jalad, kuna müüjad peavad klientide teenindamiseks olema püsti ikkagi enamjaolt. Traumad tekivad ka siis, kui ei kasutata vastavas töös õigeid töövahendeid. Kui on hästi palju tööd arvuti taga, näiteks sekretäridel,kontoritöötajatel siis neil tekib ülekoormus, kui ka traumad just alaseljale, kaelale, kätele, sõrmedele. Suur osa seljavigastusi saadakse raskuste tõstmisest kasutatakse mitte tugevaid jala seljalihaseid, vaid just nõrgemaid lihaseid. Ülekoormus kui ka traumasid võib esineda õmblejatel, koristajatel, sekretäridel, kaevuritel, ehitajatel, lukkseppadel, kauba peale laadijatel ja mahavõtjatel, puuseppadel, müüjatel. jne. Vältimine. Et traumasid vältida peab olema näiteks põrandad ja liikumisteed vastava raskusega. Põrand ei tohiks olla auklik, ebatasane ja liikumisteedel ei tohiks olla takistusi. Samuti, kui on põrand libe, siis tuleks üles panna vastav märk, et inimesed ikka teaksid. Et vältida kukkumist kõrgelt või
Korduvad liigutused näiteks tõstmisel, või tegevustel mis nõuavad korduvaid käte, õlgade ja selja liigutusi. Pikaajaline töö ilma piisava puhkuseta. Vibratsioon näiteks puurimine ja tööriistad, mis vibreerivad. Keskkonna näitajad Töötamine väga kõrgetel või madalatel temperatuuridel Halb valgustatus Suur müratase Töötamine vibratsiooniväljadel Ülejäänud näitajad mis võivad põhjustada traumasid: Töö stress Üksluine töö Töö organisatoorne pool Töökoormus Töö pikkus (töö vahetustega, üleajatöö) Displeid ja juhtpuldid Riskid seoses libastumise ja kukkumisega Esimesed vihjed traumadele ja sümptomid Paistes või jäigad liigesed. Tuimus või ,,sumin" teatud kohas pikemat aega. Valud mingi tegevuse sooritamisel, või kui hoida teatud asendit mõnda aega.
Lahtine (praht, liiv, pori, vesi, karvad) Kinnitunud (nõgi, kuiv pori, rasv) Sööbinud (veesete, lubi, rooste, katlakivi, vaha, plekid) Määrduvad pinnad: Karedad Pehmed Staatilise elektriga Märjad rasvased Mustuse keemilisest koostisest oleneb puhastusainete valik Mustuse liigist oleneb puhastuse meetod Ohtlikkus: ohutu- ei põhjusta terviserikkeid/ traumasid (liiv, tolm, veesete) Ohtlik- põhjustab terviserikkeid/ traumasid (mikroobid/bakterid/seened, libedad pinnad) Saastunud õhk (tolm, suits, mürgised gaasid) Mustus võib olla talutav, häiriv, tülikas või ohtlik Eemaldamine sõltub liigist ja pinnakattemateriali omadustest. Kiirus oleneb: puhastusvee omadustest (külm, leige, soe) Ajast Puhastusainetest Ilmast Tööst
· Üldise bakteriaalse reostuse hindamiseks. · Väljatöötatud nii tahketes kui ka vedelates ainetes leiduvate mikroobide avastamiseks. Hügieenitestid III · Mõõdab mikroobide hulka pinnal. · Testribadega. · Tulemused tabelist. · Vastus kiiresti. Kiirtestid · Testerit liigutatakse pinnal. · Tester asetatakse vedelikku. · Vedeliku värvimuutus näitab mikroobide hulka. · Värviskaala pakendil. Käte kaitse Käte haigestumist ja traumasid põhjustavad: · Nahahaigused. · Allergia. · Keemilised ained. · Valed töövõtted. · Töövahendid. Kaitsekindad · Erinevad materjalid (PVC, lateks, vinüül, nitriilkumm). · Ernevad suurused. · Ühekordsed ja korduvkasutusega. · Ainult isiklikuks kasutamiseks. · Aluskindad kaitsekinnaste alla. Kaitsekinnaste kasutamine · Enne kinnaste kasutamist võta ära sõrmused ja käekell (käeketid).
Max Beckmann 12.02.1884 28.12.1950 Max Beckmann Saksa kunstnik Sündis keskklassi peres Leipzigis, Saxony's. Peamiselt kujutab ta Esimeses maailmasõjas läbielatud traumasid, kus ta oli meedik. Ta on tuntud autoportreede poolest, ta maalis neid terve oma elu. Beckmann töö peegeldab ajastu radikaalseid muutusi nii kunstis kui ka ajaloos. 1937 a sai ta Honorary Empire auhinna ja kuldmedali City of Düsseldorf. Max Beckmann Tema kaks teost ostis National Gallery. Berliin omandas maali Koor ja Autoportree, kus ta on ülikonnas. 1925 valiti ta õpetama meistriklassi Städelschule Akadeemias kunsti.
Leidub noori, kelle jaoks on seksuaalsus väga diskreetne teema ning leidub ka noori, kes oma ,,vägitegudest" väga kõva häälega valmis rääkima on. Noorte eetilisi vaateid mõjutavad väga suurel osal kasvatud ja ka mõnuainete tarvitamine. See mõjutab nii poisse kui tüdrukuid. Mida rohkem ja varem noored mõnuaineid tarvitavad, seda varem algab suguelu ning suureneb juhuvahekordade arv. Juhuvahekorrad aga võivad suure tõenäosusega kaasa tuua suguhaiguseid ning emotsionaalseid traumasid. Positiivne on see, et noorte teadlikus suguhaiguste leviku suhtes ja kaitsevahendite kasutamises on kasvanud. Suur osa on sellel just koolitundides omandatul. Rohkem, kui 60% noortest väidab, et põhiline info suguhaiguste leviku ja soovimatu raseduse vältimiseks on tulnud koolitunnist. Seega peaks info edastamist koolis kindlasti jätkama.
