Ventilatsioonitööd Ventilatsiooni osad Marko Raba KL11 Ventilatsioonitorustik · Ventilatsioonitorustik on tsingitud terasplekist valmistatud ventilatsioonikanal. Kanali liitmikud on varustatud kummitihenditega, mis tagab ühenduse õhutiheduse. Mürasummutid Mürasummuteid kasutatakse ventilatsioonitorustikus ventilatsiooniseadmete müra summutamiseks ja takistamaks müra edasikandumist pikki torustikku ühest ruumist teise. Painduvad ventilatsioonikanalid · Painduvaid ventilatsioonikanaleid kasutatakse väikeelamutes, kus ei nõuta tulekindlust. Tuleklapid · Tuleklapid on ventilatsioonitorustikk u paigaldatav tuldtõkestav klapp mis takistab tuleleviku erinevate ruumide või hooneosade vahel. Sisse-ja väljapuhkeventiilid · Sisse-ja väljapuhkeventiile kasutatakse mehaanilise ventilatsiooni korral. Materjalideks on kas Värvitud teras või
vastava koha ühendus järjekorra numbrit.Kui aga üks ühendus koht täidab mitut ülesannet siis märgistatakse need kahe esimese numbriga mis on teineteisest eraldatud sidekriipsuga . Piduriharud Üldtoiteharu Üldtoiteharu ülesandeks on toota suruõhku ja jaotada seda erinevate harude vahel . Üldtoiteharu algab kompressoriga ja lõpeb nelikkaitseklapiga.Kompressori ülesanne on pumbata välisõhk kõrgema rõhu alt edasi torustikku. Rõhureguleerimine toimub rõhuregulaatori abil. Kui rõhk saavutab lubatud maksimum väärtuse, laseb rõhuregulaator õhu kompressori tühikäigu seadmesse. Õhukuivati võib asuda rõhuregulaatoriga ühes seadmes ,kompressori töötamisel koguneb kondents vesi õhukuivatisse , üleminekul tühikäigule paisatakse kondentsvesi välisõhku. Esipiduriharu Esipidurharu ülesandeks on juhtida esirataste pidurite tööd .Suruõhu juhtimisel pidurikambrisse rattad
pronksi haigus, mis pronksi lõplikult hävitab. Vase baasil sulamid on madalama sulamistemperatuuriga kui teras või raud. Pronksid on pehmemad ja nõrgemad kui teras. Pronks on vastupidavam roostetuse vastu kui teras ja on ka parem soojus- ja elektrijuht kui enamus teraseid. Kasutusalad Ajaloost tuntud pronksiajal oli pronks tähtsaim tööriista-, relva- ja ehetematerjal. Tänapäeval valmistatakse pronksist ka erinevate aparaatide osi, laevaseadmeid, pumbaosi, torustikku, medaleid, münte, skulptuure jne. Pronks on tavaliselt 88% vask ja 12% tina, kuid on ka teisi pronksisulameid, milles on koostisosade sisaldused erinevad ning mis sisaldavad ka teisi koostisosi. Pronks oli eriti sobiv metall laevades ja paatides, kuna on sitke ja vastupidav soolase vee suhtes. Pronksist tehakse tavaliselt laevade sõukruvisid ja sukeldumislaagreid. Pronks on kõige populaarsem metall, millest tehakse kellasid(muusikaline instrument)
Analüüsitava põlemisgaasi allikas, milleks on gaasipõleti 3. Töö käik Tutvuti Fyeite pro gaasianalüsaatori ehitus ja tööpõhimõtetega: kuidas mõõta ja kalibreerida aparaati peale mõõtmist. Seejärel avati maagaasi torustiku kraan ja süüdati gaasipõleti ning reguleeriti sobiv põlemisreziim. Seejärel lülitati sisse gaasianalüsaator, käivitumiseks kulus aparaadil 60 sekundit. Nüüd valiti sobiv kütuse tüüp F1, F2, F3 või F4. Seejärel ühendati sond põlemisgaaside torustikku. Pärast seda lasti analüsaatoril mõne aja töötada, alustati vajalike parameetrite mõõtmist. Andmete kirjapanemiseks vajutati ,,hold" nuppu mille tulemusena aparaat jäädvustas hetke andmed. Kui andmed kirjutatud tuli sond torustikust eemladada ja lasti pumbal töötada värseks õhus senikaua, kuni hapnikusisalduse näit oli ligilähedane 21%. Pärast katse sooritamist lülitati analüsaator välja. Korrati katset kõigi kütuseliikidega. 4. Arvutused CO2 sisaldus põlemisgaasis
11. Pneumotranspordivahendite liigitus, töö põhimõte ja kasutusala. Kasut peamiselt kuivade pulbriliste ja peeneteraliste puistematerjalide transportimiseks horisontaalsuunas kuni 2km kaugusele ning kald- ja vertikaalsuunas. Tööpõhimõte seisneb transporditava materjali osakeste tõstmises aerodünaamiliste tõstejõudude arvel hõljuvasse olekusse kiiresti liikuvas õhuvoolus, millega koos need kantakse edasi mööda torustikku. Tükklastide transportimine mööda torustikku toimub õhu surve toimel. Kasut kolme erinevat seadme varianti: a) vaakumsüsteemi b) surusüsteemi c) kombineeritud süsteemi 12.Aerotranspordivahendite töö põhimõte ja kasutusala. Masinate nim tuleneb pulbriliste materjalide liikuvuse muutmise võttest, mida nim aereerimiseks. Selle põhimõte seisneb pulbriliste ja väga peeneteraliste puistematerjalide rikastamises õhuga sel määral, et nende osakestevahelised kontaktid kaoksid ning need materjalid muutuksid voolavaiks sarnaselt
oma energiat, et kuum püsida, seega kõik ained ja esemed tule ümber on jahutid, mis tahavad saada mingit osa energiast, lõpuks jahtubki ese maha, kui ta on oma siseenergia laiali jaganud. Kõige parem oleks seletada seda, et termodünaamika on seotud soojusmasinatega sellisel viisil, et igas soojusmasina väljalaskesüsteemis on heitgaasid jahedamad kui põlemiskambris. Kogu teekond, mis tähendab antud juhul marsruuti põlemiskambrist mööda torustikku või korstent atmosfääri, neelab mingi osa siseenergiast ära, ning selle võrra need mehaanilised osad, milles soojemad asjad liiguvad, soojenevadki.
