Rihthöövel (0)

Carola Liiv
OHUTUSJUHEND HÖÖVELPINGIL TÖÖTAJALE
1. PUIDUTÖÖTLEMISEL ESINEVAD OHUD
Töötamisel valitsevad ohud, õnnetusjuhtumid ja traumad :
- kukkumine kõrgusest (materjali ladustamisel jne.)
- kukkumine samal tasapinnal
- elektrišokk, kontaktist vooluga;
- mehaanilised traumad, saaduna seadmete ja masinate pöörlevatelt osadelt;
- lõikehaavad (erinevate instrumentide kasutamisel ).
Tegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi:
- puidutöötleja töö füüsilist pingutust nõudev, mis võib põhjustada traumasid, valusid
seljas ja kätes ning muid ülekoormushaigusi;
- puidutöötlemisel eralduv tolm kahjustab silmi, nahka eriti aga hingamisteid ja kopse,
põhjustades hingamisteede kroonilisi põletikke.
2. ÜLDNÕUDED
2.1. Tööülesannet tohib asuda täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted.
Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse.
2.2. Mitte kasutada tööriistu ega seadmeid, mille käsitsemist ei ole teile õpetatud.
2.3. Käsietteandega höövelmasinate noavõllid peavad olema silindrilise kujuga ja
tasakaalustatud.
2.4. Sissepandavad laastumurdjad peavad tihedalt liibuma nugade pealispinnale kogu
nende pikkuses, olema ühesuguse kujuga, ja hoolikalt tasakaalustatud ning neil ei tohi
olla väljalöödud kilde ega täkestatud kohti.
2.5. Höövlinoad peavad olema paigaldatud selliselt , et nad oleksid omavahel paralleelsed
ning et nende lõiketerad joonistaksid ühesuguse läbimõõduga ringjoone. Höövlinoa
tera ei tohi ulatuda üle laastumurdja rohkem kui 1,5 mm.
2.6. Etteandemehhanism peab olema noavõllidega blokeeritud nii, et ükskõik, millise
noavõlli peatamine kutsub esile etteande seiskumise. 2.7. Hööveldatud detailide pikkus ei tohi olla väiksem kui eesmine ja tagumine
etteandevaltsi telgede vahe pluss 100 mm.
3. RIHTHÖÖVELMASINAD
3.1. Automaatsööturiga pinkidel peab noavõlli töötav osa olema kaetud isesulguva
kaitsekattega, mis avab noavõlli ainult töödeldava detaili laiuselt.
3.2. Noavõlli töövaba osa suundlati taga peab olema täielikult kaetud suundlati igas
asendis.
3.3. Suundlatti ei tohi kinnitada pitskruvidega.
3.4. Enne pingi käivitumist pöörake nugadevõlli käsitsi ja veenduge, et see ei puuduta
töölauda.
3.5. Kui noavõlli kate puudub või on korrast ära, on pingil töötamine keelatud.
3.6. Masinalaudade ja suundlattide pealispinnad peavad olema tasased ja siledad.
3.7. 400 mm-st lühemaid või 50 mm-st kitsamaid või 30 mm-st õhemaid toordetaile võib
käsietteande puhul hööveldada ainult spetsiaalsete tõukeklotside abil.
3.8. Õhukesi ja lühikesi detaile võib üheaegselt pakkidena hööveldada ainult
kinnitusvormide abil.
3.9. Profiilne, kõverjooneline hööveldamine ilma spetsiaalse šabloonita on keelatud.
3.10. Etteandmismehhanismiga varustatud rihthöövelmasinaga kahe või rohkema erisuguse
paksusega detaili üheaegne hööveldamine on lubatud ainult tingimusel, et igaüks neist
surutakse kindlalt vastu masinalauda.
4. TÖÖ AJAL
4.1. Mitte võtta maha kaitsepiirdeid.
4.2. Paksushöövelpingil töötades mitte seada laastu paksust üle 5 mm.
4.3. Mitte seista hööveldatava laua otsa kohal, sellega väldite vigastusi võimalikust
tagasilöögist. 4.4. Mitte hööveldada jäätunud puitu.
4.5. Veenduda, et hööveldatavas puidus ei oleks naelu, kilde ega muid metallesemeid.
4.6. Seisatada höövelpink kohe kui noavõll hakkab lõikama ebaühtlaselt või kui märkate
noavõllil vibreerimist.
