1) milline näitus andis tõuke moodsa kunsti levikule usas? näitus Armory show, mis tutvustas eutoopa ja usa uuenduslikku kunsti. 2)missugused olid usa kunstis 2 ,,oma tee" otsimise suunda? totsiaalne realism, regionalistide looming 3)kuidas mõjutas mehhikko kunst usa kunsti? mehhiko kunst oli eeskujuks usa monomentalistidele. 4)mis sündmustega seoses kuulutati avangardistlik kunst totalitaarsetes riikides keelatuks? mässude tõttu kuna inimesed said kunsti teel edastada mässumeelseid ideid. võimud tahtsid, et inimesed mõtlekisd ühtemoodi. 5)mille poolest sarnanesid/erinesid natside ja nõuk. võimu poolt soositud teosed? erinesid, et natsid pooldasid avangardistlikku kunsti, aga võimud keelasid selle.mõlemas riigis kuulutati lubatuks, mis toetus traditsioonidele, natsid ja kommunistid pidasid üksteist
City. 192030.aastatel levisid Euroopas populaarsed seltskonnatantsud nagu fokstrott, tsarlston ja tango. Balletimailmas käis äge vaidlus klassikalise ja moderntantsu pooldajate vahel. 20.saj algul tekkis Usas modern ehk vabatants, mille loojaks peetakse Isadora Duncanit. Ta ei tunnistanud tantsus mingeid reegleid ning lähtus keha loomulikust liikumisest. 6. Kuidas mõjutas valitsuse ideoloogia teaduse, tehnika ja kultuuri arengut. Totalitaarsetes riikides tahtsid võimukandjad saavutada kontrolli inimeste meelsuse üle. Teadus, tehnika ja kultuurialad pidid teenima riigivõimu ning kasvatama riigile kuulekaid alamaid. Teadlastelt oodati eelkõige uute relvariikide loomist. Nad pidid ka tõestama kehtiva riigikorra ainuõigust. Nõukogude Venemaal loodi teaduslik kommunism, mis pidi tõestama kommunismi ülemaailmse võidu paratamatust.
esindusdemokraatiad, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad. Demokraatia head tunnused: Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed. Nad peavad alluma seadustele ja neil on õigus kohtulikule kaitsele. Seadustega tagatakse vähemuse huvid ja tasakaalustatakse mitmesugused nõudmised. Eraelus on inimene vaba ja seadusega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest. Demokraatlikus riigis ei rikuta inimeste väärtusi ega huve, nagu seda tehakse totalitaarsetes riikides. Valitsus ei piira informatsiooni levikut ja ajakirjandust. Kuna võim on avalik, siis on rahval selle tegevust võimalik jälgida ja kontrollida massimeedia vahendusel. Demokraatia halvad tunnused: Sageli kohtame demokraatlikus riigis olukorda, kus ei arvestata piisavalt vähemuste huve. Näiteks Eesti Vabariigis saavad riigikokku peale valimisi enim hääli kogunud parteid, ülejäänud aga jäävad oma väheste häälte tõttu valitsemisest kõrvale.
materjalidest ja objektides. 2.Miks totalitaarsete re ziimidega riikides ei lubatud viljeleda abstraktset kunsti? Mis eesm ärk kummalgi (realism, abstraktsionism) suunal oli? Abstraktsionism on värvide, joonte, punktide ja erinevate pindade ja vormide abil maailma ja kõik sellega kaasneva (meeleolu, suhtumine, tunded) kujutamine. Abstraktsionismi puhul ei lähtuta reaalsetest objektidest. Totalitaarsetes riikides oli põhirõhk oma ideoloogia ja valitsusvormi ülistamisele, isegi juttu ei võinud olla emotsioonidest, meeleolust ja tunnetest. Lubatud oli vaid ülistamine. Realismi eesmärk oli edasi anda ümbritsevat tõetruult ja ilustamata. Abstraktsionismi eesmärk oli edasi anda edasi ennast ümbritsevat meeleolu, tunnete ja suhtumise kujutamisel, värvide ,joonte punktide ja erinevate pindade ja vormide abil 3.Milliseid ühiseid iseloomulikke jooni leiad maalilise
kommuniste peatada. Sellepärast toetasid Hitlerit nii paljud. Pärast Esimest Maailmasõda oli Itaalia küll võitjate hulgas kuid kaotas väga palju inimesi ning jäi võlgadesse. Itaalias tekkis fasistlik liikumine kus eesotsas oli Benito Mussolini, see liikumine ühendas endisi sõdureid ja töötuid. Kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kehtestamine. Enamus Euroopa diktatuure olid autoritaarsed aga Venemaal kehtis totalitaarne süsteem. Totalitaarsetes diktatuurides oli kontroll inimeste mõtteavalduste üle suurem kui autoritaarsetes. Poliitiliselt oli kõige arenenum Suurbritannia, sest seal oli kõige vanem ja paremini toimiv demokraatlik riigikord, sellepärast see ka säilis. Sellele jäi veidi alla Prantsusmaa, kus oli samuti kehtinud pikka aega demokraatlik kord, kuid teda ohustas siseriiklik diktatuur. Tänapäeval pooldatakse demokraatiat rohkem ning see kehtib ka enamustes Euroopa riikides.
