[6] sotsiaalselt tundlikel teemadel. Teise Keisririigi aegsete olude sunnil piirdus tema teemadering eraelu ning jõudehetkede kujutamisega. Realism on 19 sajandi teisel kolmandikul G. Courbet' rajatud maalistiil[1]. Realism kui kunstivool, mis taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud ilustamata kujutamist. Realismi viljeleti kogu Euroopas ja ka Venemaal 19. sajandi lõpuni. Realism hülgas romantismile omase kujutluslikkuse ja akadeemilise formalismi. Realism oli romantismi vastand. Kui romantikud kujutasid üllaid tundeid, siis realistid leidsid need olevat põlastusväärsed ning üritasid kujutada ümbritsevat tõetruult ja ilustamata. Realistidelt oodati objektiivsust, nad maalisid seda, mida nägid. See oli akadeemilise kunsti pooldajatele vastumeelt. Nende arvates oli realistide temaatika (nt. igapäevaelu, lihtrahvas, tööstusstseenid) kunsti jaoks alaväärtuslik ning labane.
süžeega teoseid. Sümbolistid käsitlevad meeleldi suuri, üldisi ja igavesi eksistentsialistlikke teemasid, nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu igavene ringkäik jne. Seda tehakse tavaliselt süžeede abil, mis on tahtlikult mitmetähenduslikud, hämarad, salapärased, irratsionaalsed. Kunst ei pea sümbolistide arvates olema nähtava tegelikkuse peegeldus, vaid müsteerium. Sümbolistide müsteeriumitaotlus vallandas kunstnike fantaasia (mida realism ja impressionism olid tagasi hoidnud) ja loova aktiivsuse, kuid need avaldusid peamiselt süžeede väljamõtlemises ja üha põnevamate ning kummalisemate detailide kombineerimises. Maalimisviisilt on sümbolism mitmekesine – ühed kasutavad akademistlikku, siledat ja idealiseeritud vormi, teised naturalismi, kolmandad aga juugendlikku stilisatsiooni. Järelikult on sümbolism uuesti rõhutatult „SÜŽEEKUNST“ ning sümbolismi ei saa pidada stiiliks.
põhjal (max 1lk) 4)piltide tundmine (12 pilti mis on loengus mainitud: kunstnik + vool, mida ta esindab) -vali üks kunstnik (rahvusvaheliselt tuntud nimi), uuri tema kohta referaat mitte essee (mis kinnitab et olen süvenenud kunstivoolu problemaatikasse jne) ligikaudu 4-6lk; umbes mai keskpaigaks. (Elulugu ei tohiks domineerida, põhirõhk loomingule!) LOENG 1 3 olulist murdepunkti kunstiajaloos- (19saj keskpaik) realism, (sajandivahetus) postrealism, (1950-60ndad) (kuni sinnani modernistliku kunsti domineerimine, peale seda nö postmodernism samas see lihtsustav ja ta seda ei poolda vajaks täpsustamist; postmod. Kunst pole ühtne nähtus, samuti ka modernistlik). 19saj. Teine pool Lääne maailma kunstis. Areng vs muutumine. Progress? Areng üks samm põhjustab teise; pole õige rääkida arengust kogu lääne maailma kunsti
süzeega teoseid. Sümbolistid käsitlevad meeleldi suuri, üldisi ja igavesi eksistentsialistlikke teemasid, nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu igavene ringkäik jne. Seda tehakse tavaliselt süzeede abil, mis on tahtlikult mitmetähenduslikud, hämarad, salapärased, irratsionaalsed. Kunst ei pea sümbolistide arvates olema nähtava tegelikkuse peegeldus, vaid müsteerium. Sümbolistide müsteeriumitaotlus vallandas kunstnike fantaasia (mida realism ja impressionism olid tagasi hoidnud) ja loova aktiivsuse, kuid need avaldusid peamiselt süzeede väljamõtlemises ja üha põnevamate ning kummalisemate detailide kombineerimises. Maalimisviisilt on sümbolism mitmekesine ühed kasutavad akademistlikku, siledat ja idealiseeritud vormi, teised naturalismi, kolmandad aga juugendlikku stilisatsiooni. Järelikult on sümbolism uuesti rõhutatult ,,SÜZEEKUNST" ning sümbolismi ei saa pidada stiiliks.
teoseid. Sümbolistid käsitlevad meeleldi suuri, üldisi ja igavesi eksistentsialistlikke teemasid, nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu igavene ringkäik jne. Seda tehakse tavaliselt süzeede abil, mis on tahtlikult mitmetähenduslikud, hämarad, salapärased, irratsionaalsed. Kunst ei pea sümbolistide arvates olema nähtava tegelikkuse peegeldus, vaid müsteerium. Sümbolistide müsteeriumitaotlus vallandas kunstnike fantaasia (mida realism ja impressionism olid tagasi hoidnud) ja loova aktiivsuse, kuid need avaldusid peamiselt süzeede väljamõtlemises ja üha põnevamate ning kummalisemate detailide kombineerimises. Maalimisviisilt on sümbolism mitmekesine ühed kasutavad akademistlikku, siledat ja idealiseeritud vormi, teised naturalismi, kolmandad aga juugendlikku stilisatsiooni. Järelikult on sümbolism uuesti rõhutatult ,,SÜZEEKUNST" ning sümbolismi ei saa pidada stiiliks.
Moodsa kunsti voolud 20 sajandil Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Fovism 3. Kubism 4. Futurism 5. Ekspressionism ja ,,Die Brücke'' 6. Dadaism 7. Sürrealism 8. Konseptualism 9. Abstraktsionism 10. Minimaalkunst 11. Suprematism 12. Postpop ja Hüperrealism 13. Op-kunst ja Kineetiline kunst 14. Kasutatud materjalid Sissejuhatus 20. sajandi vaieldamatuks pealinnaks oli Pariis. Seal oli palju vana kunsti. Väga paljudest riikidest saabus sinna palju noori kuntsnikke, et õppida, ennast täiendada või elada kunstist küllastunud keskkonnas ja osa võtta kunsti uuendustest. Paljud välismaalased jäidki Pariisi elama, ka paljudele eesti kunstnikele kujunes Pariis teiseks koduks. Laialt levinud arvamuse kohaselt koosnevad kunst ja selle ajalugu üksikteostest.Mitte ainult kunstnikud, vaid ka iga teos on unikaalne, kordumatu. Mida põhjalikumalt aga iseloomustada ühte või teist voolu, seda vähm ruumi jääb autorite nimetamiseks ja üksikteoste
Le Corbusier 15. Lääne-Euroopa kunst 1920-1940 1.Milline linn oli I maailmasõja järel Läänemaailma kunstipealinnaks? Pariis 2.Kuidas kirjeldad sealset kunstikoolkonda? Mis oli sellesse kuuluvate kunstnike peaeesmärgiks? Stiilidelt mitmekülgne, peamine eesmärk ilu loomine ja naudingu pakkumine. 3.Milline stiil sai alguse 1925. a. suurelt dekoratiiv- ja tööstuskunsti näituselt? Millises valdkonnas seda peamiselt rakendati? Modernistlik realism. Peamiselt skulptuuris. 4.Millise kujutusviisi osatähtsus suurenes sõdadevahelisel perioodil? Uuenduslik stiil, kuid rohkem hakati jäljendama loodust. 5.Mille poolest oli sel perioodil erandlik Pablo Picasso looming? Selgita välja, millise ajaloosündmuse puhul maalis Picasso oma suure maali „Guernica“. Ka tema lähenes algul realismile, kuid varsti pöördus uuesti looduslike vormide moonutamise teele, seostudes ajutiselt sürrealistidega
silmavaatega ideaalkangelasi. Eriti sarnaseks muutus kunst sõdade ajal, kui vanelast esitati näiteks poolloomaliku koletisena, oma sõjamehi aga õilsate kaitsjatena. Ainus oluline erinevus kahe riigi kunstis oli alasti kehade kujutamises. Saksamaal oli see lubatud ja mõnikord isegi erootilise varjundiga, nõukogude kunstis oli alasti keha aga peaaegu tabu. Nõukogude kunsti ainuõigeks meetodiks kuulutati nn. sotsialistlik realism. 16) EESTI KUNST 1918-1940 Eesti Vabariik kuulus 1920. ja 1930. aastail Põhja-Euroopa demokraatlike väikeriikide hulka ning seetõttu on loomulik, et eesti kunsti ajalugu on suurtes joontes nende omega sarnane. Ka Eestis võib rääkida 1920. aastaist kui avangardismi leviku ja 1930. aastaist kui realismilähedase, kuid isikupära soosiva kunsti õitsengu ajast Eesti kunst on Põhjala riikidega võrreldes küll väga noor. Rahvuslik kunstielu oli välja kujunenud alles 20
Kõik kommentaarid