teket. X. Ülekoormustraumad Mugava ja tõhusa töötamiskoha saavutamine eeldab reguleeritava mööbli olemasolu ning teatavat vilumust tooli või töötasapinna reguleerimisel. Töötaja peaks olema tuttav oma töötamiskoha tehnilise lahenduse ja funktsioneerimisega ning oskama reguleerimismehhanisme õigesti kasutada, et vältida valest asendist tingitus lihaste ülekoormusi ning traumasid. Kasutatud materjalid: 1) http://www.syg.edu.ee/dokumendid/ohutusjuhendid/syg_ohutusjuhend_opetaja_kontor itootaja.pdf 2) Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 3) Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded 4) www.ti.ee
Kuid keskmiste taga on väga erinevad näitajad. See on tüüpiline, kui üheaegselt kasutatakse väga paljusid tõuge, kel on piimajõudluse näitajate tase erinev. Rekordlehmad on andnud üle 10 000 kg piima, ligi 500 kg piimarasva või üle 300 kg piimavalku. Eesti Maatõug Eesti maatõu eeliseks on nende hea tervis, teda pole ohustanud ohtlikud nakkushaigused. Tugevad jalad ja korrapärased sõrad ei põhjusta lehmade praakimist jäsemete haiguste tõttu. Nudi pea ei põhjusta traumasid teistele veistele ega inimestele. Lastel on neid meeldiv hooldada. Udara-, eriti nisakuju ei rahulda. Eesti maatõug ületab teisi eesti veisetõuge piima rasvasisalduses 0,3...0,5% võrra ja valgusisalduses 0,2% võrra. Piima-, piimarasva- ja piimavalgutoodangus jääb aga eesti maatõug oluliselt alla eesti holsteinile, vähem eesti punasele tõule.
mis on võimelised taastuma ja nimetasid need tüvirakkudeks. Tüvirakke saab kasutada mitmesuguste haiguste raviks, kaasa arvatud pärilikud ainevahetushaigused, immuunsüsteemi häired, vähktõbi, ägedad ja kroonilised leukoosid, lümfoproliferatiivsed häired, autoimmuunsed ja neurodegeneratiivsed haigused. Mida kujutavad endast tüvirakud ? Tüvirakud loovad ja uuendavad pidevalt meie verd, luuüdi ja immuunsüsteemi Neid saab kasutada kahjustatud kudede taastamiseks pärast haigusi või traumasid. Usaldusväärsetele andmetele toetudes võib väita, et vedelas lämmastikus temperatuuril 196 ° hoitud rakud ei kaotanud 30 aasta jooksul oma eluvõimet ja säilitasid funktsionaalsuse. Kus leidub tüvirakke? Mitmetes täiskasvanud inimorganismi kudedes (näiteks luuüdis, nahas, peensooles) on säilinud teatud hulk tüvirakke. Paljud koed uuendavad oma rakke tüvirakkude abil. Nende jagunemisel diferentseerub osa tekkinud tütarrakkudest vastavale koele
Peaajutrauma järgne haige afaasia ja hemipareesiga keha juhtival poolel Karolin Karbus OP11 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Tallinn 2013 Peatrauma olemus Turse kiire areng ja kahjustused USA ja Euroopa populatsioon Selles töös puudutan rohkem keskmise ajuarteri varustusala kahjustavaid traumasid. neuroloogilised sümptomid keskmise ajuarteri varustusalal on: hemipleegia, hemiparees, tundlikkusehäired, homonüümne hemianopsia, tajuhäired ja afaasia. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level
mis on lõppenud surmaga 4 Elekter · Otsene kontakt elekrivooluga võib olla surmav. · Alalisvooluga kokkupuude on tavaliselt ohutum kui vahelduvvool, kuna alalisvool põhjustab järsu tõuke, mis paiskab inimese vooluallikast eemale ning säästab seeläbi edasisest kahjustusest. Vahelduvvool tekitab aga tugeva krambi ehk tetaania, mistõttu inimene ei pääse vooluringist välja. · Nii vahelduv- kui alalisvool võivad põhjustada kahte liiki traumasid: · 1. Muutused keha süsteemides: krambid, ventrikulaarne fibrillatsioon ning südameseiskus, hingamisseiskus jms) · 2. Termilised ning elektrokeemilised kahjustused: põletused nahal, vere hüübimishäired, luumurrud jms) · Elekrtrikahjustus võib avalduda väga erineva raskusega ning sümptomid sõltuvad ka elektrivoolu kehasse sisenemise ning sealt väljumisde kohast ehk vooluteest läbi keha. · Veega kokkupuutev elekter või välgutabamuse korral on põletusarmid
Tänu sellele suurele sõja järgsele klaarimisele ja segadusele suutis ka Eesti välja kuulutada iseseisva riigi- Eesti Vabariigi, mis leidis aset 24.veebruaril 1918. aastal. Olen arvamusel, et selles sõjas leidus nii võitjaid kui kaotajaid. Rõõmustada võisid väikeriigid ja ühendriigid, kes suutsid kasulõigata valitsevast olukorrast. Kuid kindlasti ei tohi unustada, kui palju inimelusid sellel perioodil hukkus, kui palju läbielamisi tavakodanike jaoks, eluaegseid traumasid ning koledaid pilte mälus sõja jubedustest - sõjas osalenutel endal.
Raskuste käsitsi teisaldamine on ükskõik milline järgnevalt loetletud tegevustest, mida teeb üks või mitu töötajat: raskuste tõstmine, hoidmine, mahapanemine, lükkamine, vedamine, kandmine ja liigutamine. Raskus võib olla elus (inimene, loom) või elutu (ese). Raskuste käsitsi teisaldamine võib põhjustada kuhjuvaid tervishäireid, mille põhjuseks on pidevast tõstmisest tulenev luu-lihaskonna seisundi järk-järguline ja süvenev halvenemine (nt. alaseljavalud), aga ka ägedaid traumasid (nt. õnnetuses tekkinud haavad või luumurrud). On mitmeid ohutegureid, mis muudavad raskuste teisaldamise ohtlikuks ja suurendavad vigastuste võimalust: - raskuse iseloom (kaalub palju, on raskesti kinnihoitav või -haaratav, liiga suur, tasakaalustamata, ebastabiilne) - ülesande iseloom (tehakse liiga tihti või liiga kaua, hõlmab ebamugavaid poose või liigutusi)
seened omamoodi pohmeluse enne tegelikku mõju algust. See hõlmab külmuse tunnet, gaasi-ja/või ebamugavustunnet maos ja iiveldust. Sellest võib halb mõju alata, seda juhtub ainult siis kui mõtled sellest negatiivselt ja need tunded muutuvad aina tugevamaks ja liialdatumaks ning see negatiivne spiraal mõjutab mõju samamoodi. See on tõenäolisem inimestel, kellel on varem esinenud depressiooni, skisofreeniat või traumasid. Nii et kui teil on üks neist tunnustest, ka kui te tunnete pingelisust või lihtsalt ei meeldi, on väga embameeldiv süüa neid seeni. Kui võtta keskmise annuse siis ''trip'' kestab umbes 4-6 tundi ja kandub ette järk-järgult. Intervall hallutsinatsioonide vahel aina pikeneb, kuni kaob täielikult....................................5 Ajalugu....................................................................................................................................6 Keemia..........
