Abort (2)

Kuressaare Ametikool

Tehniliste erialade osakond

Jürgen Rauk

AUT-2
ABORT

Referaat

Juhendaja : Urmas Lehtsalu

Kuressaare 2009

SISUKORD
1. ABORT.........................................................................................................4
2. RISKID MIDA PEAB TEADMA.................................................................5
3. 1.1 PROBLEEMID LOOTEGA....................................................................6
1.2 ABORDI PROTSEDUURID....................................................................6
4. UUS UURING: ABORT PÕHJUSTAB NAISTE PSÜÜHILISE TERVISE PROBLEEME………………………………………………………….7
5. ABORDI STATISTIKA EESTIS…………………………………….….…9
Sissejuhatus
Minu referaadi teemaks on abort. Ma uurisin, mis asi on üldse abort ja mis on selle tagajärjed, kui sa aborti lähed tegema . Kirjutasin ka siia uuringuid , tänapäevast, kuidas on lood abordiga ja kuidas see võib inimesele mõjuda.
Kättesaadavad andmed vestlustest aborti teinud naistega võimaldavad jõuda vastakatele järeldustele abordijärgse depressiooni, tundeelu ebastabiilsuse kohta. Mõningatel andmetel ilmneb vestlustest naistega, kes on lasknud endale aborti teha, et nad kahetsevad seda. Tüüpilised kahetsejate väited on:

• "ma ei suuda elada teadmisega, et olen oma lapse tapnud"
  
• " tunnen sügavat kurbust aborditud lapse oletataval sünnipäeval"
  
• "näen aborditud last unes ". ( vikipeedia )
  

Raseduse iseeneslik katkemine on üks sagedasemaid raseduse tüsistusi, kusjuures sageli jääb selle põhjus selgusetuks. Kuuekümnel protsendil juhtudest on spontaanabordi põhjuseks lootemunast endast tingitud viga. ( vikipeedia )
Mitte keegi ei rasestu selleks, et hiljem aborti teha. Ometi leiavad paljud naised, nii abielus kui vallalised, et peavad otsustama abordi kasuks, mille mõju võib tunda anda veel palju aastaid hiljem. Tuleb meeles pidada, et kui on abordi osas mingeidki kahtluseid, siis on võimalus sünnitada ja hiljem laps ära anda. ( Naise Tervise ja Hea Enesetunde teejuht, lk. 66 )
Abordi toimumise päeval pead sa paastuma. Paastumine tähendab seda, et 8 tundi enne aborti ei tohi süüa, juua ega suitsetada. ( Naine, tunne oma keha , lk. 306 )

