Arutlus teemal „Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes säilis demokraatia?“ (5)

Arutlus teemal „Miks osades riikides kehtestati diktatuurid , teistes säilis demokraatia?“
Demokraatia ja diktatuurid levisid maailmas aastatel 1920-1940 . Riigikordade peamisteks muutumise põhjusteks olid ülemaailmne majanduskriis ja Esimene maailmasõda .
Demokraatia hakkas levima tänu sõja võitmisele . Demokraatlike suurriikide maine kasvas ja nende mõjul otsustasid demokraatia kasuks ka paljud teised riigid. Inimesed said väga suures osas osaleda riigi juhtimises . Kui eelnevalt ei olnud inimestel valimisõigust , siis demokraatia ajal kehtestati seadused , et mehed saavad alates 21.eluaastast valimas käia . Valmisõiguse said ka naised , naistele siiski seati vanusepiiranguks 30. eluaastat . Inimesed lootsid , et demokraatlikud valitsused suudavad kiiresti ületada sõjajärgsed majandusraskused ning tagavad rahvale heaolu , aga ei läinud nii. Tekkis demokraatia kriis ja demokraatlik kord ei suutnud püsima jääda . Paljudes riikides sai võimule diktatuur. Diktatuur on valitsemisvorm , kus juhil on piiramatu võim otsuste tegemisel ning inimeste sõnavabadus piiratud. Diktatuurid hakkasid tekkima pärast esimest maailmasõda , kui demokraatia ei suutnud enam lahendada riigi probleeme . Kogu maailmas oli majanduskriis ja inimesed pettusid demokraatias. Demokraatia mõjuvõim langes. Inimesed vajasid karmikäelist juhti, kes suudaks riigi majandust tõusule aidata. Lõpuks valitses diktatuur enamikes Euroopa riikides . Vähesed riigid suutsid demokraatia säilitada. Diktatuur levis sellepärast, et paljud riigid pettusid eelmises riigikorras ja arvasid, et diktatuur aitab nende riigi välja majanduskriisist. Diktatuurisetes riikides rikuti inimõigusi ja hoiti inimesi hirmu all.
Saksamaal hakkas kehtima natslik diktatuur , sest kommunistid võitsid üha enam poolehoidu. Hitler juhtis Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteid ja arvati, et see võib kommuniste peatada. Sellepärast toetasid Hitlerit nii paljud.
Pärast Esimest Maailmasõda oli Itaalia küll võitjate hulgas kuid kaotas väga palju inimesi ning jäi võlgadesse. Itaalias tekkis fašistlik liikumine kus eesotsas oli Benito Mussolini, see liikumine ühendas endisi sõdureid ja töötuid. Kehtestati üheparteisüsteem ning algas fašistliku diktatuuri kehtestamine.
Enamus Euroopa diktatuure olid autoritaarsed aga Venemaal kehtis totalitaarne süsteem. Totalitaarsetes diktatuurides oli kontroll inimeste mõtteavalduste üle suurem kui autoritaarsetes.
Poliitiliselt oli kõige arenenum Suurbritannia , sest seal oli kõige vanem ja paremini toimiv demokraatlik riigikord , sellepärast see ka säilis. Sellele jäi veidi alla Prantsusmaa, kus oli samuti kehtinud pikka aega demokraatlik kord, kuid teda ohustas siseriiklik diktatuur.
Tänapäeval pooldatakse demokraatiat rohkem ning see kehtib ka enamustes Euroopa riikides.