ägedalt põleda või isegi ise süttida. Õli ja rasv Õli ja rasv on hapniku juuresolekul eriti ohtlikud, sest need võivad ise süttida ning plahvatusohtliku ägedusega põleda. Neid ei tohiks kunagi kasutada määrdena hapniku või rikastunud õhu seadmete korral (erimäärdeid, mida sobib kasutada koos hapnikuga, on võimalik kasutada teatud tingimustel) Külmatraumad Vedel hapnik ja külma hapniku aur võivad tekitada nahale põletushaavadega sarnanevaid traumasid. Isoleerimata seadmeosi palja nahaga puudutades võib nahk metalli külge kinni jääda ning lahti tõmmates rebeneda. Vigastatud kohta ei tohi hõõruda. Tekkinud haav loputada leige veega ning pöörduda esmaabi saamiseks arsti poole. Ohud Elutähtis aine, ilma milleta tekivad ajukahjustused vähem kui 3 minutiga. Haiglas antakse trauma või infarkti ohvritele hapnikuga rikastatud õhku. Ajukahjustuse põhjustajaks võib olla hapniku
Isegi suurt kaotusvalu tundnud. Kuigi kes meist ei tunneks kaotusvalu, olles kaotanud või ilma jäänud kellestki väga lähedasest? Teatakse, et armastus on kõige ülimuslikum tunne üldse. Tahetakse selleni jõuda, olles valmis kõigeks. Ja siis, pettudes selles või saades haiget, hakatakse mõtlema armastusest kui halvast asjast. Ning ka sellest, et see võib olla kui vangistus, kuna ollakse saanud hingelisi traumasid, mis võivad vangistada hinge ja südame väga pikaks ajaks. Aga siinkohal esitaksin küsimuse: Kuidas käsitleda armastust, kui sellist, vabaduse seisukohalt võttes? Kuna see imeline tunne teise inimese vastu on väga hea, siis peaks armastust käsitlema kui vabadust. Kahe inimese liit on vabatahteline ja sundimatu, järelikult on ka armastus selline mis meid seob, aga samas annab hingelist vabadust. Hingelist rahulolu ja õnnetunnet
· Viiakse läbi sanatooriumides ja tervisekeskustes. · Aktiveerib hormonaalsüsteemi. · Tänu sellele tekib organismis rohkem neid aineid, mis suurendavad heaolu tunnet ning tõrjuvad väsimust ja masendust. · Valgusravi peaks tegema regulaarselt. · Valgusravina mõjub ka reis soojale maale. Stressiga toimetuleku väärad teed Alkoholi tarvitamine · Põhjustab ebaratsionaalset käitumist. · Võib põhjustada avariisid, traumasid ja kriminaalset käitumist · Halvendab tervist : Kahjustab aju, siseorganeid Rikub psüühikat Vähendab töövõimet Suitsetamine · Suurendab närvisüsteemi ärrituvust. · Tekitab sõltuvust. · Toob kaasa köha. · Kahjustab näonahka. · Suurendab kopsuvähi ja südame veresoonkonnahaiguste tõenäosust. Narkootikumide tarvitamine · Igasugune uimasti tekitab kergesti harjumuse ning haigusliku tungi seda ainet
aastaselt. 20-ndaks eluaastakse on suhtumine alkoholi tavaliselt välja kujunenud. Kohanematus oludega, emotsionaalne ohjeldamatus või suletus, nõrk tahtejõud ja alaväärsustunne lisavad alkoholismi tekke tõenäosust. Igaüks meist peaks mõtlema , et kuidas mõjub alkohol just minule? Alkohol halvendab tervist, rikub psüühikat, vähendab tööjõudlust, kahjustab järglasi, võib põhjustada avariisid, traumasid ja kriminaalset käitumist, loob soodsa pinna sõneluste, kokkupõrgete tekkeks, lubab toita end illusioonidega, pageda elu tõelisuse eest ja palju muud. Seega on igaühele selge, et alkoholi kuritarvitamisele on vaja panna piir. Kas aga ka tarvitamisele üleüldse? Põhimõtteliselt sama poliitikat püüti teha ka nõukogude ajal, oleme ju ajaloo tunnis kuulnud Gorbatsovi perestroika-aegset sõda joomarluse vastu, mille tagajärjel
et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Töötaja seab oma töökoha korda nii, et seal töötamine oleks ergonoomiline Töökeskkonna sisseseade ning töövahendi kuju ja mõõtmed, tööriista käepideme kuju jne peavad vastama inimkeha omadele, nii nagu inimese mõõtmetega on arvestatud riietusesemete ja jalatsite puhul. Mõni sentimeeter võib tööolukorras suurendada traumasid ja väsimust mitukümmend protsenti (näiteks kui töötatakse ülestõstetud kätega) TÖÖKOHA KUJUNDAMINE Töökoha sisseseadmisel ja töövahendite tootmisel kasutatakse palju mõõtmeid: pikkus püsti seistes, silmade kõrgus, õlgade kõrgus, sõrmede kõrgus, kõrgus istudes, silmade kõrgus istudes, puusade laius, sõrme pikkus jne. Tihti on otstarbekas, et toote mõõtmed sobivad 95% inimestele OPTIMAALSED TÖÖKOHA NÄITAJAD OPTIMAALSED TÖÖKOHA KÕRGUSED
nädalani) ajal 6. Kuidas toimub abort medikamentoossete meetodite puhul? Loode hukkub emakalihaste tugevate kokkutõmmete tõttu. 7. Mida peaks teadma alaealine abordi tegemise kohta? Abordi tegemise jaoks on vaja lapsevanema luba. 8. Millised võivad olla emotsionaalsed traumad raseduse katkestajale? Hakatakse kahetsema aborti, mõeldakse, mis võiks olla kui laps oleks siiski sündinud. ? 9. Miks on meestel vaja teada mis on abort, mida läbib naine abordi tegemise ajal ning milliseid traumasid võib naine kannatada pärast abordi tegemist? Et mees teaks, kui raske see naisele on ja mida ta läbi peab elama. Kui mees seda teab, ei tohiks sundida ta naist aborti tegema. Samuti on ju tegemist ka lapse isaga, kes võiks teada mis temast saab.
keha muutub "koormaks". Raseduse ajal vajab naine suuremat kogust hapnikku. Kui naine väga vähe liigub, kannatab eelkõige loode hapnikupuuduse käes. Kehaliselt väheaktiivsetel ja karastamata naistel on vähenenud vastupanuvõime haigustele. Hea on see, et kehalisel harjutamisel tugevnevad lihased, südameveresoonkond, hingamissüsteem ja paraneb kehaline vorm. Kehaliselt treenitutel naistel kulgeb sünnitus kiiremini ja kergemini ning tavaliselt on ka vähem sünnitusega seotud traumasid. Kui naisel esineb kroonilisi haigusi või esineb probleeme raseduse ajal - peab enne kehaliste harjutustega alustamist nõu pidama oma arstiga. Kehalised harjutusred võivad olla vastunäidustatud, kui esineb: rasedusaegne kõrgenenud vererõhk, rasedustoksikoos, preeklampsia, varasem raseduse katkemine või enneaegne sünnitus, platsenta eesasetus, kaksikud või esineb märke loote kasvu aeglustumisest. Rasedusel ajal on keelatud tegeleda
Kuidas tekib vigastus? Luude ja liigestega külgnevaid pehmeid kudesid ligamente, lihaseid ja kõõluseid võib vigastada mitmel erineval viisil. Pehmete kudede vigastusi nimetatakse tavaliselt väänamiseks ja nikastamiseks, mis tekivad, kui koed on ülevenitatud ja osaliselt või täielikult rebenenud tugevate või äkiliste liigutuste toimel. Seetõttu tekivad väänamised ja nikastused sageli spordiga tegelemisel. 2.3. Kaela ja seljatrauma Üks raskemaid traumasid on kaela või seljatrauma.Lülisambavigastuste korral võivad olla haaratud selja ja/või kaela mitmed osad: luu (lülid), lülidevahelised kettad, mis lülisid eraldavad; ümbritsevad lihased ja ligamendid või seljaaju ja sellest lähtuvad närvid (Esmaabi käsiraamat 2004: 165). Lülisambavigastuste ja murruga kaasneb oht seljaaju kahustusele. Kaela ja seljatraumaga võib kaasneda osaline või täielik halvatus. Seljaaju traumadest 40% hukkub 24 tunni jooksul. (http://www.slideshare
Kergelt määrduvad pinnad Mustuse jagunemine: Ohtlikkuse järgi: Kergelt määrduvad pinnad on: Ohutu mustus, mis ei kahjusta tervist (tolm, liiv, · märjad või rasvased veesetted) · laetud staatilise elektriga Ohtlik mustus, mis võib tekitada: · karedad traumasid (libe põrand) · pehmed haigestumisi (bakterid, mikroobid, saastunud süstlad, saastunud õhk (tolm, suits, heitgaasid) 1 Mustuse kinnitumist mõjutavad: Pinnamaterjalide omadused Kinnitumist saab vähendada: Poorne Hooldusainega Kare Kaitseainega
Otsene kontakt elekrivooluga võib olla surmav. Alalisvooluga kokkupuude on tavaliselt ohutum kui vahelduvvool, kuna alalisvool põhjustab järsu tõuke, mis paiskab inimese vooluallikast eemale ning säästab seeläbi edasisest kahjustusest. Vahelduvvool tekitab aga tugeva krambi ehk tetaania, mistõttu inimene ei pääse vooluringist välja. Nii vahelduv- kui alalisvool võivad põhjustada kahte liiki traumasid: 1. Muutused keha süsteemides: krambid, ventrikulaarne fibrillatsioon ning südameseiskus, hingamisseiskus jms); 2. Termilised ning elektrokeemilised kahjustused: põletused nahal, vere hüübimishäired, luumurrud jms); Elektritrauma tekib tavaliselt kas juhuslikul kokkupuutel juhtmete või masinatega,
tegevuseks, et soodustada ja tagada laste eakohane psühhomotoorne, sotsiaalne ja tunnetuslik areng. Kehalise aktiivsuse edendamisest võtab osa kogu lasteasutuse personal ja kaasab sellesse lapsevanemaid ning teisi võimalikke koostööpartnereid paikkonnast. Lastel ja vanematel peaks olema huvi, teadmised ja oskused liikumise tähtsusest ja võimalustest. Kehalise tegevuse käigus tagatakse igakülgne turvalisus, vältimaks traumasid. Isiklik hügieen. Koolieelses lasteasutuses tuleks pöörata suurt rõhku laste isiklikule hügieenile. Lapsi tuleks harjutada käsi pesema. Iga kord, kui tullakse väljast, peab käed puhtaks pesema ning seda ka iga kord enne sööma hakkamist. Ka tuleks igal lapsel lasteaeda tuua enda hambahari, et saaks koos hambaid pesta ning lastele õpetada, kuidas oleks seda õigem teha. Lasteaias peaks käima ka hambaarst rääkimas, kui tähtis on suuhügieen. Lastele peaks näitama
Töötool- Samuti peab olema ka töötool õigesti kuvariga reguleeritu ning ka oma kasvule. Töötool peab olema kindel, pehme ning tagama vajadusel ka liikumisvabaduse ehk kokkuvõtlikult peab olema töövahendid mugavad. Ülekoormad/traumad- Töötaja peab olema kursis enda töötamiskoha tehnilise lahendusega ning tundma enda töövahendite reguleerimismehhanisme. Et vältida valest asendist tingitud lihasteülekoormus ja traumasid. Tööreziim- Raamatupidaja peab korraldama enda jaoks töö nii, et ei saaks silmadele ülepinget ning ei peaks olema pidevates sundasendites. Ning vahelduseks tuleks leida paberitööd, et ei oleks pidevalt tööd kuvariga. Kasutatud materjalid: Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Töötervishoiu ja tööohutusekorraldus Tööinspektisoon Töökeskkonna ohutegurite analüüs kontoritööd/kuvariga tööd tegevale töötajale: Füüsikalised ohutegurid:
pinnakattesse (kuivanud pori, nõgi, rasv, nikotiin) · sööbinud mustus, mis võib reageerida pinnakattematerjaliga keemilise reaktsiooni tulemusena (veesetted- lubi, rooste, katlakivi; vaha, erineva koostisega plekid). Mustuse pinnale kinnitumise viis määrab selle puhastamise meetodi. 3. Ohtlikkuse järgi: · ohutut mustus, mis ei põhjusta terviserikkeid ja traumasid (tolm, liiv, veesetted) · ohtlik mustus, mis võib põhjustada haigestumist ja traumasid (mikroobid, bakterid, mikroseened, saastunud süstlad, libedad pinnad) · saastunud õhk (liigne tolm, suits, mürgised gaasid) 4. Vees lahustuvuse järgi: · vees lahustuv mustus, mille eemaldamiseks piisab jahedast veest (sool. suhkur, värske veri, lahjad puuviljamahlad, mõningad värvid)
ka füüsiline, emotsionaalne ja seksuaalne väärkohtlemine. Miller on sündinud Poolas, kuid 1964 aastal emigreerus Sveitsi. Miller omab teaduskraadi filosoofias, psühholoogias ja sotsioloogias (Basel, 1953. aastal) Järgmised 20 aastat õppis ja praktiseeris ta psühhoanalüüsi. Osaliselt just psühhoanalüüsist saadud teadmistest sündis raamat ,,Sinu enese pärast. Kui kasvatusest saab kiusamine" , mis püüab lahata lapsepõlve traumasid ja nende päritolu. Oma kirjutistes näitab ta väga selgelt, et need traumad kanduvad edasi põlvest põlve ja sageli on just lapsevanemad süüdi lapse häirumuslikus käitumises. Alice Miller toob välja ka sellise kasvatuse tagajärjed: mis juhtus maailma kõige kuulekamate laste riigis natsi-Saksamaal . Mis on ,,must pedagoogika"? 3 Iga laps tuleb ilmale selleks, et kasvada, areneda, elada, armastada ning väljandada oma
1. PUIDUTÖÖTLEMISEL ESINEVAD OHUD Töötamisel valitsevad ohud, õnnetusjuhtumid ja traumad: - kukkumine kõrgusest (materjali ladustamisel jne.) - kukkumine samal tasapinnal - elektrišokk, kontaktist vooluga; - mehaanilised traumad, saaduna seadmete ja masinate pöörlevatelt osadelt; - lõikehaavad (erinevate instrumentide kasutamisel). Tegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi: - puidutöötleja töö füüsilist pingutust nõudev, mis võib põhjustada traumasid, valusid seljas ja kätes ning muid ülekoormushaigusi; - puidutöötlemisel eralduv tolm kahjustab silmi, nahka eriti aga hingamisteid ja kopse, põhjustades hingamisteede kroonilisi põletikke. 2. ÜLDNÕUDED 2.1. Tööülesannet tohib asuda täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse. 2.2. Mitte kasutada tööriistu ega seadmeid, mille käsitsemist ei ole teile õpetatud. 2.3
hulgas nii karoteeni- kui ka askorbiinhappe- (C-vitamiini) ja E-vitamiini sisalduse poolest. Erinevatel andmetel on astelpajumarjades karoteeni 3040 mg/100, askorbiinhapet 1002000 mg/100 g ja E-vitamiini 160 mg/100 g. Raviks tarvitatakse astelpaju vilju, mahla, lehti, koort ja seemnetest saadud õli. Astelpaju stimuleerib immuunsüsteemi ja ergutab hormonaalsüsteemi tegevust. Teda soovitatakse tarvitada üldtugevdava vahendina gripi ja teiste külmetushaiguste ajal, pärast operatsioone ja traumasid, asteeniliste seisundite ning intoksikatsioonide korral. Astelpaju tarvitatakse ka reuma ja podagra puhul, veresoonte lupjumise ja vegetatiivse närvisüsteemi häirete korral, klimakteeriliste ilmingute ja häirete leevendamiseks. Astelpaju kiirendab kudede taastumist, seega soovitatakse teda suuõõnehaavandite, mao-ja kaksteistsõrmiku ning soolehaavandite ning pärakuveenikomude ravimiseks. Välispidiselt on astelpajuõli tarvitatud naha ainevahetuse korrastamiseks ja põletike
öelda. Põhimõtteliselt on jällegi tegu autosugessiooniga usk ja mõttejõud suudab inimest kannustada peaaegu võimatuteks tegudeks ja religioosseteks veendumusteks. Käitumispsühholoogid aga väidavad, et sekundaarse surmahirmu ja kaotusvalu läbi põdemiseks tuleb läbida järgmised etapid: shokk, eitus, kauplemine, aktsepteerimine, leppimine alles seejärel pidavat inimene oma eluga edasi minema. Ja jällegi takerdumine mõnesse etappi tekitavat uusi traumasid, negatiivseid läbielamisi, kuid samas ka õppimist nendest. 3 Siit järeldub, et ...kui oled maha käinud oma vaimu pikkuse, siis see, mida valdad, on selge kui saateleht; miskit muud ei saa pidada Su jaoks eksisteerivaks. Ja mis on tulu? Ainult see, et peagi me jõuame jälile pimetrükile, mida kannab endal me iga tegu..
TÖÖTAMISEL 1. TÖÖTAMISEL VALITSEVAD OHUD Õnnetusjuhtumid ja traumad: - kukkumine kõrgusest (materjali ladustamisel jne.) - kukkumine samal tasapinnal raskeid esemeid transportides ja tõstes - elektrisokk, kontaktist vooluga; - mehaanilised traumad, saaduna seadmete ja masinate pöörlevatelt osadelt; - lõikehaavad (seadme kasutamisel). Tegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi: - mootorsaega töötamine on füüsilist pingutust nõudev, mis võib põhjustada traumasid, valusid seljas ja kätes ning muid ülekoormushaigusi; 2. ÜLDNÕUDED 2.1. Tööülesannet tohib asuda täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse. 2.2. Mitte kasutada tööriistu ega seadmeid, mille käsitsemist ei ole teile õpetatud. 2.3. Ilma kutsealase ja töötervishoiu- ning tööohutusalase väljaõppeta on töötajal iseseisvalt töötada keelatud. 2.4
· Ära kunagi kasuta vooluvõrgus oleva elektriseadme kustutamiseks vett! · Selleks, et kasutada elektriseadmete kustutamiseks tulekustutit, peab jälgima, et sellel oleks peale kantud märgis E. · Üldiselt on soovitav tuld summutada teki või vaiba abil, kuid kui seade ei ole elektrivõrgus, siis võib vajadusel kustutada ka veega. · Kui telerit on tarvis veega kustutada, siis ära seisa selle ees vaid kõrval, et vältida kineskoobi plahvatamise korral traumasid. · Kõige sagedamini tuleb koduse elektrisüsteemi rikkumist ette pistikute seinast välja tõmbamisel. Selleks, et seda lihtsamalt teha, kiputakse sageli tõmbama juhtmest ja sellega rikutakse juhe või pistikupesa seinas. Pistiku seinast välja tõmbamisel tuleb alati hoida kinni pistikust ja teise käega toetada seinakontakti kaanele ning seejärel alles tõmmata. Õnnetuste vältimiseks: · Kasuta elektrilisi kodumasinaid vastavalt kasutusõpetusele!