ABORT

Paljud rasedused - umbes üks kolmest vallalistel naistel ja üks neljast abielus naistel – lõpevad abordiga, vabatahtliku raseduse katkestamisega, enne kui loode suudab iseseisvalt elada. Raseduse katkestamisel võib olla palju põhjusi. Eostumine võib olla mittekavatsuslik või soovimatu, naisel võivad olla tervise või ea probleemid või lootel on kõrvalekaldeid või muretsema paneb geneetiline pärand.
Kui sa oled otsustanud abordi kasuks, peaksid selle teha laskma nii ruttu kui võimalik, sest raseduse algstaadiumis on abort ohutum. Mida hilisemale ajale selle lükkad, seda suurem on tüsistuste oht. Mitte ükski arst ei katseta meeledi üle 12-nädalast rasedust.
Abordi tegemiseks on olemas ka seaduslik võimalus. Alati tuleb pöörduda naistearsti poole, kes kannab hoolt selle eest, et abort toimuks seaduslikult ja meditsiiniliselt ohutute vahenditega. Nimelt on väga oluline, et organismis poleks abordi tegemise ajal ühtegi põletikulist seisundit. Vastasel juhul võib operatsioon panna põletiku levima või muuta selle alakeha põletikuks, mis haarab enda alla emaka ja munajuhad . Abort on embrüo või loote väljutamine emakast enne sündi. See võib toimuda iseeneslikult või tehislikult. Esimest nimetatakse spontaanseks, teist indutseeritud ehk esilekutsutud abordiks. Mõlemal juhul võib olla tegemist nii surnud kui elava embrüo või loote väljutamisega emakast. Esimesel juhul on embrüo või loode surnud kas iseeneslikult mingi geneetilise või füsioloogilise häire/haiguse tagajärjel, või on tema surm põhjustatud kas otseselt või kaudselt mingitest välisteguritest, nt kirurgilisest või medikamentoossest sekkumisest või traumast. Teisel juhul väljutatakse elav embrüo või loode, kes võib jääda elama, kui abort toimub suhteliselt hilja (üldiselt pärast 28. arvestuslikku rasedusnädalat, elualalhoiusüsteemi rakendamise korral ~22. rasedusnädalast) ning loode ei ole surmavalt kahjustatud. Kui tegemist on abordiga enne loote ellujäämisvõimelisuse saavutamist või on loode saanud surmavaid kahjustusi või ei anta talle emakast väljumise järel vajalikku ellujäämisabi, sureb loode pärast emakast väljumist.
RISKID, MIDA PEAB TEADMA
Kui katkestate raseduse varases staadiumis , on see ohutum, aga siiski on mõned riskid. Väga varane abort (enne kuuendat-seitsmendat nädalat) võib tähendada, et lootemuna ei õnnestu eemaldada.Rasedus võib säilida ja aborti tuleb või-bolla korrata . Mõnikord jäävad koed emakasse ja need tuleb hiljem eemaldada korduva küretaažiga. Ilmeslt soovitakse teil kolme nädala jooksul pärast operatsiooni mitte kasutada tampoone, sest need võivad põhjustada nakkust . Põletiku sümptomid on kõrge palavik , väga tugev verejooks või halvasti lõhnav eritis või tõsine kõhuvalu; kui need tunnused on olemas, minge uuesti arsti juurdem et saada antibiootikumiravi. Operatsiooni järel laske end kontrollida, kas keha on tagasi normaalolekusse jõudnud ja alles siis alustage taas vahekorraga.
PROBLEEMID LOOTEGA
Otsus abordi kasuks oodatud lapse puhul võib põhjustada valu ja traumasid. Ent see võib tunduda ainuvõimalus, kui sünnituseelsed testid näitavad, et lootel on kromosoomi- või füüsilisi hälbeid, nagu Downi sünroom spina bifida. Neid teste( vereanalüüs, ultraheliuuring ja looteveepõie punkteerimine e. Amniotsentees) pakutakse ja tehakse rutiinselt – mõni neist loote 16. elunädala paiku – ja vastust tuleb kaua oodata. Nõustaja või tugigrupp võib aidata teil otsusele jõuda, kuigi see võib olla valus otsus ja aidata mõista ka mõju tulevasele rasedusele .
ABORDI PROTSEDUURID
Rasedust alla 25 nädala katkestatakse perearsti suunamisega kas naistekliinikus või haiglas. Seejuures on esmased naise vajadused ja heaolu, eriti kui tegu on terviseprobleemidega, nagu südamehaigus, verehüübehäired või võimalikud vaimsed probleemid. Legaalne abort on tavapärane operatsioon, mis enamasti viiakse läbi 7.-12. rasedusnädalal. Enne tehakse günekoloogiline läbivaatus ja ultraheliuuring. Võidakse teha vereanalüüs, et näha, kas olete aneemiline või kas teil on reesusnegatiivne veretüüp ja samuti seksuaalsel teel levivate haiguste uuringud. Arst tahab teada, kas teil on lapsi või varasemaid aborte või nurisünnitusi. Esimene vestlus arstiga võib olla emotsionaalne ja partnere või sõber oleks suureks toeks . Raseduse katkestamine on kirurgiline protseduur , mis viiakse läbi emakakaela lokaalse tuimastusega kas vaakumaspiratsiooni või emaka välissuudme laiendamise ja küretiga kaapimise ( dilatatsioon ja küretaaž ) meetodiga. See võib küll valu teha, ent protseduur on kiirem kui üldnarkoosiga, pealegi on üldnarkoos riskantsem. Selle 10 kuni 15 minutit kestva protseduuri ajal võivad tekkida iiveldus ja emaka valulikud kokkutõmbed nagu valulike menustratsioonide ajal. Tõenäoliselt tuleb veel mõni tund kliinikus viibida, sest võite tunda nõrkust. Esineb veritsemist, nii et võtke kaasa hügieenisidemeid kaasa. Te peaksite arstilt küsima, millal võite tööle minna( tavaliselt on soovitatav paar päeva puhata ). Sageli kirjutatakse põletiku takistamiseks välja antibiotikume.
Abordimeetodid :
Mõned meetodid ja nende ajapiirangud:

• Vaakumaspiratsioon ( 4.-8. rasedusnädal)
  
• Abrasioon ( 4.-14. rasedusnädal) - emakakaela liendatakse ja looda kõrvaldatakse emakast üld- või epiduraaltuimestuse all ;
  
• Sünnituse esilekutsumise prostaglandiinide abil ( 15.-24. rasedusnädal) ;
  
• Hüsterotoomia ehk väike keisrilõikus – harva kasutatav ulatuslikum operatsioon, mille käigus eemaldatakse loode läbi alakõhtu ja emakaõõnde tehtud sisselõike ( 16.-24. rasedusnädal)
  

