vahekohtunike kogu siiski otsusele, et tulemus oli õige. Kuigi edasi oli Erki Noole vaimne olukord üsna pingeline , suutis ta hoida oma positsiooni ning võitis kulla.
2004. aasta suveolümpiamängudel Ateenas ei olnud Erki Noole tulemus enam nii hea- ta saavutas kaheksanda koha.
Erki Noole kolm parimat kümnevõistluse tulemust on 8815 punkti 7. augustil 2001. aastal Edmontonis, 8742 punkti 4. juunil 2000. aastal Götzis ning 8706 punkti 30. juulil 2000. aastal Talences, kuid ükski neist ei olnud võidutulemus.