· Õhust saadav soojus kantakse soojuspumbas üle teda läbivale veele. · Küttesüsteemis on ringluspump, mis paneb vee küttekontuuris liikuma. · Õhksoojuspump reguleerib vastavalt välisõhu temperatuurile küttesüsteemi mineva vee temperatuuri. · Väljuva vee temperatuur on +40°C. · Õhksoojuspump töötab sõltuvalt seadmest efektiivselt välisõhutemperatuuridel kuni -25 °C. · Maasoojuspumbal kasutatakse soojuse saamiseks maa sisse paigaldatud torustikku, milles voolab külmaine. · Pinnases oleva temperatuuri toimel külmaine aurustub ja soojuspumbas kondenseerumisel annab soojuse üle küttesüsteemi veele, väljuv temperatuur samuti kuni +40°C. Vesipõrandakütte plussid ja miinused · Plussid: Töökindel; Lihtne reguleerida; Mugav kasutada; Tagab ühtlase soojusjaotuse ruumis; Pole nähtavaid küttekehi. · Miinused: Süsteemi suur inerts; Süsteemi leket keeruline leida ja likvideerida; Ehitamine on
Arengu suunas suureneb maavara süsinikusisaldus ning väheneb tahke jäägi ehk tuha sisaldus. Kõige täielikumalt on söestunud antratsiit, seepärast on see eriti väärtuslik kütus(põleb suisuta, nõrga leegiga)Enamik kivisöemaardlaid on moodustunud karboni ehk kivisöe-, permi ja juura ajastul. Gaas Maagaasi saadakse maardlast, see suunatakse tarbijani mööda torustikku. Maagaasi hoidmine balloonis ei ole otstarbekas. Maagaasi veeldamine transpordiks on väga kulukas ja seda kasutatakse vaid meretranspordi korral pikkade vahemike läbimisel. Maagaas koosneb põhiliselt metaanist (CH4).Vedelgaasi toodetakse toornaftast koos muude naftasaadustega (bensiin, diiselküte, kütteõli). Vedelgaasiks nimetatakse seda gaasi seepärast, et tema transportimine ja hoidmine toimub vedelal kujul. Vedelgaas on veelduv võrdlemisi madalal survel
Kui prügi on palju tuleb see tekile tõsta tõstevahendiga. Trümmides on pilsid. Pilsid on kaetud äravõetavate luukidega. Trümmi ahtripoolses osas on pilsikaevud, mis tavaliselt on kaetud restidega. Kaevudes asuvad kuivendussüsteemi torustiku võrguga kaetud otsikud vee välja pumpamiseks, sest trümmi pesemise valgub vesi koospeene prügiga pilsikaevu. Siis hakatakse kaeve puhastama. Kõik praht ja sete tuleb pilsikaevust välja võtta, et kuivenduspumbad seda torustikku ei imeks. Enne laadima alustamist peavad pilsid olema kuivad.
mittelahustuvaks sademeks, mis settib veest välja. Järelpuhastus kui veekogus, kuhu vesi juhitakse võib tekkida eutrofeerumine. Keemiline fosforiärastus või fosfori ja lämmastiku bioloogiline ärastus Metaankääritamine - orgaaniliste kompleksühendite lagunemine ja käärimine mikroorganismide abil õhu juuresolekuta. Saadused: metaan, süsinikdioksiid ja stabiliseeritud muda. Biogaas vesi (kondenseerub torustikku ja moodustab veekorke või lausa külmub talvel), väävelvesinik ( mürgine), vesinikkarbonaadid, ammoniaak, kloor ja floor põhjustavad korrosiooni.
· pliiti, maja- või saunaahju tuleb kütta mõõdukalt, liigkütmine on hoonete süttimise üks levinumaid põhjuseid; · tuleb jälgida, et elektrijuhtmestik oleks kahjustamata ning elektrilise kodutehnika kasutamine turvaline; · tulekahju avastamisel võimalikult varases staadiumis on suureks abiks paigaldatud suitsuandurid; · kütte ja soojendusseadmeid (pliidid, ahjud, katlad, soojapuhurid) ei tohi jätta järelevalveta; · mitte sulatada külmunud torustikku lahtise tulega. Külmaperioodil tuleb erilise tähelepanu alla võtta ka tuleohutus katlamajades. Katelde rikete tõttu võivad jääda suured hoonete kompleksid kütteta, millel külmaperioodil võivad olla väga tõsised tagajärjed. Selliste juhtumite vältimiseks soovitame: · hooldada katlaid ja küttesüsteeme ettenähtud ajal, kuna maksimaalsetel koormustel töötavad kütteseadmed eeldavad ideaalset korrasolekut; · kasutada katelde kütmisel kvaliteetset kütteainet;
kasutamine puhaste metallide asemel on igati kasulik. Siin paar tuntumat sulamit ja kus ning kuidas kasutatakse: Roostevaba teras Roostevaba teras on raua sulam kroomi ja nikliga. Seda leidub minu kodus nugades, kahvlites, lusikates, torustikus jne. Pronks Pronks on vase ja tina sulam. Ajaloost tuntud pronksiajal oli pronks tähtsaim tööriista-, relva- ja ehetematerjal. Tänapäeval valmistatakse pronksist ka erinevate aparaatide osi, laevaseadmeid, pumbaosi, torustikku, medaleid, münte, skulptuure jne. Messing Messing ehk valgevask on vase sulam tsingiga. Sellest valmistatakse kunstiesemeid, auto- ja külmikuosi, hammasrattaid, torusid, peenraha jne. Ka minu kodus on palju messingist pildiraame, märke, toidunõusid ja muud sarnast. Joodis Joodis ehk jootmetall on tina ja plii sulam millega kaetakse raudplekki ja esemeid, et muuta neid roostekindlaks Melhior Vase ja nikli sulamit nimetatakse melhioriks, mis on hõbedaga sarnane väga dekoratiivne sulam
kasutatakse põlevvedelikku või tuleohtlikku gaasi ning millega võib kaasneda tulekahju tekkimise või plahvatuse toimumise oht. (3) Tuletöö tegemisel kantakse ohutut tööriietust, mis on raskestisüttivast materjalist ning millel ei ole õli, rasva, bensiini või muid põlevvedeliku jääke. (4) Tuletöö tegemiseks kasutatakse töövahendina standardset, töökorras ja ohutut seadet, mille kasutamisel lähtutakse tootja juhistest. (5) Tuletöö tegemisel ei töödelda mahutit, torustikku või muud eset, mis on: 1) täidetud põlevmaterjali või selle jääkidega; 2) mittepõleva vedeliku, gaasi, auru või õhu rõhu all; 3) pingestatud. (6) Tuletöö tegemisel: 1) on keelatud tuletöö tegemiseks kasutatavate seadmete ning hapniku- ja gaasiballooni soojendamine lahtise leegiga või muul tuleohtlikul viisil; 2) kustutatakse koheselt tekkinud tuleohtlikud sädemed või muud kuumad detailiosad;