Käideldavus A(t) on tõenäosus, millega süsteem on kasutuskõlblik hetkel t ning iseloomustab teenuse olemasolu. Töökindlus R(t) on tõenäosus, millega süsteem täidab oma funktsioone ajavahemikul [t0t] eeldusel, et ta töötas hetkel t0, ning iseloomustab teenuse pidevust. Ohutus S(t) on tõenäosus, millega süsteem täidab temalt nõutavaid funktsioone tõrgeteta või ilmutab tõrkeid, millel ei ole oluliselt kahjulikke tagajärgi, nt materiaalset kahju ega traumasid (tõrkekindel töö). Turvalisus on süsteemi võime kaitsta oma objektide (ressursside ja informatsiooni) terviklust ja konfidentsiaalsust. Turvateoreetikud peavad otstarbekaks defineerida ka turvalisust analoogiliselt ülaltooduile tõenäosusena Sec(t), millega süsteem suudab oma objektide terviklust ja konfidentsiaalsust kaitsta etteantud ajavahemikul [t0,, t]. See võimaldaks kasutada turvamõõte, mis
passiivsus, mis haiguse ravile ei aita kaasa. Samuti arvavad nad, et medõe prioriteediks on aidata patsiendil kohaneda teda ümbritsevaga haiguse ajal. Sellel ajal on medõde pedagoogi- organisaatori rollis. Oremi mudel erinevalt Roy mudelist vaatleb inimest kui tervikut. See on rajatud enesehooldamise põhimõtetel. Antud mudelis on pööratud suurt tähelepanu inimese tervisele kui enda hooldamisele. Samuti on ka suurt rõhku pööratud medõe tööle, et ennetada haiguse levikut ja traumasid. Nagu ka Henderson, rõhutab ka Orem, et õenduse peaeesmärgiks on aidata patsiendil saada iseseisvaks enda tegevustes nii palju kui võimalik. Ümbritsevat keskkonda vaadeldatakse kui tähsaimat faktorit. See sisaldab endas sotsiaalseid, psühholoogilisi ja hingepõhimõtteid. Kui vaadelda Hendersoni, Florens Nightingale’i ja Oremi teooriaid, siis võib näha märkimisväärseid erinevusi ümbritseva keskkonna arusaamisel. Näiteks Henderson mainib
13. tugevdab südant, intensiivistab ainevahetust ja normaliseerib vererõhku 14. võib pikendada vererõhku 15. parandab elu kvaliteeti 16. aitab vältida haigusi, mis on seotud kaltsiumi väljaviimisega luudest eakatel inimestel, selle üheks põhjuseks on kehaline tegevusetus 17. suurendab vere hemoglobiini ja punaliblede hulka 18. on kasulikuks aktiivseks tegevuseks igas vanuses inimestele 19. on heaks taastumisvormiks pärast lihaste ja liigeste traumasid, sobib füüsiliste puuetega inimestele 20. vähendab organismi kolesteroolisisaldust 21. rahuldab võistlustegevuse vajadust Tegelikkuses on aga jõutreening nagu ka iga teine treening kahjulik vaid siis, kui valitakse treeninguks vale koormus. Kasutatud materjalid: http://www.tlu.ee/ http://www.fitness.ee/ cooktraineatrace.com www.antitoping.ee dotsent Jaan Loko Raamatust Kulturism II 21
õiguskantsler tähelepanu põhiväärtustest - õiglusest, seaduslikkusest ja vabadusest - kinnipidamisele. 9. Sõjaväeteenistus Plussid 1) Sõjavägi kasvatab noorest poisist mehe. 2) Seal omandavad noormehed eluks vajalikke oskusi. 3) Kasvatab kohusetunnet ja kindlust iseenda suhtes. 4) Seal suureneb enesekindlus. 5) Aastane paus teeks kindlasti mõnele noorele head arusaamaks mida ja kuhu edasi õppima minna. Miinused 1) Sõjaväes võib inimene saada nii füüsilisi kui vaimseid traumasid. 2) Kindla sihiga noortele, aasta vahele jätmine tekitaks probleeme. 3) Võib juhtuda, et peale sõjaväge ei ole enam viitsimist ega tahtmist haridusteed jätkata. 4) Mõnele võib osutuda 9-11 kuud liiga lühikeseks või isegi liiga pikaks ajaks olla eemal ja tegeleda sõjaväeteenistusega. 5) Mõningatel noormeestel võib tekkida tõrkeid teenistuses suhtlemisel ja kaasa tegemisel.
õigeaegset meditsiinilist abi tagamaks, et laps sünnib õigeaegselt. Arstlik kontroll peaks toimuma mitte hiljem kui enne 12. rasedusnädalat, sest siis on võimalik kõige täpsemini määrata raseduse kestust. Enneaegselt sündinud laps ei ole täielikult välja arenenud ning valmis eluks väljaspool emaüska ja seetõttu suudab ellu jääda vaid meditsiinilise erihoolduse toel. Üleaegne beebi võib sünnitamisprotsessis kannatada suuremaid traumasid, lootel tekib platsenta vananemisest tingitud toitainete ja hapnikunappus ja ta võib emakas isegi surra. Kuidas loode areneb? 1.Emakas 2. Munasarjad 3. Emakakael 4. Tupp 5. Ajaline loode Lapse arenemisel emakas on kaks etappi: embrüo ja loote faas. Kuidas ta välja näeb? Kuidas ta areneb? Rohkem fakte Embrüo-faas kestab viljastamisest 8. rasedusnädalani
pea kõigil üle 60 aasta vanustel inimestel esineb mingeid artroosinähte. Õnneks ei ole need kõigil kagele arenenud, ega tekita häirivaid vaevusi. Atroosi tekkimise põhjused on sisemised ( liigesekõhre pärilik väiksem vastupidavus, luustiku kaasasündinud arenguhäired ), aga ülekaalukalt välimised. Välimiste põhjuste all peetakse silmas nii elulaadist, s.o. kutsetööst, spordist kui ka igapäevasest argielust tingitud liigeste ülekoormust ja traumasid. Soodsaim olukord artroosi arenemiseks on sisemiste ja välimiste põhjuste kokkulangemisel. Peamiselt liigeste ülekoormuse tagajärjel kulub liigesepindadelt neid kaitsev sile kõhrekiht ja liigesepilu liigestuvate luude otste vahel jääb kitsamaks. Liigutamisel kaitsva katteta ebatasased valutundlike närvilõpmetega luuotsad ( liigesepinnad) puutuvad kokku. Samal ajal venitatakse ka liigest ümbritsevat liigesekihnu, liigese lähedale luule kinnituvaid
ühiskonnapoolseks ootuseks. Agressiivsus osutab, et sotsiaalsusega seostuvad ideaalid ja eesmärgid on jäänud saavutamata. Agressiivsus ei ole üksiktunnus, ta on seoses suure hulga psüühiliste omadustega, nende puudumise või liiasusega. Ägedakujuline agressiivsus tõendab, et psüühiline hälve on suur ning et tegemist on kindla isiksusestruktuuriga. Nartsissismi liigid Mõnedest halvasti koheldud ja varajasi traumasid kogenud lastest saavad ka nartsissistid, kuid nende häirepilt on teistsugune. Herbert Rosenfeld on nimetanud sellist seisundit õhukesenahaliseks nartsissismiks. Õhukesenahalise nartsissisti eneseväärikustunne on hablas ja sõltuv välisest tagasisidest. Kui seda ei tule piisavalt, siis võib ta kokku variseda. Ta otsib lähedastelt lakkamatult seda aktsepteerivat ja armastavat pilku, millest ilmajäämist ta lapsepõlves koges. Ta on igati valmis
funktsionaalse aktiivsuse seisundist puhkeseisundisse. Soojenduse ülesanne seisneb selles, et keha ja aju ette valmistada treeninguks. Alustades intensiivset treeningut ilma eelneva soojenduseta, suureneb oluliselt vigastada saamise tõenäosus. Korralikult läbiviidud soojendus tagab treeningu parema kvaliteedi ja vähendab sporditrauma saamise ohtu. Soome UKK-Instituudis läbiviidud uuringust selgus, et hüppe- ja põlveliigeste traumasid on aktiivsetel sportijatel võimalik tunduvalt vähendada, kui nad vaid enne treeningut end korralikult soojaks võimleksid ega unustaks ka tasakaaluharjutusi. Katsealusteks olid uuringus umbes 460 saalihokit harrastavat 16-50aastast naist, kes olid jagatud kahte gruppi. Üks rühm tegi terve hooaja vältel 1-3 korda nädalas umbes 20 minutit kestvat erinevatest harjutustest koosnevat soojendusvõimlemist. Harjutati nii jooksutehnikat,
hingamissüsteem ja paraneb kehaline vorm EMOTSIOONID kehaline harjutamine maandab psüühilised pinged, parandab meeleolu, enesetunnet ja und. KAEBUSED mitmeid raseduse ajal tekkivaid kaebusi (veenilaiendid, tursed, kõrgenenud vereõhk, kõhukinnisus, seljavalu jt) saab ennetada või leevendada kehaliste harjutustega. SÜNNITUS kehaliselt treenitutel naistel kulgeb sünnitus kiiremini ja kergemini ning tavaliselt on vähem ka sünnitusega seotud traumasid. Kokkuvõte Liikumine o kasulik kõigile.Raseda naise jaoks on liikumine ennekõike ettevalmistus sünnituseks.Samas on sportimine ka hea ajaviide .Terves kehas terve vaim. Kasutatud materjalid · www.perekool.ee 6 · www.google.com · www.betterhealth.vic.gov.au · www.amor.ee · www.fert-c.ee 7
Võrkpall on iseärane mäng ja aineke spordiala, kus mängija peab kasutama maksimaalset jõudu ilma toetuspinnata (ehk õhus) ja peab väga täpselt tabama 65-67 cm ümbermõõduga palli. Võrkpalli mängimiseks on aga vaja ka mõningat varustust, mis on tavaliselt kergesti kättesaadav ja suhteliselt odav. Harrastajatel sobib mängida lihtsas sportlikus riides, kuid tuleb vältida kõrge tallaga jalanõusid, sest valesti maandumisel on oht väänata hüppeliigest, mis on üks põhilisemaid traumasid võrkpallis. Spetsiaalse võrkpallivarustuse hulka kuuluvad põlvekaitsed ja võrkpallijalanõud ehk tossud. Võrkpallitossud pehmendavad maandumise põrutust ja põlvekaitsmed on vajalikud põlvede säästmisel laskumisel. Mina käin võrkpallitrennis juba kolm aastat ja naudin seda, kui kõik välja tuleb. Esimesi trenne pelgasin ma tohutult, sest mitte midagi ei tahtnud välja tulla ja teistega võrreldes tundsin end jubeda mängijana
Haavad ja nihestused tekivad sagedamini jalgrattaspordis ning uisutamises. Kui võrrelda sporditraumasid omavahel, siis kõige tihedamini tekivad alajäsemete traumad. Nende hulgas langeb suurim vigastuste arv põlve- ja hüppeliigestele. Sportvõimlemises tekivad tihedamini õlavöö- ja ülajäseme traumad - 70% kõikest traumadest. Alajäsemete vigastused on sagedamini kergejõustikus, sportmängudes, suusaspordis - kõigist vigastustest moodustavad need 66%. Pea ja näo traumasid on poksis- 65 % . Ülajäseme vigastustest on sõrme- ja randmevigastusi võrkpallis, käsipallis ja korvpallis 80 %. Tennises küünarnuki vigastusi - 70 %. Kogu traumadest moodustavad põlve ja hüppeliigese probleemid jalgpallis ja võrkpallis näiteks 48 %. Kõikidest sporditraumadest tekivad kõige sagedamini keskmise raskusega traumad. Trauma on sportlase jaoks väga suur psühholoogiline ja füüsiline katsumus, mis jätab väga negatiivse ning sügava jälje psüühikasse ja tervisesse
