Rasedus (1)

Referaat
„ Rasedus ”
Kool: Tallinna Laagna Gümnaasium
Klass: 11b
Nimi: Olga Minkowska
Tallinn 2007
Sisukord
1.sissejuhatus...............................................................................lk.
2. Viljastumine ..............................................................................lk.
3.Loote ja emavaheline side.........................................................lk.
4.Poiss või tüdruk.........................................................................lk.
5.Raseduse kestvus........................................................................lk.
6.Sünnituse aega kalkuleerimine....................................................lk.
7.Lapse areng..................................................................................lk.
8.Lapse asend emakas .....................................................................lk.
Sissejuhatus
Rasedus on protsess, mille käigus naine kannab oma kehas üht või mitut elusat järglast.
Rasedus algab eostumisega ehk viljastumisega ja lõpeb sünnituse või iseenesliku või kunstlikult esilekutsutud abordiga.
Viimase menstruatsiooni esimese päeva ja sünnituse vahele jääb ligikaudu 40 nädalat. See aeg jaotatakse kolmeks kolme kuu pikkuseks trimestriks. Esimesel trimestril on kõige suurem oht, et rasedus iseeneslikult katkeb. Raseduse iseeneslik katkemine võib tuleneda defektidest lootes või ema organismis või kahjustustest pärast eostumist.
Kuidas viljastumine toimub?
1.Implantatsioon(embrüo kinnitub emaka limaskestale)
2. Munajuha
Viljastumine toimub, kui spermatosoid ühineb munarakuga. Suguühte ajal toimuva ejakulatsiooni käigus viiakse tuppe ligi 3-5 ml seemnevedelikku, milles võib sisalduda kuni 350 miljonit spermatosoidi, mis liiguvad läbi emakakaela munajuhade poole (kuhu nad jõuavad umbes 1,5 tunni pärast). Hinnanguliselt säilib seemnerakk emakas elu- ja viljastamisvõimelisena 2-3 päeva. Enamik spermatosoide hävib, munajuhasse jõuab keskmiselt 300-500 seemnerakku, millest üks viljastab munaraku. Pärast seda, kui seemnerakk on tunginud läbi munaraku seina, mõlema raku tuumad ühinevad ja rakkude jagunemisel hakkab arenema uus organism. Ligikaudu 3-6 päeva jooksul jõuab embrüo emakasse. Selle aja kestel koosneb embrüo tervest rakkude grupist, mis hiljem jagunevad kahte gruppi, nimelt: mõnedest moodustub loote keha ja teistest platsenta , loodet toitev elund . Olles jõudnud emakasse, ei ole embrüol ema kehaga mitu päeva püsivat sidet. Alles 8-10 päeva peale viljastumist kinnitub embrüo emaka limaskestale. Seda protsessi nimetatakse pesastumiseks. Enne pesastumist on embrüo vigastustele väga vastuvõtlik. Seetõttu mõjuvad kõik kahjulikud tegurid (mitmesugused ravimid , toksilised ained jms) embrüot ohustavalt. See tähendab, et nende tegurite mõjul embrüo hukkub ning heidetakse menstruatsiooni ajal organismist välja. Seega ei pruugi naine mõnikord olla rasedusest isegi teadlik.
Loote ja ema vaheline side
Peale pesastumist hakkab loode väga kiiresti arenema. Kolm kuud toitub loode kollakehast, mis raseduse 12. nädalal asendub platsentaga. Platsenta on väga oluline elund, mis tagab ema ja loote vahel tiheda sideme. Paksenenud ja suurenenud arvukusega hattude abil kinnitub embrüo emaka limaskestale ja hiljem loob ühenduse ema vereringega ning hatte ümbritsev ruum täitub ema verega. Ehkki ema veri ei segune loote verega, toimuvad ema ja loote vahel intensiivsed (aine)vahetusprotsessid: ema veri kannab loote verre hapnikku ja toitaineid ning viib ära ainevahetuse jääkained. Seega, loode hingab , toitub ja väljutab ainevahetuse kahjulikke produkte platsenta abil. Platsenta takistab nakkuslike ainete sisenemist loote organismi. Veelgi enam, platsenta toodab suguhormoone östrogeeni, progesterooni ja koorioni gonadotropiini, mille olemasolu alusel määratakse rasedustestides kindlaks raseduse esinemine.
Poiss või tüdruk?
Sugu määravad kromosoomid esinevad nii nais - kui meessugurakkudes. Kõigis naissugurakkudes on sarnased X-kromosoomid. Viljastumisel sõltub sugu seemnerakust, sest poole seemnerakust moodustavad X-kromosoomid, milledest hakkab arenema naisorganism, ja teise poole Y-kromosoomid, milledest hakkab arenema meesorganism. Kui ühinevad mõlema vanema X-kromosoomid (kombinatsioon XX), tähendab see, et sünnib tüdruk, kui X- ja Y- kromosoom (kombinatsioon XY), tähendab see, et sünnib poiss. Kuna X- ja Y-kromosoomidega seemnerakke on sarnasel hulgal, on ka võimalused ühest või teisest soost lapse sündimiseks võrdsed.
Kui kaua rasedus kestab?
Keskmiselt kestab rasedus 40 nädalat. Spontaanabordina (raseduse iseenesliku katkemisena) käsitletakse raseduse katkemist kuni 21. rasedusnädalani. Kui loode sünnib 22.-37.nädalal, loetakse sünnitus enneaegseks, kuid vastsündinu on elujõuline ja võib vastava meditsiinilise hoolduse korral elama jääda. Laps, kes sünnib hiljem kui 42.nädalal, on üleaegne.
Kuidas kalkuleerida täpset sünnituse aega?
Sünnituse aja arvutab välja arst, võttes arvesse viimase menstruatsiooni alguskuupäeva, raseduse alguskuupäeva (kui naine seda teab), esimese arstliku kontrolli tulemusi, loote esimeste liigutuste tegemise kuupäeva ja ultraheliuuringu tulemust. Seetõttu püüdke meelde jätta või üles kirjutada viimase menstruatsiooni ja/või võimaliku rasestumise alguskuupäev ning minge arsti juurde niipea, kui arvate , et olete rasestunud. Peaksite üles märkima ka kuupäeva, mil loode end esimest korda tuntavalt liigutas.
Sünnituse täpse kuupäeva määramine on oluline selleks, et arstil oleks võimalik anda vajalikku õigeaegset meditsiinilist abi tagamaks, et laps sünnib õigeaegselt.
Arstlik kontroll peaks toimuma mitte hiljem kui enne 12. rasedusnädalat, sest siis on võimalik kõige täpsemini määrata raseduse kestust. Enneaegselt sündinud laps ei ole täielikult välja arenenud ning valmis eluks väljaspool emaüska ja seetõttu suudab ellu jääda vaid meditsiinilise erihoolduse toel. Üleaegne beebi võib sünnitamisprotsessis kannatada suuremaid traumasid, lootel tekib platsenta vananemisest tingitud toitainete ja hapnikunappus ja ta võib emakas isegi surra.
Kuidas loode areneb?
1.Emakas
2. Munasarjad
3. Emakakael
4. Tupp
5. Ajaline loode
Lapse arenemisel emakas on kaks etappi : embrüo ja loote faas.
Kuidas ta välja näeb?
Kuidas ta areneb?
Rohkem fakte
Embrüo-faas kestab viljastamisest 8. rasedusnädalani
 
Tekivad peamiste organite ja süsteemide alged ; moodustuvad kere , pea, nägu ja jäsemed.
Embrüo kasvab väga kiiresti. Tema kaitsesüsteemid on ebatäiuslikud. Embrüo on väga tundlik hapnikupuuduse, nakkuste , narkootikumide, alkoholi, kiirituse ja muude faktorite suhtes, mis võivad põhjustada embrüo hävimist või hälbeid.
Loote-faas kestab 8. rasedusnädalast sünnituseni
Vanus: 8 nädalat
Pikkus: 3-4 cm
Loode hakkab välja nägema nagu inimolend; hakkavad moodustuma suguorganid ja selgroog.
