Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Triin Aljand (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus korraldati esimesed rahvusvahelised ujumisvõistlused?
  • Mis aastast kuulub nii meeste kui naiste ujumine OM kavva?
  • Millal hakati sportlikku ujumist harrastama Eestis?
Kose Gümnaasium



Referaat
Triin Aljand
Koostaja :
Kertu Karner
11A
Kose 2009
Triin Aljand
  • Triin Aljand sündis 8. juulil 1985 Tallinnas.
  • Triin Aljand on 179 pikk ja kaalub 68 kg.
  • Ta on Keila Swimclubi liige ning enne Usa-s õppima asumist oli tema treeneriks isa Riho Aljandi .
  • Aastast 2005 õpib ta Texas A&M ülikoolis [1] turismi ja hotellindust [2].
  • Triinu hobideks on muusika , filmid ja ristsõnad. Eesmärk spordis on jõuda tippu.
  • Ujuja Martti Aljand on Triin Aljandi vend.

Saavutused
  • 2003. aastal Barcelonas toimunud maailmameistrivõitlustel saavutas Triin 50 m liblikujumises 15. koha.
  • Ta osales ka 2004. aasta Ateena olümpiamängudel, kuid ei suutnud 50 m vabaujumise eelujumistes näidata võimetekohast aega. Aljand sai kirja 26,19, mis oli 0,51 sekundit nõrgem isiklikust rekordist ja 0,49 sekundit halvem tema sama aasta parimast resultaadist. Eestlanna sai seitsmendas ujumises kolmanda koha, kaotades esimesena lõpuseinani jõudnud taanlannale Jeanette Ottesenile 0,24 sekundiga.
  • 73 ujuja konkurentsis sai Aljand 26. koha. Parima ajaga läks poolfinaali hollandlanna Inge de Bruijn 24,66-ga. Viimasena tagas edasipääsu 25,68, mis võrdus täpselt Aljandi isikliku rekordiga.
  • 30. juulil 2005. püstitas ta ujumise maailmameistrivõistlustel Montréalis 50 m liblikujumises uue Eesti rekordi 27,31 sekundit ning saavutas sellega 15. koha.
  • 2007. aastal Melbourne'is toimunud maailmameistrivõitlustel saavutas Triin 50 m liblikujumises 21. koha.
  • 2008. aasta Pekingi olümpiamängudel püstitas Triin Aljand 100 meetri liblikujumises uueks Eesti rekordiks 59,43. Selle ajaga jäi ta jagama 32.–33. kohta, poolfinaali pääseti viimasena ajaga 58,49. Uus Eesti rekord on 1,08 sekundit parem 18. juulil 2008 tema poolt püstitatud rekordist.
  • Samas ujutud 50 meetri vabaltujumise eelvõistluse lõpetas ta uue isikliku rekordiga, ajaga 25,29, millega ta sai 90 konkurendi hulgas 21. koha. 2005. aastal Jana Kolukanova poolt ujutud Eesti rekordist jäi Triinul puudu vaid üks sajandik . Poolfinaalipääs jäi 0,22 sekundi kaugusele.
  • Vabaltujumise 100 meetri distantsi läbis ta ajaga 56,10, millega ta sai 48 osaleja hulgas 33. koha. See tulemus jäi 0,29 sekundit alla Jana Kolukanovale 2005. aastast kuuluvast Eesti rekordist.
  • Triin Aljandile kuulub ka 14. juulil 2007 ujutud 50 m seliliujumise Eesti rekord 29,45.
  • 2008. aasta lühirajaujumise EM-il Horvaatias Rijekas parandas Triin Aljand 50 m liblikujumise Eesti rekordit 1,35 sekundi võrra ning sai ajaga 25,57 finaalis 4. koha. Medalist jäi tal puudu vaid kaks sajandikku.
  • 100 m liblikujumises parandas ta enda nimel oleva rekordi ning ujus uueks Eesti rekordiks aja 58,13.
  • Samas ujutud 50 meetri vabaujumises pääses ta uue Eesti rekordiga 24,58 poolfinaali. Uus rekord oli 0,29 sekundit parem Jana Kolukanova neli aastat vana rekordist. Poolfinaalis ujus Triin Aljand välja aja 24,74 sekundit, mis andis poolfinaalide järel kaheksanda koha jagamise . Ümberujumises alistas ta valgevenelanna Aleksandra Herasimenia ning pääses finaali . Finaalis lõpetas ta ajaga 24,63 ning seitsmenda kohaga. Euroopa meistriks tuli sel distantsil 23,55 sekundit ujunud hollandlanna Marleen Veldhuis.