-selleks tuleb teha turu uuring, et teada saada millist kaupa inimesed sooviksid turul juurde saada. · Kuidas toota?- tuleb läbi mõelda kus, millistest kogustes, millise tehnikaga, kui palju tööjõudu, kuidas turustada. · Kellele toota?- tuleb mõelda milline sihtrühm. 3. Nimeta 4 erinevat majandussüsteemi, kirjelda neid lähemalt paari lausega. · Naturaalmajandus- Kõik eluks vajalik toodetakse ise. · Plaanimajandus- totalitaarsetes riikides, kõik majandusküsimused otsustab riik (tänapäeva põhja-korea) · Turumajandus-toimub kõikides tänapäeva riikides ka Eestis, vabakonkurents, ettevõtja otsustab ise kõik majandus põhiküsimused, määrajaks on ostja soovid · Segamajandus- riigis on kõik eeltoodud majanduslik, enam-vähem võrdselt. 4. Sõna TURG on · Paik kus kohtuvad kaupade ja teenuste ostjad ja müüad.
Hitler arvas, et Saksamaa ei kaotanud tegelikult sõda, vaid et vapralt rindel võidelnud mehed langesid reetmise ohvriks. Võitlus ebaõiglase Verailles´ rahulepingu vastu muutus Hitleri üheks olulisemaks eesmärgiks. Kuigi Lenin soovis oma järglaseks Lev Trotskit, ei suutnud teine end maksma panna ja esile tõusis Jossif Stalin. Stalinil oli algusest peale üks eesmärk saada võim. Minu arvates ei ole totalitaarsetes riikides erilist suurt vahet märgata. Riikidel olid ühesugused eesmärgid, aga neid täideti teistmoodi. Loodi erinevad rühmitused või koondamised, aga tulemus pidi ikka sama olema, juhi kindlustatud võim.
Seega ei tulene mõju niivõrd meediasõnumist, kuivõrd selle peegeldusest. Teade on eriti mõjus siis, kui ilmneb selle peegeldav struktuur: tuleb end üleval pidada nii, nagu teised, arvata nii, nagu teised arvavad. Ehkki kommunikatsiooniteaduses valitsevad veel nn piiratud mõju teooriad, võib väita, et meedia mõju on suur. Kinnituseks on kasvõi tõsiasi, et reklaam on muutunud tähtsaks tootmisharuks; propaganda on võimas inimeste mõjutamise vahend, eriti totalitaarsetes riikides; kasvab suhtekorralduse osa ühiskonnas. Kokkuvõte Eestikeelse trükiajakirjanduse algust tähistab aasta 1766. Eestikeelne jutt on raadioeetris kõlanud varsti 80 aastat. Eestikeelsel televisiooni on tehtud ligi pool sajandit. Kultuuriloos pole see teab kui pikk aeg, aga see on olnud kiire arengu ajalugu. Välja on kujunenud meie oma , professionaalne ajakirjandus nagu ühele kultuurrahvale kohane. Viimane aastakümme on meediamaastikku põhjalikult muutnud
Sõja üle elanud kunstnikud nägid varasemas loomingus lausa prohvetlikku ettekuulutust ja nii ongi ekspressionismi teine laine väga ühiskonnakriitiline. Ränga paine alla sattusid ekspressionistid natsismi (1933-1945) ajal. Moodsa kunsti vaba vaim ei sobinud kuidagi kokku totalitaarse ideoloogiaga. Ekspressioniste (aga ka teisi moderniste mujal totaliteersetes riikides) kiusati julmalt taga, paljud neist põgenesid üle ookeani Ameerikasse (www.pelgulinna.tln.edu.ee). Totalitaarsetes riikides oli kunst vägagi olulisel kohal, kuna kuulus väga hästi toimivate propaganda vahendite hulka. Siiski ei olnud nende riikide kunst mitte kunagi vaba, vaid oli alati läbinud tsensuuri ja pidi teenima diktaatorite huve. Samuti eelistati vana ja traditsioonilist kunsti, kuna uus võis rahvale sisendada mässumeelsust. Neis riikides tegutses küll kunstnikke, kes püüdsid ka halval ajal tegeleda endale loomuomasega, kuid
autoritaarseid reziime püüab end õigustada, toetudes teatud print siipidele või siis peetakse kinni ebamäärasest moraalse või usulise iseloomuga reeglitest. Autoritaarsetes riikides võib valitsejate mentaliteet peegeldada lihtsalt poliitilist reaalsust. Mõnikord võib selles peegelduda puhas pragmatism: valitsejad võivad juhtida nö kuulmise järgi ning muuta poliitikat üleöö nagu olukord parajasti nõuab. Autoritaarsetes riikides on terror kõige suurem võimu ülevõtmise ajal, totalitaarsetes riikides suureneb see aga võimu tugevdamisel. Massirepressioonid on autoritaarsetes riikides relvastatud jõudude ülesandeks, totalitaarne terror tuleneb ideoloogiast ja selle teostamisel töötavad riigiaparaadiga käsikäes ka mitmesugused organisatsioonid (salapolitsei, SS, KGB jne). Totalitaarsetes riikides kaob kohtute sõltumatus (need politiseeritakse), kuid autoritaarsetes riikides toimub kohtumõistmine siiski iseseisvalt ja tähtsamaid poliitilisi asju arutatakse erikohtutes
Kõikidel valitsustel, nii demokraatlikel kui ka autoritaarsetel on omad tõusud ja mõõnad, kuid ainult legitiimsetel valitsustel on see varu kriisiaegadel käepärast ..." (lk 63). Sellest tsitaadist võib minu arvates välja lugeda ka seda, et kui demokraatlikus ühiskonnas saab poliitiliste läbikukkumiste, vigade või kriiside tekitatud kahjust tulenevat ühiskonna rahulolematust ravida uue valitsuse valimistega ilma et asenduks valitsussüsteem kui selline. Siis autoritaarsetes ja totalitaarsetes riikides, kus reziim on tihtipeale võimule tulnud kriiside tõttu või tulemusena, olles saavutanud oma eesmärgid (majanduskriisist ülesaamine, korra taastamine jne), ei suuda ta enam oma edaspidist võimule jäämist piisavalt legitiimselt põhjendada ja seega uute kriiside vms korral toimub uus valitsuskorra vahetumine, kus ei pruugi vahetuda ainult valitsev ladvik vaid kogu süsteem. Sellest lähtuvalt on liberaalne demokraatia, olles küll oma loomult habras, süsteemina siiski
Hitleriku Saksamaa positiivne panus seisneb: Vähivastase võitluse programm (vähiregistri olemasolu, asbesti kasutamise keeldumine) Suitsetamisevastane programm (asutustes, avalikes kohtades piiramine) Töö reguleerimine Ea- ja soospetsiifilised regulatsioonid Füüsilise töö kultus Reproduktiivse rolli propaganda Kodutöötervishoiu reguleerimine Rasedate ja alaealiste töö reguleerimine (nitroühendid, asbest ja teised ohud) 41. Arstieetika totalitaarsetes ühiskondades (hitlerlikul Saksamaal) Arstieetika totalitaarsetes ühiskondades: Avaliku ja üldtervishoiu tähtsustamine Seksistlik paternalism Rassiteooria rõhutamine Preventiivmeditsiin Kulude kokkuhoid Looduslähedane elustiil Juudisoost kolleegidega konkurents Arstkonna patriootilisus 42. „Sarnast sarnasega“ ja vastandite printsiip ravis (vt ka I loeng) Vastandite printsiip (contraria contraris)- galeenilise koolkonnast pärit
Umbes samal ajal kui valmis Melnikovi maja, oli valmimas ka Rusakovi tööliste klubi. Tänaseni on Klubi kõige tähelepanuväärsem ja kõrgelt hinnatum Melnikovi avalikest projektidest, samuti on hoone ka ilusaks näiteks 1920ndate Nõukogude Liidu konstruktivismist. Hoone valmis 1927-1928.aastal. (Rusakovi tööliste hoone) Stalini võimu tõusuga 1930.aastatel, hakkas Nõukogude Liit arhitektuuri kasutama nagu masinat, millega väljendada poliitilist võimu. Nagu kõigis Euroopa totalitaarsetes riikides, asendati ka siin eksperimenteeriv ja katsetuslik arhitektuur inspireeriva, monumentaalse ja võiduka vormiga nagu on seda näha Rusakovi tööliste hoonel. Hoones on suur auditoorium kuhu mahub ligi 1400 inimest. Plaani vaates näib hoone lehviku kujulisena ning külgvaates on hoone jagatud kolmeks erinevaks betoon struktuuriks. (Rusakovi tööliste hoone plaan, lõige ja auditoorium) Esimesel korrusel asub eelmainitud suur auditoorium koos orkestri alaga, mille kohal on kolm
-Sest riikide vahel olid omavahelised vastuolud (Poola-Leedu konflikt), Soome püüded kaugeneda ohustatud Balti regioonist ja läheneda Skandinaavia riikidele ning Venemaa väga terav vastuseis selle liidu loomisele. 9.KULTUUR JA ELUOLU 1920-30NDATEL.- KIRJELDA LÜHIDALT ARENGUVÕIMALUSI DEMOKRAATLIKES RIIKIDES.KOLM NÄIDET. 1. Tuumateadused-tehisradioaktiivsuse saavutamine. 2.Tehnika-elektrienergia masstootmine. 3.Keemia-õpiti looma kindlaid tehisaineid. KELLE TEENISTUSES OLI KULTUUR TOTALITAARSETES RIIKIDES?KOLM NÄIDET. Kultuur oli diktaatorite käes. Kultuursetes asjades pidi olema diktaatori tahet väljendav asi. Kultuuritegelased olid surve alla,sest kui nad ei allunud pealikule, ootas neid karistus. MIKS MUUTUS NEW YORK MAAILMA KULTUURIKESKUSEKS? Sest paljud kuulsad põgenikud asusid sinna elama. ELUOLU- TÄHTSAMAD MUUDATUSED ELUOLUS-Tehnika ja teaduse edusammud, mis aitasid inimestel elu mugavamaks teha. Transpordi areng. MILLISED ÜHISKONNAPROBLEEMID JÄID NAISTE LAHENDADA
valimised muudava valitseva võimu seadusandlikuks ja näitavad tema toetuspinna suurust; 4) valimised sunnivad võimul olevaid parteisid ja isikuid arvestama rahva soovidega, sest vastasel korral neid järgmine kord ei valita; 5) valimised harivad osalejaid poliitiliselt (kodanikud ei vali järgmine kord inimesi, kes on nende usaldust kuritarvitanud, inimesed ei lähe tulevikus valimisreklaamide õnge jne.) Paraku ei saa kõiki valimisi nimetada demokraatlikeks. Totalitaarsetes riikides, kus võim oli(on) koondunud ainupartei kätte (N Liit, fasistlik Itaalia, Põhja Korea jt.) peeti või peetakse valimisi üksnes silmapetteks, jätmaks muljet, et seal kuulub võim rahvale ja viimane armastab palavalt oma juhte. Ebademokraatlikel valimistel ei saa harilikult vastaskandidaadid osaleda või kui saavad, siis on nende tegevus oluliselt kitsendatud (ei saavõrdsetel alustel esineda raadios ja televisioonis jne.). Et rääkida vabadest valimistest
II maailmasõda Põhjused: - Saksamaa tahtis kätte maksta - Venemaa tahtis alasid laiendada - Itaalia tahtis kätte maksta selle eest, et ta jäeti peale I m/s maadest ilma - Totaalsete diktatuuride teke Euroopas - Lääneriikide lepituspoliitika- õigel ajal ei astutud Hitlerile vastu ega peatatud tema agressiivset tegevust - Rahvusluse rõhutamine autoritaarsetes ja totalitaarsetes riikides - Jaapani soov saada Kaug-Ida valitsejaks, saada juurde tooraineid ja turgu - Rahvaste Liidu võimetus agressorite peatamiseks. Algus: - 1. september 1939 a ründas Saksamaa Poolat - 3. september 1939 Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja - 28 september- uus leping Saksamaa ja NSVL'i vahel- piiri ja sõprusleping.( Leedu läks NSVL'le ja Saksamaa sai suurema osa Poolast) - 28
Võrdsus on see,et elatakse ühetaolistes hoonetes, kanti ühesuguseid rõivaid ja kõik olid õnnelikud.Iga inimene pidi tegelema põllumajanduses, tööd pidi tegema. Samuti arvas ta, et päevas 6h töötada on hea. Utopas. Maad, mida ei ole olemas Tööpõlgus- tööd põlgav inimene Boms- ilma kindla eluasemeta inimene Need on parasiidid, parasiitlus on karistatav. Totalitaarsetes ühiskondades on töö kohustuslik. Demokraatlikus ühiskonnas on töö vabatahtlik. Utoopilises ühiskonnas ei olnud kullal ja vääriskivil sellist väärtuist nagu praegu. Nt Vangidele tehti kullast käerauad, sest see on raskem. T.Companella-ühiskond oli Päikese linn- civitas solis. Tööpäev oli 4 tundi ja sellega oli ühiskonnas küllus olemas. Teise laine utopistid on: Henri Saint- Simon- Tema oli mees, kes elas krahvi elu, oli rikas
1963. aastal jälgisid aga sajad miljonid inimesed, sealhulgas NSV Liidus, teleülekannet Kennedy matustest. Televisioon on inimesete elu parandanud sellega, et info on kergesti ja paljudele kättesaadav. Nivilleerinud on televisioon kindlasti ühiskonda moe valdkonnas. 5. Kas ja mil määral on kultuur seotud erinevate ideoloogiatega? Leidke näiteid erinevatest vaatenurkadest. Ideoloogia mõjutab kultuuri suurel määral. Näiteks totalitaarsetes riikides on kogu kultuur allutatud võimu ülistavale propagandale. Dissidendid, kes julgevad kultuuri tuua ka reaalset ühiskonnapilti, hukatakse või saadetakse maalt välja(NSVL ja Hitleri-Saksamaa). Samuti on kultuur seotud tugevalt ka usuliste ideoloogiatega. Näiteks islamiriikides on omad ranged reeglid ja mujal muu usuga seonduvad reeglid. lk 80 1.Seletage mõisted ,,Eisenhoweri doktriin", ,,Breznevi doktriin" ja ,,vietnamiseerimine". 1957
Tekkisid utopistlikud ühiskonnad. Thomas More- arvas, et see on võrdne ühiskond kus kõik on võrdsed. Võrdsus on see,et elatakse ühetaolistes hoonetes, kanti ühesuguseid rõivaid ja kõik olid õnnelikud.Iga inimene pidi tegelema põllumajanduses, tööd pidi tegema. Samuti arvas ta, et päevas 6h töötada on hea. Utopas. Maad, mida ei ole olemas Tööpõlgus- tööd põlgav inimene Bomš- ilma kindla eluasemeta inimene Need on parasiidid, parasiitlus on karistatav. Totalitaarsetes ühiskondades on töö kohustuslik. Demokraatlikus ühiskonnas on töö vabatahtlik. Utoopilises ühiskonnas ei olnud kullal ja vääriskivil sellist väärtuist nagu praegu. Nt Vangidele tehti kullast käerauad, sest see on raskem. T.Companella-ühiskond oli Päikese linn- civitas solis. Tööpäev oli 4 tundi ja sellega oli ühiskonnas küllus olemas. Teise laine utopistid on: Henri Saint- Simon- Tema oli mees, kes elas krahvi elu, oli rikas. Kuid koheldakse
Vangide jaotus emakeele ja vanuse järgi 2011 Vangide arv ja jaotus hetkel Vangistuse kulud - Vanglate 2012. aasta tegevuskulud on 37,7 miljonit eurot. - Ühe vangi ülalpidamiskulu kuus on 991,12 eurot, sh toidukulu 1,3 eurot päevas. - Kriminaalhooldusaluse kohta kulub keskmiselt 35,7 eurot kuus. Surmanuhtlus - Kõige karmim karistus. - Kõrgeima karistusmäärana umbes pooltes maailma riikidest, kuid seda praktiseerivad vähesed. - Täna peamiselt totalitaarsetes ning mittedemokraatlikes riikides. - Enamikus Euroopa riikidest on surmanuhtlus keelustatud (v.a Valgevene). Surmanuhtlusest maailmas - Üks vanim karistusviis: levis juba Babüloonias, Antiik-Egiptuses, Kreekas ja Roomas. - Enamlevinumad hukkamismeetodid: poomine, elektritoolis hukkamine, maha laskmine, gaasikamber, süstimine, giljotineerimine ja kividega pildumine. - Kuriteod, mille eest süüdi mõistetakse: tapmine, piinamine, abielurikkumine, pornograafia, avaliku vara
Mida vanem on inimene, seda raskem on ilma kõrvalise abita + märki kätte saada. Õpetaja ei tohi oma õpilasi vihata. Indiviidi suhtumine oma tulevikku. Julian Rotter (1968). Konrollikeskne teooria. Inimesed jagunevad kahte: 1) Internaarne isiksus - see mis minust saab sõltub minust enesest. Ma vastutan enda eest ise. 2) Eksternaalne isiksus - minust ei sõltu midagi, kõik on ette määratud. See levib rohkem autoritaarsetes gruppides, totalitaarsetes süsteemides. Inimene ei saa otsustada, valida. Et lapsest ei saaks seda, tuleb talle anda valikuid. Ei tohi segada introvertsust ja ekstravertsust! Ei ole sama asi. Küsimus: Kui inimene on teiste arvamuse suhtes väga tundlik (ei kannata üldse kriitikat), siis mida võib öelda selle inimese eneseväärikuse kohta? Need, kes solvuvad – probleemid enese minaga. On probleeme esesearmastusega. Kui sa oled
Marksism propageerib internatsionalismi ja internatsionalistlikku suurriiki. See ei pea oluliseks erinevaid rahvaid ega kultuure, vaid soovib need muuta ühetaoliseks massiks. Marksistlik õpetus ei arvesta inimeste bioloogilis-antropoloogiliste erinevustega. Selle järgi on kõik inimesed võrdsed, kui nad kasvavad sarnastes tingimustes. Marksism ei tunnista inimeste erinevaid võimeid ja eripäraseid andeid. 22. Majanduse ja majandusteaduse areng totalitaarsetes riikides Riigi domineerimine, katsed majandust elavdada, ametiühingute esiletõstmise katsed, industrialiseerimine ja selle eelistamine, kollektiviseerimine, planeerimine, viisaastakud, rajoneerimine, piirkondade planeerimine. Kapitalistliku ja sotsialistliku majandusmudeli kooseksisteerimine, linn-maa suhted, väiketalude püsivuse teooria, isevoolu teooria (küla tuleb linna järgi), kvaliteet ja arvnäitajad. Nõukogude Liidus oodati turumajanduse hukku, hoomamata tegelikku olukorda.
põhivaldkonnad ja põhisuunad? Poliitikat ja valitsemist uurivad teadused on tekkinud vajadusest selgitada ühiskonnas toimuvat. Kuna politoloogia on seotud ka teadustega nagu sotsioloogia, majandusteadus, õigusteadus jne, siis just nendest ongi ta välja kujunenud. 1 Saksamaal ja Põhja-Euroopas on riigiteadusi käsitletud ühtse uurimisvaldkonnana. Totalitaarsetes riikides on ühiskonnas toimuva poliitilise tegevuse uurimine salastatud. 7. Tutvusta poliitika uurimise analüüsitasandeid. Mõisted(legitiimsus, legaalsus) Mudelid (mikroteooriad) (nt Duvergeri seadus, Taagepera valitsuse kestvuse valem) Makroteooriad: tegelikkuse süsteemne ja laialdane seletus tuginedes empiirilistele andmetele (nt pluralism, elitism) Lähenemisviisid (paradigmad): arusaamad, raamistik, mis koosneb
Nii sündis I maailmasõja (1914-1918 järel Venemaal KOMMUNISM, Itaalias FASISM ja Saksamaal NATSISM. Neis riikides muudeti rahva enamuse elu kohe peale võimuhaaramist ehtsaks türanniaks. Ainult et tänapäeva türannia kohta öeldakse TOTALITAARNE REZIIM e TOTALITARISM (lad. k. totalis; pr. k. total kõike haarav, täielik). Sõna reziim on meie keelde tulnud prantsuse keelest (le régime) ja on eestipäraselt riigikord, valitsemisviis. Totalitaarsetes riikides on poliitilised parteid keelatud (välja arvatud üks valitsev partei), kodanike meelsust valvab rohkearvuline salapolitsei, teisitimõtlejad paigutatakse sunnitöölaagritesse, reainimeste pääsemine üle riigipiiri on välistatud. Inimõigustest ei saa totalitaarse reziimi puhul üldse rääkida. 13 NÕUKOGUDE LIIT (1917 1991)
ebareaalsetele ühiskonnamudelitele. Nii sündis I maailmasõja (19141918) järel Venemaal KOMMUNISM, Itaalias FASISM ja Saksamaal NATSISM. Neis riikides muudeti rahva enamuse elu kohe peale võimuhaaramist ehtsaks türanniaks, ainult et tänapäeva türannia kohta öeldakse TOTALITAARNE REZIIM e TOTALITARISM (lad. k. totalis; pr. k. total kõike haarav, täielik). Sõna reziim on meie keelde tulnud prantsuse keelest (le régime) ja on eestipäraselt riigikord, valitsemisviis. Totalitaarsetes riikides on poliitilised parteid keelatud (välja arvatud üks valitsev partei), kodanike meelsust valvab rohkearvuline salapolitsei, teisitimõtlejad paigutatakse sunnitöölaagritesse, reainimeste pääsemine üle riigipiiri on välistatud. Inimõigustest ei saa totalitaarse reziimi puhul üldse rääkida. NÕUKOGUDE LIIT (19171991) Alles 27 aastat tagasi kuulus ka Eesti ultravasakpoolse suurriigi koosseisu. See riik oli
riigid ja rahvad pidid osalema poolel, mis polnud sugugi meeltmööda või võitlema võõraste ideede eest · ei jäänud kõrvale ka naised: pidid töötama tööstusettevõtetes ja põllumajanduses; paljudele langes osaks "etniline puhastus", vägistamised, muu vägivald; ühelt poolt aitas sõda kaasa naiste iseseisvumisele, teiselt poolt suuri traumasid · tunnuseks inimeste vaenamine rahvustunnuse järgi, nii totalitaarsetes kui ka demokraatlikes, nt USAs pandi koonduslaagritesse jpni päritolu kodanikud, terrori eest üritati põgeneda neutraalsetesse riikidesse · ei jäänud kõrvale ka neutraalsed riigid: nt Sveitsi pankadesse viisid raha nii juudid, kui ka natsid "Uus kord" Euroopas. Holokaust: · 1942. a suveks Sm ja It alla langenud 12 riiki, kus kehtestati range okupatsioonireziim, kui tekkis kahtlus tsiviilelanike tõrksuses või vastupanus, rakendati terrorit
riigid ja rahvad pidid osalema poolel, mis polnud sugugi meeltmööda või võitlema võõraste ideede eest ei jäänud kõrvale ka naised: pidid töötama tööstusettevõtetes ja põllumajanduses; paljudele langes osaks “etniline puhastus”, vägistamised, muu vägivald; ühelt poolt aitas sõda kaasa naiste iseseisvumisele, teiselt poolt suuri traumasid tunnuseks inimeste vaenamine rahvustunnuse järgi, nii totalitaarsetes kui ka demokraatlikes, nt USAs pandi koonduslaagritesse jpni päritolu kodanikud, terrori eest üritati põgeneda neutraalsetesse riikidesse ei jäänud kõrvale ka neutraalsed riigid: nt Šveitsi pankadesse viisid raha nii juudid, kui ka natsid “Uus kord” Euroopas. Holokaust: 1942. a suveks Sm ja It alla langenud 12 riiki, kus kehtestati range okupatsioonirežiim, kui tekkis kahtlus tsiviilelanike tõrksuses või vastupanus, rakendati terrorit
Haldusorganite põhifunktsioon on materiaalse halduse elluviimine ja reguleerimine; kõrvalfunktsioon on jurisdiktsioonifunktsioon ja legislatiivfunktsioon. Haldusõiguse poliitiline funktsioon üksikisiku ja kogu ühiskonna kaitse av võimu võimalike kuritarvituste eest. Haldusõigusel on õ kasutada ka sunnivahendeid, kuid selleks on täpsed reeglid. Hõ ülesanne on detailselt paika panna õigused ja kohustused, mis haldusorganitel on. Totalitaarsetes riikides haldusõigusel väga väike tähtsus erinevalt demokraatlikest riikidest. Haldusõigust ei loo domineerivalt haldusorganid ise (nad vaid konkretiseerivad). Haldussuhete õigusliku reguleerimise erisused Meetod mis vahendid ja vah liigid? Õigusel tervikuna on ühesugused reguleerimise meetodid. Üldistatult saab välja tuua 3 meetodit, mida kasutatakse. Oluline õig reg meetod õ harude eristamisel (vahendid ja viisid suhete reguleerimisel). Kasutatakse ühtseid meetodeid:
selgrootusele ja potentsiaalsele võimalusele, et järele antakse ka survele teha midagi inetut. Konformsus on seda tugevam, mida rohkem on survegrupis inimesi. Naised üldiselt järeleandlikumad. Konformsust võib olla suhteliselt kerge lõhkuda, kui leidub keegi, kes julgeb oma eriarvamuse välja öelda või erinevalt käituda (,,kuningas-on-alasti" efekt). Konformsus sõltub ka kultuurilisest ja rahvuslikust foonist (totalitaarsetes riikides ja kollektivismi-ideoloogia tingimustes on konformsus tugevam. Anonüümseks jäämise võimalus vähendab konformsust, kuid ei elimineeri seda täiesti. Mida suurem on olukorra ebamäärasus ja mitmetitõlgendatavus, seda tugevamad on konformistlikud tendentsid peataolekus järgitakse kergemini teiste soovitusi ja toiminguid. Konformsuse allikateks on: 10. Püüd toimida õigesti ja toetuda seejuures teiste antud suunistele ja normidele 11
nendest ongi ta välja kujunenud eriteadusharuna. Poliitikat uurivad teadused on erinevate rahvaste/rahvuste hulgas jagunenud erinevalt: angloameeriklased on eristanud poliitikateadust e politoloogiat, mis uurib ühiskonna poliitilist korraldust, väärtuste ja võimu küsimusi ning riikidevahelisi suhteid, ning avaliku halduse uuringuid, mis tegelevad riigivõimu teostamise ja juhtimise küsimustega; Saksamaal ja Põhja-Euroopas on riigiteadusi käsitletud ühtse uurimisvaldkonnana; Totalitaarsetes riikides on ühiskonnas toimuva poliitilise tegevuse uurimine keelatud ja salastatud. 5. Tutvusta argi- ja teadusliku teadmise erinevusi ning ühiskonna- ja poliitikauuringute praktilist tähendust. Argimõtlemine erinevalt teaduslikust on sallimatu, valikulise tähelepanuga, liialt üldistav, põhjendamatu ning pinnapealne. Teaduslik teadmine seevastu on objektiivne, salliv, tõestatav, kontrollitav, täpne ja süsteemne. Ühiskonna- ja poliitikauuringud annavad ühiskonnas toimuvale
nii tööstusettevõtetes kui ka põllumajanduses. Paljudes maades tõi sõda naistele erilisi kannatusi. Neile langesid osaks „etniline puhastus“, massilised vägistamised ning muu vägivald. Neis kuritegudes olid süüdi paraku mõlemal poolel võidelnud riigid. Nii aitas II maailmasõda ühelt poolt kaasa naiste iseseisvumisele, teisalt põhjustas aga uusi traumeerivaid kogemusi Totaalse sõja osaks oli ka inimeste vaenamine rahvustunde järgi. Seda tehti erilise järjekindlusega totalitaarsetes riikides, paraku ka demokraatlikes maades. Näiteks pandi Ameerika Ühendriikides koonduslaagritesse jaapani päritolu kodanikud. Terrori eest üritasid inimesed põgeneda sõjas neutraalseks jäänud riikidesse, lootes leida sealt varjupaika sõjakoleduste eest. Ent sõja mõjudest ei jäänud puutunmata ka neutraalsed riigid. Näiteks Šveitsi pankadesse üritasid oma varandust toimetada nii juudid, keda natsid taga kiusasid, kui ka natsistlikud sõjakurjategijad.
Kuidas tuvastada erinevaid sfääre ja kultuure? Mis on nende kriteerium? Walzer vastu: see on vale küsimus, sest universaalse kogukonna/kultuuri mõiste on müüt. - Printsiipide vaieldavus – Dworkin: sfäärid ja printsiibid pole ette antud, neid on raske tuvastada. Nt teatud arstiabi on tasuta, teatud mitte. - Kultuuride suletus – Walzer propageerib kultuuride suletust. Kuidas suhtuda naiste allasurumisse islamimaades ja vabaduse piiramisse totalitaarsetes riikides? Kas piirata ÜRO ja teiste organisatsioonide tegevust? 12. loeng KUNST I Sissejuhatus Mis mõttes käsitleme kunsti? a) Kunsti tõlgendamine: mis on tõlgenduse kriteerium? Kas kunstiteosel on üks või mitu tõlgendust? b) Kunsti hindamine: kas leidub tunnuseid, mis on teoses alati väärtuseks? Mis on hinnangute loogiline staatus? c) Kunsti ontoloogia: mis tüüpi asjad on kunstiteosed? d) Kunsti definitsioon: kas kunst on defineeritav
eugeenikale vastu aga seal kujunenud üldine geneetika vastane hoiak). Peamiseks huvialaks Eesti eugeenikuil jäi tervisekasvatus ja iibepropaganda (PRONATALISM) Kirjandus Mart Viikmaa http://biomedicum.ut.ee/~martv/geneetika-ajalugu.htm Kordamisküsimused · Positiivne ja negatiivne eugeenika · Evolutsiooniõpetuse ja geneetika mõju arstiteaduse arengule 39 XVIII. 10. SEMINAR Meditsiin totalitaarsetes ühiskondades SIIT ALATES KONSPEKT HALVEMINI (VÄHEM) TOIMETATUD ehk saate hakkama! 20. sajand on näinud meditsiiniajaloo (so ka loodusteaduste) kõige koledamaid lehekülgi, natsionaalsotsialistlikul Saksamaal (1933-1945) viljeldud riiklikust meditsiinipoliitikast ning sellega kaasa läinud arstkonna eetilisest ja moraalsest allakäigust. Kitsamalt kujutab nn ,,natsimeditsiin" endast eeskätt kõikvõimalike seadusandlike ja eetiliste piirangute ja
2. Printsiipide vaieldavus: Ronald Dworkin (1996): Sfäärid ja nende õiglusprintsiibid pole ette antud, st pole kokkuleppeid (konventsioone)), et neid oleks lihtne tuvastada. Just nende printsiipide loomuse üle käivad ju tulised vaidlused! - Nt teatud arstiabi on tasuta, teatud mitte. 3. Kultuuride suletus: Walzer propageerib ühiskondade suletust ja kultuurirelativismi. - Me ei saaks mitte midagi teha, kui teatud kultuurides (nt islamimaades, totalitaarsetes režiimides) jaotataks teatud hüve meile vastuvõetamatute kriteeriumite alusel (nt poliitilised, religioossed ametikohad üksnes meestele jms) Kas piirata ÜRO, Amnesty International jms tegevust, kes kultuuri-üleste (universaalsete) printsiipidele tuginedes “aitavad” teisi kultuure? Partikulaarsus ld particula – osake, tükike Õiglus on seotud (partikulaarse) kogukonna (kultuuri) ühiste arusaamadega (väärtussüsteemiga). Õigluse olemuse mõistmiseks tuleb
kohtumõistmine jne. Hiljem nim neid üldisteks inimõigusteks ning ka põhiseaduslikeks üldprintsiipideks. Loodusõigus kui muutuv õigus, mitte kui igavene ja muutumatu, sisu muutub koos aja ja olukorraga. Duguit ütleb, et kui positiivne õigus ei vasta õigluse ideele, võib seda eirata, kuna õigus ei ole mitte riigi käsk, vaid rahva kollektiivne õigusteadvus. Selle kaudu on võimalik paljastada ebaõiglus totalitaarsetes valitsusvormides. Loomuõigus ei ole Euroopas kunagi kadunud olnud, eriti kuna see omab katoliikliku kiriku ehituses kindla koha. Loodusõigus on nüüd pigem ajas muutuv ja dünaamiline, mitte aga staatiline. Keskseks mõõdupuuks on õigluse idee. III Teema Tänapäevane diskussioon õiguse teooria üle 2 t. 1. Väärtusjurisprudents kui XX saj. Jurisprudents See räägib seadusest kõrgemalseisvatest väärtusmastaapidest. Selline lähenemine leidis oma koha XX sajandil
ja valijaskonnale enda propageerimine on teisejärguline ja saab alguse vahetult enne valimisi. Massiparteid tekkisid 19. saj teisel poolel töölisliikumise baasil, et seda poliitilistel eesmärkidel ära kasutada, olid esialgu sotsialistlikud. On hästi välja arendatud organisatsioonid. Parteide arv Üheparteisüsteemis on parteil riikliku võimu monopol. Teisi parteisid võib olla, aga neil puudub 31 igasugune mõjuvõim. Esinevad tavaliselt autoritaarsetes ja totalitaarsetes riikides. 1945-1991 oli N. Liidus ja selle mõjusfääris olevates Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. Praegu nt Hiinas, Põhja-Koreas ja Kuubas. Neid leidub ka tugeva presidendivõimuga riikides. Kaheparteisüsteemiga riikides võib olla rohkem erakondi, kuid riikliku võimu teostamise nimel konkureerivaid erakondi on kaks. Partei võimulesaamine sõltub valijaskonna toetusest, üks partei on võimul ja teine opositsioonis. Nt USA, Suurbritannia, Uus-Meremaa, Malta.
