Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elektrioht ja ohutusklassid (0)

1 Hindamata
Punktid
Elektrioht
Birgit Allilender
TK-17
Elektrioht
• Elektrioht - elektripaigaldisest tulenev trauma risk
• Elektrioht on väga kaval oht – nähtamatu, 
kuuldamatu, kuid mitte olematu
• Kuna elektriõnnetusi juhtub paljudest teistest, 
näiteks tuleõnnetustest, vähem, siis neid ka 
teadvustatakse vähem. Samas on elektriõnnetused 
üldjuhul väga traagiliste tagajärgedega
• Seadme ohutuse seadus näeb ette, et 
elektripaigaldisi peab kontrollima kindla aja tagant, 
olenevalt nende liigist kas iga kolme, viie või 
kümne aasta järel
Elektrioht
• Seda regulleerib ELEKTRIOHUTUSSEADUS, mis on 
vastu võetud aastal 2007
• Kuni 120- voldise  alapingega töid võivad teha 
kõik isikud- sellest rohkem peab tööde 
teostamiseks kutsuma spetsialisti
Elektriseadmete ohutusklassid (4)
• 1. tavalise pistikuga elektriseadmed -  0klass
On vaid põhiisolatsioon – täisringikujuline 
pistikupea
• elektriseadmed, mille pistik on kaitsekontaktiga I 
klass
• On kaitsemaandatud, pistikupesal metallist 
külgkontaktid 
• kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega  - II 
klass – põhiisolatsioonile lisandub täiendav 
isolatsioon .
• kaitseväikepingel – pinge, millega  kokkupuude  
pole eluohtlik -  töötavad  (kuni 50 V ) 
elektriseadmed – III klass 
Elektritraumade põhjused
• elektriohutusnõuetest mittekinnipidamine – lohakus
madal ohuteadlikkus, liigne  julgus
• mittekorras elektriseade või -tööriist – lisaks esimeses 
punktis nimetatutele kontrolli puudumine
• kaitsevööndi nõuete mittetäitmine – eelkõige 
omavolilised tööd valdaja loata
• muu – metallivargused, omavolilised tööd alajaamades 
või õhuliinidel
Tööõnnetused
• Aastas keskmiselt tööõnnetusi mis on seotud 
elektrienergia ja  gaasiga  on umbes 350, mis on kõvasti 
alla Eesti keskmise (u. 900) ( 100000  töötaja kohta)
• Aastast 2005-  2017 on selles valdkonnas tööõnnetusi 
mis on lõppenud surmaga 4
Elekter
• Otsene kontakt elekrivooluga võib olla surmav.
• Alalisvooluga kokkupuude on tavaliselt ohutum kui  vahelduvvool
kuna  alalisvool  põhjustab järsu tõuke, mis paiskab inimese 
vooluallikast eemale ning säästab seeläbi edasisest kahjustusest. 
Vahelduvvool tekitab aga tugeva krambi ehk tetaania, mistõttu 
inimene ei pääse vooluringist välja.
• Nii vahelduv- kui alalisvool võivad põhjustada kahte liiki traumasid:
• 1. Muutused keha süsteemides:  krambid , ventrikulaarne 
fibrillatsioon ning südameseiskus, hingamisseiskus jms)
• 2.  Termilised  ning elektrokeemilised kahjustused: põletused nahal, 
vere hüübimishäired, luumurrud jms)
• Elekrtrikahjustus võib avalduda väga erineva 
raskusega ning sümptomid sõltuvad ka 
elektrivoolu kehasse sisenemise ning sealt 
väljumisde kohast ehk vooluteest läbi keha.
• Veega kokkupuutev elekter 
või välgutabamuse korral on põletusarmid 
harvad , kuid tekib südameseiskus.
• Kõrgepingeliinidega kokkupuutel võivad aga 
tekkida nekrootilised 
nahahaavad  ning siseorganite kahjustused. 
Tekib kudede  turse , elektrolüütide tasakaalu 
häired, neerupuudulikkus,  sokk
• Lisaks võivad esineda nõrkus, lihaskrambid, 
luumurrud, peavalu, kuulmislangus, südame 
rütmihäired, hingamispuudulikkus, kooma.
Kasutatud kirjandus:
•  http://www.tooelu.ee/et/uudised/1491/elektrioht-%E2
%80%93-nahtamatu-kuuldamatu
 
