TIIT SOKK (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

7

ppt

Tiit Sokk

TIIT SOKK KORVPALLUR JA TREENER  TIIT SOKK Eesti esimene ja tõenäoliselt ka viimane olümpiavõitja. Sokust räägitakse, kui läbi aegade ühes parimast Eesti korvpallurist. Kas ta ka tõesti parim oli, ei oska vast keegi öelda, kuid tiitlite poolest on teda kindlasti väga raske edestada.  TIIT SOKK Auhinnakappi kaunistavad veel 1986 ja 1990 MM-i hõbedad ning 1989 EM-i pronks. 1981 aastal võitis ta aga juba noorte EM-il kulla ja 1983. juunioride MM hõbeda. Eesti meistriliigast on meistritiitlid ette näidata aastast 1984, 1985 TPI ning 1992 Kalevi meeskonna koosseisus.  TIIT SOKK Kuid Sokk pole ainult Euroopas ja N. Liidus nime teinud, ta on tulnud ka USA-s WBL-i meistriks Youngstown Pridega(WBL- liiga, kus tohtisid

Eesti keel

16

doc

Referaat korvpallist

............................................................................................10 Palli valdamine......................................................................................................................10 Korv - visatud korv ja selle väärtus.......................................................................................11 Loobumiskaotus....................................................................................................................11 Tiit Sokk................................................................................................................................12 Gert Kullamäe.......................................................................................................................13 Kasutatud kirjandus...............................................................................................................15

Kehaline kasvatus

6

docx

Eesti olümpiavõitjate saavutused.

Euroopa meistriks tuli ta veel 1977., 1979., 1981. ja 1983. aastal. Maailmameistritiitleid kogunes ,,vaid" kaks (1978 ja 1982), kuna MM toimus iga nelja aasta järel. Mait Riismann 1976. aastal võitis meeskonnaga Euroopa karika ja 1979 tuli esmakordselt Liidu meistriks. 1978 arvati Riisman NSV Liidu koondisse, milline võitis ka Moskva olümpiaturniiri. Veel 1985 ­ 1987 tuli kolmel korral Moskva Dünamo meeskonna koosseisus Liidu meistriks. Tiit Sokk Ta võitis NSV Liidu koondise koosseisus 1988. aastal olümpiakulla. Aastal 1991 tuli ta Tallinna Kalevi koosseisus NSV Liidu meistriks. Esimene suurem edu oli koondislasena 1986. aastal võidetud MM-i hõbe. 1990. aastal võitis Sokk teistkordselt MM-võistlustelt hõbemedali. Sellega lõppes ka tema karjäär Liidu koondises. 1991. aastal kuulus Liidu meistriks tulnud Tallinna Kalevi meeskonda. 1989 EM pronks, Eesti meister 1984, 1985, 1992. N. Liidu noortekoondisega EM kuld 1981. N.

Kehaline kasvatus

24

doc

EESTI KORVPALL JA PARIMAD KORVPALLURID LÄBI AEGADE

........................................ 11 2. PARIMAD KORVPALLURID LÄBI AEGADE ......... 13 2.1. Ilmar Kullam .................................................................................... 13 2.2. Gert Kullamäe ................................................................................. 14 2.3. Martin müürsepp.............................................................................. 16 2.4. Tiit Sokk ............................................................................................. 18 2.5. Aleksei Tammiste............................................................................. 20 KOKKUVÕTE ...................................................................................................... 22 KASUTATUD KIRJANDUS ........................................................................ 23 LISA ..........................................................

Kehaline kasvatus

37

odp

Olümpiavõitjad

kergejõustiklane (kolmikhüppaja ja kaugushüppaja). Olümpiavõitja (1980) tulemusega 17.35. Aastatel 1979 ja 1980 tunnistati J aak Uudmäe Eesti aasta sportlaseks. 1980. aastal anti Uudmäe treenerile J aan J ürgensteinile NSVL teenelise treeneri ja J aagule NSVL teenelise meistersportlase aunimetus. 1981. aastal tuli J aak Uudmäe Euroopa karikavõitjaks kolmikhüppes tulemusega 16.97. Tema nimel on Eesti kolmikhüppe rekord 17.35 ning siserekord 17.10. Tiit Sokk  Tiit Sokk Tiit Sokk (sündis 15. novembril 1964) on eesti korvpallur ja korvpallitreener. Ta võitis NSV Liidu koondise koosseisus 1988. aastal olümpiakulla. Aastal 1991 tuli ta Tallinna Kalevi koosseisus NSV Liidu meistriks. Töötas 1998. aastast Nybiti ja hiljem Dalkia/Nybiti meeskonna peatreenerina. Praegu töötab Eesti Korvpallikoondise peatreenerina. Klubid mäng ijana Tallinna Kalev (1981­1984) Moskva Dinamo (1984­1986) Tallinna Kalev (1986­1992)

Kehaline kasvatus

11

doc

Korvpall

eesmärgiks on saada pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel visata pall enda korvi. Eesti korvpall 2006. a. möödus 90 aastat korvpallimängu algusest Eestis. Korvpall pääses olümpiamängudele esmakordselt 1936. a. Berliinis ja eestlastele langes au see turniir avada, nad jäid lõpuks jagama üheksandat kohta. Esimesed eestlastest maailmameistrid olid Maret-Mai Otsa ja Ene Kitsing, kahekordseks tsempioniks krooniti Priit Tompson, esimeseks olümpiavõitjaks Tiit Sokk, aga hõbemedalivõitjaid kogunes terve rida ­ Lõssov, Kullam, Kruus, Lipso (viimane on ainus, kel kaks olümpiamedalit kodus). Korvpallis on maailmameistriks kullatud kuus eestlast, Euroopa meistriteks koguni 13 ja kõigist neist saab selles raamatus lugeda. Mõistagi ka ainsast NBA-s mänginud Martin Müürsepast ja teistest ässadest viimase poole sajandi jooksul. Ameerikas ja Euroopas USAs juhib korvpalli peamiselt Rahvuslik Korvpalliliit (National Basketball Association ehk NBA)

Kehaline kasvatus

6

docx

Eesti jalgpalli, korvpalli ja jalgpalli ajalugu

aasta jaanuaris algasid esimesed Eesti meistrivõistlused, millest võttis osa 21 meeskonda ja 3 naiskonda. Meeste konkurentsis võidutses Tallinna Sport, naistest Tallinna Flora. 1932. aastal võeti ette Euroopa turnee. Teiste seas alistati kaks korda 2:0 ka Tsehhoslovakkia meeskond, keda loeti tollal üheks maailma tugevamaks. Euroopale tutvustati nn. Eesti pallingut - bumerangservi. Esimesena sai 1969. a. kodustel Euroopa juunioride meistrivõistlustel (peeti Tallinnas) kuldmedali kaela Uno Tiit. Seda saavutust kordasid kaks aastat hiljem (1971) Barcelonas Viljar Loor ja Avo Tasane. Viljar Loor duubeldas oma kulla veel 1973. a. Voorburgis. Kaks aastat hiljem kuulus võidukasse N. Liidu juunioride EM-koondisesse Andres Karu (1975 München). Esimese õrnema poole esindajana jõudis tiitlivõiduni Marika Kasch, kes kuulus NSV Liidu võidukasse juunioride naiskonda 1979. aasta Madriidi EM-il. Hiljem on Euroopa juunioride meistriks kroonitud veel Jaanus Lillepuu (1982 Münchenis)

Sportmängud (pallimängud)

16

doc

Kümnevõistlus

· Krister Altosaar · Ain Arro · Mikk-Mihkel Arro · Rein Aun · Toomas Berendsen · Päärn Brauer · Aivar Hommik · Mikk Joorits · Madis Kallas · Margus Kasearu · Indrek Kaseorg · Tõnu Kaukis · Aigar Kukk · Valter Külvet · Jaan Lember · Heino Lipp · Kaidu Meitern · Andrei Nazarov · Erki Nool · Aivo Normak · Jüri Otsmaa · Priit Paalo · Mikk Pahapill · Tiit Pahker · Uno Palu · Tiit Pohl · Peeter Põld · Kristjan Rahnu · Andres Raja · Pavel Rambak · Sven Reintak 5  · Tarmo Riitmuru · Heino Sildala · Heino Sildoja · Toomas Suurväli · Boris Tolmachov · Indrek Turi · Marko Vunder 3.1 Aleksander Kolmpere Sündinud: 17.04.1899 Surnud: 10.02.1958

Kehaline kasvatus

Meedia

Kommentaarid (1)