5. PÄRAST TÖÖD
5.1. Lülitada elektrimootor välja.
5.2. Puhastada tööpink ja töökoht.
5.3. Tööpingi riketest teatada töölõigu juhile.
6. ERGONOOMIA
Tööd, mis on seotud rohke liikumisega ja lihaste venitamisega, tehakse püstiasendis, näiteks
mingit kindlat tüüpi tööpingi juhtimine. Igasuguse seisva töö juures tuleks vältida painutatud
selga .
Kui inimene kummardub ettepoole või ühele küljele, siis tema jala-, selja- ja ka õlalihased
pidevalt pingul . Kui inimene end uuesti sirgeks ajab, tunneb ta seljas valu, just nagu selg
oleks kõveras olekus kangeks jäänud. On võimatu kogu aeg pingevabalt seista, kui töö kõrgus
ei ole õigesti valitud.
Töökõrgus on väga tähtis tegur. Kui see on ebaõigesti valitud, siis keha väsib väga kiiresti.
Töökõrgus peab olema selline, et tööd saaks teha ilma selga painutamata ja õlgu õiges ja
pingutamata asendis hoides .
Tööd tuleks teha käte loomuliku asendi juures, nii lähedal kehale kui võimalik.
Peab olema võimalik ulatuda kõikjale oma töökohas ilma, et end selleks üleliia venitada või
painutada.
7. TEGUTSEMINE ÕNNETUSOHU JA TULEKAHJU KORRAL
Töötajad peavad tõsise ja ähvardava õnnetusohu korral võtma tarvitusele abinõud vastavalt
oma teadmistele ja kättesaadavatele tehnilistele vahenditele võimalike tagajärgede vältimiseks
ka sellisel juhul, kui vahetu ülemusega ei ole võimalik kohe ühendust saada.
Tõsise ja vältimatu ohu korral peavad töötajad töökohalt lahkuma kiirelt ja ohutult. Tõsise ja
vältimatu ohu korral oma töökohalt või ohtlikult alalt omavoliliselt lahkunud töötajat ei tohi
selle eest karistada ega asetada ebasoodsasse olukorda.
Tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ohutus ja nende kiire evakueerimine või päästmine
ohustatud alast.
Tulekahju avastanud isik on kohustatud: - teatama viivitamatult häirekeskusele (telefonil 112), kus tulekahju on puhkenud ja mis
põleb ning nimetama oma perekonnanime ja teate andmiseks kasutatava
telefoninumbri ning vastama päästetöötaja esitatud küsimustele;
- hoiatama ohtu sattunud inimesi;
- sulgema uksed ja aknad ning välja lülitama ventilatsiooni, tõkestamaks tule levikut;
- võimaluse piires asuma tuld kustutama .
Tulekustutus- ja päästemeeskonna sündmuskohale saabumisel informeerib tulekahju
avastanud isik või objekti valdaja esindaja meeskonna juhti:
- tulekahju tekkekohast ja ulatusest;
- võimalikust ohust inimestele;
- muudest tulekahjuga kaasneda võivatest ohtudest (plahvatused, ohtlikud kemikaalid ,
elektriseadmed jms).
8. ESMAABI
Iga töötaja peab enne tööle asumist olema tutvunud esmaabi andmise juhendiga.
Kõige olulisem on tegutseda rahulikult ja läbimõeldult:
- püüda välja selgitada kannatanu seisukord ;
- raske tööõnnetuse puhul helistada koheselt hädaabinumbril 112;
- olemasolevate võimaluste piires anda kannatanule abi;
- vajadusel seisata ohtlikud seadmed , välja lülitada elektrivool jne.
Juhul kui töötajal ei ole piisavalt teadmisi esmaabi andmises, siis oodata kuni saabub selleks
väljaõpetatud töötaja või kiirabi .
NB! Ebaõigete esmaabi võtete kasutamine võib kannatanu seisundit veelgi raskendada.
9. KASUTATUD KIRJANDUS JA KEHTIVAD ÕIGUSAKTID
1. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (RT I 1999, 60, 616; …; RT I 2010, 31, 158 )
2. Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RT I 2007, 42, 305)
3. Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RT I 2000, 4, 30; RT I
2003, 89, 596)
4. Tuleohutuse seadus (RTI 2010, 24, 116 )
5. Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RTL 2001, 35, 468)