Kallake mootorisse 50...60 kraadini soojendatud mootoriõliõli. Selleks valage välja mootoris olemasolev õli vastavasse metallnõusse (parem on seda teha eelnevalt, peale tööd, kui õli on vedel) ja soojendage seda. Peale kuuma õli sissevalamist andke mõni aega, et soojeneksid motoploki mootoridetailid. Kui mootor pöörleb ilma eriliste jõupingutusteta (õli pole tahenenud) aga ei käivitu, soojendage karburaatori torustikku ja karburaatorit ennast, asetades nende peale kuumas vees niisutatud lapid. Talvistes tingimustes alustage liikumist ainult esimese reduktori käiguga. Peale seda, kui õli reduktoris soojeneb, võib töötada teisel käigul. 4. KOKKUVÕTE Kaasaegset kaherattalist traktorit MB-2 iseloomustab erakordne töökindlus ja suur vastupidavusvaru. Seda võib soovitada professionaalidele kasutamiseks nii väikestes
Taustinfo: 1. Kuidas ained taimes liiguvad? Miks on see vajalik? Taimedes transporditakse eluks vajalikke aineid taimemahla abil. Loomadel paneb vere ringlema süda. Taimedel puudub selline "pump". Vett ja mineraalaineid saavad taimed juurtega. Vesi tungib taimejuurtesse ja see surutakse suure jõuga taime soontes ülespoole. Lehtede pinnalt aurab vesi pidevalt ära. Võrreldes inimese üheainsa ringesüsteemiga on taimedes kaks erinevat "torustikku" - sooned ja sõeltorud. Sooned ja sõeltorud moodustavad taimede juhtkoed, mis on eriti tugevalt arenenud taime varres. Mööda sooni liiguvad mullast üles taime lehtedesse vesi ja mineraalained. Sõeltorudes liiguvad taime teiste organiteni lehtedes valmistatud toitained. Soontes on rakkude vahelised seinad täielikult lahustunud. Lehtedesse, õitesse ja viljadesse tungivad Sõeltorude rakkude vahelised seinad meenutavad sõela juhtkoe kimbud mida näeme
Õhkpidurid Koostaja :Sten Jürgenson Juhendaja :Kalmer Puul Jõhvi 2013 Õhkpiduriseade võib olla üheharuline või kah eharuline. Üheharuline piduriseade Pidurdamiseks vajalik suruõhk liigub rataste pidurimehhanismideni üht (dubleerimata) torustikku pidi. Lekke korral sõidukit sõidupiduriga pidurdada ei saa. Seetõttuseda süsteemi tänapäeval veokitel enam ei kasutata. Kaheharuline piduriseade Enne EBS kasutuselevõttu oli Euroopa Liidus standardiseeritud ja kasutusel kaheharuline piduriseade, kus esi- ja tagasilla pidurid käitatakse eri harudest pärit suruõhu abil. Ühe haru rikke korral peab tööle jääma haru, millega pidurdatakse vähemalt 2 ratast. Õhkpiduri tööpõhimõte Kompressor (1) täidab õhupaagi (2) suruõhuga
Lämmastikühendid tekivad lämmastiku ja hapniku ühinemisest põlemisprotsessis kõrgete temperatuuride (2000C ja rohkem) toimel, kusjuures lämmastikühendite hulga sõltuvus temperatuurist on kuupfunktsioonis: temperatuuri alandamine x korda vähendab NOx sisaldust heitgaasides x3 korda. Seetõttu ongi NOx vähendamisel põhirõhk suunatud temperatuuri alandamisele põlemiskambris ja seda tehakse heitgaaside juhtimisega (vähesel määral) sisselaske torustikku. See aga on küllalt komplitseeritud ettevõtmine, sest temperatuuri alandamine alandab ka mootori efektiivsust. Samal ajal aga tekib lämmastikühendeid kõige rohkem mootori töötamisel keskmistel koormustel, lahja kütteseguga. Seega, kui lasta heitgaase värske õhu või küttesegu hulka ainult mootori töötamisel keskmistel koormustel, ei ole võimsuse kadu isegi märgata. a plokikaas f heitgaasi tagastusklapp b heitgaasi toru g termostaadi korpus c sisselasketorustik
Reynoldsi arvu ja suhtelise kareduse. 28. Torude ekvivalentkaredusi mõiste Ekvivalentkaredust e defineeritakse kui sellist liivkaredust mis põhjustaks vaadeldava läbimõõduga torus tegelikuga võrdse survekao. 29. Bernoulli võrrandi rakendamine voolukiiruse ja vooluhulga määramisel. 30. Torustiku karakteristika mõiste. Mis on lihttorustik, liittorustik ja paralleeltorustik? Lihttorustikuks nim torustikku mille ristlõikepind on kogu ulatuses samasugune. Liittorustik koosneb järjestikku asetatud erineva ristlõikega torudest, kusjuures vooluhulk on sama. Paralleeltorustik koosneb kahest või enamast kõrvuti asetatud torust, kusjuures erinevate torude vooluhulgad võivad olla erinevad. 31. Pumpade liigituse printsiibid, pumba tööparameetrid, mis on pumba tõstekõrgus? Pumpasid liigitatakse kasutusala järgi, energiallika järgi ja tööpõhimõtte järgi
Kaitseklapp-ette nähtud, et kaitsta torustikku purunemise eest.Töö printsiip:Taldrik on surutud sadulale vedruga, mille survet reguleerib spetsiaalne seade,kui rõhk torustikus ületab 10-20 töörõhust surutakse taldrik sadulast eemale ja klapp avaneb.Peale osa koonukeskkonna väljajooksmist ja rõhu alanemist 80-90% töörõhust surub vedru taldriku sadulale ja klapp sulgub. Reduktsiooniga(rõhu paigal hoidmine mingi kindlal rõhul) Kolb reduktsiooniklapp Membraan reduktsioonklapp Trosseli klapp-ülessandeks läbi tema voolava keskkonna rõhu vähendamine.Taldrik on kinnitatud spingli külge, taldriku tõstmisel tekkiv kere ja taldriku vahele pilu rõhk klapi taga alaneb klappi läbiva keskkonna kiiruse alanemise tagajärjel.Vajaliku rõhu saavutamisel fikseeritakse spindel pidurdusmutri abil.Selle klapi abil saab rõhku sujuvalt reguleerida suures diaba tsoonis kuid ta ei hoia rõhku automaatselt keskkonna tööreziimi muutudes. Klapikarbid-kujutavad endast ...
Linnarahva survel hakkas linnavalitsus otsima võimalusi veepuhastusjaama ehitamiseks. Ja 15. juulil 1924 sõlmiti sellekohane leping inglise firmaga W. Paterson Engineering Co Ltd. Pidulik nurgakivipanek toimus 10. septembril 1925. Lepingu järgi pidi veepuhastusjaam käiku minema 1. juulil 1927, kuid ehitusvigade parandamine võttis lisaaega peaaegu viis kuud. Jaam läks maksma 88 750 naelsterlingit. 29. novembril 1927 hakkas Ülemiste veepuhastusjaamast linna torustikku voolama puhastatud järvevesi. Selleks, et ka kraanidest tuleks puhastatud vett, tuli täiendavalt puhastada veetorustik vetikatest ja muudest setetest ning osaliselt isegi välja vahetada, kõik see koos õige tehnoloogilise re_iimi seadmisega võttis aega ligi kaks aastat. Tehnoloogia Kuna järve vesi oma omaduste tõttu ei vajanud puhastamiseks keerulist tehnoloogiat, siis projekteeriti klassikaline puhastusseadmete rida: kõigepealt kanal, mis järvest vett
ja keskkonnaohte, samuti vajalikke ennetusmeetmeid ja käitumisjuhiseid · Kõige tõhusam viis töötajate kaitsmiseks passiivse suitsetamise eest on suitsuvabade piirkondade loomine või asjakohane ventilatsioonisüsteem 8 1.7. Surugaas Restorani- ja toitlustussektoris kasutatakse väga sageli jookide annustamiseks surugaasi. Sellised seadmed sisaldavad gaasiballoone ja torustikku, samuti reguleerimis- ja segamisseadeid. Paljudes restoranides ja pubides asuvad surugaasiseade ja gaasiballoonid halva ventilatsiooniga keldris. Surugaasina kasutatakse lämmastikku, süsinikdioksiidi ning mõnikord suruõhku. Kõige levinum on süsinikdioksiid, mis on lõhnatu ja värvitu, aga tõrjub ruumist välja hapniku. Sõltuvalt süsinikdioksiidi kontsentratsioonist ja kokkupuutekestusest võib töötajale tekkida
Ülevaade kanalisatsiooni võrgust:Sega kanalisatsioon (ühisvoolne),see tähendab et kanalisatsiooni torudes jookseb nii reovesi kui ka sademevesi.Ei ole sobiv lahendus biopuhasti jaoks.Kanalisatsioon kus voolavad eraldi sademevesi ja reovesi on lahkvoolne kanalisatsatsioon.Poollahkne kanalisatsioon osa sademe veest läheb kokku reovee kanalisatsiooniga.Niisugust kanalisatsiooni süsteemi kasutatakse selleks et pesta läbi kanalisatsiooni torustikku. Kanalisatsiooni puhastusseadmed Imbväljak Imbväljaku põhja paigaldatakse drenaaz toru.Nendele paigaldatakse biotekstiil kangas.Biotekstiilkangas paigaldatakse selleks,et väikesed mulla osaksed ei ummistaks ära drenaazi avasid.Kaetakse liivapadjaga.Siis pannakse 70cm killustik peale,siis uuesti liivapadi.Liivapadja peale paigaldame imbtorud.Imbtoru on hallivärvi ja drenaaztoru on musta värvi
Kuumutatakse lastes aurutorudesse auru kuni 70 °C ja hoitakse selle temperatuuri juures 20 minutit pastöriseerimiseks. Seejärel jahutatakse meski 50 °C-ni ja hapustatakse väävel-või piimhappega. Peale segamist jahutatakse hapustatud meski 30°C-ni ja lisatakse pärmi 10 % meski mahust. Pärast jahutatakse 18-22°C-ni ja jäetakse seisma, et pärmirakud saaksid paljuneda. Paljunemise käigus pärmirakud kääritavad ära osa suhkrust ja eraldub soojus. Lastes ussikujulisse torustikku külma vee hoitakse pärmipaagis temperatuuri mitte üle 30 °C. Pärmi valmistades võetakse temast 10 % järgmise meski koguse jaoks ja ülejäänud lisatakse meskikäärimisnõusse. Pärm on valmis kui sahharomeetri näit on 6-8%. Algselt oli see 16-18%. Puhaskultuuridest tööstusliku pärmikultuuri aretustsükli käigus luuakse pärmile soodsad arengutingimused, mille juures ta kiirest paljuneb, aga kõrvalmikrofloora peaaegu ei arene.
Saame järeldada, et sulamite kasutamine puhaste metallide asemel on igati kasulik 2.2 Tuntumad sulamid ja nende kasutamine 2.2.1 Roostevaba teras Roostevaba teras on raua sulam kroomi ja nikliga. Seda leidub minu kodus nugades, kahvlites, lusikates, torustikus jne. 2.2.2 Pronks Pronks on vase ja tina sulam. Ajaloost tuntud pronksiajal oli pronks tähtsaim tööriista-, relva- ja ehetematerjal. Tänapäeval valmistatakse pronksist ka erinevate aparaatide osi, laevaseadmeid, pumbaosi, torustikku, medaleid, münte, skulptuure jne. Informaatika 1 8 TTK 2.2.3 Messing Messing ehk valgevask on vase sulam tsingiga. Sellest valmistatakse kunstiesemeid, auto- ja külmikuosi, hammasrattaid, torusid, peenraha jne. Ka minu kodus on palju messingist pildiraame, märke, toidunõusid ja muud sarnast. 2.2.4 Joodis
ennetusmeetmeid ja käitumisjuhiseid. · Kõige tõhusam viis töötajate kaitsmiseks passiivse suitsetamise eest on suitsuvabade piirkondade loomine. Kui see ei ole võimalik, aitab asjakohane ventilatsioonisüsteem. Surugaasi kasutamine Hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris kasutatakse väga sageli jookide annustamiseks surugaasi. Sellised seadmed sisaldavad gaasiballoone ja torustikku, samuti reguleerimis- ja segamisseadiseid. Paljudes restoranides ja pubides asuvad surugaasiseade ja gaasiballoonid halva ventilatsiooniga keldris. Surugaasina kasutatakse lämmastikku, süsinikdioksiidi ning mõnikord suruõhku. Kõige levinum on süsinikdioksiid, mis on lõhnatu ja värvitu, aga tõrjub ruumist välja hapniku. Sõltuvalt süsinikdioksiidi kontsentratsioonist ja kokkupuute kestusest võib töötajatel tekkida peavalu, higistamine,
tohi seisata suure pöörlemissageduse ajal. Kui seda teha, siis mootori seiskumise tõttu lõpeb õlirõhk turbiini võlli puksidele, kuid turbiinratas, võll ja pumbaratas jätkavad inertsist veel pöörlemist ning võll ilma õlituseta "jookseb kinni". EGR EGR Ülaltoodud skeemil on järgmised heitgaasi tagastust puudutavad tähised: 4 Heitgaasi (EGR) tagastusklapp. Selle avanemisel juhitaksegi heitgaas sisselaske torustikku. 5 Jahutatud õhu klapp, juhib tegelikult läbi vahejahuti sisselasketorustikku lastavat õhku, kuid EGR süsteemis saab selle klapi abil tekitada suuremat hõrendust sisse- lasketorustikus ning sellega reguleerida heitgaasi kontsentratsiooni õhu hulgas. 8 Heitgaasi jahuti, jahutab silindritesse antavat heitgaasi, et suurendada selle tihe- dust. Heitgaasi jahutatakse jahutusvedelikuga(gaas-vedeliktüüpi soojusvaheti)
samas ei lase nad läbi õhku ja veeauru, mistõttu inimesed ei tunne end neis mugavalt. Paljud plastmassid ja sünteetilised kiudained on kergesti süttivad ning eraldavad põledes mürgiseid gaase. Paljud keemilised ained ning pesemisvahendid põhjustavad inimestes allergiat. Ehituses kasutatakse üha enam materjale, mis on samuti keemiatööstuse tooted. Näiteks võiks tuua polüetüleenist valmistatud torustikku veevärgi ja kanalisatsiooni rajamiseks ning plastikust uste ja akende valmistamist. Plastmassist torustik on elastne ning sellest tulenevalt suurte temperatuurikõikumiste suhtes vastupidav. Samuti on tema plussiks kergus ja lihtne paigaldatavus. Läbipaistvat polüetüleenkilet kasutatakse põllumajanduses kasvuhoonete rajamisel. Sünteetilisi värve ja lakke kasutatakse hoonete värvimiseks, mis annab neile dekoratiivsema välimuse ning pikema eluea. Samuti kaitsevad nad metallesemeid
tohi seisata suure pöörlemissageduse ajal. Kui seda teha, siis mootori seiskumise tõttu lõpeb õlirõhk turbiini võlli puksidele, kuid turbiinratas, võll ja pumbaratas jätkavad inertsist veel pöörlemist ning võll ilma õlituseta "jookseb kinni". EGR EGR Ülaltoodud skeemil on järgmised heitgaasi tagastust puudutavad tähised: 4 Heitgaasi (EGR) tagastusklapp. Selle avanemisel juhitaksegi heitgaas sisselaske torustikku. 5 Jahutatud õhu klapp, juhib tegelikult läbi vahejahuti sisselasketorustikku lastavat õhku, kuid EGR süsteemis saab selle klapi abil tekitada suuremat hõrendust sisse- lasketorustikus ning sellega reguleerida heitgaasi kontsentratsiooni õhu hulgas. 8 Heitgaasi jahuti, jahutab silindritesse antavat heitgaasi, et suurendada selle tihe- dust. Heitgaasi jahutatakse jahutusvedelikuga(gaas-vedeliktüüpi soojusvaheti)
suurema läbimõõduga (100 -160 mm) ja sügavusega (100 -200 m) puurkaeve. Kui energiakaevud ei täitu veega, siis nad täidetakse. Energiakaevust saadav soojusenergia ühe meetri kohta on vähemalt kaks korda suurem võrreldes horisontaalse paigaldusega. Energiakaeve ei saa kasutada veevõtuallikana, kuna see võib jäätuda. Suletud süsteem lõpuni tamponeeritud soojuspuuraugus („vai”) tähendab, et energiapuuraugus asetseb üks või mitu suletud torustikku, milles ringleb madala keemistemperatuuriga vedelik. Kui soojuspuurauk on lõpuni tamponeeritud, siis sanitaarkaitseala ega veevõtukoha hooldusnõudeid ei määrata. Põhjavesi Soojusallikana saab kasutada ka põhjavett, mille temperatuur on aastaringselt 4 – 12 ºC.Soojuspump kasutab maja kütmiseks põhjavette salvestunud päikeseenergiat. Maasoojuspumbaga ühendatakse tavaliselt kaks üksteisest 15 – 20 m kaugusel asuvat puurkaevu, üks vee võtmiseks ja teine vee tagasijuhtimiseks
keskkonnaohte, samuti vajalikke ennetusmeetmeid ja käitumisjuhiseid. · Kõige tõhusam viis töötajate kaitsmiseks passiivse suitsetamise eest on suitsuvabade piirkondade loomine. Kui see ei ole võimalik, aitab asjakohane ventilatsioonisüsteem. Surugaasi kasutamine Hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris kasutatakse väga sageli jookide annustamiseks surugaasi. Sellised seadmed sisaldavad gaasiballoone ja torustikku, samuti reguleerimis- ja segamisseadiseid. Paljudes restoranides ja pubides asuvad surugaasiseade ja gaasiballoonid halva ventilatsiooniga keldris. Surugaasina kasutatakse lämmastikku, süsinikdioksiidi ning mõnikord suruõhku. Kõige levinum on süsinikdioksiid, mis on lõhnatu ja värvitu, aga tõrjub ruumist välja hapniku. Sõltuvalt süsinikdioksiidi kontsentratsioonist ja kokkupuute kestusest võib töötajatel tekkida
konstruktsioonidele ning niiskuskoormus nende pinnaühiku kohta on erakordselt suur. Katuselt tuleva liigniiskuse tõttu on seenkahjustuste oht põhiliselt katuse-, vahelagede- ja seinakonstruktsioonides. Vastavalt p.2.2.-le on sellised vead majavammi leviku põhjuseks teisele korrusele ning kõrgemale (ka katusekonstruktsioonidesse). 6 6. LEKKED, MILLEGA KAASNEB MAJAVAMMI LEVIK Torustikku lekked torustiku lekked, eriti siis, kui neid ei avastata ja nad on pikaajalised, on majaseente tekkeoht suur. Tõsi torustike suuremate lekete korral on kõigepealt selliste majaseente nagu Antrodia sinuosa (e.k majakorgik, majanääts) ja Coniophora puteana ( e.k keldrivamm, majamädik, majakoorik) levikuvõimalus suurem, sest nad vajavad oma arenguks suuremat niiskust kui harilik majavamm. Tavaliselt tekib majavammi seeneniidistik alles pärast lekete likvideerimist