Isiklikud rekordid
Triin Aljandi isiklikud rekordid 25 m basseinis.
Ala
Tulemus
Aeg
Koht
Märkused
50 m liblikujumine
25,57
12. detsember 2008
Rijeka
Eesti rekord
100 m liblikujumine
58,13
13. detsember 2008
Rijeka
Eesti rekord
50 m vabaujumine
24,58
14. detsember 2008
Rijeka
Eesti rekord
50 m seliliujumine
28,20
10. detsember 2005
Trieste
Eesti rekord
Triin Aljandi isiklikud rekordid 50 m basseinis.
Ala
Tulemus
Aeg
Koht
Märkused
50 m vabaujumine
25,29
15. august 2008
Peking
50 m liblikujumine
26,72
15. juuni 2007
Austin
Eesti rekord
100 m liblikujumine
59,43
9. august 2008
Peking
Eesti rekord
50 m seliliujumine
29,45
14. juuni 2007
Austin
Eesti rekord

LISAKÜSIMUSED UJUMISREFERAADI KOOSTAMISEL 2008 GÜMN.


  • Kus korraldati esimesed rahvusvahelised ujumisvõistlused?
    Esimesed rahvusvahelised ujumisvõistlused korraldati Budapestis 1889. aastal.
  • Mis aastast kuulub nii meeste kui naiste ujumine OM kavva ?
    OM kavva kuulub nii meeste kui naiste ujumine alates 1912. aastast.
  • Millal hakati sportlikku ujumist harrastama Eestis?
    Eestis hakati sportlikku ujumist harrastama 1910 . aastal.
  • Nimeta ujumisviisid!
    Ujumisviisid: krool e. vabaujumine, rinnuliujumine,seliliujumine, liblikujumine, küliliujumine, koeraujumine.
  • Nimeta Eesti või maailmameistrid traditsioonilistel võistlusdistantsidel!
    Roland Matthes, John Henckens, Gunnar Larsson, Keena Rothammer, Ulrika Knape , Klaus Dibiasi, Michael Phelps , Ryan Lochte, Roland Schoeman, Lisbeth Lenton, Laure Manaudou, Kate Ziegler , Natalie Coughlin, Leisel Jones .
    Eesti parimad ujujad on olnud: E. Mõtlik, Kaire Indrikson, I. Stukolkin, I. Sei.
    Kasutatud kirjandus
    http://et.wikipedia.org/wiki/Triin_Aljand
    http://media.www.thebatt.com/media/storage/paper657/news/2006/01/31/Sports/Traditional.Triin-1545274.shtml
    http://www.nbcolympics.com/athletes/athlete=63781/bio/index.html
  • Triin Aljand #1 Triin Aljand #2 Triin Aljand #3 Triin Aljand #4 Triin Aljand #5 Triin Aljand #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-04-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kertuke1212 Õppematerjali autor
    referaat

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Pekingi OM ujumine-ujujad
    9
    doc

    Pekingi OM ujumine (ujujad)