arenemist, lihase pikkus lüheneb ja need harjutused on ohtlikud tervisele. Võimalikku kahju tervisele põhjendati kerelihaste pingutamisel tekkiva hingamispeetusega. Arvati isegi, et kestev ja ühesuunaline jõuharjutuste kasutamine lapseeas võib negatiivselt mõjutada keha kasvu. Reglementeeritud jõuharjutused avaldavad positiivset mõju harjutajate tervisele ja kehalisele arengule. Jõuharjutuste sooritamisel tuleb olla eriti ettevaatlik kuna järsud pingutused võivad põhjustada traumasid ja häireid südame- veresoonkonna süsteemis. Ettevaatus on seda enam vajalik, et suure vastupanuga harjutuste sooritamisele ei eelne subjektiivset väsimustunnet nagu vastupidavuse arendamisel. Väsimustunne aga väldib ülepingutust. Jõu arendamise aluseks on lihaste töölerakendamise koordinatsioonimehhanismi täiustamine ja kontraktsiooniaparaadi arenemine lihasrakus. Harjutuste kordamine jõu arendamisel toimub reeglina seeriatena, kusjuures ühes
võistlussituatsioonides. Esineb kergemaid vigastusi (nikastused, venitused) ning raskemaid (sidemete venitus/rebend, lihaste põrutused ehk„puukad“, luumurrud jne). Minu spordialaks on korvpall. Korvpall on kiiretempoline mäng, kus esineb väga palju kontakti mängijate vahel. On palju suunamuutusi, äkilisi sprinte ning spurte, hüppamisi ning maandumisi. Olen ise tegelenud korvpalliga nüüdseks juba 13 aastat ning pidanud samuti läbi elama erinevaid traumasid. Suurem osa neist on õnneks olnud kergemad, kuid ka üks suurem ja tõsisem vigastus, mis on üsna sagedane sellel spordialal. Sellest tuleb hiljem ka pikemalt juttu. Korvpallimäng oma kiires tempokuses võib põhjustada mängijatel väga laia spektri vigastusi. Kõige sagedamini on haaratud alajäseme erinevad osad - väljaväänatud hüppeliigesed, luumurrud jalalabas, põlve sidemete venitused ning rebendid on väga levinud.
Põletiku sümptomid on kõrge palavik, väga tugev verejooks või halvasti lõhnav eritis või tõsine kõhuvalu; kui need tunnused on olemas, minge uuesti arsti juurdem et saada antibiootikumiravi. Operatsiooni järel laske end kontrollida, kas keha on tagasi normaalolekusse jõudnud ja alles siis alustage taas vahekorraga. 5 PROBLEEMID LOOTEGA Otsus abordi kasuks oodatud lapse puhul võib põhjustada valu ja traumasid. Ent see võib tunduda ainuvõimalus, kui sünnituseelsed testid näitavad, et lootel on kromosoomi- või füüsilisi hälbeid, nagu Downi sünroom spina bifida. Neid teste( vereanalüüs, ultraheliuuring ja looteveepõie punkteerimine e. Amniotsentees) pakutakse ja tehakse rutiinselt mõni neist loote 16. elunädala paiku ja vastust tuleb kaua oodata. Nõustaja või tugigrupp võib aidata teil otsusele jõuda, kuigi see võib olla
verega varustatus. Tekkiv aju hapnikuvaegus, mis võib liigsete pingutuste korral esile kutsuda isegi teadvuse kaotamise. Arvati isegi, et kestev ja ühesuunaline jõuharjutuste kasutamine lapseeas võib negatiivselt mõjutada keha kasvu. Tänapäeval ollakse aga teisel seisukohal. Reglementeeritud jõuharjutused avaldavad positiivset mõju harjutajate tervisele ja kehalisele arengule. Jõuharjutuste sooritamisel tuleb olla ettevaatlik, järsudpingutused võivad põhjustada traumasid ja häireid südame-veresoonkonna süsteemis. Ettevaatus on seda enam vajalik, et suure vastupanuga harjutuste sooritamisele ei eelne subjektiivset väsimustunnet nagu vastupidavuse arendamisel. Väsimustunne aga väldib ülepingutust. Jõudu saab arendada vaid regulaarselt ja pidevalt sellega tegeledes. Lihasjõu arendamisel tuleks jälgida: · jõudu tuleb arendada aastaringselt · arendama peab kõiki lihasrühmi
- Alla jäämis oht (transpordi seadmed või telfriga töötamisel). Jälgida ohutusreegleid rasketehnika liiklumisel tehase alal. - Lömastamis oht töötades pressiga. Jälgida ohutusreegleid töö pressiga. - Muljumise oht detailide allajääded. Kasutada isikukaitse vahendeid mis on kodu korras ettenähtud. 1.2. Tegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi: - puidutöötleja töö on füüsilist pingutust nõudev, mis võib põhjustada traumasid, valusid seljas ja kätes ning muid ülekoormushaiguseid - puidutöötlemisel eralduv tolm kahjustab silmi, nahka eriti aga hingamisteid ja kopse, põhjustades hingamisteede kroonilisi põletikke. 2. ÜLDNÕUDED - Tööülesandeid tohib asuda täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse. - Mitte kasutada tööriistu ega seadmeid, mille käsitsemist ei ole teile õpetatud.
NÕUANDEID LIIGESTE KAITSEKS Liigeste kaitsmise all peetakse silmas igapäevaste toimingute sooritamist nii, et liigestele langev koormus oleks võimalikult väike. Liigeseid koormusest säästvate tegutsemisharjumuste eesmärgiks on liigesevalu vähendamine, liigese normaalne ehituse säilitamine ja jõuvarude säilitamine. Ravi juures on tähtis olla füüsiliselt aktiivne. Vältida tuleks traumasid, põrutusi - võrk- ja korvpalli, kõrgus- ja kaugushüpet. Vältida tuleks asjatuid lülisammast koormavaid pöördeid ja painutusi. KASUTATUD KIRJANDUS 10 Isomäki, H., Martio, J.,Ström, T. (2004). Reuma-aabits. Tallinn: Eesti Reumaliit. http://woman.delfi.ee/archive/article.php? id=10178379&categoryID=150058&ndate=1113537694 http://www.perekodu.ee/69801 http://woman.delfi.ee/archive/article.php
annaabi.ee 