.........................................12 Klaasvillplaatidest ripplaed..........................................13 Valgustatud-ja peegelripplaed......................................14 Pildid............................................................................15-16 2 Sissejuhatus Ripplagi on vahelae külge kinnitatud ,põranda ja vahelae vahel olev paigaldatud vahelagi,mille eesmärgiks on kas varjata midagi vahelaes olevat,nagu näiteks torustikku ,kaableid,rikutud lage jne.raipplagesi on palju erinevaid tüüpe ja neid valmistatakse paljudest erinevatest materjalidest,see oleneb sellest kuhu ripplagi tuleb ja mis on selle eesmärgiks.materjalidena kasutatakse ripplagede puhul enamasti kas metalli,puitu või kipsi. 3 Metall-ripplaed Restlaed Restlaed on sisekujundajale suurepärane võimalus peita lae alla jäävaid torusid, juhtmeid, lae konarusi
vihmaveerenni vale kalde, liiga lühikeste vihmaveetorude ja teiste puuduste tõttu suunatakse vesi konstruktsioonidele ning niiskuskoormus nende pinnaühiku kohta on erakordselt suur. Katuselt tuleva liigniiskuse tõttu on seenkahjustuste oht põhiliselt katuse-, vahelagede- ja seinakonstruktsioonides. Vastavalt p.2.2.-le on sellised vead majavammi leviku põhjuseks teisele korrusele ning kõrgemale (ka katusekonstruktsioonidesse). LEKKED, MILLEGA KAASNEB MAJAVAMMI LEVIK Torustikku lekked torustiku lekked, eriti siis, kui neid ei avastata ja nad on pikaajalised, on majaseente tekkeoht suur. Tõsi torustike suuremate lekete korral on kõigepealt selliste majaseente nagu Antrodia sinuosa (e.k majakorgik, majanääts) ja Coniophora puteana ( e.k keldrivamm, majamädik, majakoorik) levikuvõimalus suurem, sest nad vajavad oma arenguks suuremat niiskust kui harilik majavamm. Tavaliselt tekib majavammi seeneniidistik alles pärast lekete likvideerimist juhul kui
jahutamiseks aurustis. Tööpõhimõte Kolbkompressoril on mitu silindrit, igaühes teevad kolvid kordamööda sisselaske- ja survekäike. Sisselaske ajal imeb kolb külmutusainet (-- 5 °C, 2 bar) alamrõhupoolelt silindrisse. Survekäigul surub kolb külmutusaine kokku ning temperatuur ja rõhk tõusevad -- u (60...70) °C-ni ja u 12 baarini. Kompressor pumpab kuuma külmutusaineauru kõrge rõhu all mööda torustikku kondensaatorisse. NB! Kompressor suudab kokku suruda ainult külmutusaineauru. Et vedelikke ei saa kokku suruda, siis vedela külmutusaine sattumine kompressorisse põhjustab, olenevalt vedeliku kogusest, kas tootlikkuse vähenemise või kompressori purunemise. 2.9 Kompressori sidur Ülesanne Kompressor paneb külmutusaine seadmes ringlema ning tõstab kokkusurumisega tema temperatuuri. Rõhu ja temperatuuri tõstmisega muudetakse külmutusaine vedelikuks, s
jahutamiseks aurustis. Tööpõhimõte Kolbkompressoril on mitu silindrit, igaühes teevad kolvid kordamööda sisselaske- ja survekäike. Sisselaske ajal imeb kolb külmutusainet (-- 5 °C, 2 bar) alamrõhupoolelt silindrisse. Survekäigul surub kolb külmutusaine kokku ning temperatuur ja rõhk tõusevad -- u (60...70) °C-ni ja u 12 baarini. Kompressor pumpab kuuma külmutusaineauru kõrge rõhu all mööda torustikku kondensaatorisse. NB! Kompressor suudab kokku suruda ainult külmutusaineauru. Et vedelikke ei saa kokku suruda, siis vedela külmutusaine sattumine kompressorisse põhjustab, olenevalt vedeliku kogusest, kas tootlikkuse vähenemise või kompressori purunemise. 2.9 Kompressori sidur Ülesanne Kompressor paneb külmutusaine seadmes ringlema ning tõstab kokkusurumisega tema temperatuuri. Rõhu ja temperatuuri tõstmisega muudetakse külmutusaine vedelikuks, s
1) alustada või teha tööd mittekorras aparatuuri või seadmega; 2) kanda tuletöö tegemisel rõivast või kinnast, millel on õli, rasva, bensiini või muu põlevvedeliku plekke; 3) keevitada, lõigata või joota põleva värviga värskelt värvitud tarindit või toodet enne värvi täielikku kuivamist ning teha neid töid üheaegselt tööga, mille tegemisel kasutatakse põlevvedelikku; 4) keevitada, lõigata, joota või lahtise tulega soojendada seadet, aparaati ega torustikku, mis on täidetud põlev- või mürkainega, või on mittepõleva vedeliku, gaasi, auru või õhu rõhu all või mis on pingestatud. Tuletöö tegemise ajal ajutises tuletöö kohas peab selle üle järelevalvet teostav isik süstemaatiliselt kontrollima tuleohutusnõuete täitmist. Pärast tuletöö lõpetamist peab töö tegija töökoha hoolikalt üle vaatama, põlevmaterjalist tarindi vajadusel veega üle valama ja kõrvaldama muud tulekahju põhjustada võivad tingimused ning
Aktiivseim sadam Kanadas on Vancouveri sadam. Sisemaa veeteed moodustavad 3000 km, sealjuures kaasates St. Lawrenci meretee. See meretee oli kunagi üks suuremaid ja tähtsamaid veekanaleid riigi sisekaubanduses. VANCOUVERI SADAM KANADAS Torutranspordi võrgustik on Kanadas laialdane, kasutatakse elektirenergia transportimiseks, maagaasi transportimiseks, vedelgaaside, nafta transportimiseks. Kanadas on 23,564 km torustikku nafta transportimiseks ja 74,980 km gaaside transportimiseks. Torustiku paiknemine Kanadas kaardil.
Pneumotorustik paigaldatakse nii, et tekkiks langus 1-2% õhu liikumise suunas. Väljavõtted horisontaalselt paiknevast torustikust tehakse alati torustiku ülemiselt poolelt, et vältida vee sattumist jaotuslõdvikutesse. Vee eemaldamiseks pneumotorustikust on vajalikud kraanid. tuleks vältida torustiku paigaldamist halvasti ligipääsetavatesse kohtadesse või müürida torustik seina sisse. 14. Milleks ja kuidas ühendatakse torustikuga veemaldajad Selleks, et torustikku ei jääks vesi mis, segaks suruõhu tööd, ühendatakse ülevalt poolt et vältida vee sattumis jaotuslõdvikutesse. 15. Pneumotorustiku materjalid ja nendele esitatavad nõuded vask, süsinikteras, messing, tsingitud teras, roostevaba teras, plastmassid. Peamised materjalile esitatavad nõuded on: * kerge paigaldatavus, * korrosioonikindlus, * majanduslik odavus. 16. Suruõhu ettevalmistus plokk, tema põhisõlmed, otstarve, tingmärgid
kogumistorustikku. Kogumisjaamade kaudu jõuab gaas linnale kuuluvasse kompressorjaama ning sealt edasi kahte kombijaama. Täisautomaatsed kombijaamad toodavad paralleelselt soojust ja 10 elektrit. Prügi kogumise lõpetamine kahe aasta eest on biogaasi tootmisele esialgu hoogu andnud, sest kaetud pinnase tõttu koguneb torustikku varasemast rohkem gaasi. ( Hetkel kogutakse 760 m3 gaasi tunnis) Arvestuste kohaselt jätkub gaasi veel kümneks aastaks. Praegu on energiat piisavalt, et kütta 581 korteriga korrusmaju Pärnu maantee ja Vabaduse puiestee nurgal, 360 korterit Põllu tänava piirkonnas, Pääsküla kooli, kahte lasteaeda ja Nõmme ujulat. Pääsküla prügila sulgemisega seotud kulud: 1972. aastal ajutise ladustamispaigana kasutusele võetud keskkonnaohtlik Pääsküla
karploomades, lihas ja jahus sisalduvate valkudega. Muud ärritustegurite ja ohtlike ainete allikad on söögitegemisel eralduvad aurud ning passiivne suitsetamine.. [Euroopa Tööohutuse ja Tervishoiu Agentuur: http://osha.europa.eu/et/sector/horeca/accident_prevention_html] 2.6 Surugaasi kasutamine Hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris kasutatakse väga sageli jookide annustamiseks surugaasi. Sellised seadmed sisaldavad gaasiballoone ja torustikku, samuti reguleerimis- ja segamisseadiseid. Paljudes restoranides ja pubides asuvad surugaasiseade ja gaasiballoonid halva ventilatsiooniga keldris. Surugaasina kasutatakse lämmastikku, süsinikdioksiidi ning mõnikord suruõhku. Kõige levinum on süsinikdioksiid, mis on lõhnatu ja värvitu, aga tõrjub ruumist välja hapniku. Sõltuvalt süsinikdioksiidi kontsentratsioonist ja kokkupuute kestusest võib töötajatel tekkida
Torustik koosneb perforeeritud kogumis-, kollektor- ja väljatõmbetorustikust, mis juhitakse välisõhku ning mille otsa paigaldatakse soovituslikult ventilaator. Torustik tuleb teha korrosioonikindlast materjalist, mis on ette nähtud pinnasesse paigaldamiseks, näiteks plastist drenaazi-, sajuvee- ja kanalisatsioonitorudest. Torustik tuleb hoone sees isoleerida nii, et kondensaadi teke toru sise- või välispinnale oleks välistatud. Hoone ehitamisel võib ventilaatori asendada torustikku otsa paigaldatava vihmakattega, kuid kui mõõtmised tuvastavad liiga kõrge radoonikontsentratsiooni ruumides, tuleb torustiku tööd tõhustada ja vihmakate asendada ventilaatoriga. [11] 3.1.4 Radoonikogusmikaevud Radoonikogumiskaev e radoonikaev koosneb kogumiskambrist, ventilaatorist ja ventilatsioonitorust. Eelistatuim koht kaevudele on hoonealuses pinnases, sest siis on kogu hoonealune ala kaetud kogumissüsteemiga kõige efektiivsemalt
kasutamise otstarbest ,liigitatakse hüdraulilised masinad kahte suurde gruppi: hüdraulilised mootorid (hüdromootorid ) ja pumbad. Hüdromootoreid kasutatakse selleks ,et muundada vedeliku voolu hüdroenergia mootori võllilt võetavaks mehhaaniliseks energiaks , mida kasutatakse mitmeks otstarbeks , põhiliselt siiski masinate käivitamiseks. Hüdromootorite kõige levinumaks esindajaks on hüdroturbiinid. Pumpasid kasutatakse selleks ,et tõsta ja teisaldada vedelikke mööda torustikku. Pumpades toimub hüdromootoritega vastupidine protsess - neis muundatakse mootoritelt saadud mehaaniline energia vedeliku hüdroenergiaks. Erigrupi moodustavad hüdroülekanded ,mida kasutatakse mehaanilise energia ülekandmiseks või selle muundamiseks vedeliku abil (hüdrosilindrid ,hüdroajamid) ja hüdrokiirendid , mis panevad vedeliku reaktsioonjõu abil liikuma vedelikku asetatud tahked kehad ( laevakruvid, rataslaeva veorattad ).
Lämmastikühendid tekivad lämmastiku ja hapniku ühinemisest põlemisprotsessis kõrgete temperatuuride (2000°C ja rohkem) toimel, kusjuures lämmastikühendite hulga sõltuvus temperatuurist on kuupfunktsioonis: temperatuuri alandamine x korda vähendab NOx sisaldust heitgaasides x3 korda. Seetõttu ongi NOx vähendamisel põhirõhk suunatud temperatuuri alandamisele põlemiskambris ja seda tehakse heitgaaside juhtimisega (vähesel määral) sisselaske torustikku. See aga on küllalt komplitseeritud ettevõtmine, sest temperatuuri alandamine alandab ka mootori efektiivsust. Samal ajal aga tekib lämmastikühendeid kõige rohkem mootori töötamisel keskmistel koormustel, lahja kütteseguga. Seega, kui lasta heitgaase värske õhu või küttesegu hulka ainult mootori töötamisel keskmistel koormustel, ei ole võimsuse kadu isegi märgata. BENSIINIAURUDE · BENSIINIAURUDE KOGUMISSÜSTEEM KOGUMISSÜSTEEM
töö kulutama külmkapi töös hoidmiseks (sest me võtame külmemalt keskkonnalt ära kindla soojushulga, kuid vastavalt termodünaamika seadustele peame seetõttu soojemale keskkonnale ära andma sellest suurema soojushulga). Vastus: toaõhule äraantav soojushulk on 7 kJ, ühe tsükli jooksul tehtud töö 1 kJ. Näidisülesanne 14. Arvutada soojuspumba maksimaalne efektiivsus, mis töötab põhjaveel temperatuuriga 6 0 C juhul, kui a) soojusvahetina kasutatakse põrandaalust torustikku, kus vee temperatuur on 40 0 C; b) soojusvahetina kasutatakse keskkütteradiaatoreid, kus vee temperatuur on 60 0 C. Lahendus. Antud: Soojuspumba tööd kujutame järgmisel joonisel. t = 6 0 C ; T = 279 K t1 = 40 0 C ; T1 = 313 K t 2 = 60 0 C ; T2 = 333 K =? Soojuspumba tööpõhimõte on sama, mis külmkapil, võtta külmemast keskkonnast (põhjaveest) iga tsükliga ära teatav soojushulk ja anda kuumemale keskkonnale (köetavale ruumile) üle
4. Erosioonkorrosioon ka mehaaniline korrosioon · Toimub materjali hävimine pinnaosakeste eraldumise kaudu liikuvate vedelike ja gaaside toimel. Korrosioon uitvoolude toimel: vool saabub tarbijasse alalisvooluallikast õhuliini kaudu ja pöördub sinna tagasi mööda relssi. Osa elektrivoolu satub relsilt pinnasesse ja torustikesse, hiljem torustikust läbi pinnase relssi tagasi. · Katooditsoon uitvoolud pinnasest suubuvad torustikku, ei ole korrosiooniohtlikud torustikule aga ohtlik torustiku isolatsioonile, · Tsoon, kus uitvoolud liiguvad mööda torustikku, ei ole ohtlik, · Anooditsoon uitvoolud siirduvad torustikust pinnasesse, intensiivnekorrosioon. Uitvoolude mõju vähendamine, kaitse: · Hea elektrijuhtivuse tagamine relsside ühenduskohtades, · Killustiku või kruusa kasutamine kraavide täiteks, vältida vett siduvaid materjale, · Pinnavete ärajuhtimine,
Uitvoolusid põhjustavad trammid, metroo, elektrirongid, keevitusseadmed, elektrolüüsivannid. Vool saabub tarbijasse alalisvooluallikast õhuliini kaudu ja pöördub sinna tagasi mööda relssi. Osa elektrivoolu satub relsilt pinnasesse ja torustikesse (kui need on lähedal), ning hiljem torustikust läbi pinnase relssi tagasi. Uitvoolude raadius sõltub pinnase iseloomust (kümned km) 3 tsooni: 1) katooditsoon- uitvoolud pinnasest suubuvad torustikku; ei ole korrosiooniohtlik torustikule aga on ohtlik torustiku isolatsioonile. 2) tsoon kus uitvoolud liiguvad mööda torustikku. Ei ole ohtlik. 3) anooditsoon- uitvoolud siirduvad torustikust pinnasesse. Intensiivne korrosioon toimub siin tsoonis Uitvooludest põhjustatud kahjustused on väga suured Torustike sektsioneerimine- nende elektrijuhtivus viiakse minimaalseks; isoleeritakse liited dielektrikutega;
Sele 24 - Lihtjaotusega pneumotorustik 26 Enamasti kasutatakse ringjaotusega pneumotorustikku. Sellise suruõhu jaotarnise korral saavutatakse isegi küllalt suure õhu tarbimise korral torustikus ühtlane rõhk, kuna suruõhk juhitakse tarbijani kahest suunast samaaegselt (sele 25). Sele 25 - Ringjaotusega pneumotorustik Võrkjaotusega pneumotorustik on üks ringtorustiku variante. Paigutades torustikku sobivalt sulgurventiile, on võimalik osa torustikust välja lülitada, mis kergendab lekete otsimist torustikus (sele 26). Sele 26 - Võrkjaotusega pneumotorustik 3.2.2 Pneumotorustike materjalid Torustike ehitamisel kasutatakse põhiliselt järgmisi materjale: 27 vask, süsinikteras, messing, tsingitud teras, roostevaba teras, plastmassid. Peamised materjalile esitatavad nõuded on: * kerge paigaldatavus,
Sele 24 - Lihtjaotusega pneumotorustik 26 Enamasti kasutatakse ringjaotusega pneumotorustikku. Sellise suruõhu jaotarnise korral saavutatakse isegi küllalt suure õhu tarbimise korral torustikus ühtlane rõhk, kuna suruõhk juhitakse tarbijani kahest suunast samaaegselt (sele 25). Sele 25 - Ringjaotusega pneumotorustik Võrkjaotusega pneumotorustik on üks ringtorustiku variante. Paigutades torustikku sobivalt sulgurventiile, on võimalik osa torustikust välja lülitada, mis kergendab lekete otsimist torustikus (sele 26). Sele 26 - Võrkjaotusega pneumotorustik 3.2.2 Pneumotorustike materjalid Torustike ehitamisel kasutatakse põhiliselt järgmisi materjale: 27 vask, süsinikteras, messing, tsingitud teras, roostevaba teras, plastmassid. Peamised materjalile esitatavad nõuded on: * kerge paigaldatavus,
elavhõbedat sisaldavaid tooteid õigesti kasutusest eemaldades. 4.4 Lekete likvideerimine 4.4.1 Mida ei tohi kunagi pärast elavhõbeda leket teha! Ära kunagi kasuta elavhõbeda koristamiseks tolmuimejat. Tolmuimeja viib elavhõbeda õhku ja suurendab sellega kokkupuudet. Ära kunagi kasuta elavhõbeda koristamiseks harja. See teeb elevhõbeda väiksemateks piiskadeks ja paiskab need laiali. Ära kunagi vala elavhõbedat kanalisatsiooni. See võib jääda torustikku ja põhjustada probleeme tulevikus torustiku remontimise ajal. Äravalatuna võib see tekitada reostuse septikus või reoveepuhastis. Ära kunagi pese pesumasinas riideid või muid esemeid, mis puutusid elavhõbedaga otseselt kokku, kuna elavhõbe võib saastata masina ja/või kanalisatsiooni. Elavhõbedaga otseselt kokku puutunud riided tuleks minema visata. Otsese kokkupuute all peetakse silmas näiteks seda, kui elavhõbedatermomeeter läheb katki
26 • Vool saabub tarbijasse alalisvooluallikast õhuliini kaudu ja pöördub sinna tagasi mööda relssi. Osa elektrivoolu satub relsilt pinnasesse ja torustikesse (kui need on lähedal), ning hiljem torustikust läbi pinnase relssi tagasi. • Uitvoolude raadius sõltub pinnase iseloomust (kümned km). 1) katooditsoon- uitvoolud pinnasest suubuvad torustikku; ei ole korrosiooniohtlik torustikule aga on ohtlik torustiku isolatsioonile. 2) tsoon kus uitvoolud liiguvad mööda torustikku. Ei ole ohtlik. 3) anooditsoon- uitvoolud siirduvad torustikust pinnasesse. Intensiivne korrosioon toimub siin tsoonis. KAITSE: Hea elektrijuhtivuse tagamine relsside ühenduskohtades; • Killustiku või kruusa kasutamine kraavide täiteks; vältida tuleks vett siduvaid materjale nagu liiv või muld; • Pinnavete ärajuhtimine;
annaabi.ee 