    11.2008 SISSEJUHATUS. Ujumine 2008. aasta suveolümpiamängudel toimus 9.21. augustini. Võisteldi 34 alal, millest võrdselt 17 ala oli nii meestel kui naistel. Kõik ujumise alad (välja arvatud pikamaaujumine) peeti Pekingi Riiklikus Veekeskuses Eesti meeste Pekingireisi loodetud tipp lähen aia taha : poolfinaalikohad jäävad väga kaugele . Negatiivseid emotsioone võimendab suurlootuse Martin Liivamägi põrumine 200 m kompleksis. MARTTI ALJAND Meeste 100 m rinnuliujumine 1.02,46 Eesti rekord (45.koht) 200 m rinnuliujumine 2.16,52 (46. Koht) Sünniaeg ja koht: 22. november 1987, Tallinn Mõõdud: 184 cm, 82 kg Klubi: TOP Treener: David Durden Õppeasutus või amet: UC Berkeley, tudeng Saavutused: lühiraja MMi 9. koht (2007), lühiraja EMi 6. koht 100 m kompleksujumises (2006) Aastal 2005 Triestes toimunud lühiraja Euroopa meistrivõistlustel 100 m komleksujumises saavutas Martti Aljand 6. koha.

    Kehaline kasvatus
    Triin Aljand
    1
    doc

    Triin Aljand

    isikliku rekordiga. 2008. aasta Pekingi olümpiamängudel püstitas ta 100 meetri liblikujumises uueks Eesti rekordiks 59,43. Selle ajaga jäi ta jagama 32.­33. kohta. TULEMUSI MUUDELT VÕISTLUSTELT: · 30. juulil 2005. püstitas ta ujumise maailmameistrivõistlustel Montréalis 50 m liblikujumises uue Eesti rekordi 27,31 sekundit ning saavutas sellega 15. koha · 2008. aasta lühirajaujumise EMil Horvaatias Rijekas parandas Triin Aljand 50 m liblikujumise Eesti rekordit 1,35 sekundi võrra ning sai ajaga 25,57 finaalis 4. koha. Medalist jäi tal puudu vaid kaks sajandikku · 2009. aastal Roomas toimuvatel ujumise maailmameistrivõistlustel püstitas Triina Aljand 100 m liblikujumises uue Eesti rerkordi 59,00 ning jäi jagama 23.24. koha ELULUGU (LÜHIDALT): Sündis 8. juulil 1985 Tallinnas. Triin Aljand on 179 pikk ja kaalub 68 kg.

    Kehaline kasvatus
    Referaat Michael Fred Phelps
    9
    doc

    Referaat Michael Fred Phelps

    Kose Gümnaasium Referaat MICHAEL PHELPS Koostaja: Tiiu-Maarja Kink 12A Kose 2008 ELU Täisnimega Michael Fred Phelps sündis 30.juunil 1985. aastal Baltimore'is Marylandi osariigis USAs. Michael Phelps on 193 cm pikk ja kaalub 91 kg. 2003. aastal lõpetas ta gümnaasiumi ja 2003. aastal läks ta õppima Michigani ülikooli ( seal õpib Phelps spordi turustamist). Phelpsil on kaks vanemat õde, Whitney ja Hilary. Mõlemad õed on ujujad. Phelpsi sponsorid on Speedo, Visa, Omega, Power Bar ja Matsunichi. Phelps on kõigi aegade edukaim olümpiaujuja. Olümpiamedaleid on tal 16 ( neist 14 on kuldsed ) ja see on olümpiamängude rekord. Tema on ka ainuke sportlane, kes on ühtedelt mängudelt saanud kaheksa kuldmedalit ( need 8 medalit sai ta 2008.aastal Pekingi suveolümpiamängudelt ). Phelps on teinud kokku 32 maailmarekordit. "Swimming World" leht on valinud Phelpsi

    Kehaline kasvatus
    Kergejõustik
    33
    docx

    Kergejõustik

    Sissejuhatus Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid.Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. 1. AJALUGU Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses,Delfis ja mujal 150­190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks.Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeas

    Kehaline kasvatus
    Olümpiamängud
    22
    doc

    Olümpiamängud

    Sisukord Sissejuhatus............................................................................................ 2 Olümpiamängude ajalugu....................................................................... 2 Olümpialiikumine..................................................................................... 3 Olümpiamängude sümboolika................................................................ 3 Olümpiarituaalid....................................................................................... 4 Eesti olümpiamängudel........................................................................... 6 Eestlased olümpiamängudel................................................................... 6 Eesti olümpiamedalid............................................................................... 9 Huvitavaid fakte...................................................................................... 11

    Kehaline kasvatus



    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun