I maailmasõja võitjad ja kaotajad (5)

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Esimene maailmasõda

appi ruttama; Saksmaa olukord läks hullemaks siis kui Vene-Prantsuse liiduga ühines Inglismaa; Nende arust oli Euroopa jõudude tasakaal ohus; Prantsusmaa ja Inglismaa kirjutasid alla kokkuleppele amtliku nimega Antant; Hakati planeerima ühist sõjategevust Saksam. vastu; Inglismaa ja Venemaa vaheline kokkuleppe; Vastamisis seisid Antant ja Kolmikliit; algul arvati et suurriikide blokkide loomine hoiab ära sõja siis tegelikult lõi see eeldused Esimese maailmasõja puhkemiseks; Sõja tehnika areng ja võidurelvastumine; laialt võeti kasutusel ka kaevikud, miinipildujad,kuulipildujad ja moodsad sidevahendid; Kolmikliit ja selle eesmärgid Saksamaa,Austria-Ungari,Itaalia; saksamaa soovis uusi kolooniaid haarta; Saksamaa eesmärk oli purustada Prantsusmaa ja kehtestada oma võim euroopa mandril; Austria-Ungar koospüsmist ohustasid Serbia püded luua Austria-Ungari kooseisu kuuluvatest slaavi rahvastest Balkanil suur slaavi riik; Austria-Ungari eesmärk oli

Ajalugu

24

docx

Esimene maailmasõda ehk rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul

piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi saksamaale. INGLISMAA · Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus, lubati rahaliselt toetada +70000 armee VENEMAA · Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida-Preisimaa ning Austria-Ungari vahel. Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt lääks Austria-Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin. I maailmasõja algus · 28. Juulil 1914- Austria-Unagri kuulutas Serbiale sõja. · Loe õ lk 38 ja leia murdepunktid, kus oleks saanud veel midagi muuta, sõda veel ära hoida? · Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni · Järgnes Saksamaa sõjakuulutus Venemaale seejärel Prantsusmaale, tungides kallale Belgiale. · Inglismaa kuulutas Saksamaale sõja 4.augustil. Läänerinne 1914 · Sõjategevus läänerindel algas 2.augustil 1914.a, mil Saksa väed hõivasid

Ajalugu

36

odt

Ajalooõpetuse eksam

Huvi pakkusid suhted Venemaa ja Inglismaaga. Sakslased kartsid nö „kahe tule vahele jääda” ehk siis ühelt poolt Prantsusmaa, teiselt Venemaa. 1871 loodi Saksamaa Keisririik, riigikorralduseks oli monarhia – keisriks Wilhelm II. Austria-Ungaris olid huvitatud Balkani poolsaarest. Itaallaste välispoliitiliseks eesmärgiks oli kolooniate loomine Aafrikas. USA võitles demokraatia eest ja diktatuuri vastu Lõuna-Ameerikas. 2. Esimese maailmasõja põhjused ja algus. I maailmasõda – keskriigid vs Antant. I maailmasõja puhkemise põhjused: 1. sõda romantiseeriti – kujutelm, et sõda on romantiline, hiilgav; peale sõjaväelaste ja relvatöösturite ootasid sõda ka lihtrahvas 2. puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid 3. Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas – Euroopa mandril ja kolooniates 4. Venemaa ja Austria-Ungari huvide põrkumine Balkani „püssirohukeldris” 5

Ajalugu

13

doc

Ajaloo konspekt

Kuid juba puhkemisest alates ka Aafrikas ja Anting meresõjaga kõikide maailma ookeanidel. Keskriigid ehk saksa keisririik austria-ungari kaksikmonarhia türgi impeerium ja bulgaaria said esimeses maailmasõjas rängalt lüüa. Antant eesotsas suurbritannia ja Prantsusmaaga ning nendega hiljem liitunud itaalia ja ameerika ühendriikidega väljus sellest sõjast võitjana ( Antandi poolel olnud vene impeerium varises sisevastuolude tõttu kokku.). Esimeses maailmasõja tulemusena muutus põhjalikult euroopa poliitiline kaart. Tekkis terve rida uusi rahvusriike, sealhulgas eesti vabariik. Esimene maailmasõda puhkes paljude vastuolude teravnemise tõttu suurriikide vahel. Üheks peamiseks põhjuseks oli suurbritannia ja saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Esimese maailmasõja ajendiks oli sai austria ungari troonipärija herts hertsogi franc ferdinari tapmine 28 juunil 1914 Bosnias sarajevos. 28

Ajalugu

12

doc

Lähiaeg 1914-1945

>muudatused moes (seoses viktoriaanliku ajastu lõpuga):öeldi lahti korsetist=>kõrge vöökohaga kleidid; idamaisus >spordi populaarsuse tõus =>1896. a I olümpiamängud; jalgpall 3. Esimene maailmasõda 1. august 1914-1918 põhjused >imperialistlike suurriikide vastuolud >võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste pärast (eriti Saksamaa-Inglismaa, Austria-Ungari ja Venemaa konkurents Balkani pärast) >võitlus mõjupiirkondade ja asumaade pärast >Alahinnati maailmasõja võimalikkuse ohtu, sõda romantiseeriti ajend >ertshertsog Franz Ferdinandi (Aust-Ung troonipärija) tapmine Sarajevos (28. juuni 1914) Serbia terroristi poolt =>Austria-Ungaris ja mujal vallandub pahameeletorm, Venemaa toetama Serbiat =>Saksamaa õhutusel kuulutab Austira-Ungari Serbiale sõja, vastuseks Venemaal mobilisatsioon osapooled/liidud, nende kujunemine >Kolmikliit e Keskriigid vs Antant *Keskriigid (1882 a): Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria (1915), Türgi

Ajalugu

6

doc

Üldajalugu 20.sajandil

ITAALIA liitus algselt, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku INGLISMAA takistada Saksamaad rünnaku eest (20.saj algul suhted paranesid, tugevnes vana vaen USA tõusta oma maailmajao suurvõimuks Austria-Ungariga, kes oli võidelnud Itaalia ühendamise vastu, kelle valduses itaallastega asustatud alasid, paranesid suhted Venemaaga, kes lubas toetada Itaalia püüdlusi Aafrikas) TÜRGI lootis toetus Vene ja Itaalia surve vastu Esimese maailmasõja põhjused: 1) teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel 2) ohu alahindamine ­ usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, sest suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliselt sõjaliste ähvardustega (Maroko kriisid) ­ rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatiumid 3) sõja romantiseerimine 4) rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine

Ajalugu

19

docx

AJALUGU: I ja II maailmasõda

1870; soovis vähendada SM mõjuvõimu o VM soovis sekkuda Balkanil ning toetada serblasi (Serbia soov moodustada slaavlastest Suur- Serbia ja jõuda mereni); ei soovinud SM ülemvõimu, peamine vaenlane oli Türgi, sest VMd huvitasid Dardanellid Kuigi väliselt oli suurriikide blokkide loomine mõeldud sõja ärahoidmiseks, lõ i see tegelikult eeldused I maailmasõja puhkemiseks, sest vaenlased olid määratletud ja liitlastega lepingud sõlmitud Napoleoni sõdu keegi ei mäletanud enam ­ ei mäletatud katastroofi, mäletati au ja hiilgust, sõda romantiseeriti Sõjakaid meeleolusid õhutas sõjatehnika areng ja võidurelvastumine Raudteede rajamine võimaldas armeed senisest kiiremini mobiliseerida ning rindele paisata  Sõjapidamine täienes kaevikute, miinipildujate ja moodsate sidevahenditega, ratsavägi muutus kasutuks

Ajalugu

23

docx

Ajaloo riigieksami kordamine 2010

11* Samas oli Itaalia kõikuvatel seisukohtadel ehk ebakindel partner- näiteks sõlmis Itaalia 1902.a. leppe Prantsusmaaga, et võimaliku suure sõja korral jääb ta Prantsusmaa suhtes neutraalseks. 12* ANTANT ( ENTENTE ): 13* Kujunes välja kahepoolsete lepingute sõlmimise tulemusena Prantsusmaa, Venemaa ja Inglismaa vahel 19. ja 20.sajandi vahetusel. Polnud otsene sõjaline liit (selleks muutus Antant vahetult I maailmasõja eel ). 14* 1893.a.- Venemaa- Prantsusmaa liidulepingu sõlmimine. 15* Prantsusmaa vajas liitlast Saksamaa vastu, sundimaks võimalikus sõjas Saksamaale peale sõja kahel rindel. 16* Venemaad hirmutas Saksamaa ühendamine ning naabri võimalikud taotlused Poola ja Baltikumi aladele. Samuti lähendas Venemaad Prantsusmaale asjaolu, et Venemaal oli soov

Ajalugu

Kommentaarid (5)