Tänapäevaks on alumiiniumi tootmismaht kasvanud 26mln tonnile. Suurimad boksiidi tootjad on austraalia, Guinea, Brasiilia, Jamaika. Suuremad alumiiniumitoodanguga riigid on Hiina, Venemaa, Kanada, USA. 6.väärismetallide geograafia maailma suurim kulla ja plaatina tootja on Lõuna Aafrika vabariik. Veel leidud riigis uraani, vaske, kroomi, mangaani, vanaadiumi, plaatina ja antimoni. Nende metallide rahvusvahelistes kaubandusest on Lõuna Aafrika vabariigi käes kohati pool ja rohkemgi. 7.konveiertootmise olemus Tugeva tõuke uute harude arenguks andis sisepõlemismootori leiutamine ja vedelkütuste kasutusele võtmine. Uued harud on masintööstus, elektrotehnika, kodumasinate tootmine jms. keemiatööstuse uute harudena eristatakse lahustite, kummi, kunstkiu jms valmistamist. Kõik need on präegusel ajal tähtsad ning suure nõudluse ja toodangumahuga harud, mis oma arengukäigus on läbi elanud olulisi muudatusi ning määravad paljuski teiste majandusharude arengu
oluliseks 1920. ja 1930. aastatel. Inglismaal tõkestas auto arengut 1896. aastani naeruväärne “Punase Lipu seadud”, mille kohaselt pidi iga auto ees kõndima punase lipuga jalamees. Sisepõlemismootori täiustamine viis autode tööstuslikule tootmisele. 1913. aastal alustas Ford autode masstoodangut. Seda võimaldas konveiertootmise kasutuselevõtt. 1913 – 1927 toodeti ligikaudu 14 miljonit Ford T- mudelit, mis muutus maailmas teiseks enam toodetavaks automargiks Volkswagen Beatle järel. Autode masstoodang viis nafta suurtootmisele, vajati rohkem terast, kummi Autode tootmismahu ja hinna seos
oluliseks 1920. ja 1930. aastatel. Inglismaal tõkestas auto arengut 1896. aastani naeruväärne “Punase Lipu seadud”, mille kohaselt pidi iga auto ees kõndima punase lipuga jalamees. Sisepõlemismootori täiustamine viis autode tööstuslikule tootmisele. 1913. aastal alustas Ford autode masstoodangut. Seda võimaldas konveiertootmise kasutuselevõtt. 1913 – 1927 toodeti ligikaudu 14 miljonit Ford T- mudelit, mis muutus maailmas teiseks enam toodetavaks automargiks Volkswagen Beatle järel. Autode masstoodang viis nafta suurtootmisele, vajati rohkem terast, kummi Autode tootmismahu ja hinna seos
diktatuur jaguneb – autoritaarne totalitaarne- nt Valge-Vene,1924 NSVL,Saksamaa (1933), 1922 Itaalia (Mussolini) tööstusühiskond e. industriaalühiskond 1760-80ndad Inglismaal, kivisöe kasutusele võtt, tekstiilivabrikud industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, info ühiskond, teadmusühiskond 1) kaidi leht+ 14h töö,põhilised leibkonna mudelid?(vt lk 7),manufaktuur – suur ettevõte, kus on tööjaotus (tea ka konveiertootmise plusse ja miinuseid) esimene konveierlint võeti kasutusele Fordi autotehases; „Aeg on raha!“ range arvestus, bürokraatia tugevnes, ametnikud haarasid ohjad; ratsionaalsus, Too välja 2 põhjust mis muutsid ühiskonna sotsiaalset jaotust- (LK 6) - tööstuspööre ja kapitalism Vastus-tööhõive majanduse põhivaldkondades-põllumajanduse osakaal langes,tööstusliku kaubatootmise ja teeninduse osakaal tõusid
2000. aastat e.k. vankri leiutamine. Umbes 1500. aastal Leonardo Da vinci Liikuvate masinate projekteerimine (eskiisprojektid). 1765. aastal James Watt ehitab aurumasina. N. J Cugnot ehitab kasutuskõlbliku aurusõiduki kandevõimega 4,5 t ja liikumiskiirusega 4km/h. 1885.-1886. aastal C. Benz ja G. Daimler sisepõlemismootoritega autode ehitamine. 19. sajandi lõpus autotööstus prantsusmaal, saksamaal, ameerikas ja suurbritannias. 20. sajandi alguses Hendri Ford rajas autode konveiertootmise. 1924. diiselmootori areng, 1936. aastal diiselsõiduauto, 1950. aastal gaasturbiinauto, 1959. aastal wankelmootoriga auto. Auto arenguperioodid: 1700 1860 jõuallikaks aurumasin või elektrimootor. 1860 1900 sisepõlemismootori läbimurdeaeg. 1900 1920 autotööstuse rajamine. 1920 1940 kaasaegse auto kujunemine. 1940 1960 auto tehniline areng. 1960 1980 auto ohutuse areng. 1980 2000 areng ökonoomsuse suunas materjali ja energiakulu vähendamine, elektronjuhtimine
· ajatöötasu · tükitöötasu · komisjonitasu (näiteks tasu tehingult) · pädevusel põhinev töötasu · tulemustasu Ajatöötasu arvestatakse ajaühiku alusel ja makstakse tunni-, päeva-, nädala- või kuutasuna. Ajatöötasu rakendatakse siis, kui tööjõukulud on täpselt planeeritavad ja kontrollitavad ning kus töötule-mused pole otseselt mõõdetavad või see on seotud suurte kulu-tustega või kui töötaja ei saa töötulemusi ise oluliselt mõjutada (näiteks konveiertootmise korral). Ajatöötasu rakendatakse eelkõige siis, kui ei taheta stimuleerida toodangu mahu suurendamist, vaid soovitakse tagada töö kõrge kvaliteet ja suur täpsus. Ajatasu rakendamine aitab vältida ka ülekoormusi, mis võiks ohustada töötajat ja teisi isikuid. 238 Ruth Alas. Personalijuhtimine. Külim, samas lk. 109 239 samas lk. 101-109 Ajatöötasu rakendatakse eelkõige ebareeglipärase töö tasustamisel, milleks on mitmesugused abitööd, bürootöö, juhtimistöö