•  https://www.riigiteataja.ee/akt/12894666 
•  http://www.ti.ee/est/meedia-trukised-statistika/statistik
a/tooonnetused/
 
•  http://www.inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haigus
ed-ja- seisundid / elektritrauma -330
 
•  parsek .yf.ttu.ee/~ mars /hg/elektriohutus.ppt 

Document Outline

  • Slide 1
  • Elektrioht
  • Elektrioht
  • Elektriseadmete ohutusklassid (4)
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Elektritraumade põhjused
  • Tööõnnetused
  • Elekter
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Kasutatud kirjandus:
Vasakule Paremale
Elektrioht ja ohutusklassid #1 Elektrioht ja ohutusklassid #2 Elektrioht ja ohutusklassid #3 Elektrioht ja ohutusklassid #4 Elektrioht ja ohutusklassid #5 Elektrioht ja ohutusklassid #6 Elektrioht ja ohutusklassid #7 Elektrioht ja ohutusklassid #8 Elektrioht ja ohutusklassid #9 Elektrioht ja ohutusklassid #10 Elektrioht ja ohutusklassid #11 Elektrioht ja ohutusklassid #12 Elektrioht ja ohutusklassid #13 Elektrioht ja ohutusklassid #14
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-04-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor birgitallilender123 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

ELEKTRIPÕLETUSE 4 ASTET JA ESMAABI ELEKTRITRAUMADE KORRAL
10
doc

ELEKTRIPÕLETUSE 4 ASTET JA ESMAABI ELEKTRITRAUMADE KORRAL

TALLINNA TEENINDUSKOOL ELEKTRIPÕLETUSE 4 ASTET JA ESMAABI ELEKTRITRAUMADE KORRAL Referaat Juhendaja: Tallinn 2009 Elektripõletuse 4 astet ja esmaabi elektritraumade korral SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. ELEKTRIPÕLETUS..........................................................................................................4 2. ELEKTRITRAUMA..........................................................................................................5 2.1. Elektritraumade põhjustajad........................................................................................5 2.2. Kokkupuude elektriga................................................................................................. 5 2.3. Sümptomid ja avaldumine...............

Tööohutus ja tervishoid
Risk ja ohutus kordamise vastused
17
docx

Risk ja ohutus kordamise vastused

14. Kui pikk on 6 kg pulberkustuti tööaeg sekundites ? Kui kaua peab standardi EN 3 alusel 6 kg tulekustuti töötama? Vastus : 18 - 22 sekundit. Võib ka kauem töötada, kui mitte vähem ! 15. Mida vajab vingumürgituse saanud isik ? Kas joogiks vett või sooja tekki ? Vastus õhu hapnikku ( tuleb viia värske õhu kätte ja tingimata tuleb kutsuda kiirabi - 112. Elektriohutus. 1. Elektriseadmete ohutusklassid (0, I, II, III). - 0-ohutusklass - tagab ohutu kasutamise ainult seadme põhiisolatsioonil. Seadme pingealteid ja juhtivaid osi ei ole ettenähtud ühendada kohtkindla paigaldise kaitsejuhiga. Põhiisolatsiooni rikke korral oleneb kaitse seadme ümbrusest ja on tagatud vaid siis, kui seade paikneb mittejuhtiva põranda ja seintega ruumis. Enamikus Euroopa riikides, ka Eestis, nende tootmine ja müük on keelatud

Riski- ja ohuõpetus
Elektriohutus
39
docx

Elektriohutus

Elektriohutus Terminoloogia: Elektripaigladis- üksteisega ühendatud elektriseadmete ja juhtide teatud otstarbega ja kokkusobitatud tunnussuurustega valmispaigaldatud kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt: ruumi, korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Sellesse kuuluvad ka elektrienergia salvestus seadmed nagu akupatarei, kondensaatorid jm salvestatud elektrienergia allikad. Elektripaigladiseks on nt: elektrijaam, elektrivõrk, jaotusvõrgu piirkond, alajaam, ülekandeliin aga ka madalpinge kilp koos väljuvate fiidritega->toiteliin, tootmis hoone elektriseadmed jms. Elektriseadmed: Elektriseade on elektrienergia tootmiseks muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud elektrilisi või elektroonilisi komponete sisaldav seade. Käit- igasugune sealhulgas töötoiminguid sisaldav tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmiseks see hõlmab selliseid toiminguid nagu lülitamised nagu lülitamised, juhtimine, seire ja hooldamine nin

Elektriohutus ja seadusandlus
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun