MUSTUS (0)

MUSTUS
Mis on mustus? Mustuse keemiline koostis, seisund Mustuse teke Kuidas satub mustus ruumidesse? Kergelt määrduvad pinnad Mustuse liigitus, päritolu Mustuse eemaldamise vajadus Mustuse leviku piiramise võimalused Mustuse eemaldamine
Mustus - koristusmeetoditega eemaldatava meeltega tajutav ebapuhtus.
Mustus on pinnal esinev aine või ainete segu, mis: -vähendab või takistab pinna kasutamist; -kahjustab pinda; -on ebaesteetiline; -on tervistkahjustav; -mõjutab otseselt inimeste elu ja tervist.
Mustus on alati koristamise ja puhastamise alus ja koristustöid suunav tegur. Mustus häirib silma ja lühendab pinnakattematerjalide kasutusiga . Mustuse hulk määrab koristusvajaduse ja -tiheduse. Sobiva puhastusmeetodi valik lihtsustub, kui tead mustuse liike ja seda kuidas mustus on kinnitunus. Näiteks ruumiõhku saab värskendada tuulutamisega ja ventilatsiooni abil. Kergem on eemaldada kuiva mustust. Mida kauem ja sügavamale on mustus saanud kinnituda, seda raskem on seda eemaldada. Mustus kas ladestub pinnale või sööbib pinnasesse, söövitab ja kulutab pinda, muudab pinnakattematerjali vanaks ja inetuks. Ladestunud ja kinnitunud rasvmustust või mõned vanad värvid, lakid , või kaitse- ja hooldusaine kihid vajavad hõõrumist. Need vajavad soojemat vett kui ka tugevamat küürimist puhastusainet, mida kõik pinnad ei talu. Nõgised plekid ja tõrvmustus tuleks puhastada kohe, et see ei reageeriks pinnaga. Ka kaitse- ja hooldusained tuleks kasutada säästvalt, et need ei kihistuks pinnale. Kui mustus on märgunud, siis toimivad vesi, õli või rasv kinnitina. Mustust on lihtsam eemaldada siis, kui vedelik ei ole haihtunud, siis tuleb mustust siduvad ained lahti leotada. Harva koosneb mustus ühest ainest, enamasti on see erinevate mineraalsete ja orgaaniliste ainete segu. Mustus on pindadel ja tekstiilmaterjalidel soodsaks kasvulavaks bakteritele. Mustad pinnad levitavad mikroobe ja ebameeldivat lõhna ning muudavad ruumiõhu värskust. Mustus kinnitub tekstiilil, kiudude vahele, kõvadel pindadel õnarustesse ja urbsetes pindades avadesse.
Karin Novozilova 1 Mustus 2008 Mustuse teke Mustuse tekke üheks põhjuseks on tahtlik määrimine ehk reostamine . Suurem osa mustusest satub ruumidesse jalgade ja kätega (umbes 80%), väiksem osa akende , uste kaudu (õhu liikumisega 20%), inimestest ja nende tegevusest.
Kuidas satub ruumidesse mustust? · õuest jalgadega ja akende kaudu tuulutamise ajal; · inimeste ja nende tegevuse kaudu; · pind saab mustaks mustema pinnaga kokku puutudes. Mustuse tekke põhjustest tulenevad ka mustuse leviku piiramise võimalused.
Sina saad mustuse levikut piirata nii: -kanna võimalusel vahetusjalatseid -enne ruumidesse sisenemist puhasta jalatsid -kasuta porimatte -pese käsi -tihenda uksed ja aknad -tuuluta sageli ruume -õpi korda hoidma -kasuta õigeid pinnakattematerjale -hinda töökultuuri -kasuta prügikorve ja-kaste
Mustuse liigitus: 1. Keemilise koostise järgi 2. Pinnale kinnitumise järgi 2. Ohtlikkuse järgi 3. Vees lahustuvuse järgi
1. Keemilise koostise järgi: · mineraalne mustus (liiv, pori , paberitükid, veesetted jne) · orgaaniline mustus (rasv, veri , urin, mikroorganismid jne) Mustuse keemilisest koostisest oleneb puhastusaine valik. 2. Pinnale kinnitumise järgi ehk tüübi järgi: · lahtine mustus ( praht - paberitükid, taimelehed; kuiv lahtine mustus- liiv, tolm, karvad , tuhk; märg lahtine mustus - veepiisad , lumelörts, pori); elektrit mitte juhtivad pinnad, nagu nt. plastik -, lakitud ja vahatatud, sünteetilisest materjalistpinnad seovad endaga mustust elektriseerumise mõjul. Karin Novozilova 2 Mustus 2008 · kinnitunud mustus, st mustus on pinnal kinni, vee või õli vahendusel, aga ei ole tunginud pinnakattesse (kuivanud pori, nõgi, rasv, nikotiin) · sööbinud mustus, mis võib reageerida pinnakattematerjaliga keemilise reaktsiooni tulemusena (veesetted- lubi , rooste , katlakivi ; vaha, erineva koostisega plekid). Mustuse pinnale kinnitumise viis määrab selle puhastamise meetodi. 3. Ohtlikkuse järgi: · ohutut mustus, mis ei põhjusta terviserikkeid ja traumasid (tolm, liiv, veesetted) · ohtlik mustus, mis võib põhjustada haigestumist ja traumasid ( mikroobid , bakterid , mikroseened, saastunud süstlad, libedad pinnad) · saastunud õhk (liigne tolm, suits, mürgised gaasid) 4. Vees lahustuvuse järgi: · vees lahustuv mustus, mille eemaldamiseks piisab jahedast veest (sool. suhkur, värske veri, lahjad puuviljamahlad, mõningad värvid) · vees lahustumatu mustus, mille eemaldamiseks on vaja puhastusainet. a)orgaaniliste lahustite toimel lahustuv mustus - rasv, vaha, vaik , liimid, värvid, pigi jne. b)leeliseliste puhastusainete mõjul lahustuv mustus -rasv, õli, nõgi jne. c)happeliste puhastusainete mõjul lahustuv mustus- lubjakivisetted, rooste jne. d)erinevate ainete segunemisel tekkinud mustus e)mikroobid, bakterid, viirused, mis hävivad kuumuse, desinfektsiooni võikiirguse toimel.
Eriti kergelt määrduvad sellised pinnad, nagu: -märjad ja rasvased -staatilise elektriga laetud -karedad - pehmed
Mustuse eemaldamine on kerge, kui: -teame mustuse koostist -asume kohe mustust puhastama -kasutame õigeid puhastusaineid, töövahendeid ja töövõtteid
Mustuse eemaldamisvajadus Enamalt jaolt on mustus talutav ega sega inimtegevust (pori trepikojas). Järelikult sõltub koristamine sellest, kuidas mustus inimeste tegevust mõjutab. Näiteks on tolm aknalaual ja ülemistel riiulitel talutav, esindusruumides aga häiriv, pori on tülikas rongiistmel ja tolm muutub ohtlikuks elektroonikatööstuses. Silmale nähtamatu mustus (nt. mikroobid, bakterid jne) kuulub ohtliku mustuse hulka. Mustuse muutumine talutavast ohtlikuks oleneb ruumi otstarbest ja seal tegutsemise laadist, mille põhjal kujuneb välja ka mustuse eemaldamise kiirus. Karin Novozilova 3 Mustus 2008 Mustuse eemaldamiseks on vaja kaaluda järgmisis lähtekohti:
1. Mustuse liik? Milline on mustuse algupära? Kuidas on mustus pinnale kinnitunud? Millega on võimalik mustust eemaldada? 2. Pinnakattematerjali omadused ja koht? Milline on pinnakattematerjal ehituselt ja töötluselt? Millises ruumis ja kui suurel määral seal mustus esineb? 3. Koristusmeetod Milline mustus eemaldub kuivalt, kergelt niiskelt, niiskelt või pesumeetodil? Millist puhastust talub pinnakattematerjal? 4. Koristusained Mida lahustavad ? Kuidas mõjutavad pinnakattematerjali? 5. Koristustöövahendid Kuidas eemaldub mustus? Kuidas mõjutab pinnakattematerjali? 6. Koristamistulemuse hindamine Millised vahendid on otstarbekamad, arvestades koristusmeetodit ja kohta? Millise tööviisi või töövahendiga on töö teostus ergonoomilisem?