UUS UURING: ABORT PÕHJUSTAB NAISTE PSÜÜHILISE TERVISE PRBLEEME
13.12.2008 - Uus- Meremaal asuvas Otago ülikoolis läbiviidud uuringu tulemused kinnitavad, et aborti teinud naistel on 30% suurem tõenäosus langeda levinud psüühilise tervise probleemide (nagu depressiooni ja ärevushäirete) ohvriks.
Uuring, mille eestvedajaks oli dr David Fegrusson ning mille läbiviimist rahastas Uus- Meremaa Terviseuuringute Nõukogu, avaldati British Journal of Psychiatry detsembrikuu numbris .
Uuringust nähtus, et kõige enam seonduvad abordiga ärevushäired ning meelemürkide kasutamine. Kontrasteeruvalt ei leitud, et ükski teine raseduse tulemus tooks kaasa psüühilise tervise probleemide tekkimise riski kasvamise .
Uurijad hindasid, et abort on 1,5 kuni 5,5 % psüühikahäirete põhjuseks. Uuringu tulemused võivad mõjutada abordi õiguslikku regulatsiooni nii Uus-Meremaal kui Ühendkuningriikides, kus enam kui 90% abortidest lubatakse teha alusel, et väidetavalt kujutab raseduse jätkumine endast naise psüühilisele tervisele tõsist ohtu. Uuringu tulemused annavad mõista, et paljudel juhtudel võib tõde olla täpselt vastupidine : naise psüühilise tervise vaatevinklist on raseduse katkestamine hoopis riskantsem valik kui raseduse jätkumine.
Professor David Fergusson, John Horwood ja dr Joseph Boden uurisid enam kui 500 naise rasedust ja psüühilise tervise ajalugu. Need naised võtsid osa pikaajalisest uuringust, mis algas nende sünniga ning kestis nende 30-aastaseks saamiseni. Uurijad võtsid arvesse tegureid, mida võiks seostada abordi süvenenud riskide ja/või psüühilise haigusega, kaasa arvatud lapsepõlve keskkonda, noorukiea raskusi ning suhteid vanematega. Samuti arvestati muude individuaalsete iseärasustega ning edukusega koolis.
See värskeim uuring kinnitab varasemate uuringute tulemusi, mis on tõestanud, et abort suurendab ohtu psüühilisele tervisele. Nt hiljuti ajakirjas Journal of Psychiatric Research avaldatud artiklis, millega võeti kokku Bowling Green State University professori Priscilla K. Colemani uuringu tulemused, toodi välja, et aborti võib pidada erinevate ärevushäirete, tujukõikumiste ning meelemürkide kuritarvitamise põhjuseks. Augustis avaldati Oslo ülikoolis 768 naise osalusel läbiviidud uuringu tulemused, mis kinnitasid, et abort suurendab naiste tõenäosust sattuda psüühilise tervise häirete ohvriks.
ABORDI STATISTIKA EESTIS
Diagramm 1. Antud aastal meditsiinilise abordi teinud naiste osakaal oma vanusegrupis aastatel 1994-2006 .
Ka kõigi vanusegruppide siseselt langeb meditsiiniliste abortide osakaal. Aborteerijate osakaal on kõige suurem 20-24 aastaste vanusegrupis, ainult veidi väiksem on nende osakaal kahes järgmises vanusegrupis ning enam-vähem ühesuur on aborteerijate osakaal 35-39 aastaste ja 15-19 aastaste vanusegrupis, ehkki viimastel aastatel on 15-19 aastaste osakaal oma grupis jätkuvalt langenud samal ajal kui 35-39 aastaste seas on aborteerijate osakaal püsinud stabiilsena 3,1%.
Diagramm 2. Antud aastal aborti teinud naiste osakaal kõigi aborteerinute seas haridustaseme järgi aastatel 1996-2006.
Aborditegijate seas kasvab oluliseltlt põhiharidusega nasite osatähtsus (10 aasta jooksul 10%) ning langeb kesk- ja keskeriharidusega naiste osatähtsus. Tervikuna on aborteerijate seas siiski kõige suurem osakaal just viimastel (kokku 65% aastal 2006).
Diagramm 3. Abortide protsent liigi järgi aastatel 1996-2006.
80% abortidest on legaalselt indutseeritud ehk meditsiinilised abordid. Nende seas on omakorda absoluutses enamuses (~98%) legaalsed, st. naise soovil tehtavad abordid. Ülejäänud (veidi üle 2%) on terapeutilised, st. tehtud seaduses sätestatud näidustustel. Kriminaalsed abordid moodustavad kõigist abortidest 0,01-0,02% (sel sajandil kuni 2 aborti aastas). Spontaansete, st. iseeneslike abortide osakaal on alla 10% ja langeb (2001. aastal 10%, 2006. aastal 7,2%). Samas kasvab “muude” abortide osakaal (2001. aastal 7,1%, 2006. aastal 12,1%). Kahjuks ei ole Tervise Arengu Instituudi leheküljel, kus andmed on esitatud, selgitust selle kohta, millised on “muud” abordid.
11