... Erinevad rollid riietumisel: a) Sooga seotud rollid (Hitchcoki naiseks riietatud pilt) Naiste riietus peab olema (al Prantsuse revolutsioonist) silmapaistev. Meeste riietus liikunud vastupidises suunas. Sooliselt on kõik riided eristatavad tänapäevani (naiste omad meeste omadest), kuigi erinevused võivad olla suhteliselt märkamatud. (Nt.. mingi meeste seelik lubab tunduvalt rohkem liikumist)- ka sooline erinevus. Soolised erinevused märgivad seksuaalset atraktiivsust (erinevusi). Totalitaarsetes riikides püütud soolisi erinevusi kaotada- ei ole õnnestunud. Naised leiavad ikka võimalusi erinevaks/soole vastavaks muutmiseks (nt kui siberisse mindi vatikuue ja pükstega- tõmmati taljesse ja mingid detailid külge ja oligi erinev). Kui ühiskonnas toimuvad suured sotsiaalmajanduslikud muutused, ilmnevad enne ühiskondlikus stiilikäitumises muutused. Nt kunagi läks koolivorm vabale valikule.
sisalduvate sfääride kriteerium? 2. Printsiipide vaieldavus: Ronald Dworkin (1996): Sfäärid ja nende õiglusprintsiibid pole ette antud, st pole kokkuleppeid (konventsioone)), et neid oleks lihtne tuvastada. Just nende printsiipide loomuse üle käivad ju tulised vaidlused! - Nt teatud arstiabi on tasuta, teatud mitte. 3. Kultuuride suletus: Walzer propageerib ühiskondade suletust ja kultuurirelativismi. - Me ei saaks mitte midagi teha, kui teatud kultuurides (nt islamimaades, totalitaarsetes reziimides) jaotataks teatud hüve meile vastuvõetamatute kriteeriumite alusel (nt poliitilised, religioossed ametikohad üksnes meestele jms) Kas piirata ÜRO, Amnesty International jms tegevust, kes kultuuri-üleste (universaalsete) printsiipidele tuginedes "aitavad" teisi kultuure? 187. Partikulaarsus ld particula osake, tükike Õiglus on seotud (partikulaarse) kogukonna (kultuuri) ühiste arusaamadega (väärtussüsteemiga).
suuremad kui uute tuumaelektrijaamade ehitamise peatamine, samuti on väheusutav, et selle grupi tegevus algataks riikide desarmeerimise. 3. Poliitiline keskkond. Huvigruppide nõudmiste ulatus sõltub riigis valitsevast poliitilisest keskkonnast. Oluline nähtus demokraatlikes süsteemides on see, et huvigruppidel on küllaltki suured õigused poliitiliste nõudmiste tegemiseks ja poliitilisse tegevusse sekkumiseks. Vastupidiselt on asi autoritaarsetes ja totalitaarsetes süsteemides. Seal rakendatakse suuremate õiguste nõudjate suhtes sanktsioone ja karistusi. Siiski vahel saavutatakse ka edu (nt Poolas saavutas edu liikumine Solidaarsus, mis sai endale suuremad poliitilised õigused ja transformeerus poolpoliitiliseks parteiks). Huvigruppide liigid Jaotus G. Almondi järgi: 1. Assotsiatiivsed huvigrupid on moodustatud spetsiaalselt grupi liikmete poliitiliste eesmärkide edasiviimiseks. Sellise liigi näide on Common Cause USA huvigrupp, mille liikmed
valijaskonnale enda propageerimine on teisejärguline ja saab alguse vahetult enne valimisi. Massiparteid tekkisid 19. saj teisel poolel töölisliikumise baasil, et seda poliitilistel eesmärkidel ära kasutada, olid esialgu sotsialistlikud. On hästi välja arendatud organisatsioonid. Parteide arv Üheparteisüsteemis on parteil riikliku võimu monopol. Teisi parteisid võib olla, aga neil puudub igasugune mõjuvõim. Esinevad tavaliselt autoritaarsetes ja totalitaarsetes riikides. 1945-1991 oli N. Liidus ja selle mõjusfääris olevates Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. Praegu nt Hiinas, Põhja-Koreas ja Kuubas. Neid leidub ka tugeva presidendivõimuga riikides. Kaheparteisüsteemiga riikides võib olla rohkem erakondi, kuid riikliku võimu teostamise nimel konkureerivaid erakondi on kaks. Partei võimulesaamine sõltub valijaskonna toetusest, üks partei on võimul ja teine opositsioonis. Nt USA, Suurbritannia, Uus-Meremaa, Malta.
moraalsest allakäigust. Kitsamalt kujutab nn ,,natsimeditsiin" endast eeskätt kõikvõimalike seadusandlike ja eetiliste piirangute ja tõekspidamiset vastu eksinud arstide praktikat äärmuslikuks näiteks on inimkatseid sooritanud arstid koonduslaagrites, aga ka negatiivse eugeenika meetodid abiellumispiirangud, sunduslikud abordid ja steriliseerimine, ning lõpuks nn ,,eutanaasia". Antud seoses saab rääkida meditsiinist (seega ka teadusest) laiemalt totalitaarsetes riikides-ühiskondades (vastavad teatavad tunnused autoritaarsus, kui totalitarismi ,,pehmem", vähemideologiseeritum variant olid ka Eestil aastail 1934-1940, so Pätsi reziimi ajal) Klassiühiskond reeglina oma madalamal ühiskondlikul pulgal liikmetest palju ei hooli. Murrang algas siis, kui saadi aru, et riigi arengule aitavad kaasa mitte ainult kirjaoskajad, motiveeritud jne inimesed, vaid ka terved. Teema muutus aktuaalsemaks
annaabi.ee 