Mustuse eemaldamise kiirus ja efektiivsus olenevad: -puhastusvee omadustest -ajast -keemilistest puhastusainest -soojusest -tööst
Porirestid ja-matid
Korralik poritõkke-süsteem on tõhus vahend, mis hoiab siseruumid puhtana. Oluline oleks portõkke vajadust jälgida juba hoonet projekteerides, ehitades ja ka rekonstrueerides. Suurim viga, mida tavaliselt tehakse on, et ukse ja põranda vahele ei jäeta piisavalt ruumi vajaliku resti või mati paigaldamiseks. Harvad pole olnud olukorrad, kus juba paigaldatud põrandaplaadid on üles võetud, et teha vajalik restisüvend, kuna ilma selleta ei avaneks uks. Problemaatiliseks on selle teinud asjaolu kui põranda all on paigaldatud põrandaküte ­ lõhkumine muutub väga kulukaks. Samas on poriresti alla projekteeritud põrandaküte suurepärane, sest taldade alt eemaldatud lumi sulab ära ja rest ei täitu lumega. Hoonete
Karin Novozilova 4 Mustus 2008 omanikele ja tellijatele soovitaks älgida, et paigaldatav porisüsteem oleks tõepoolest toimiv ja ajakohane. Hakkate ju teie hoonet hooldama ja räpased sissekäigud kahjustavad just teie hoone või ruumide mainet.
Pori ja niiskuse tõkestamiseks saab kasutada kolme tüüpi matte.
Kärgrestid - eemaldamaks lund, kivikesi, liiva talla pinnalt.
Harjasrestid - eemaldamaks tahket mustust tallamustrist.
Kraapivad ja niiskust imavad, n.ö. kuivatavad matid.
Parimaks lahenduseks on muidugi kombineeritud poritõkked, mis täidavad kõik vajalikud funktsioonid. Ühiskondlikes ruumides ja sissepääsudes tuleb arvestada asjaoluga, et sisenejate arv on suur ja paljud sisenejad ei vaevu korralikult jalgu puhtaks pühkima. Eriti oluline on silmas pidada meie klimaatilisi tingimusi ja tänavate (mitte)puhtust. Seega jõuab osa mustusest paratamatult siseruumidesse. Kõigepealt trepikotta või halli, kust see siis kiiresti mujale majja edasi kandub. Seega on äärmiselt vajalik, et paigaldatud poritõkkesüsteem teeb selle töö ära ka ilma inimese ,,abita". Reegel on, et mida rohkem samme tehakse pori tõkestavate toodete peal, seda vähem jõuab mustust siseruumidesse. Keskmiselt peetakse vajalikuks, et siseneja teeks 7 sammu poritõkkesüsteemil. Arusaadavalt ei ole sugugi tihti võimalik paigaldada nii pikka süsteemi, mis tähendab seda, et võimalik paigaldatav kombinatsioon peab olema eriti efektiivne.
Soovitavalt koosneb tõhus poritõkkesüsteem kolmest osast: Avavustega porirestist, harjasrestist ja porimatist.
Saadaval on väga nägusad ja tõhusad porirestid, mille puhul saab sarnastesse alumiinium ja PVC profiilidesse paigutada erinevad puhastusprofiilid: harjas -, kummi- ja vaipprofiilid. Selline lahendus moodustab tervikliku ja nägusa süsteemi, mis sobib ka kõige nõudlikumasse interjööri. Kolmeastmeline lahendus on ideaal, mida iga sissepäsu puhul ei saa rakendada. Vähemalt kaheastmeline, rest ja matt , peaks rakendatav poritõkkesüsteem ilmtingimata olema. Ilma korraliku porirestita, nagu ilmselt kõik näinud on, täitub ka kõige parem matt talveperioodil lumega väga kiiresti ja ei tööta enam poritõkkena vaid suure loiguna, kust kõik sisenejad plärtsutades läbi on sunnitud astuma . Nagu iga korralik asi, on ka korralik poritõkkesüsteem esmapilgul kallis. Arvestades asjaolu, et see on väga pikaajaline ühekordne investeering , mis kaitseb hoone põrandakatteid pikkade aastate jooksul, ei ole kulutatav summa ilmselt sugugi suur. Lisaks vähenevad koristuskulud. Fuajeed ja trepikojad säilitavad puhta ilme ka kõige lumisemal ning poririkkamal ajal.
Kärgrestid Avaustega porirest, kas metallist, kummist või plastikust , õues enne tuulekoda, trepimademel või ka juba enne treppi ( lumine tallaalune on väga libe). Eesmärgiks eemaldada talla all olevad lumi ja suuremad kivikesed. Trepi - ja trepimademe tegemisel oleks otstarbekas resti vajadusega arvestada ja resti raam
Karin Novozilova 5 Mustus 2008 valada valmivasse treppi. Kui ei soovita (või ei saa) paigaldada sügavat poriresti, siis peaks arvestama madalamate (15-25 mm) porirestide jaoks vajamineva restisüvendiga. Resti võib ka ilma raamita paigaldada, aga soovitavalt peaks restisüvend selleks ikka olema. Mustus kukub läbi resti resti süvendisse, kust seda on väga lihtne resti eemaldamise järel ära koristada . Seda ei pea tegema sugugi tihti, sest näiteks metallresti kasutamisel on rest ise 3 cm kõrge, lisaks on saadaval ka kõrgemad restiraamid, s.t. mustus kukub sügavamale süvendisse ja ei ole pealtpoolt märgatav ega häiri silma. Süvendi eelis on ka see, et siis ei pea väljapoole avaneva ukse kõrgus trepimademest olema suur, sest rest on trepimademe tasapinnas.
Harjasrestid Harjasrestid tuulekotta. Ideaalis võiks seal olla kraapivat tüüpi harjastega porirest, mille harjased tungivad ka tallamustrisse, eemaldades sealt lume, kivikesed ja muu mustuse. See on väga oluline, sest kes meist poleks märganud tallamustrist väljakukkunud lumeklompe näiteks ka hoone kolmandal korrusel. Need restid on samuti rullitavad, st koristaja ei pea neid eemaldama vaid saab koristamise ajal neid ühele ja teisele poole kokku rullida ning kogunenud mustuse resti alt eemaldada.
Porimatid Alati võiks olla paigaldatud korralik porimatt. Kas see on tellitud vahetusfirmast või endale ostetud, jääb iga haldaja enda otsustada, sest sõltuvalt käidavusest on vajadused erinevad. Väiksema koormuse korral on otstarbekas kasutada omi matte, sest see tuleb odavam kui rendimattide kasutamine. Korraliku porimati puhastamine ei käi koristajale üle jõu, eriti kui on koht kus neid vajaduse korral kuivatada. Siis vajatakse lihtsalt kahte komplekti matte. Saadaval on mitmeid erinevaid tüüpi porimatte.
Allikas: www. ehitusinfo .ee/index.php?porirestid_ja-matid
MUSTUS KOGU PÕRANDAT KATVATES VAIPADES
Kogu pôrandat katvate vaipade heaks ja halvaks omaduseks on see, et vaibal vôib märgata vaid väikest osa sinna kogunenud mustusest, kuid peidus olev mustus kulutab siiski vaiba kiude samal viisil nagu lihvimisseadmedki. Kogu pôrandat katvad vaibad vajavad lisaks tavalisele hoolduskoristusele ka korrapärast pôhipuhastust. Vaipa kogunenud rasket mustust on kôige parem eemaldada pesemisega .
Karin Novozilova 6 Mustus 2008 10 % vaipades olevast mustusest on vaiba pinnal olev märgatav prügi, mille pôhjal arvestataksegi koristusvajadust.
60 % mustusest on kiududesse kogunev tolm, mis vaiba värvuse hallikaks muudab.
30 % mustusest on raske mustus, mis jääb vaiba aluskiududesse.
TOLM
Tolmuks nimetatakse väga väikseid aineosakesi, mis satuvad õhku ja püsivad seal hõljuvana lühemat või pikemat aega. Õhus hõljuv tolm kujutab endast aerosooli - pihustunud tahke aine osakesi. Tolmu püsimine õhus sõltub peamiselt tolmukübemete suurusest . 10 mikromeetrise läbimõõduga tolmukübemed langevad liikumatus õhus mõne minuti jooksul. 0,1-10 mikromeetrise läbimõõduga kübemed märksa aeglasemalt ja alla 0,1 mikromeetrised osakesed on pidevalt õhus. Ninas peatuvad eelkõige jämedamad tolmukübemed, keskmiselt 30-50 % sissehingatavast õhus leiduvast tolmust. Sügavale kopsudesse tungivad väiksemad tolmukübemed.
Mida peenem on tolm, seda kergemini võib ta keha pindade või organismi vedelikega keemiliselt reageerida. Peente tolmukübemete pinnale kinnituvad õhus hõljuvad vingugaas, lämmastikoksiid - see suurendab nii tolmukübemete püsimist õhus kui ka tolmu kahjustavat toimet. Tolm võib kahjustada nahka, silmade ja suu limaskesta, eriti aga hingamiselundeid. Väga kahjulik on mürgiste ainete (plii) tolm, seevastu pole soola, suhkru tolm ohtlik. (Tervise ABC Tallinn "Valgus" 1970)
Põranda cm² on ligi 12 000 tolmuosakest. 35% tolmust moodustavad mineraalsed osakesed, 19% tekstiili- ja paberikiud, 7% õietolm, 3% tahm . Inimestelt ja koduloomadelt pudenevad tillukesed surnud naharakud , karvad, kõõm; toataimede õietolm ja lehtede osakesed; ka pisimad sünteetiliste kangaste pudemed lenduvad tubades.
Tolmust vabanemiseks selle kokku korjamise teel kasutatakse tolmuluuda, tolmusiduva ainega immutatud lappe ja moppe, mikrokiudlappe ja moppe või tolmuimejat.
Kus on silmaga nähtavat määrdumist ja tolmu, seal on ka palju nähtamatut.
Tolmulest
Karin Novozilova 7 Mustus 2008 Tavaline inimene veedab kolmandiku elust magades ja seda üldiselt voodis . Voodi ja voodiriided on ka tolmulesta meelispaik. Kui täna õhtul lähed oma sängi, siis ootavad Sind seal tolmulestade hordid.
Tolmulestasid on kümneid eri liike, neist Dermatophagoides pteronyssinus on levinud Euroopas ja Dermatophagoides farinae Ameerikas. Need kaks kosmopoliitset liiki on suurimal määral esindatud ka Eesti magamistubades.
Peab olema rõõmus selle üle, et me ei näe tolmulestasid. Nende nägemine ei laseks Sul rahulikult magada . Poolkerakujulistel elukatel on pikkust 0.2 - 0.4 millimeetrit. Pehmet, kurdudega ihu katavad ka üksikud harvad karvad. Jalgu on neli paari, nii nagu kõigil ämblikulaadsetel. Elukatel ei ole silmi.
Tolmulestasid on tegelikult igal pool. Eriti head tingimused on nendel eluks aga voodites, kus on piisavalt niiskust, sooja ja toitu. Üks madrats võib sisaldada rohkem kui 10 miljonit lesta. Toiduks tarvitavad lestad inimese ihust eralduvat kõõma, mida tekib ühel inimesel ööpäevas umbes 1 grammi võrra.
Tolmulesta väljaheited ja surnud lestad hõõrutakse voodis peenteks osakesteks, mis omakorda on kõige põhilisemaks tolmus sisalduvaks allergeeniks. Need peened osakesed tungivad läbi tavalise tolmuimeja filtritest ja levivad kogu ruumis. Allergianähtude tekkimisele lisaks võib sellistes ruumides pikaajaline viibimine luua eeldused astma tekkeks.
Tolmulestale on parimateks elutingimusteks soojus ja õhuniiskus üle 50%. Need tingimused on kindlasti voodis, mida kasutatakse. Seetõttu oleks hea hoida voodi peale kasutamist üles tegemata, et niiskus väheneks.
Tolmulesta tõrjeks tuleks madratsit, tekke ja patju aeg-ajalt kloppida, voodiriideid pesta pesuvee temperatuuril 60º C, siis lestad surevad.
Tolmulestadest saab lahti ka kuivas saunas temperatuuril 60ºC juures või talvel pakasega õues. Täielikult hävivad lestad õues -18º juures 24 tundi hoides . -28º juures on vaja aega 6 tundi.
Kuuma- või külmatõrje järel tuleks madratsid, tekid , padjad korralikult kloppida või tolmuimejaga puhtaks imeda.
Mõned inimesed on aga lestatolmule väga allergilised. Neile võib soovitada naturaalvillast madratseid, patju ja tekke. Villa keskkonnas tolmulestad ei soovi olla. http://www.arkaadiapuhastuse.ee/index.php?option=com_content&view=category&id=1&Itemid=5
Karin Novozilova 8 Mustus 2008