Reageerib valule , puudutusele, surumisele, hakkab liigutama .
Vanus: 12 nädalat
Pikkus: 8,5 cm
Kaal: 25g
Moodustuvad sugunäärmed; vereloomekude hakkab tootma vererakke.
13.-14.nädalane loode suudab juba imeda, neelata ja urineerida. Moodustub platsenta-kaitsekiht ja seega ei põhjusta kahjulikud tegurid harilikult loote hävimist, kuid neil võib olla loote arengule negatiivne mõju.
Vanus: 16 nädalat
Pikkus: 14 cm
Kaal: 120g
Moodustub luustik ; nahk muutub jäigemaks; keha katavad looteudemed ja lootevõie, mis ei lase amnionivedelikul lootesse imenduda.
Keha hakkab kasvama kiiremini kui pea, seega ei ole proportsioonid tasakaalus.
Vanus: 20 nädalat
Pikkus: 25 cm
Kaal: 300g
Moodustuvad aju ja seljakeelik ; kulmud on selgelt väljakujunenud; ilmub nahaalune kude; kortsud kaovad; nahka katavad looteudemed.
Loode kuuleb helisid , näolihased hakkavad liikuma, reageerib tundlikult ema meeloludele, tekivad hingamisliigutused ja aevastamisrefleks.
Vanus: 24 nädalat
Pikkus: 30 cm
Kaal: 600-700g
Siseorganid on täielikult väljakujunenud; v.a siiski kopsud; nahaalune kude muutub paksemaks.
Tajub ema südamelööke, mida mäletab ja mis mõjuvad rahustavalt peale sündimist, kui ema võtab imiku sülle või teda imetab. Kui laps sünnib selles vanuses, võib ta ellu jääda meditsiinilise erihoolduse tingimustes.
Vanus: 28 nädalat
Pikkus: 35-37 cm
Kaal: 1000-1200g
Nahk on punakas, kortsus; ninakõhred on pehmed; poiste munandid ei ole munandikotti langenud.
Avab silmi, ultrahelipildil jälgitavad nutmise, kisamise, vihagrimassid. Kui laps sünnib sel ajal, võib ta ellu jääda meditsiinilise erihoolduse tingimustes.
Vanus: 32 nädalat
Pikkus: 40-42 cm
Kaal: 1500-1700g
Loode on täielikult välja kujunenud, ent ebaküps.
Kui laps sünnib sel ajal, võib ta ellu jääda meditsiinilise erihoolduse tingimustes.
Vanus: 36 nädalat
Pikkus: 45 cm
Kaal: 2500g
Nahk on sile, roosa, kortsudeta, looteudemed on peaaegu kadunud, nina- ja kõrvakõhred on jäigastunud.
Loode on elujõuline, sündides kisab, avab silmi, imeb. Sellest ajahetkest võib kaalus juurde võtta 14-28g päevas.
Vanus: 40 nädalat
Pikkus: 59-52 cm
Nahk on roosa, sile, looteudemeid on veel vaid õlgade piirkonnas, pea hõlmab ¼ kogupikkusest.
Loode on küps. Käes on aeg sünnituseks.
Milline on loote asend emakas?
Sünnituse lähenedes on loote keha kergelt kumer, pea on kummardatud ettepoole rinna suunas, käed on küünarnukist kõverdatud ja rinnal ristiasendis, jalad on puusast ja põlvedest kõverdatud ja surutud kõhu vastu. Kõige sagedamini asetseb loode emakas pikisuunaliselt, vahel võib loote asend olla ka põikisuunaline. Kui loote pea asub madalamal ja on valmis sünnitusel esimesena väljuma, nimetatakse asendit peaseisuks. Taoline asend on beebidel 96% juhtudel. Juhul kui tuharad asuvad madalamal, nimetatakse asendit tuharaseisuks. Sellist asendit tuleb ette 3,5% juhtudel. Muid asendeid esineb väga harva.